SÜNNIPÄEV
»»» 1868 Sumner Paine, USA laskur (Boston, Massachusetts - surn. 18.04.1904 Boston, Massachusetts). Olümpiavõitja 1896 Ateenas vabapüstoliharjutuses ning hõbe duell-laskmises oma noorema venna John Bryant Paine'i järel. Kiirlaskmises võeti mõlemad veenad maha, sest nende revolvrid (mõlemal Colt) ei vastanud kaliibri poolest nõudmistele. Vabapüstoliharjutuses John ei osalenud. Paine’id olid esimesed vennad, kes olümpiaajaloos kuldmedali võitsid, pealegi veel ühel alal.
»»» 1896 Charles Ferdinand Pahud de Mortanges, Hollandi ratsutaja (Haag - surn. 07.04.1971 Haag). Olümpiavõitja 1924 Pariisis ja 1928 Amsterdamis võistkondlikus ning Amsterdamis ja 1932 Los Angeleses individuaalses kolmevõistluses, lisaks -hõbe Los Angeleses võistkondlikult. Osales ka 1936 Berliinis, kuid lõpetanud. Pariisis sõitis hobusel Johnny Walker, Amsterdamis ja Los Angelses hobusel Macroix. 1942 vahistasid Saksa okupatsioonivõimud de Mortangesi, kuid mees põgenes ja oli üks vastupanuliikumise juhte. Pärast sõda tegutses Hollandi olümpiakomitee juhina (1946-1951, 1958-1961) ja oli ka ROK liige (1946-1964).
»»» 1898 Cecil Henry "Babe" Dye, Kanada jäähokimängija (Hamilton, Ontario - surn. 02.01.1962 Chicago). Mängis 11 hooaega NHL-is, klubid Toronto St. Pats, Chicago Black Hawks, New York Americans ja Toronto Maple Leafs. Oli NHL-i edukamaid väravakütte 1920. aastastel ning arvati ka Kuulsuste halli. Mängis ka pesapalli (Toronto Maple Leafs, Buffalo Bisons, Baltimore Oriols) ning ameerika jalgpalli (Toronto Argonauts).
»»» 1914 Joseph Louis Barrow, USA poksija (La Fayette, Alabama - surn. 12.04.1981 Las Vegas). Poksiajaloo üks kõigi aegade paremaid raskekaallasi. Püsis maailmameistrina 11 aastat ja kaitses tiitlit edukalt 25 korda. Tiitlimatšide arvult (27) on ta siiani rekordimees. Tõusis maailmameistriks 22. juunil 1937 pärast võitu James J. Braddocki üle. Pidas profina kokku 71 matši, võitis neist 68 (54 nokaudiga) ja kaotas 3. Ainsatena suutsid Louisi võita sakslane Max Schmeling (1936), Ezzard Charles (1950) ja Rocky Marciano (1951). Hüüdnimi The Brown Bomber.
»»» 1924 Concetto Lo Bello, Itaalia jalgpallikohtunik (Syracusa, Sitsiilia - surn. 09.09.1991). Vilistas Serie A-s rekordilised 328 mängu, tema karjäär kestis 1944-1974. Oma esimeses rahvusvahelises mängus osales ta 1958. Lo Bello kuulus 1960. aastatel maailma paremate kohtunike sekka. Mõistis õigust 34 rahvusvahelises kohtumises. Tähtsamaid mänge: MM-i poolfinaal 1966 Saksamaa LV - N Liit, Euroopa meistrite karikasarja finaal 1968 Manchester United - Benfica ja 1970 Feyenoord - Celtic, Näituslinnade karikasarja finaal 1966 ja UEFA karikasarja finaal 1974 (50-aastaselt, vanim eurofinaali vilistanud kohtunik). Hiljem tegelenud poliitikaga (kristlik demokraat). Valiti 1986 Syracusa linnapeaks. Poeg Rosario Lo Bello oli vilistas samuti Serie A-s ja rahvusvahelistes mängudes.
»»» 1939 Peter Frenkel, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Eckartsberga). Olümpiavõitja 1972 Münchenis ja -pronks 1976 Montrealis 20 km käimises. 1968 Mexico Citys sai samal distantsil 10. koha. EM-il 1971 jäi esimesena medalita, 1974. aasta EM-il ei võistelnud. Müncheni mängudeks valmistumisel kasutas lennufirma Interflug dekompressioonikambrit, et matkida treeningut kõrgmäestikus. Püstitas kaks MR-i 20 km distantsil - 1:25.50 (1970) ja 1:25.19,4 (1972, kordas Hans Reimanni tulemust). Tõusis SDV rahvaarmees majori aukraadini. Pärast karjääri lõppu leidis tunnustust fotograafina.
»»» 1946 Jean Rondeau, Prantsuse autovõidusõitja ja -konstruktor (Le Mans - surn. 27.12.1985 Champagné). Võitis 1980. aastal Le Mans'i 24 tunni sõidu omakonstrueeritud autol sõites, mida pole ei varem ega hiljem keegi suutnud. Rondeau ja Jean-Pierre Jassaud pidasid põneva duelli Porsche paariga Jacky Ickx - Reinhold Joest, kuid lõpuks jäi Fordi mootoriga varustatud auto peale. 1981 saatis ta võistlema neli autot, milledest kaks jõudsid esikolmikusse (2. ja 3.). Kokku ehitas ta oma tehases 19 autot, milledest 17 on säilinud. Hukkus 1985. aasta lõpus, kui sõitis Champagné'is autoga rongile ette.
1
2
»»» 1957 Stefano Tacconi, Itaalia jalgpallur, väravavaht (Perugia). Oli 1990. aasta MM-il Itaalias Walter Zenga järel itaallaste teine number. Serie A-s debüteeris 1980 Avellino ridades, 1983-1992 mängis Torino Juventuses. Võitis selles klubis kaks Itaalia meistrikulda (1984, 1986) ja ühe karika (1990), UEFA karikavõitjate karikasarja 1984, meistrite karikaturniiri 1985, UEFA karikasarja 1990 ja Intercontinental Cupi 1985. Lõpetas karjääri 1995 Genuas. Ainus Euroopa väravavaht, kes võitnud kõik neli tähtsamat klubide rahvusvahelist karikavõistlust. Proovinud õnne ka poliitikuna, kuid väheedukalt. Augustis 2008 võttis 51-aastasena vastu Seconda Categoria amatöörklubi FC Arquata pakkumise ja asus taas väravasse. Pilt 1
»»» 1961 Dennis Keith Rodman, USA korvpallur (Trenton, New Jersey). Valiti NBA draftis 1986 üldjärjestuses 27-ndana Detroit Pistonsi poolt. Mängis selles klubis 1993. aastani. Edasi tulid San Antonio Spurs (1993-1995), karjääri tippaeg Chicago Bullsis (1995-1998) ning loojang Los Angeles Lakersis (1999) ja Dallas Mavericksis (2000). Hiljem pidanud veel mõned mängud Orange County Crushi (2004-2005), Tijuana Dragonsi (2005), Torpan Pojate (2005) ja Brighton Bearsi (2005) eest. Kahekordne NBA meister Pistonsi (1989, 1990) ja kolmekordne Bullsiga (1996, 1997, 1998), kaks korda Tähtede meeskonnas (1990, 1992) ja NBA aasta parim kaitsemängija (1990, 1991). Seitse korda NBA hooaja esimeses kaitsemeeskonnas. Viskas karjääri jooksul 6683 punkti ja võttis 11 954 lauapalli. Rodmanist edukam lauapallide hankija on NBA ajaloos olnud vaid Wilt Chamberlain. Osalenud filmides ja show'des.
»»» 1964 Ronald Dean Coleman, USA kulturist (Bastrop, Louisiana). Võitis aastatel 1998-2005 kaheksa korda järjest Mr. Olympia tiitli, tema nimel on ka rahvusvahelise alaliidu turniiride võitude rekord 25. Ülikooli ajal mängis ameerika jalgpalli, pärast lõpetamist sai temast politseinik. Kehamõõdud. pikkus 180 cm, võistluskaal 135 kg, käsivarre läbimõõt 61 cm, rinnaümbermõõt 147 cm, reieümbermõõt 86 cm.
»»» 1973 Franck Dumoulin, Prantsusmaa laskur (Denain, Nord). Olümpiavõitja 2000 Sydneys õhupüstoliharjutuses (10 m), osalenud olümpial ka 1992, 1996, 2004 ja 2008, kuid rohkem esikümnesse pole pääsenud. MM-kuld 1994 õhupüstolist (10 m) ja 1998 sportpüstolist (50 m) laskmises, lisaks kaks pronksmedalit. EM-ilt kokku 5 (2+2+1) medalit. MK-võistluste võitja 2008 Pekingis (õhupüstol). Isiklikud rekordid: õhupüstoliharjutus 591/600, vabapüstol 577/600 (mõlemad 1998). Olümpiavõidule eelnenud aasta oli prantslasele tõeline õudusunenägu. Esmalt tulistas ta endale kogemata vasakusse kätte, seejärel aga sattus mootorrattaga sõites avariisse ning leidis end vähem kui aasta enne olümpiastarti ratastoolis.
»»» 1978 Michael "Mike" Bibby, USA korvpallur (Cherry Hill, New Jersey). Mänginud NBA-s alates 1998. aastast, valiti draftis samal aastal Vancouver Grizzliesi poolt üldjärjestuses teisena. Mängis Kanada klubis 2001. aastani, edasi oli 2001-2008 Sacramento Kingsi rivistuses ja 16. veebruaril 2008 kaubeldi Atlanta Hawksi. NBA ja UCLA endise mängija ja memphis Grizzliesi praeguse abitreeneri Henry Bibby poeg. Arizona Wildcatsi koosseisus 1997 NCAA meister.
»»» 1983 Gnegneri Yaya Touré, Elevandiluuranniku jalgpallur, poolkaitsja (Bouake). Mänginud alates 2004. aastast oma sünnimaa koondises 27 mängu ja löönud 3 väravat. Aafrika meistrivõistluste hõbe 2006, neljas koht 2008. MM-võistluste finaalturniiril 2006. Klubid: ASEC Abidjan (2000-2001), SK Beveren (2001–2003), Donetski Metallurg (2003–2005), Pireuse Olympiakos (2005–2006), AS Monaco (2006–2007) ja FC Barcelona (2007–). Londoni Arsenali kaitsja Kolo Touré noorem vend, Kolo ja Yaya noorem vend Ibrahim Touré mängib Donetski Metallurgis.
SURMAPÄEV
««« 1993 Evert "Eef" Gerardus Dolman, Hollandi jalgrattur (Dordrecht - sünd. 22.02.1946 Rotterdam). Olümpiavõitja 1964 Tokyos 100 km meeskonnasõidus koos Gerben Karstensi, Bart Zoeti ja Jan Pietersega. Tuli 1967 Hollandi meistriks maanteesõidus, kuid pidi medali dopingu tõttu tagasi andma. Profina võitis 11 võistlust, sh. Ronde van Vlaandereni 1971.
««« 1999 Gene Sarazen (sünd. Eugenio Saraceni), USA golfar (Marco Island, Florida - sünd. 27.02.1902 Harrison, New York). Üks viiest golfarist (ülejäänud Ben Hogan, Jack Nicklaus, Gary Player ja Tiger Woods), kes võitnud karjääri jooksul vähemalt ühe korra kõik neli majorit. Kokku 41 turniirivõitu (sh 39 PGA Touril), majoritel kokku 7 esikohta: The Masters 1935, US Open 1922, 1932, British Open 1932 ja PGA meistrivõistlused 1922, 1923, 1933. Mängis suurturniiridel 1920-1976. Golfi Kuulsuse hallis 1974. Pilt 2
««« 2002 Valeri Lobanovski, Ukraina jalgpallur ja treener (Zaporožije - sünd. 06.01.1939 Kiiev). Mängis seitse aastat Kiievi Dinamos ja lõpetas mängijana 29-aastaselt Odessa Tšernomoretsis ja Donetski Šahtaris. Lõi 253 mängus 71 väravat. N Liidu meister 1961 ja karikavõitja 1964, N Liidu koondises 1960-1961 kokku 2 mängu. Aasta pärast mängijana lõpetamist asus Dnipropetrovski Dnipro treeneriks, neli aastat hiljem (1974) kinnitati Kiievi Dinamo peatreeneriks ja jäi sellesse ametisse 17 aastaks. Tema juhendamisel tuli Dinamo 8 korda N Liidu meistriks ja 6 korda karikavõitjaks, võitis kaks korda Euroopa karikavõitjate karikaturniiri (1975 ja 1986) ja ühe korra superkarika (1975). Kolm perioodi (1974-1976, 1982-1983 ja 1986-1990) oli ka N Liidu koondise peatreener. Olümpial 1976 Montrealis saadi pronks, MM-il 1986 Mehhikos jõudis peamiselt Dinamo mängijatest koostatud Liidu koondis 16 parema sekka, kus kaotas Belgiale 3:4. EM-il 1988 jõudis koondis finaali, kus kaotati Hollandile. Perestroika saabudes võttis Lobanovski vastu helde pakkumise Araabia Ühendemiraatidest, hiljem juhendas kaks aastat Kuveidi koondist. Jaanuaris 1997 saabus tagasi kodumaale ja hakkas taas Dinamot juhendama. Ehitas meeskonna uuesti üles ning 1999 jõudis Dinamo Meistrite liigas poolfinaali. 2000-2002 oli ka Ukraina koondise peatreener. 7. mail 2002 tabas teda Zaporožijes insult ja kuus päeva hiljem saabus surm. Lobanovski matustel Kiievis osales 200 000 inimest, Kiievi peastaadioni lähistel on talle avatud mälestusmärk.
SÜNDMUSED
¤ 1903 asutati Jenas jalgpalliklubi Carl Zeiss Jena.
¤ 1905 teatas profipoksi raskekaalu maailmameister James J. Jeffries oma loobumisest.
¤ 1909 algas Milanos esimene Itaalia velotuur (Giro d'Italia). Kokku oli kavas kaheksa etappi ning üldvõitjaks krooniti itaallane Luigi Ganna. Osales 115 ratturit, finišisse jõudis neist vaid 49.
¤ 1950 toimus Inglismaal Silverstone'i rajal F1 autode MM-võistluste avaetapp, mille võitis itaallane Giuseppe Farina Alfa Romeoga. Sama marki autoga sõitsid ka 2,6 sekundit hiljem teisena lõpetanud võitja kaasmaalane Luigi Fagioli ning 52 sekundiga kaotanud britt Reg Parnell. Kokku läbiti 325,43 km ja aega kulus selleks 2:13.23,6. Kiireima ringi sai enda nimele Farina 1.50,6-ga.
¤ 1960 vallutasid kuus meest eesotsas austerlase Kurt Diembergeriga esimeste inimestena 8167 m kõrguse Dhaulagiri mäetippu.
¤ 1967 testiti esimest korda kaheksanurkset poksiringi, mis pidi aitama vähendada vigastuste ohtu nurkades.
¤ 1976 peeti viimane mäng American Basketball Associationis (ABA). New York Nets alistas kodus Denver Nuggetsi 112:106 ning krooniti ABA viimaseks meistriks.
¤ 1981 võitis Tbilis Dinamo 2:1 Saksa DV meeskonna Carl Zeiss Jena (tolle sünnipäeval!) ning tuli teise N Liidu meeskonnana Euroopa klubide meistriks jalgpallis. Samasugust edu saavutas kaks korda Kiievi Dinamo (1975 ja 1986).
¤ 1992 selgus UEFA karikasarja 21. võitja, kelleks osutus Amsterdami Ajax.
¤ 2005 viis USA miljardär Malcolm Glazer lõpule Manchester Unitedi ülevõtmise, kulutades sellele ühtekokku 1,4 miljardit dollarit.
¤ 2007 kindlustas Brüsseli RSC Anderlecht endale 27. korda Belgia meistritiitlit jalgpallis.
¤ 2007 jõudis F1 MM-sarja debütant Lewis Hamilton juba neljandat etappi järjest esikolmikusse (Hispaania GP-l) ning asus 30 punktiga sarja juhtima. Kahekordsel maailmameistril Fernando Alonsol (mõlemad McLaren-Mercedes) oli kaks punkti vähem.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Sportnet, Eesti Spordileht
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
