Millisel kergejõustikualal sai Ateena vaheolümpiamängudel 1906 kulla kreeklane Nikolaos Georgantas? Kes sai esimese jalgratturina Tour de France'il esikoha kolmel aastal järjest? Kes naisvõimlejatest võitis 1966. aasta MM-il medali kõigil kuuel alal? Millises USA ülikoolis õppis 1980. aastate maailma paremaid 800 m jooksjaid Joaquim Carvalho Cruz? Kes maletajatest pääses juba 14-aastaselt maailma esikümnesse? Kelle nime kannab Debreceni kergejõustikustaadion?
SÜNNIPÄEV
»»» 1880 Nikolaos Georgantas, Kreeka kergejõustiklane (Steno, Arkadia – surn. 23.01.1958). Olümpiapronks 1904 St. Louisis kettaheites. Ateena vahemängudel 1906 võitis kiviheite ning sai kettaheites ameeriklase Martin Sheridani ja antiikses kettaheites soomlase Verner Järvineni järel hõbeda. Emigreerus 1921 USA-sse. Isiklikud rekordid: kuul – 12.47 (1908), ketas – 40.29 (1905).
»»» 1923 Hjalmar Andersen, Norra kiiruisutaja (Rødøy, Nordland). Olümpiavõitja 1952 Oslos 1500 m, 5000 m ja 10 000 m distantsil. Oli Norra koondises ka St. Moritzi olümpial 1948, kuid 1500 m teda starti ei pandud ning 10 000 m jäi jää sulamise tõttu pooleli. Mitmevõistluse maailmameister 1950-1952, üks neljast uisutajast, kes suutnud selle kulla võita kolm aastat järjest (ülejäänud Oscar Mathisen 1912-1914, Ard Schenk 1970-1972 ja Eric Heiden 1977-1979). Võitis mitmevõistluses samadel aastatel ka EM-kulla ja tuli Norra meistriks. Loobus pärast Oslo olümpiatriumfi, kuid 1954 oli rajal tagasi ja tuli neljandat korda Norra meistriks. EM-il Davosis võitis 5000 m ja 10 000 m ning sai mitmevõistluses hõbeda. Cortina d'Ampezzo olümpial 1956 sai pikimal võistlusmaal kuuenda koha. Püstitas neli MR-i, uisutas 10 000 m esimesena alla 17 minuti – 16.57,4 (1949).
»»» 1925 Louis "Louison" Bobet, Prantsusmaa jalgrattur (St. Méen-le-Grand, Bretagne – surn. 13.03.1983 Port du Crouesty at Quiberon). Üks kaheksast ratturist, kes võitnud Tour de France'i vähemalt kolm korda ning esimene, kes sai kolm võitu järjest (1953-1955). 11 etapivõitu aastatel 1948-1958. Giro d'Italia teine koht 1957. MM-võistluste kuld grupisõidus 1954 Solingenis ning hõbe 1957 Waregemis ja 1958 Reimsis. Prantsusmaa meister grupisõidus 1950 ja 1951. Veel võite: Milano-San Remo (1951), Giro di Lombardia (1951), Critérium International (1951 ja 1952), Pariis-Nice (1952), Grand Prix des Nations (1952), Ronde van Vlaanderen (1955), Dauphiné Libéré (1955), Tour de Luxembourg (1955), Pariis-Roubaix (1956) ja Bordeaux-Pariis (1959). Avas Bretagne'i poolsaarel Port du Crouestys taastusravi keskuse, kus juurutati mereveega ravimist (thalassoteraapia). Suri vähki üks päeva pärast oma 58. sünnipäeva.
»»» 1935 John Herbert Doherty, Inglismaa jalgpallur, poolkaitsja (Manchester – surn. 13.11.2007 Heald Green, Cheshire). Alustas elukutselisena 1952 Manchester Unitedis 1952, Inglismaa meister 1956. Oktoobris 1957 liitus Leicester Cityga, aasta hiljem liikus edasi Rugby Towni ja lõpuks Altrinchami. Hiljem oli Manchester Unitedi endiste mängijate assotsiatsiooni juht, andis koos Ivan Pontingiga välja raamatu "The Insider's Guide to Manchester United", kus iseloomustas kõiki ManU mängijaid alates 1950. aastast.
»»» 1938 John "Johnny" Sherman Rutherford, III, USA autovõidusõitja (Coffeyville, Kansas). Üks kaheksast võidusõitjast, kes võitnud Indianapolise 500 miili sõidu vähemalt kolm korda – 1974, 1976 ja 1980. Sai samas parima stardikoha 1973, 1976 ja 1980. Lõpetas 1994 ja töötab nüüd Indy Racing League'is ametnikuna, IRL-i sõitude turvaauto piloot (va. Indianapolis 500). NASCAR Sprint Cup Seriesis 12 aasta jooksul 35 võidusõitu, 1 võit, 5 kohta esikümnes ja 5 parimat stardikohta.
»»» 1940 Albert Louis Johanneson, LAV-i jalgpallur, poolkaitsja (Johannesburg – surn. 28.09.1995 Leeds, West Yorkshire). Üks esimesi mustanahalisi tippklassi jalgpallureid Inglise liigas. 170 cm pikkune vasakäär mängis 1961-1970 Leeds Unitedis ja 1970-1972 York Citys. 1965 tegi esimese mustanahalise mängijana kaasa FA Cupi finaalis.
»»» 1941 Josip Skoblar, Jugoslaavia/Horvaatia jalgpallur (ründaja) ja treener (Privlaka, Zadar). Mängis 1961-1967 Jugoslaavia koondises kokku 32 mängu ja lõi 11 väravat. Osales MM-võistluste finaalturniiril 1962, loobus enne 1968. aasta EM-i valikmängude lõppu. Klubid: NK Zadar (1958-1959), Belgradi OFK (1959-1966), Marseille' Olympique (1966-1967, 1969-1975), Hannover 96 (1967-1970), NK Rijeka (1974-1977). Euroopa Kuldne jalgpallisaabas 1971 (44 väravat Ligue 1-s). Prantsusmaa meister 1971 ja 1972, karikavõitja 1972. Treenerina töötas 1983-1994 kodumaal, aga ka Hamburger SV-s ja Nîmes'i Olympique'is.
»»» 1947 Zdeněk Zeman, Tšehhi/Itaalia jalgpallitreener (Praha). Oli 1968 oma onul Čestmír Vycpálekil (endine Juventuse mängija ja treener) külas ning Praha Kevade tõttu otsustas Itaaliasse jääda (sai kodakondsuse 1975). Alustas treenerina Palermo noortemeeskonnas 1981. Täiskasvanute klubid: Licata (1983-1986), Foggia (1986-1987, 1989-1994), Parma (1987), Messina (1988-1989), Lazio (1994-1997), AS Roma (1997-1999), Istanbuli Fenerbahçe SK (1999-2000), SSC Napoli (2000), Salernitana (2001-2002), Avellino (2003-2004), Lecce (2004-2005), Brescia (2006), Lecce (2006) ja Belgradi Crvena Zvezda (2008). Sai Crvena Zvezdas ametis olla vaid alla kolme kuu ja viis mängu.
»»» 1949 Natalja Kutšinskaja, N Liidu riistvõimleja (Leningrad). Olümpiavõitja 1968 Mexico Citys naiskonnavõistluses ja poomil, -pronks individuaalses mitmevõistluses ja vabaharjutuses. Võitis MM-il 1966 Dortmundis kõigil aladel medali: kulla rööbaspuudel, poomil ja vabaharjutuses, hõbeda ind. ja naiskondlikus mitmevõistluses ning pronksi toenghüppes. N Liidu meister mitmevõistluses 1965-1968, oli Mexico City olümpial üks populaarsemaid sportlasi. Lõpetas pärast olümpiat, hiljem töötanud treenerina N Liidus, Jaapanis ja USA-s, praegu veab oma võimlemisklubi Illinoisis. Võimlemise Kuulsuse hallis 2006. Abielus silmaarsti Aleksandr Kotljariga.
»»» 1950 Javier Clemente Lázaro, Hispaania jalgpallitreener (Barakaldo, Biscay). Mängis ise 1968-1971 Bilbao Atleticos, alates 1975. aastast tegutsenud treenerina. Töökohad: Arenas Club de Getxo (1975-1976), CD Baskonia (1976-1978), Bilbao Athletic (1980-1981), Athletic Bilbao (1981-1986, 1990-1991, 2005-2006), RCD Espanyol (1986-1989, 1991-1992, 2002-2004), Atlético Madrid (1989-1990), Hispaania koondis (1992-1998), Real Betis (1998-1999), Real Sociedad (1999-2000), Olympique Marseille (2000-2001), CD Tenerife (2001-2002), Serbia koondis (2006-2007), Real Murcia (2008). Viis Athleticu 1983 ja 1984 Hispaania meistriks, karikavõitjaks ja superkarika võitjaks 1984. Koondise treenerina tegutses MM-võistluste finaalturniiril 1994 ja 1998 ning EM-i finaalturniiril 1996. Tema juhendamisel püsis koondis 31 mängu järjest kaotuseta.
»»» 1957 Patrick Battiston, Prantsusmaa jalgpallur, kaitsja (Amnéville, Moselle). Mängis Prantsuse koondises 1978-1986 kokku 56 mängu ja lõi 3 väravat. Osales MM-võistluste finaalturniiril 1978, 1982 (neljas koht) ja 1986 (kolmas koht), Euroopa meister 1984. Klubid: FC Metz (1973-1980), AS Saint-Étienne (1980-1983), FC Girondins de Bordeaux (1983-1987, 1989-1991) ja AS Monaco (1987-1989). Prantsusmaa meister 1981, 1984, 1985, 1987 ja 1988, karikavõitja 1986 ja 1987. Mäletatakse tema kokkupõrget 1982. aasta MM-i poolfinaalis Saksamaa koondise väravavahi Harald Schumacheriga.
»»» 1958 Philip Grant Anderson, Austraalia jalgrattur (London, Inglismaa). Esimene mitteeurooplane, kes kandnud Tour de France'il liidrisärki (1981, pärast kuuendat etappi). Võitles 1980-1994 ja kogus üle 90 võidu (märkimisväärsemad Amstel Gold Race 1983, Dauphine Libere 1985, Zürichi meistrivõistlused 1984, Frankfurdi Grand Prix 1984 ja 1985). Meeskonnad Peugeot (1980-1983), Panasonic (1984-1987), TVM (1988-1990) ja Motorola (1991-1994). Osales Tour de France'il aastatel 1981-1994 kokku 13 korda ja alati lõpetas. Parim üldkoht oli viies (1982 ja 1985), etapivõite kogunes kaks.
»»» 1962 Andreas Köpke, Saksamaa jalgpallur, väravavaht (Kiel). Saksamaa koondises 1990-1998 kokku 59 mängu. Maailmameister 1990 (0 mängu), tegi finaalturniiril kaasa ka 1994 (0 mängu) ja 1998. Euroopa meister 1996. Maailma parim väravavaht 1996 ja UEFA parim 1996. Klubid: Kieli Holstein (1979-1983), SC Charlottenburg (1983-1984), Hertha BSC (1984-1986), 1.FC Nürnberg (1986-1994, 1998-2001), Frankfurdi Eintracht (1994-1996) ja Marseille' Olympique (1996-1998). Saksamaa parim jalgpallur 1993. Alates 21. oktoobrist 2004 Saksamaa koondise väravavahtide treener.
»»» 1963 Joaquim Carvalho Cruz, Brasiilia kergejõustiklane (Taguatinga). Olümpiavõitja 1984 Los Angeleses ja -hõbe 1988 Soulis 800 m jooksus Paul Erengi (Keenia) järel. Esimeste MM-võistluste pronks 1983 Helsingis samal distantsil. Püstitas 1981 juunioride MR-i 1.44,3-ga ja sai 1983 stipendiumi Orgeoni ülikooli astumiseks. Los Angeleses võitis uue olümpiarekordi 1.43,00-ga. Mõned nädalad pärast olümpiat püstitas Kölnis 1.41,77-ga siiani kehtiva Brasiilia rekordi (vaid neli sajandiksekundit jäi puudu MR-ist). Püstitas samal aastal Nice'is 1000 meetris Lõuna-Ameerika rekordi 2.14,09. Achilleuse kõõluse vigastused ei lubanud tal hiljem enam tippaegu joosta.
»»» 1967 Julio César Dely Valdes, Panama jalgpallur, ründaja (Colón). Mängis Panama koondises 1990-2005. Klubid: Deportivo Paraguayo (1987-1988), Nacional (1989-1993, 2003), Cagliari (1993-1995), PSG (1995-1997), Real Oviedo (1997-2000), Malaga (2000-2003) ja Arabe Unido (2004-2006). Oli 2006-2007 koos oma kaksikvenna Jorge Dely Valdesega Panama noortekoondiste treener, praegu Malaga abitreener.
»»» 1971 Isaiah Rider, USA korvpallur (Oakland, California). Mängis profina 1993-2001, NBA drafti viies valik 1993 (Minnesota Timberwolvesi). Klubid: Timberwolves (1993-1996), Portland Trail Blazers (1996-1999), Atlanta Hawks (1999-2000), Los Angeles Lakers (2000-2001) ja Denver Nuggets (2001). NBA parim donkaja 1994 ja uustulnukate meeskonna liige. Pärast karjääri lõppu on pidevalt olnud seadusega pahuksis. Pikkus 196 cm.
»»» 1978 Jekaterina Volkova, Venemaa kergejõustiklane (Železnogorsk, Kurski obl.). Olümpiapronks 2008 Pekingis 3000 m takistusjooksus. MM-võistluste kuld samal alal 2007 Osakas ja hõbe 2005 Helsingis. Venemaa meister takistusjooksus 2000, 2001, 2005, 2007 ning 5000 m jooksus 2007. Isiklikud rekordid: 1500 m - 4.09,03 (2005), miil - 4.29,60 (2005), 2000 m - 5.41,61 (2007), 3000 m - 8.54,64 (2005), 5000 m - 15.00,02 (2007), 3000 m tak. - 9.06,57 (2007).
»»» 1981 Katarina Srebotnik, Sloveenia tennisist (Slovenj Gradec). Elukutselisena mängib 1999. aastast, võitnud üksikmängus 4 ja paarismängus 20 WTA turniiri. Kõrgeim koht WTA edetabelis üksikmängus 20. (7. august 2006) ja paarismängus 3. (28. jaanuar 2008). Võitnud segapaarismängus kolm suure slämmi turniiri - French Openi 1999 koos Piet Norvali, US Openi 2003 koos Bob Bryani ja French Openi 2006 koos Nenad Zimonjićiga. Lisaks veel viis korda finaalis kaotaja. Naispaarismängus US Openil 2006 (koos Dinara Safinaga) ning French Openil ja Wimbeldonis 2007 (koos Ai Sugiyamaga) finalist. Üksikmängus jõudnud neljandasse ringi French Openil (2002, 2008) ja US Openil (2008), ülejäänud kahel turniiril on laeks olnud kolmas ring. Elab Dubais.
»»» 1987 Teimur Radžabov, Aserbaidžaani maletaja (Bakuu). Tõusis kõigi aegade noorimana (14-aastaselt) maailma 100 parema maletaja sekka, olles jaanuaris 2002 oma Eloga 2599 edetabelis 93. kohal. 2003 alistas mustadega nii Viswanathan Anandi kui Ruslan Ponomarjovi. MM-i poolfinalist 2004. Isa juut, ema aser. Mänginud samuti Bakuust pärit Garri Kasparovi vastu neli partiid, võitnud ühe ja viigistanud kolm. Jaanuaris 2009 FIDE reitingutabelis 2761 punktiga kuues koht.
SURMAPÄEV
««« 2003 Andrei Kivilev, Kasahstani jalgrattur (Saint-Étienne, Prantsusmaa – sünd. 20.09.1973 Taldõkurgan). Alustas profikarjääri 1998, esimene meeskond Festina-Lotus, 2000 võistles Ag2r-is ja alates 2001. aastast Cofidises. Võitis 2001 Route du Sudi velotuuri ja oli Tour de France'il neljas, 2002 sai Pariisi - Nice'i velotuuril neljanda koha. Kukkus aasta hiljem sama velotuuri etapil (La Clayette - Saint-Étienne) 11. märtsil nii raskelt, et suri saadud peavigastuste (ei kandnud kiivrit) tagajärjel päev hiljem haiglas.
««« 2004 Yvonne Cernota, Saksamaa bobisõitja (Köngissee – sünd. 19.09.1979 Halberstadt). MM-võistluste pronks 2003 Winterbergis naiste kahebobil koos roolija Cathleen Martiniga. 2004 hõivas sama paar Köngissees peetud MM-il neljanda koha, vähem kui kaks nädalat hiljem sai aga Cernota samal rajal treeningsõidul surmavaid vigastusi. Ta oli esimene bobisõiduga seotud ohver alates 1990. aastast ja üldse 42. alates ajast, mil bobisõit 1924 olümpiakavva võeti.
««« 2006 István Gyulai, Ungari kergejõustiklane ja spordifunktsionäär (Monte Carlo – sünd. 21.03.1943 Budapest). Tegevsportlasena tuli 28 korda Ungari meistriks, sai universiaadil 4 x 100 m teatejooksus 1963 kulla ja 1995 hõbeda. 1970 alustas tööd teleajakirjanikuna. 1984-2001 oli IAAF-i nõukogu liige, alates 1991. aastast surmani IAAF-i peasekretär. Oktoobris 2006 sai Debreceni kergejõustikustaadion tema nime. Pojad Miklos ja Marton samuti sportlased (kergejõustik, bobisõit).
««« 2006 Jonatan Johansson, Rootsi lumelaudur (Whiteface Mountain, Lake Placid – sünd. 07.03.1980 Sollentuna). 2006 Torino olümpial 12. koht lumelauakrossis. Kuu aega hiljem USA-s harjutades kukkus ühe hüppe sooritamisel, et suri saadud vigastustesse viis päeva pärast oma 26. sünnipäeva.
SÜNDMUSED
¤ 1891 asutati Stockholmis spordiklubi Djurgårdens IF, kus harrastatakse nii jalgpalli kui jäähokiga.
¤ 1928 lõppesid esimesed Eestis peetud rahvusvahelised võistlused jääpurjetamises. Tallinna lahel kaks päeva kestnud võistluse võitis Erik Holst.
¤ 1934 osalesid Salpausselkä suusamängudel esimest korda ka Eesti murdmaasuusatajad. Saja parema hulka jõuti 50 km suusamaratonis: 71. Jakob Tartu 4:52.50, 75. Vello Krassikov 4:55.31. 17 km distantsil jäid Edgar Siitan ja Arnold Ambach teise saja hulka.
¤ 1939 võistles Aleksander Kreek esmakordselt Berliini Deutschlandhalle sisevõistlustel ja oli Heinz Trippe 16.05 järel 15.70-ga teine.
¤ 1955 algasid Mexico Citys järjekorras teised Pan Ameerika mängud.
¤ 1956 tuli Evelin Lestal Moskvas taas N Liidu meistriks lauatennises.
¤ 1961 lõppesid Genfis jäähoki MM-võistlused ning teist aastat järjest tuli meistriks Kanada. Otsustavas mängus alistati N Liit 5:1. Järgmist tiitlit andis kanadalastel oodata 33 aastat. Esmakordselt osales MM-turniiril Aafrika esindaja – LAV.
¤ 1966 viskas Chicago Blackhawksi ründaja Bobby Hull esimese NHL-i mängijana ühel hooajal enam kui 50 väravat (51). Hiljem parandas ta oma rekordit 54 väravani.
¤ 1972 lõppesid Grenoble'is Euroopa sisemeistrivõistlused, kus kõrgushüppes sai Jüri Tarmak 2.22-ga pronksmedali.
¤ 1972 teatas NHL-i legend Gordie Howe oma loobumisest. Howe tegi kaasa 26 hooaega.
¤ 1978 ületas Vladimir Jaštšenko sise-EM-il Milanos kõrgushüppes 2.35 ning püstitas
sisevõistluste MR-i.
¤ 1983 saavutasid Suurbritannia jäätantsijad Jayne Torvill ja Christopher Dean Helsingis peetud MM-il esmakordselt iluuisutamise tiitlivõistluste ajaloos oma kava eest täisrivi maksimumhindeid 6,0.
¤ 1987 võitis Cincinnati peetud iluuisutamise MM-võistlustel meesüksiksõidu Brian Orser (Kanada).
¤ 1987 viskas David Robinson NCAA meistrivõistlustel 50 punkti mängus.
¤ 1989 võitis Sofias peetud taliuniversiaadi hokiturniiri N Liidu meeskond, kelle väravas mängis Andrus Ahi.
¤ 1995 jõudis Kristina Šmigun tiitlivõistlustel esimest korda esikümnesse, lõpetades MM-võistlustel Kanadas Thunder Bays 5 km pikkuse klassikadistantsi viiendana. Maailmameistriks kroonitud Larissa Lazutinale kaotas ta 44,5 sekundiga, kuid pronksi võitnud Manuela di Centast jäi maha vaid 10,4 sekundit.
¤ 1995 lõppes Barcelonas kergejõustiku sise-MM. Virge Naeris oli kolmikhüppes 13.40-ga 11., 6.65 ületamisega teivashüppes finaali jõudnud Valeri Bukrejev ei saanud seal jagu algkõrgusest. Seitsmevõistluse võitis 6246 punktiga prantslane Christian Plaziat, Erki Nool kuue parema sekka ei jõudnud.
¤ 1995 võitsid Birminghamis iluuisutamise üksiksõidu MM-tiitli Elvis Stojko (Kanada) ja Lu Chen (Hiina).
¤ 2000 lõpetas Raul Olle Engadini suusamaratoni küll alles 12. kohaga, kuid krooniti kokkuvõttes FIS-i pikamaasuusatamise MK-sarja esimeseks võitjaks.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS,
Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
