SÜNNIPÄEV
»»» 1883 Johann Studnicka, Austria jalgpallur, ründaja (Viin - surn. 18.10.1967). Austria koondises 1902-1918 kokku 28 mängu ja 18 väravat. Stockholmi olümpia 5. koht. Austria meister Wiener AC koosseisus 1901, 1902, 1903 (ÖFU), 1915 (ÖFV) ja karikavõitja 1901, 1903, 1904, Šveitsi meister FC Zürichiga 1924.
»»» 1884 John "Jock" Rutherford, Inglismaa jalgpallur, poolkaitsja (Percy Main, Northumberland - surn. 21.04.1963). Inglismaa koondises 1904-1980 kokku 11 mängu ja 3 väravat. Mängis 1902-1928 erinevates klubisarjades ligi 600 mängu. Klubid: Newcastle United (1902-1913), (Woolwich) Arsenal (1913-1923, 1923-1926), Stoke City (1923), Clapton Orient (1926-1927) ja Tunbridge Wells Rangers (1928). Inglismaa meister 1905, 1907, 1909, FA Cupi võitja 1910 ja finalist 1908, 1911. Hüüdnimi The Newcastle Flyer. Vennad Sep ja Bob olid samuti profijalgpallurid. Pojapojapoeg Greg Rutherford võitis 2006 EM-il Göteborgis kaugushüppes hõbemedali.
»»» 1899 Gustav Lokotar, Eesti laskur (Kalvi vald, Virumaa - surn. 12.10.1969 Tallinn). Tuli 1935 väikepüssiharjutuses põlvelt laskmises maailmameistriks ning sai 1937 pronksi väike- ja vabapüssi standardis 3 x 40 lasku. 1935-1939 oli 11 korral meeskonnaharjutuses maailmameistreid ning 1937 ja 1939 Eesti meeskonnas Argentina karika võitjaid. Meeskonnavõistluses võitnud MM-il väike-, vaba- ja sõjapüssiharjutuses 16 (11++3+2) medalit. Püstitas 1935 ind. väikepüssiharjutuses põlvelt laskmises MR-i (389) ning osales 6 meeskondliku MR-i püstitamisel. Eesti meistrivõistlustel võitis 1933-1939 kokku 16 (6+6+4) medalit ning kuulus 10 korda ka esikoha võitnud meeskonda. Lasketreeninguid alustas 1931 Johannes Siiri õhutusel. Töötas 1944-1966 Tallinnas bussijuhina. Suri oma 70. sünnipäeval.
»»» 1906 Piero Taruffi, Itaalia võidusõitja (Albano Laziale - surn. 12.01.1988 Rooma). Alustas karjääri mootorratturina ja tuli 1932 Nortoniga Euroopa meistriks ringrajasõidus 500 cm3 klassis. Osales 1950-1956 F1 autoe MM-sarjas kokku 18 etapil, võitis ühe GP (Šveitsi GP 1952) ja lõpetas 5 korda esikolmikus. 1952 MM-sarjas kolmas koht. Automargid Alfa Romeo, Ferrari, Mercedes-Benz, Maserati ja Vanwall. 1957 võitis viimase Mille Miglia võidusõidu Itaalias, mis lõppes ülimalt traagiliselt, kui Alfonso de Portago sõitis Mantua lähedal rahva hulka, tappes nii oma kaassõitja Edmund Nelsoni kui ka 12 pealtvaatajat. Pärast seda võistlust lubas 50-aastane Taruffi oma abikaasale, et sõida enam kunagi võidu. Võidusõitude ohutuse eest võitleja, patenteerinud uuendusi võistlusautode ohutumaks muutmise vallas.
»»» 1911 Félix Lévitan, Prantsusmaa ajakirjanik ja sporditegelane (Pariis - surn. 18.02.2007 Cannes). Tour de France'i velotuuri ajaloo kolmas direktor 1962-1986, jagas tööülesandeid Jacques Goddetiga (spordilehe L'Équipe toimetaja töötas Touri heaks 1947. aastast). Lévitan hoolitses võistluse finantskülje eest, Goddet keskendus sportlikule aspektile. Kui Lévitan 1986 vallandati, siis loobus ka Goddet. Asus ajakirjanikuna tööle juba 1928 jalgrattaajakirjas La Pédale, edasi töötas pikka aega La Parisien Libéré's. Oli Prantsuse spordiajakirjanike liidu asutaja ja juht 1957-1965, tegutses 1964-1973 ka spordipressi rahvusvahelise organisatsiooni AIPS-i presidendina.
»»» 1917 Roque Gastón Máspoli, Uruguay jalgpallur, väravavaht (Montevideo – surn. 12.02.2004 Montevideo). Uruguay koondises kokku 47 mängu. Maailmameister 1950, seisis uruguailaste väravas ka otsustavas mängus Brasiilia vastu (2:1). Osales MM-i finaalturniiril ka 1954 (neljas koht), oli turniiri vanim väravavaht. Klubid: Bella Vista, Wanderers, Cerro ja Peñarol. Pärast mängijakarjääri lõppu hakkas treeneriks ning viis Peñaroli viis korda Uruguay meistriks, Copa Libertadorese ja 1966 Intercontinental Cupi võitjaks (kahe mängu kokkuvõttes alistati Madridi Real 4:0). Töötas klubitreenerina Hispaanias, Peruus ja Ecuadoris, 1980. aastatel oli mõnda aega ka Uruguay koondise peatreener. Toimetati 10. veebruaril 2004 südameprobleemide tõttu haiglasse ja suri tosin päeva hiljem.
»»» 1921 Jaroslav Drobny, Tšehhi tennisist ja jäähokimängija (Praha - surn. 12.10.2001 Tooting, London). Olümpiahõbe 1948 St. Moritzis Tšehhoslovakkia hokikoondises. Egiptuse kodakondne 1949-1954, pärast seda asus elama Suurbritanniasse. Tennises võitis juba 1946. aastal Wimbledonis 16 parema seas Jack Kramerit, jõudis 1949 ja 1952 samas finaali, kuid kaotas. 1954 alistas finaalis Ken Rosewalli ning temast sai esimene vasakukäeline mängija, kes Wimbledonis meesüksikmängu võitnud. French Openil võitis üksikmängu 1951 ja 1952 (lisaks finaalis 1946, 1948, 1950) ning paaris- ja segapaarismängu 1948. Tennise Kuulsuse hallis 1983.
»»» 1925 William Clark Steinkraus, USA ratsutaja (Cleveland, Ohio). Osales viiel olümpial ja võitis neli medalit: kuld 1968 Mexico Citys ind. takistussõidus hobusel Snowbound, hõbe 1960 Roomas ja 1972 Münchenis ning pronks 1952 Helsingis võistkonnavõistluses. Õppinud Yale'i ülikoolis, I maailmasõja ajal teenis Birmas. 1976-1988 oli olümpial telekommentaator, 1992 Barcelonas tegutses kohtunikuna.
»»» 1926 Nikita Simonjan, N Liidu jalgpallur (ründaja) ja treener (Armavir). N Liidu koondises 1954-1958 kokku 20 mängu ja 10 väravat. Olümpiavõitja 1956 Melbourne'is, MM-võistluste finaalturniiril 1958. Klubid: Moskva Krõlja Sovetov (1946-1948) ja Moskva Spartak (1949-1959). N Liidu meistrisarjas 285 mängu ja 145 väravat. N Liid meister 1952, 1953, 1956, 1958, karikavõitja 1950, 1958. Meistrivõistluste edukaim väravakütt 1949, 1950, 1953. Treenerina töötanud Spartakis, Jerevani Araratis ja Odessa Tšernomoretsis, N Liidu koondise peatreener 1977-1979. Praegu Venemaa jalgpalliliidu asepresident.
»»» 1932 Vitold Krejer, N Liidu kergejõustiklane (Krasnodar). Olümpiapronks 1956 Melbourne'is ja 1960 Roomas kolmikhüppes. N Liidu meister 1960, 1961, hõbe 1958, 1962, pronks 1957, 1963. Isiklik rekord 16.71 (1961). Klubi Moskva oblasti Dinamo. Hiljem töötanud treenerina, ka N Liidu koondises.
»»» 1935 Donald "Don" Howe, Inglismaa jalgpallur (kaitsja) ja treener (Springfield, Wolverhampton). Inglismaa koondises 1957-1959 kokku 23 mängu. MM-võistluste finaalturniiril 1958 ja 19962. Klubid: West Bromwich Albion (1952–1964) ja Arsenal (1964–1966). Klubid treenerina: West Bromwich Albion (1971–1973), Galatasaray SK (1974–1975), Arsenal (1983–1986), Queens Park Rangers (1989–1991) ja Coventry City (1992, kt.). 1990. aastate keskel oli Terry Venablesi abiline Inglismaa koondise juures.
»»» 1937 Paul Hawkins, Austraalia autovõidusõitja (Melbourne, Victoria - surn. 26.05.1969 Oulton Park, Cheshire, Inglismaa). Saavutas edu sportautode võidusõitudel Ford GT40 ja Lola T70-ga. Osales 1965 ka kolmel F1 GP-sõidul ning sõitis Monaco GP-l merre (teisena on sellega hakkama saanud Alberto Ascari). Hukkus Oulton Parkis, kui tegi oma Lola T70GT-ga Islandi kurvis avarii. Auto läks põlema ja Hawkins jäi tulle.
»»» 1938 Larry Scott, USA kulturist (Blackfoot, Idaho). Kõigi aegade esimene Mr. Olympia. Võitis 1965 esimese võistluse ja kaitses tiitlit 1966. Mr. America 1962 ja Mr. Universe 1964. Hakkas kulturismiga tegelema 1956, lõpetas võistlemise 1980. Elab Salt Lake Citys ja on treeningkeskuse omanik. IFBB Kuuluse hallis 1999. Hüüdnimi The Legend.
»»» 1943 Jakob "Köbi" Kuhn, Šveitsi jalgpallur (poolkaitsja) ja treener (Zürich). Mängis Šveitsi koondises 63 kohtumist, osales MM-võistluste finaalturniiril 1966 (mängis Inglismaal 1 mängu, siis saadeti koju päevakava rikkumise eest ja eemaldati 12 kuuks koondisest). Klubid mängijana: FC Zürich (1961-1977) ja Zürichi Grasshoppers (1977-1979). Tulnud 6 korda Šveitsi meistriks ja 5 korda karikavõitjaks. Alates 1983. aastast töötanud treenerina. 1983-1984 juhendas FC Zürichit, kuni 2001. aastani töötas Šveitsi U-21 koondisega, 2001-2008 oli peakoondise treener. Viis meeskonna MM-i finaalturniirile 2006, EM-i finaalturniiril 2004 ja 2008.
»»» 1946 Laszlo Sarosi, Ungari veepallur (Budapest). Ungari koondises 1966-1976. Olümpiavõitja 1976 Montrealis, -hõbe 1972 Münchenis ja -pronks Mexico Citys 1968. MM-võistluste kuld 1973 Belgradis ja hõbe 1975 Calis. Euroopa meister 1974 Viinis ja hõbe 1970 Barcelonas. Alustas karjääri Ujpesti meeskonnas 1958, isa Laszlo oli treener. Ungari meister 1967 ja karikavõitja 1963, 1975.
»»» 1947 Helmut Losch, Saksamaa (SDV) tõstja (Barth – surn. 10.01.2005 Stralsund). Olümpiapronks 1976 Montrealis üliraskekaalus, 1972 Münchenis raskekaalus neljas koht. MM-võistluste hõbe 1973 ja 1977 ning EM-võistluste hõbe 1973 ja 1977 kahevõistluses. MM-ilt kokku 8 (1+5+2) ja EM-ilt 8 (0+5+3) medalit. 1971. aasta MM-il Limas võitis rebimise ja võitis esimese sakslasena tõstmises MM-kulla. Suri 57-aastaselt südameinfarkti tagajärjel.
»»» 1950 Knut Knudsen, Norra jalgrattur (Levanger). Olümpiavõitja 1972 Münchenis 4000 m ind. jälitussõidus, maailmameister samal alal 1973. Tuli 11 korda Norra meistriks ning sõitis 1973-1981 profina Itaalia meeskondades. Võitis Giro d'Italial 6 etappi ning kandis ka liidrisärki. Tirreno-Adriatico velotuuri võitja 1979. Valiti 1979 ja 1981 kahe suure jalgrattaajakirja poolt maailma parimaks temposõitjaks. Võitis profikarjääri jooksu 49 võistlust.
»»» 1955 Jan Einar Aas, Norra jalgpallur, kaitsja (Moss). Norra koondises 1977-1986 kokku 35 mängu ja 3 väravat. Klubid: Moss FK (1972–1979, 1983–1987), Müncheni Bayern (1979–1981) ja Nottingham Forest (1981–1982). Norra parim keskkaitsja 1977 ja 1979. Karjääri Forestis lõpetas purunenud jalaluu. 1987 tuli ainsal korral Norra meistriks.
»»» 1959 Beate Edeltraud Peters, Saksamaa kergejõustiklane (Marl). MM-võistluste pronks 1987 Roomas odaviskes, MM-il 1983 Helsingis ja olümpial 1984 Los Angeleses 7. koht. EM-võistluste hõbe 1986 Stuttgardis. SLV meister 1985, 1986, isiklik rekord vana odaga 69.56 (juuli 1986). Klubid OSC Dortmund ja TV Wattenscheid. Seksuaalselt orientatsioonilt lesbi, endise mitmevõistleja Sabine Brauniga.
»»» 1963 Raimond Aumann, Saksamaa jalgpallur, väravavaht (Augsburg). Saksamaa koondises 1989-1990 kokku 4 mängu, U-21 koondises 7 mängu. Maailmameister 1990 (varumehena). Klubid: Müncheni Bayern (1982–1994) ja Istanbuli Beşiktaş (1994–1995). Saksamaa meister 1985-1987, 1989, 1990, 1994, karikavõitja 1984, 1986. Türgi meister 1995. Oli Bayernis esimesed kaks aastat Jean-Marie Pfaffi kõrval teine väravavaht, tõusis esinumbriks 1984 ja oli seda kuni vigastuseni novembris 1985. Pärast Pfaffi lahkumist 1988 sai esiväravavahiks. Hüüdnimi Balu (Džunglikaru). Praegu Bayerni ametliku fännklubi kontaktisik.
»»» 1963 Alan McDonald, Põhja-Iirimaa jalgpallur, kaitsja (Alan McDonald (Belfast). Põhja-Iiri koondises 1986-1996 kokku 52 mängu ja 3 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1986. Klubid: Queens Park Rangers (1981-1997), Charlton Athletic (1983, laen) ja Swindon Town (1997-1998). Juunist 2007 Belfasti Glentorani peatreener.
»»» 1965 Jean-Jacques Daigneault, Kanada jäähokimängija, kaitsja (Montreal, Quebec). Mängis profina 1984-2001, NHL-i drafti 10. valik 1984 (Vancouver Canucks). Mänginud NHL-is kokku 10 klubis (jagas sellelaadset rekordit Michel Petit'ga kuni mõlemist möödus Mike Sillinger): Canucks (1984-1986), Philadelphia Flyers (1986–1988), Montreal Canadiens (1989–1996), St. Louis Blues (1995–1996), Pittsburgh Penguins (1995–1997), Anaheim Mighty Ducks (1996–1998), New-York Islanders (1997–1998), Nashville Predators (1998–1999), Phoenix Coyotes (1998–2000) ja Minnesota Wild (2000–2001). Aitas Canadiensil 1993 võita Stanley Cupi, mängis Flyersiga 1987 finaalis. Praegu AHL-i klubi Hartford Wolf Pack abitreener.
»»» 1966 Rhona Martin, Šoti jääkeeglimängija (Ayr). Olümpiavõitja 2002 Salt Lake Citys Suurbritannia naiskonna kaptenina koos Kelly Woodi, Jackie Lockharti, Lynn Cameroni ja Deborah Knoxiga. EM-i hõbe 1998.
»»» 1966 Wilhelmus "Wim" Maria Jonk, Hollandi jalgpallur, poolkaitsja (Volendam). Hollandi koondises 1992-1999 kokku 49 mängu ja 11 väravat. MM-võistluste neljas koht 1998, finaalturniiril 1994. EM-i poolfinalist 1992. Klubid: FC Volendam (1986-1988), Amsterdami Ajax (1988-1993), Milano Internazionale (1993-1995), PSV Eindhoven (1995-1998) ja Sheffield Wednesday (1998-2001). Kahekordne UEFA Cupi võitja, Hollandi meister ja karikavõitja.
»»» 1969 Albert Dwayne Roloson, Kanada jäähokimängija, väravavaht (Simcoe, Ontario). Profina mänginud 1994. aastast. Klubid: Calgary Flames, Buffalo Sabres, Minnesota Wild ja Edmonton Oilers. Roger Crozier Saving Grace Award 2004, NHL-i Tähtede mängul 2004.
»»» 1974 Stephen Lee, Inglismaa snuukerimängija (Trowbridge, Wiltshire). Võitnud neli reitinguturniiri (Grand Prix/LG Cup 1998, 2001, Regal Scottish Open 2002 ja Welsh Open 2006) ning püsinud 10 hooaega maailma 16 parema mängija seas.
»»» 1974 Lascelles Brown, Jamaica päritolu Kanada bobisõitja (Clarendon, Jamaica). Olümpiahõbe 2006 Calgarys kahebobil Pierre Luedersi pidurdajana. Maailmameister 2005 Calgarys koos Luedersiga, hõbe 2007 St. Moritzis ja pronks 2005 Calgarys Kanada neljabobis. Võistelnud alates 1999. aastast, kuni 2004. aastani oli Jamaica bobimeeskonna liige. Esimene jamaikalane, kes saanud taliolümpiamängudelt medali. Sai Kanada kodanikuks enne Torino olümpiat. Kanada koondise peatreener Gerd Grimme on teda arvanud maailma kolme parema pidurdaja sekka šveitslase Beat Hefti ja sakslase Kevin Kuske kõrval.
»»» 1975 Marion Lois Jones, USA kergejõustiklane (Los Angeles, California). Maailmameister 1997 Ateenas 100 m ja 4 x 100 m jooksus, 1999 Sevillas 100 m jooksus ja pronks kaugushüppes. Võitis Sydney olümpial 2000 viis medalit, kuid jäi neist kõigist ilma, kui leidis tõestust tema osalus kurikuulsa BALCO labori dopinguprogrammis. Sellega seoses tühistati kõik tema tulemused alates Sydney mängudest. Teatas 5. oktoobril 2007 karjääri lõpetamisest. 11. jaanuaril 2008 mõistis kohus ta 6 kuuks vangi, viibis kinnipidamisasutuses 7. märtsist 5. septembrini 2008. Ema pärit Belize'ist, isa aafrika ameeriklane. Isiklikke rekordeid: 100 m - 10,65 (1998), 2000 m - 21,62 (1998), 400 m - 49,59 (2000), kaugushüpe - 7.31 (1998).
»»» 1977 Bode Miller, USA mäesuusataja (Easton, New Hampshire). Olümpiahõbe 2002 Salt Lake Citys suurslaalomis ja alpi kahevõistluses. Maailmameister 2003 St. Moritzis suurslaalomis ja kahevõistluses ning 2005 Bormios kiirlaskumises ja supersuurslaalomis, lisaks hõbe 2003 supersuurslaalomis. MK-sarja üldvõitja 2005 ja 2008, alpi kahevõistluse parim 2003, 2004, 2008, supersuurslaalomis 2005, 2007 ning suurslaalomis 2004. Võitnud kokku 31 etappi - 7 kiirlaskumist, 5 supersuurslaalomit, 9 suurslaalomit, 5 slaalomit ja 5 kahevõistlust. 28. novembril 2004 sai temast viies meesmäesuusataja, kes võitnud MK-sarjas vähemalt ühe etapi kõigil viiel alal.
»»» 1978 Baden Cooke, Austraalia jalgrattur (Benalla, Victoria). Sõitnud profina alates 2000. aastast, Tour de France'i roheline särk 2003. Klubid: Mercury (2000–2001), Française des Jeux (2002–2005), Unibet.com (2006–2007) ja Barloworld (2008–). Rahvaste Ühenduse mängude kolmas koht 2002 kaasmaalaste Stuart O'Grady ja Cadel Evansi järel.
»»» 1978 Georg Hettich, Saksamaa suusakahevõistleja (Georg Hettich (Furtwangen, Schwarzwald). Olümpiavõitja 2006 Torinos tavavõistluses, -hõbe 2002 Salt Lake Citys ja 2006 meeskonnavõistluses ning -pronks 2006 sprindis. MM-võistlustelt hõbe 2003 Val di Fiemmes ja 2005 Oberstdorfis meeskonnavõistluses.
»»» 1980 Nadežda Ostaptšuk, Valgevene kergejõustiklane (Retšija). Olümpiapronks 2008 Pekingis kuulitõukes. MM-võistluste kuld 2005 Helsingis, hõbe 2003 Pariisis ja 2007 Osakas. EM-võistluste hõbe 2006 Göteborgis. Juunioride MM-kuld 1998. Sise-MM-i hõbe 2001, 2003 ja sise EM-i kuld 2005. Isiklik rekord 21.09 (27. juuli 2005 Minsk).
SURMAPÄEV
»»» 1969 Sonja Henie, Norra iluuisutaja (lennukis teel Oslosse - sünd. 08.04.1912 Kristiania). Olümpiavõitja 1928 St. Moritzis, 1932 Lake Placidis ja 1936 Garmisch-Partenkirchenis naisüksiksõidus. Esimestel mängudel 1924 Chamonix's sai 11-aastasena kaheksanda koha. Maailmameister 1927-1936 (kokku 10 aastat järjest!), Euroopa meister 1931-1936 (6 aastat järjest), Norra meister 1923-1929. Tõsteti 1938. aastal kodumaal 25-aastaselt noorimana aadliseisusse. Lõpetas amatöörina 1936, sõlmis lepingu Hollywoodi Fox Studioga ning temast sai oma aja kõige kõrgemalt tasustatud filmidiiva. Mängis 1927-1958 kaasa kokku 15 filmis. Suri lennukis teel Pariisist Oslosse.
»»» 1969 Veli Selim Saarinen, Soome murdmaasuusataja (Helsingi - sünd. 16.09.1902 Martinsaari, Virolahti – 12.10.1969 ). Olümpiavõitja 1932 Lake Placidis 50 km ja -pronks 18 km distantsil. MM-võistlustelt kokku 6 medalit: kuld 1929 Zakopanes 17 km, 1933 Innsbruckis 50 km ja 1934 Sollefteås teatesõidus, hõbe 19129 ja 1934 18 km ja pronks 1926 Lahtis 30 km. Salpausselkä mängude võitja 1931 ja 1933. Pärast karjääri lõppu oli Saksamaa koondise treener ning 1937-1938 Soome suusakoondise peatreener ja 1947-1968 Soome suusaliidu tegevjuht.
»»» 1987 Heinz Vollmar, Saksamaa jalgpallur (St. Ingbert - sünd. 26.04.1936). Saarimaa koondises 1955-1956 kokku 4 mängu ja 4 väravat, Saksamaa koondises 1956-1961 kokku 12 mängu ja 3 väravat. Kuulus 1962 MM-i finaalturniiril osalenud Saksamaa koondisse. Klubid: SV St. Ingbert 1945 (1954-1960), 1.FC Saarbrücken (1960-1965).
»»» 1993 Tofik Bahramov, N Liidu/Aserbaidžaani jalgpallikohtunik (Bakuu - sünd. 29.11.1926 Bakuu). Sai kuulsaks 1966. aasta MM-võistluste finaalis Inglismaa ja Saksamaa vahel, kui äärekohtunikuna luges inglaste vaieldava värava lisaajal seisul 2:2. FIFA kohtunik alates 1964. aastast, oli kohtunik UEFA karikasarja kõigi aegade esimeses finaalis. Pärast kohtunikuna tegutsemise lõppu oli mõnda aega Aserbaidžaani jalgpalliliidu peasekretär. Aserbaidžaani rahvusstaadion Bakuus kannab tema nime.
»»» 1996 Jean René Lacoste, Prantsusmaa tennisist ja ettevõitja (Saint-Jean-de-Luz - sünd. 02.07.1904 Pariis). Maailma paremaid tennisiste 1920. aastatel, võitis Wimbledonis üksikmängu 2 (1925, 1928), French Openil 3 (1925, 1927, 1929) ja US Openil 2 (1926, 1927) korda. Paarismängu võitja 1925, 1929 Prantsusmaal ja 1925 Wimbledonis. Davise karikasarja võitja 1927. Maailma esireket 1926 ja 1927. Olümpiapronks 1924 Pariisis paarismängus koos Jean Borotraga. Üks Neljast musketärist (ülejäänud Jacques Brugnon, Borotra ja Henri Cochet). Hüüdnimi Krokodill, see loom (tegelikul alligaator) on ka tema poolt 1933. aastal koos André Gillier'ga loodud sporditarvete firma kaubamärk.
»»» 1996 Roger Lapébie, Prantsusmaa jalgrattur (Pessac – sünd. 16.01.1911 Bayonne). Tour de France'i võitja 1937, kolmas koht 1934. Sai aastatel 1932-1937 kokku 9 etapivõitu. Prantsusmaa meister 1933 maanteesõidus. Pariisi - Nice'i velotuuri võitja 1937, Critérium Nationalil 1934, 1937.
»»» 1999 Wilton Norman "Wilt" Chamberlain, USA korvpallur (Bel Air, California - sünd. 21.08.1936 Philadelphia, Pennsylvania). Mängis profina 1959-1974. Klubid: Harlem Globetrotters (1958-1959), Philadelphia/San Francisco Warriors (1959-1964), Philadelphia 76ers (1965-1968), Los Angeles Lakers (1968-1973) ja San Diego Conquistadors (1973-1974). NBA meister 1967, 1972, finaalseeria MVP 1972, NBA MVP 1960, 1966-1968, NHL-i Tähtede mängul 13 korda 1960-1969, 1971-1973, MVP 1960. Hooaja esimeses meeskonnas 1960-1962, 1964, 1966-1968 ja teises meeskonnas 1963, 1965, 1972, kaitsemeeskonnas 1972-1973. NBA aasta uustulnuk 1960. Hüüdnimed Wilt the Stilt, The Big Dipper, Chairman of the Boards.
»»» 2002 Audrey Mestre, Prantsusmaa sukelduja (Bayahibe Beach, Dominikaan - sünd. 11.08.1974 Saint-Denis, Seine-Saint-Denis). Püstitas 2000. aastal naiste maailmarekordi vabasukeldumises 125 meetriga, hiljem parandas rekordit veel viie meetri võrra. 2002 saavutas 166 meetrit, 171 meetri sügavusele laskuda üritades aga kaotas teadvuse ja uppus.
»»» 2003 William Lee Shoemaker, USA džoki (sünd. 19.08.1931 Fabens, Texas). Elukutseline džoki, alustas 19. märtsil 1949, esimese võidu sai kuu aega hiljem. Võitis 1990. aastani kestnud karjääri jooksul kokku 8833 võistlust, osales 40 350 võiduajamisel. teenis 3,7 miljonit dollarit. Kaalus sündides vaid 1 kilo, täiskasvanuna 150 cm pikk ja 43 kilo raske.
SÜNDMUSED
¤ 1853 krooniti profipoksi raskekaalu maailmameistriks John Morrissey, sest tema vastane Yankee Sullivan lahkus New Yorgis ringist pärast 36. raundi puhkenud üleüldist kaklust.
¤ 1902 toimus Viinis mandri-Euroopa esimene ametlik jalgpallivõistlus jalgpallis, kus Austria alistas Ungari 5:0.
¤ 1925 jooksis ameeriklane Albert Michelsen Port Chesteris maratoni 2:29.01,8-ga, mis oli esimene ametlik aeg alla 2:30.
¤ 1946 hukkus Riia ringrajal toimunud Balti matši treeningul pärast kokkupõrget veoautoga Eesti parim võidusõitja Erich Tomson. Matšivõit kuulus Eestile.
¤ 1968 avati Mexico Citys XIX suveolümpiamängud.
¤ 1968 sai mehhiklannast Norma Enriqueta Basilio Satelost esimene naine, kes süüdanud olümpiatule.
¤ 2003 võitis Saksamaa jalgpallinaiskond MM-võistluste finaalis Los Angeleses Rootsi 2:1. Otsustava värava lõi lisaaja kaheksandal minutil Nia Künzer.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
