Kes võidusõitjatest võitis esimesena võistluse nii F1-s, NASCAR-i sarjas kui ka Indy Cari sarjas? Kes võitis viimasena olümpiamedali nii suusatamises kui kahevõistluses? Kelle nimele jäi Saksa DV jalgpalliiga väravaterekord? Kes saksa jalgpallikuulsustest alustas oma karjääri Offenbachi Kickersis ja lõpetas selle Leverkuseni Bayeris? Millise kuulsatest rattaklassikutest võitis olümpiavõitja Olaf Ludwig? Kui suur oli Garri Kasparovi kõrgeim Elo? Millistel olümpiamängudel võitis oma medalid vastne Eesti suusahüppekoondise peatreener austerlane Martin Höllwarth? Millistes klubides on Hispaania liigas mänginud kaitsja Carles Puyol? Kes on ainus Saaremaalt pärit olümpiavõitja? Mitu korda tuli Ortvin Sarapuu Uus-Meremaa malemeistriks?
SÜNNIPÄEV
»»» 1913 David Donald Albritton, USA kergejõustiklane (Danville, Alabama – surn. 14.05.1994). Olümpiahõbe 1936 Berliinis kõrgushüppes. Üks esimesi kõrgushüppajaid, kes kasutas rullstiili. Võitis USA meistrivõistlused või jagas esikohta aastatel 1936-1950 kokku 7 korda. Ületas 12. juulil 1936 New Yorgis koos Cornelius Johnsoniga (Berliinis võitja) 2.07 ning neist said esimesed mustanahalised MR-i valdajad sel alal. USA kergejõustiku Kuulsuse hallis 1980. Albrittoni puhul on palju kokkupuutepunkte Jesse Owensiga - mõlemad sündisid Danville'is, õppisid East Technical High Schoolis Clevelandis ja Ohio State Universitys, kuulusid Alpha Phi Alphasse ja võistlesid 1936. aasta olümpial.
»»» 1931 Daniel "Dan" Sexton Gurney, USA autovõidusõitja (Port Jefferson, New York). Osales F1 autode MM-sarjas 1959-1968 ja 1970 kokku 86 stardis, võitis 4 GP-d (ameeriklastest on rohkem võite vaid Mario Andrettil), lõpetas 19 korda esikolmikus, sai kirja 3 parimat stardikohta ja 6 kiireimat ringi. MM-võistluste neljas 1961 ja 1965, viies 1962 ja 1963. Meeskonnad: Ferrari (1959), BRM (1960), Porsche (1961-1962), Lotus (1962), Brabham (1963-1965, 1968), Eagle (1966-1968) ja McLaren (1968, 1970). Esimene, kes võitis võistluse nii F1-s (1962), NASCAR-i sarjas (1963) ja Indy Cari sarjas (1967). Le Mans'i 24 tunni sõidu võitja koos A.J.Foytiga, šampanjapritsimise tava algataja. Isa oli New Yorgi Metropolitan Opera täht.
»»» 1939 Alois Kälin, Šveitsi murdmaasuusataja ja kahevõistleja (Einsiedeln). Olümpiahõbe 1968 Grenoble'is kahevõistluses ja -pronks 1972 Sapporos 4 x 10 km teatesõidus. MM-võistluste pronks 1966 Holmenkollenis kahevõistluses. Oli 11. veebruaril 1968 esimene šveitslane, kes võitis olümpiamedali mõnel Põhja suusaalal (neli päeva hiljem sai Josef Haas 50 km-s pronksi). Kälin on viimane sportlane, kes saanud olümpial medali nii murdmaasuusatamises kui kahevõistluses.
»»» 1940 Max Mosley, Suurbritannia mootorisporditegelane (London). Rahvusvahelise Autoliidu FIA president alates 1993. aastast. Tegutsenud autospordis alates 1960. aastate teisest poolest, Marchi F1 meeskonna üks asutajaid. Tegutsenud FOCA-s (F1 konstruktorite assotsiatsioon) ja FISA-s (autospordiföderatsioon), mille presidendiks ta 1991 valiti. 1993 vahetas FIA presidendi tooli välja prantslase Jean-Marie Balestre'i.
»»» 1943 William Winston "Billy" Kidd, USA mäesuusataja (Stowe, Vermont). Olümpiahõbe 1964 Innsbruckis slaalomis. MM-võistluste kuld 1970 Val Gardenas ja pronks 1964 alpi kahevõistluses, lisaks pronks Val Gardenas ka slaalomis. Kidd ja Jimmy Heuga olid esimesed USA meesmäesuusatajad, kes olümpiamedali teenisid (Heuga oli kolmas). Võitis 1968 kaks MK-sarja slaalomit. Elab Steamboat Springsis (Colorado). Päritolult põlisameeriklane (abenaki suguharu).
»»» 1951 Joachim Streich, SDV jalgpallur, ründaja (Wismar). Olümpiapronks 1972 Münchenis. Osales 1974 MM-võistluste finaalturniiril. Mängis SDV koondises 1969-1984 kokku 98 korda ja lõi 53 väravat (FIFA ei arvesta ametlikeks Müncheni olümpiaturniiril peetud nelja mängu ja kahte väravat). Klubid: Wismari Aufbau (1957-1963), TSG Wismar (1963-1967), Rostocki Hansa (1967-1975) ja 1.FC Magdeburg (1975-1985). Tegi kaasa 378 DDR-Oberliga kohtumises ja lõi rekordilised 229 väravat. SDV parim jalgpallur 1979 ja 1983, liiga edukaim väravakütt 1977, 1979, 1981 ja 1983. Tegutsenud treenerina (1.FC Magdeburg, Braunschweigi Eintracht, FSV Zwickau jm). Praegu mängib Magdeburg Virgin Guardsis ameerika jalgpalli.
»»» 1951 Beatrix "Trixie" Schuba, Austria iluuisutaja (Viin). Olümpiavõitja 1972 Sapporos naiste üksiksõidus, 1968 Grenoble'is viies koht. Maailmameister 1971 ja 1972, hõbe 1969 ja 1970. Euroopa meister 1971 ja 1972, hõbe 1970, pronks 1968 ja 1969. Oli eriti tugev kohustuslikus kavas. Austria parim naissportlane 1972. Valiti 2002 Austria iluuisutamisliidu presidendiks.
»»» 1960 Rudolf "Rudi" Völler, Saksamaa jalgpallur (ründaja) ja treener (Hanau, Hesse). Mängis Saksamaa koondises 1982-1994 kokku 90 mängu ja lõi 47 väravat. Maailmameister 1990, hõbe 1986, mängis kaasa ka 1994. aasta finaalturniiril. 2002 viis Saksamaa koondise peatreenerina finaali. Mängis EM-võistluste finaalturniiridel 1984, 1988 (poolfinaal) ja 1992 (hõbe). Klubid: Offenbachi Kickers (1977-1980), 1860 München (1980-1982), Bremeni Werder (1982-1987), AS Roma (1987-1992), Marseille' Olympique (1992-1994) ja Leverkuseni Bayer 04 (1994-1996). UEFA Meistrite liiga võitja 1993, Itaalia karikavõitja 1991. Treenerikarjäär: Leverkuseni Bayer (2000, 2005), Saksamaa koondis (2000-2004) ja AS Roma (2004).
»»» 1960 Olaf Ludwig, Saksamaa (SDV) jalgrattur (Gera). Olümpiavõitja 1988 Soulis maantee grupisõidus ja -hõbe 1980 Moskvas 100 km meeskonnasõidus. MM-võistlustel grupisõidus pronksmedal 1993 Oslos. UCI MK-sarja võitja 1992, Tour de France'i aktiivseim rattur 1990. SDV parim sportlane 1986 ja 1988. Siirdus profiks alles pärast Saksamaa taasühinemist. Võitis Amstel Gold Race'i 1992, saavutas Rahutuuril kokku 38 etapivõitu. Sõitis Panasonicu ja Team Telekomi eest, loobus 1996. Pärast seda oli T-Mobile PR-juht, hiljem ka tiimipealik. Lõpetas töö 2006.
»»» 1963 Garri Kasparov, Venemaa maletaja (Bakuu, Aserbaidžaan). Male maailmameister 1985-1993 (FIDE) ning klassikalise male maailmameister 1993-2000. Kõigi aegade noorim maailmameister, alistades Anatoli Karpovi (13:11) 22-aastaselt. Juhtis maailma edetabelit alates 1986. aastast kuni loobumiseni 2005, kõrgeim Elo oli 2851 (juulis 1999). Aastatel 1982-2002 teenis kokku 11 male-Oscarit. Teatas maletajakarjääri lõpetamisest 10. märtsil 2005 ja on nüüd keskendunud poliitikale. Venemaa praeguse administratsiooni kriitik ja opositsiooni üks liidreid.
»»» 1964 Davis Milton Love III, USA golfar (Charlotte, Põhja-Carolina). Mänginud profina alates 1985. aastast, võitnud 34 turniir (neist PGA Touril 20). PGA meistrivõistluste parim 1997, The Mastersi teine 1995 ja 1999, US Openi teise koha jagajaid 1996, British Openi neljanda koha jagajaid 2003. Mänginud Ryder Cupil kuus korda, võitnud 1993 ja 1999, World Cupi võitja 1992-1995, Presidents Cupi võitja 1994, 1996, 2000 ja 2005, esikoha jagajaid 2003.
»»» 1964 Andrew Lewis Goram, Šoti jalgpallur, väravavaht (Bury, Lancashire). Šotimaa koondises 1985-1998 kokku 43 mängu. Mänginud MM-võistluste finaalturniiril 1986 ja 1990. Esindanud Šotimaad neli korda ka kriketis (1989 ja 1991). Klubid: Oldham Athletic (1981-1987, 2002), Hibernian (1987-1991), Glasgow Rangers (1991-1998), Notts County (1998), Sheffield United (1998), Motherwell (1998-2001), Manchester United (2001, laen), Hamilton Academical (2001), Coventry City (2001-2002), Queen of the South (2002-2003) ja Elgin City (2002-2003). Šotimaa parim jalgpallur 1993 nii ajakirjanike kui mängijate küsitlusel. Töötanud Airdrie Unitedi ja Clyde'i väravavahtide treenerina.
»»» 1974 Sergei Gontšar, Venemaa jäähokimängija, kaitsja (Tšeljabinsk). Olümpiahõbe 1998 Naganos ja pronks 2002 Salt Lake Citys. Valiti NHLi draftis 1992 üldjärjestuses 14-ndana Washington Capitalsi poolt. Mänginud alates 1994. aastast lisaks Capitalsile (1994-2004) veel Boston Bruinsis (2004) ja Pittsburgh Penguinsis (2005-). Sõlmis Penguinsiga viieaastase lepingu 25 miljoni dollari peale. Enne NHL-i lokauti (2004/2005) peeti teda liiga üheks paremaks kaitsjaks. NHL-i Tähtede mängul 2001-2004 ja 2008, oli 2000-2004 liiga edukaim kaitsja punktiarvestuses (värav+sööt). NHL-i hooaja teises meeskonnas 2001 ja 2003.
»»» 1974 Martin Höllwarth, Austria suusahüppaja (Schwaz). Olümpiahõbe 1992 Albertville'is normaalmäel, suurel mäel ja meeskonnavõistlusel ning -pronks 1998 Naganos suurel mäel. Maailmameister 2001 Lahtis normaalmäe ning 2005 Oberstdorfis normaal- ja suure mäe meeskonnavõistluses, pronks 1999 Ramsaus suure mäe meeskonnavõistluses ning 2001 Lahtis suure mäe meeskonnavõistluses ja normaalmäel. 4. veebruaril 2001 juhtis tagasiteel Willingenist autot, mis sattus liiklusõnnetusse ja hukkus Austria koondise treener Alois Lipburger. Höllwarth ja Andreas Widhölzl said väiksemaid vigastusi. Alates aprillist 2008 Eesti suusahüppajate treener.
»»» 1975 Tatjana Navka, Venemaa iluuisutaja (Dnipropetrovsk, Ukraina). Olümpiavõitja 2006 Torinos koos Roman Kostomaroviga. Maailmameister 2004 ja 2005, Euroopa meister 2004-2006. Osalenud neljal olümpial, 1994 oli koos Samuel Gezoljaniga 11., 1998 koos Nikolai Morozoviga 16. ja 2002 koos Kostomaroviga 10. koht. 1994 ja 1998 võistles Valgevene värvides. Abielus iluuisutaja Aleksandr Žuliniga, tütre ema. Osalenud teleshow'des (Stars On Ice ja Ice Age).
»»» 1976 Patrik Eliáš, Tšehhi jäähokimängija, ründaja (Třebíč). Olümpiapronks 2006 Torinos. NHL-i drafti 51. valik 1994 (New Jersey Devils). Mänginud NHL-is vaid Devilsi eest, praegu abikapten ja edukaim ründaja. Stanley karikavõitja 2000 ja 2003, osalenud NHL-i Tähtede mängus 2000 ja 2002. Jagas hooajal 2000/2001 esikohta pluss/miinus arvestuses (Bud Light Award) koos Joe Sakiciga. Devilsi kapten 2006-2007.
»»» 1978 Carles Puyol i Saforcada, Hispaania jalgpallur, kaitsja (La Pobla de Segur, Lleida, Kataloonia). Hispaania koondises alates 2000. aastast 72 mängu ja 2 väravat. Osalenud olümpial 2000 (hõbemedal), MM-il 2002 ja 2006 ning EM-i finaalturniiril 2004 ja 2008. Euroopa meister 2008. Kõige rohkem kordi Hispaania koondises mänginud Kataloonia jalgpallur. Mänginud alates 1999. aastast FC Barcelonas, praegu meeskonna kapten. Leping Barcaga 30. juunini 2010. Hispaania meister 2005 ja 2006, UEFA Meistrite liiga võitja 2006, Hispaania superkarikas 2006 ja 2007. UEFA aasta meeskonnas 2002, 2005, 2006 ja 2008.
»»» 1979 Meghann Shaughnessy, USA tennisist (Richmond, Virginia). Mänginud elukutselisena alates 1996. aastast, võitnud üksikmängus 6 ja paarismängus 13 turniiri. Kõrgeim koht WTA edetabelis üksikmängus 11. (10. septembril 2001) ja paarismängus 4. (21. märts 2005). Australian Openi veerandfinalist 2003, French Openil ja Wimbledonis neljas ring 2001, US Openil kolmas ring 2000-2002. Treener üle 20 aasta Rafael Font de Mora. Maailma üks võimsamaid servijaid naiste hulgas.
»»» 1983 Nicole Denise Cooke, Walesi jalgrattur (Wick, Vale of Glamorgan). Olümpiavõitja 2008 Pekingis maantee grupisõidus ja maailmameister samal alal 2008 Vareses. Naiste UCI MK-võistluste üldvõitja 2003 ja 2006, neljakordne juunioride maailmameister. Rahvaste Ühenduse mängude võitja 2002. Võitis 2003 La Flèche Wallonne Féminine'i ja sai MM-i grupisõidus kolmanda koha. 2004 oli parim naiste Giro d'Italial, kuid Ateena olümpial pidi leppima viienda kohaga maanteel ja 19. kohaga temposõidus. 2005 võitis taas La Flèche Wallonne'i ja sai MM-il hõbeda. Detsembris 2005 murdis Manchesteri trekil rangluu. 2006 võitis Grande Boucle'i (naiste Tour de France), kolmandat korda La Flèche Wallonne'i ja veel mitu mainekat võidusõitu. 2007 oli parim Ronde van Vlaanderenil ja taas Grande Boucle'il, kuid MM-il Stuttgardis vigastuse tõttu ei osalenud. Cooke'i (167 cm, 57 kg) klubid: Ausra Gruodis-Safi (2005-2006), Univega Raleigh Lifeforce (2007), Team Halfords Bikehut (2008) ja Vision 1 Racing (2009-).
SURMAPÄEV
««« 1971 Michel Brière, Kanada jäähokimängija, ründaja (Malartic, Quebec – sünd. 21.10.1949 Malartic). Valiti NHL-i draftis 1969 Pittsburgh Penguinsi poolt üldjärjestuses 26-ndana. Viskas esimesel hooajal 86 mängus 17 väravat ja andis 35 söötu ning meeskonna paremuselt kolmas punktimees. Sattus 15. mail 1970 oma kodulinnas pulmadeks valmistudes liiklusõnnetusse (lendas autost välja ja sai tõsiseid ajuvigastusi) ning lebas ligi aasta haiglas, olles periooditi teadvuseta. Hoolimata neljast operatsioonist ei suutnud arstid tema elu päästa. Penguins igavikustas tema särginumbri (21) ja annab igal aastal välja Michel Briere Rookie of the Year Awardi.
««« 1980 Markus Höttinger, Austria autovõidusõitja (Hockenheimring – sünd. 28.05.1956). Andekas austerlane hukkus F2 võistlustel Saksamaal, kui Derek Warwicki auto alt ära tulnud rehv tabas 23-aastase austerlase pead. Kui selgus, et tegemist on raske õnnetusega, võistlus peatati.
««« 1997 Voldemar Väli, Eesti maadleja (Stockholm – sünd. 10.01.1903 Kuresaare).Olümpiavõitja 1928 Amsterdamis kreeka-rooma maadluse kergekaalus ja -pronks 1936 Berliinis kreeka-rooma maadluse I kergekeskkaalus. Osales ka Pariisis 1924. EM-võistluste kuld 1926 ja 1927 kergekaalus ning hõbe 1930 ja 1931 I kergekeskkaalus. Eesti meister 1922, 1924, 1926 kreeka-rooma maadluse sulg- ning 1928-1940 ja 1942 kergekaalus, 1928 ja 1929 vabamaadluse kergekaalus. Siirdus 1944 Rootsi, viimast korda maadles ta 1945 Stockholmis eestlaste matšis Stockholmi koondise vastu, võites mitmekordse Rootsi meistri ja olümpiamedalimehe Einar Karlssoni. Algul töötas Väli metallitöölisena, hiljem asutas koos abikaasaga nukutehase. Esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistri tiitlite arvult (19) jääb ta alla vaid Johannes Kotkasele (22). Klubi Tallinna Sport, elukutselt kraanajuht Tallinna sadamas. Oma karjääri jooksul pidas Voldemar Väli üle poole tuhande matši, millest võitis üle 90%. Eesti tippu kuulus ta 21 aastat. Teda peeti kogu maailmas silmapaistvaks tehnikameheks, suutis välkkiirelt võtteid sooritada ja kogemuste kasvades kujunes suurepäraseks taktikuks, mis lubas tasavägistest matšidest ikka võitjana väljuda. Väli kasvas Tallinnas, sportima hakkas ta 1920. Sulgkaallasena oli ta samas kaalus Eduard Pütsepaga, olles tema harjutus- ja võistluspartner. Võistles aastani 1926 sulgkaalus, edaspidi kergekaalus. Seni ainus saarlasest olümpiavõitja.
««« 1999 Ortvin Sarapuu, Eesti/Uus-Meremaa maletaja (Auckland, Uus-Meremaa – sünd. 22.01.1924 Narva). Sai 1940 Eesti koolinoorte esivõistlustel teise koha, siirdus II maailmasõja ajal 1943 Soome ja sealt edasi Taani. Alates 1950. aastast elas Uus-Meremaal. 20-kordne Uus-Meremaa meister, 1957 tuli ka Austraalia meistriks. Võitis 1966 Aucklandis FIDE tsooniturniiri ja osales 1967 Sousse'is tsoonidevahelisel turniiril. Mängis maleolümpial 10 korda Uus-Meremaa koondises. Rahvusvaheline meister 1966. Tegutses 1960-1973 Uus-Meremaa malekoondise treenerina.
««« 2000 Aivars Ģipslis, Läti maletaja (Berliin-Köpenick – sünd. 08.02.1937 Riia). Läti meister 1955, 1956, 1957, 1960, 1961, 1963, 1964 ja 1966. Osales korduvalt ka N Liidu meistrivõistlustel, kus parimaks jäi 1966 kolmanda koha jagamine 12 punktiga 20-st. Osales 1967 MM-võistluste tsoonidevahelisel turniiril, kuid edasi ei pääsenud. Parim turniiritulemus Alehhini memoriaalilt 1967 Moskvas, kus ta jagas Leonid Šteini järel teist kohta Milko Bobotsovi, Vassili Smõslovi ja Mihhail Taliga (kõigil 10 punkti 17-st). 1963 jagas Bad Liebensteinis esikohta Lev Polugajevskiga ja 1977 Budapestis teist kohta David Bronsteiniga. Elu viimastel aastatel segas tema mängu napsulembus. Sai suurmeistri tiitli 1967, toimetas alates 1963. aastast Läti maleajakirja Šahs.
S Ü N D M U S E D
¤ 1924 asutati Konstantinoopolis jalgpalliklubi AEK Athens FC.
¤ 1927 läks Stanley Cup Ottawa Senatorsi valdusse, kui Boston Bruinsi vastu võideti 2 ja viigistati 2 mängu.
¤ 1933 sai Stanley Cupi omanikuks New York Rangers 3:1 eduga Toronto Maple Leafsi üle.
¤ 1940 võitis Stanley Cupi New York Rangers, lüües mängudega 4:2 Toronto Maple Leafsi.
¤ 1944 tegi Montreal Canadiens Stanley Cupi finaalis puhta töö - Chicago Blackhawks alistati kõigis neljas mängus.
¤ 1949 krooniti NBA kolmandaks meistriks Minnesota Lakers 4:2 eduga Washington Capitolsi üle.
¤ 1957 võitis NBA 11. meistrivõistlused Boston Celtics, alistades finaalis St. Louis Hawksi 4:3.
¤ 1969 võitis golfi 33. Mastersi George Archer 281 löögiga.
¤ 1970 võitis golfi 34. Mastersi Billy Casper 279 löögiga.
¤ 1972 lõppes 13 päeva kestnud esimene pesapallurite streik USA-s.
¤ 1974 võitis Hollandi rattaklassiku Amstel Gold Race'i koduteedel sõitnud Gerrie Knetemann.
¤ 1975 võitis golfi 39. Mastersi Jack Nicklaus 276 löögiga.
¤ 1980 teatas USA ametlikult, et jääb eemale Moskvas peetavatest suveolümpiamängudest.
¤ 1980 võitis golfi 44. Mastersi Seve Ballesteros 275 löögiga.
¤ 1986 tuli golfi Mastersi võitjaks kuuendat ja ühtlasi viimast korda Jack Nicklaus. Esimese võidu oli ameeriklane saanud 1963. 50. Mastersi võidutulemus oli 279 lööki.
¤ 1996 sai Detroit Red Wings teel NHL-i rekordile (62 võitu) 61. võidu.
¤ 1996 jättis Ottawa Senators Stanley karika eelmise aasta võitja New Jersey Devilsi play-offist välja.
¤ 1997 võitis 21-aastane Tiger Woods kõigi aegade noorimana aasta esimese golfimajori, 61. Mastersi. Woodsi tulemus oli 270 ehk 18 alla pari.
¤ 1997 pidas oma eksistentsi viimase mängu NHL-is Hartford Whalers.
¤ 2003 olid Londoni maratoni kiireimad meestest Gezahegne Abera (Etioopia) 2:07.56 ja naistest Paula Radcliffe (Suurbritannia) 2:15.25-ga.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS,Sportnet
