Kes on tiitlivõistluste edukaim ratsutaja läbi aegade? Kui vanalt kutsuti N Liidu hokikoondisse Valeri Harlamov? Kes omaaegsetest vutitippudest juhib praegu Prantsuse jalgpalliliidu eetikakomisjoni? Kes hokimeestest valiti NHL-i draftis 244-ndana, kuid mängis liigas kokku 761 mängu ja võitis kaks korda Stanley karika? Miks karistati Poola arsti Krzysztof Ficekit Prantsusmaal aastase tingimisi vanglakaristusega? Kes olümpiavõitjatest jooksis 2003. aastal võidu kaelkirjaku ja sebraga?

SÜNNIPÄEV

»»» 1904 Albert Charles "Babe" Siebert
, Kanada jäähokimängija, ründaja (Plattsville, Ontario – surn. 25.08.1939 Huroni järv). Stanley karika võtjaid 1926 Montreal Maroonsi ja 1933 New York Rangersiga. Sibert on NHL-i ajaloos unikaalne peatreener, sest pole võitnud, kaotanud ega viigistanud ainsatki matši. Kinnitati hooajaks 1939-1940 Montreal Canadiensi peatreeneriks, kuid uppus Huroni järves enne hooaja algust. NHL korraldas tema mälestuskohtumise, mis oli kolmas Tähtede mäng liiga ajaloos. Siebert arvati jäähoki Kuulsuste halli 1964. Mängis veel Montreal Canadiensi ja Boston Bruinsi eest. Hart Memorial Trophy 1937 kui NHL-i hooaja kõige kasulikum mängija.

»»» 1927 Ivan Kalita, N Liidu ratsutaja (Aleksejevo, Tambovi oblast – surn. 29.03.1996 Moskva). Olümpiavõitja 1972 Münchenis, -hõbe 1968 Mexico Citys ja -pronks 1964 Tokyos koolisõidu võistkonnavõistluses. Maailmameister 1970 (võistkondlikult). N Liidu meister 1959, 1960, 1963, 1965, 1966, 1968, 1971, 1972, 1974 ja 1976. Esindas Moskva relvajõude, teeneline meistersportlane 1970.

»»» 1932 Donald Glenn Garlits, USA autovõidusõitja (Tampa, Florida). Dragsterite võidusõidu pioneer, hüüdnimi Big Daddy. Esimene võidusõitja, kes saavutas dragsteril ametlikult kiiruse 170, 180, 200, 240, 250, 260 ja 270 km/h tunnis. Osales autode konstrueerimisel ja aitas suurendada sõitjate turvalisust, propageeris ühena esimestest tulekindlat võidusõiduülikonda.

»»» 1935 Lucille Wheeler
, Kanada mäesuusataja (Montreal, Quebec). Olümpiapronks 1956 Cortina d'Ampezzos kiirlaskumises. MM-võistluste kuldmedal 1958 Badgasteinis kiirlaskumises ja suurslaalomis ning hõbe alpi kahevõistluses. Kavas üles Laurentiani mägedes Quebeci provintsis, kuhu tema vanaisa George Wheeler oli rajanud tuntud suusakuurordi Gray Rocksi. Alustas suusatamisega juba 2-aastasena, 10-selt sai Mont Tremblant'is peetud lahtistel võistlustel kiirlaskumises seitsmenda koha, 12-selt krooniti Kanada juunioride meistriks ning 14-selt pääses esimest korda täiskasvanute MM-võistlustele Aspenis Colorados. Vanemad pidasid teda selliste võistluste jaoks siiski veel liiga nooreks ning tal jäi osalemata. 1950. aastate alguses rahastasid Wheeleri vanemad tema treeninguid Austrias Kitzbühelis ning need kulutused said tasutud - 1956. aasta taliolümpial võitis Wheeler Kanadale kõigi aegade esimese olümpiamedali. Tema tippaasta oli 1958, mil MM-ilt tuli kaks kulda ja üks hõbe. Kodumaal valiti 23-aastane mäesuusataja aasta parimaks  sportlaseks. Lõpetas karjääri juba 1959. Oli koos Réal Charette'iga suusainstruktoriks Banffi (Alberta) suusakeskuses vändatud filmis, mis tunnistati 1960 aasta parimaks sporditeemaliseks õppefilmiks Kanadas. Abiellus ameerika jalgpalli kuulsuse Kaye Vaughaniga, 1967 koliti Ottawast Knowltoni (Quebec), suusakeskustele lähemale.

»»» 1936 Ljudmila Pinajeva-Hvedosjuk, N Liidu aerutaja (Karsnoje Selo, Leningradi oblast). Olümpiavõitja 1964 Tokyos ja 1968 Mexico Citys ühe- ning 1972 Münchenis kahesüsta 500 meetris, -pronks 1968 kahesüsta 500 meetris. Maailmameister 1966, 1970 ja 1971 ühe- ning 1966, 1971 ja 1973 neljasüsta 500 meetris. Kuuekordne Euroopa meister 1965-1967, 19-kordne N Liidu meister. Esindas Leningradi Trudi, teeneline meistersportlane 1964, Lenini orden 1972.

»»» 1936 Reiner Klimke
, Saksamaa ratsutaja (Münster - surn. 17.08.1999 Münster). Tiitlivõistluste edukaim ratsutaja läbi aegade. Osales koolisõidus kuutel olümpiamängudel. Olümpiakuld võistkonnavõistluses 1964 Tokyos ja 1968 Mexico Citys hobusel Dux, 1976 Montrealis hobusel Mehmed ning 1984 Los Angeleses ja 1988 Soulis hobusel Ahlerich. Oma viiendal olümpial 1984 võitis 48-aastasena olümpiakulla ka individuaalselt, 1968. ja 1976. aastast olid tal pronksid. MM-võistlustel võitis Klimke kaks individuaalkulda (1974 ja 1982) ja neli võistkondlikku MM-tiitlit (1966, 1974, 1982 ja 1986). EM-ilt lisandus veel kolm individuaalset esikohta (1967, 1973 ja 1985) ning seitse Saksamaa koondises. Kristlik-demokraatliku partei (CDU) liige 1950. aastast, kuulus Põhja-Rein-Westfaali liidumaa parlamenti aastatel 1990-1995, olles seal spordikomisjoni aseesimees. Suri 1999 teise südameinfarkti tagajärjel. Tütar Ingrid Klimke (s. 1968) on samuti koolisõitja, Pekingis 2008 olümpiakuld kolmevõistluse võistkonnaarvestuses ja maailmameister 2006 hobusel Damon Hill.

»»» 1943 Manfred Wolke, Saksamaa (SDV) poksija ja treener (Potsdam-Babelsberg). Olümpiavõitja 1968 Mexico Citys II kergekeskkaalus (kuni 67 kg), alistades finaalis Kameruni esindaja Jospeh Bessala 4:1. Osales ka neli aastat hiljem ka Müncheni mängudel, kuid kaotas seal hilisemale võitjale kuubalasele Emilio Correale ning medalikohale ei pääsenud. Pidas amatöörina kokku 258 matši ja võitis neist 236. Pärast tippspordist loobumist on edukalt tegutsenud treenerina, tema kuulsamad hoolealused on olnud Rudi Fink, Henry Maske ja Axel Schulz. Praegu elab Oderi-ääres Frankfurdis ning juhendab proffe Danilo Häusslerit ja René Dettweilerit. Wolkel on kolm last ja neli lapselast.

»»» 1948 Valeri Harlamov, N Liidu jäähokimängija, ründaja (Moskva – surn. 27.08.1981 Moskva). Olümpiavõitja 1972 Sapporos ja 1976 Innsbruckis, -hõbe 1980 Lake Placidis. Tuli kaheksa korda maailmameistriks ja 11 korda Moskva CSKA koosseisus N Liidu meistriks. Liidu meistrivõistluste kõige kasulikum mängija 1972, 1973, edukaim punktikoguja 1972 ja väravakütt 1971. MM-il 1976 tunnistati parimaks ründajaks, MM-i tähtede meeskonda kuulus 1972, 1973, 1975, 1976. Kutsuti Liidu koondisse juba 20-aastaselt. Ülemaailmse kuulsuse teenis 1972. aastal peetud N Liidu koondise ja Kanada elukutseliste mängudeseerias. Juba esimeses mängus Montrealis viskas Harlamov kaks väravat ning nimetati kohtumise MVP-ks. Hukkus Moskva lähistel autoõnnestuses, maetud Novokuntsevo kalmistule. Oli liiklusavariis tõsiselt vigastada saanud ka juba 1976 kevadel. 2008 Venemaal asutatud kontinentaalses hokiliigas kannab üks alagruppe Harlamovi nime.

»»» 1950 Ernst Good, Šveitsi mäesuusataja (Tannenheim). Olümpiahõbe 1976 Innsbruckis suurslaalomis kaasmaalase Heini Hemmi järel. Kuulus 1970. aastate keskpaiku maailma paremikku just suurslaalomis. Aastatel 1975-1977 jõudis MK-sarja etappidel kokku üheksa korda kümne parema sekka. Kõrgeimaks kohaks jäi 1975. aasta detsembris Madonna di Campiglios saavutatud teine koht. Õde Rita Good osales 1972 Sapporos mõlemas slaalomis, kuid katkestas.

»»» 1951 Fiţa Lovin
, Rumeenia kergejõustiklane. Olümpiapronks 1984 Los Angeleses 800 m jooksus kaasmaalase Doina Melinte ja ameeriklanna Kim Gallagheri järel. 1500 m jooksus jäi üheksandaks. Sise-MM-võistluste hõbe samal distantsil 1985 Pariisis. Sise-EM-idelt on tal täiskomplekt medaleid: kuld 1984 Göteborgis ja hõbe 1985 Pireuses 1500 m jooksus ning pronks 1979 Viinis 800 m jooksus. Isiklikud rekordid: 800 m - 1.56.67 (1980), 1500 m - 4.00,12 (1983).

»»» 1955 Dominique Rocheteau, Prantsusmaa jalgpallur, ründaja (Saintes, Charente-Maritime). Prantsusmaa koondises 1975-1986 kokku 49 mängu ja 15 väravat. Olümpiapronks 1976 Montrealis, Euroopa meister 1984 (vigastuse tõttu finaalmängus ei osalenud), tegi kaasa MM-võistluste finaalturniiridel 1978, 1982 ja 1986 (neljas koht 1982 ja kolmas 1986). Elukutselisena mängis vaid Prantsuse liigas kolme klubi eest - AS Saint-Étienne (1972-80), PSG (1980-87) ja Toulouse (1987-89). Kokku 417 liigamängu ja 145 väravat. Prantsuse meister 1974-1976 AS Saint-Étienne'i ja 1986 PSG-ga, karikavõitja 1977, 1982 ja 1983. UEFA meistrite karikaturniiri finalist 1876. Praegu Prantsuse jalgpalliliidu eetikakomisjoni juht. Osales 1984 FIFA koondise ja New York Cosmose ja 1986 FIFA ja Ameerika koondise heategevusmängus. Poliitilistelt vaadetelt vasakradikaal.

»»» 1964 Sergei Nemtšinov
, N Liidu/Venemaa jäähokimängija, ründaja (Moskva). Olümpiahõbe 1998 Naganos. Valiti NHL-i draftis 1990 ühena viimastest (12. voor, üldjärjestuses 244-ndana) New York Rangersi poolt. Mängis Rangersi, Vancouver Canucksi, New York Islandersi ja New Jersey Devilsi eest põhihooajal kokku 761 mängu ja kogus 345 punkti (152+193). Stanley karikavõitja Rangersiga 1994 ja Devilsiga 2000. Pöördus 2002. aastal tagasi kodumaale, mängis Jaroslavli Lokomotiivis ja lõpetas karjääri 2004. Juhendas 2007. aastal Venemaa U-20 vanuseklassi koondist mängudeseerias Kanada eakaaslaste vastu.

»»» 1971 Lasse Kjus
, Norra mäesuusataja (Siggerud). Maailma kõige aegade edukamaid mäesuusatajaid. Võitnud tiitlivõistlustelt (OM, MM) kokku 16 medalit ning jääb selles arvestuses alla vaid kaasmaalasele Kjetil Andre Aamodtile. Olümpiakuld 1994 Lillehammeris alpi kahevõistluses, -hõbe 1998 Naganos kiirlaskumises ja alpi kahevõistluses ning 2002 Salt Lake Citys kiirlaskumises, -pronks 2002 suurslaalomis. MM-võistlustelt 1993-2003 kokku 11 (3+8+0) medalit, tuli maailmameistriks 1993 Moriokas alpi kahevõistluses ning 1999 Vailis suur- ja supersuurslaalomis. MK-sarja üldvõitja 1996 ja 1999, kokku 18 etapivõitu (10 kiirlaskumises, 2 suur- ja supersuurslaalomis ning 4 alpi kahevõistluses). 1999. aasta MM-il Vailis sai esimesena medali kõigilt viielt kavas olnud alalt. Enne teda olid kolm mäesuusatajat saanud ühelt MM-ilt neli medalit - Toni Sailer 1958 Badgasteinis, Marielle Goitschel 1966 Portillos ja Pirmin Zurbriggen 1987 Crans-Montanas (1958 ja 1966 oligi kavas vaid neli ala). Võitles viimast korda 16. märtsil 2007 Åres, alaks supersuurslaalom.

»»» 1971 Thomas Hellriegel
, Saksamaa triatleet (Büchenau). Täispika triatloni maailmameister 1997 Hawaii Ironmanil, esimesena sakslastest. 1995 lõpetas teisena Mark Alleni ja 1996 Luc Van Lierde järel. Samal aastal püstitas Hawaii Ironmani rajarekordi rattasõidus. Osales Hawaiil kaheksa korda ja oli kuuel korral sakslastest edukaim. Lanzarote triatloni võitja (1995, 2003), esikohad ka Kanada (1996), Lake Placidi (1999) ja Uus-Meremaa (2000) Ironmani triatlonilt. Hüüdnimi Hell on Wheels.

»»» 1972 Raimondas Rumšas, Leedu jalgrattur (Šilutė). Alustas elukutselisena 1996, võitis 2000 Giro di Lombardia klassiku Itaalias ja 2001 Baskimaa velotuuri (Vuelta al País Vasco). Vuelta a España viies koht 2000. Meeskonnad Mroz (1996-1999), Fassa Bortolo (2000-2001), Lampre (2002-2003) ja Acqua & Sapone (2004). Üllatas 2002. aasta Tour de France'il üldarvestuse kolmanda kohaga, kuid vahetult pärast Touri lõppu leidis Prantsuse politsei tema abikaasa Edita Rumšienė auto pagasiruumist piirikontrolli käigus keelatud aineid (kasvuhormoonid jms). Rumšas oli selleks ajaks juba Prantsusmaalt lahkunud, tema abikaasat peeti aga kinni mitu kuud, ehkki too väitis, et tegemist oli ravimitega ämmale. Jaanuaris 2006 mõistis Bonneville'i kohus Rumšase süüdi keelatud ainete veos ning karistas teda neljakuulise tingimisi vanglakaristusega, Edita Rumšienė sai sama süüdistuse ja lisaks 3000 eurot trahvi. Poola arsti Krzysztof Ficekit karistas kohus aastase tingimisi vanglakaristusega dopinguainete väljakirjutamise eest. Rumšas väitis jätkuvalt, et pole dopingut kasutanud, kuid pärast kuuendana lõpetamist 2003. aasta Giro d'Italial jäi leedulane dopingukontrollis vahele EPO-ga. Karistusena järgnes aastane võistluskeeld.

»»» 1973 Giancarlo Fisichella, Itaalia autovõidusõitja (Rooma). F1 autode MM-võistlustel 1996-2008 kokku 212 GP-starti, kolm etapivõitu (Brasiilia 2003, Austraalia 2005 ja Malaisia 2006), 18 kohta esikolmikus, 3 parimat stardikohta ja 2 kiireimat ringi. MM-sarjas aasta kokkuvõttes neljas 2006 ja viies 2005. Meeskonnad: Minardi (1996), Jordan (1997), Benetton (1998-2001), Jordan (2002-2003), Sauber (2004), Renault (2005-2007), Force India (2008-). Oli 2008 Force India (endine Spyker) esisõitja, kuid ei jõudnud ühelgi etapil esikaheksasse nagu ka teine piloot Adrian Sutil. Alustas kardisõiduga, 1992 osales Itaalia F3 sarjas, 1993 ja 1994 oli sama sarja võitja. 1995 osales Alfa Romeo meeskonnas sportautode võistlustel ja oli ka Minari testisõitjaks. F1-s debüteeris 1996 Austraalias, kuid sai osaleda vaid kaheksal etapil, sest Minardi vajas sponsorraha toovat sõitjat. 1997 liitus Jordaniga ning jõudis Kanada GP-l esimest korda pjedestaalile. Fisichellal on oma GP2 meeskond FMS International. Kihlatud Lunaga, lapsed Carlotta ja Christopher.

»»» 1976 Benoît Joachim, Luksemburgi jalgrattur (Luxembourg City). Alustas profikarjääri 18-aastaselt väikeses Itaalia meeskonnas Sonego Sport, kuid juba kolme kuu pärast jäi noormees silma De Nardi juhtidele ning sõitis selle klubi eest kolm aastat. Seejärel liitus Discovery Channeliga ja 2007 Astanaga. Osalenud seitsmel suurtuuril (Tour de France 2000 ja 2002, Giro d'Italia 2005, Vuelta a España 2001, 2003, 2004, 2005). Tuli 2003 ja 2007 Luksemburgi meistriks grupisõidus ning 2004 ja 2006 temposõidus. 2004 sai temast esimene Luksemburgi rattur, kes kandnud Vuelta a Españal liidrisärki (pärast kolmandat ja neljandat etappi).

»»» 1977 Narain Karthikeyan, India autovõidusõitja (Chennai). Esimene India F1 sõitja. Debüteeris 2005. aastal Jordani meeskonnas ja osales hooaja kõigil 19 etapil. Jõudis ühe korra punktikohale (neljas USA GP-l) ja sai hooaja kokkuvõttes 5 punktiga 18. koha. 2006 ja 2007 Williamsi testisõitja, A1 GP MM-sarjas A1 Team India sõitja, Hiina GP võitja. Sõitis kolm hooaega (1998-2000) Briti F3 sarjas ja sai viimasel aastal kokkuvõttes neljanda koha.

»»» 1978 Shawn Crawford, USA kergejõustiklane (Van Wyck, Lõuna-Carolina). Olümpiavõitja 2004 Ateenas 200 m jooksus ja -hõbe 4 x 100 m teatejooksus ning 2008 Pekingis 200 m jooksus. MM-võistlustel 2001 Edmontonis pronksmedal 200 m jooksus. Sise-MM-i kuld 2001 Lissabonis 200 m jooksus ja hõbe 2004 Budapestis 60 m jooksus. Hea Tahte mängude võitja 2001 Brisbane'is 200 m jooksus. Vahepealsetel aastatel oli temast vähe kuulda, kuid 2004. aastat võttis Crawford taas tõsiselt ning oli ka edukas. USA meistrivõistlustel oli ta 100 m jooksus kolmas isikliku rekordi 9,93 sekundiga ja võitis 200 meetrit 19,99-ga. Juunis jooksis Eugene'is 100 meetrit 9,88-ga. Olümpiafinaalis Ateenas oli ta 0,01 sekundit aeglasem, kuid pidi leppima neljanda kohaga. Olümpiavõitjaks tulnud Justin Gatlinile kaotas vaid 0,04 sekundiga. 200 m finaalis oli Crawford 19,79-ga kindel võitja. Jaanuaris 2003 osales FOX TV show's Inimene versus Loom, kus jooksis kaelkirjaku ja sebraga võidu 100 meetrit. Esimest võitis ta kindlalt, teisele kaotas mõlemas võistluses (jooks tuli kordamisele kuna Crawfordi väitel oli sebra "varastanud").

»»» 1982 Víctor Valdés Arribas, Hispaania jalgpallur, väravavaht (L'Hospitalet de Llobregat, Kataloonia). FC Barcelona esiväravavaht, esimene hooaeg põhimeeskonnas 2002/2003. Barcelona noortesüsteemi kasvandik, liitus klubiga 1. juulil 1992 (sama aasta septembris kolis pere Tenerifele ning Barcelonasse naasti alles kolme aasta pärast). Esindusmeeskonnas oli alguses argentiinlase Roberto Bonano dublant, kuid Radomir Antići asumisega peatreeneriks edutati esiväravavahiks. 2005 aitas Barcelonal pärast kuueaastast vaheaega võita Hispaania meistritiitli ja sai parimale väravavahile mõeldud Zamora auhinna. 2006 UEFA Meistrite liiga võitjaid, kodumaal meister ja karikavõitja. 17. juunil 2007 kordas klubi legendaarse väravavahi Andoni Zubizarreta rekordit, mängides ühel hooajal esimesest minutist viimaseni kaasa kõik 38 Hispaania meistrivõistluste kohtumist. Eurosarjade puhta seljataguse rekord kuulub Barcelonas samuti Valdésele 466 minutiga. Leping Barcaga on sõlmitud 2010. aastani.

SURMAPÄEV

««« 1966 William Arthur "Bill" Carr
, USA kergejõustiklane (Tokyo – sünd. 24.10.1909 Pine Bluff, Arkansas). Olümpiavõitja 1932 Los Angeleses 400 m jooksus ja 4 x 400 m teatejooksus koos Ivan Fuqua, Edgar Ablowichi ja Karl Warneriga 3.08,2-ga (MR). Õppis Pennsylvania ülikoolis ja hakkas jooksmist harjutama 1904. aasta olümpial osalenud Lawson Robertsoni juhendamisel. Carri lemmikdistantsid olid 440 ja 880 jardi jooks, samuti kaugushüpe. 1932 jooksis 440 jardis maailmarekordi. 17. märtsil 1933 sattus Carr autoõnnetusse ning jalaluumurrud lõpetasid tema karjääri enneaegselt. Suri Tokyos puhkusereisil viibides.

««« 1978 Harold Abrahams, Suurbritannia kergejõustiklane (Enfield, Greater London – sünd. 15.12.1899 Bedford, Bedfordshire). Olümpiavõitja 1924 Pariisis 100 m ja -hõbe 4 x 100 m teatejooksus. Sündis Bedfordis vaese leedu juudi peres. Hakkas vanema venna Sidney eeskujul tegelema sprindi ja kaugushüppega. Jätkas sportimist ka Cambridge'i ülikooli õigusteadust õppima asudes. Pääses 1920 Suurbritannia olümpiakoondisse, kuid Antverpenis jäi nii 100 m kui 200 m jooksus tema laeks veerandfinaal ning kaugushüppes 20. koht. Teatejooksus lõpetas brittide nelik neljandana. Ka järgmise olümpia-aasta künnisel polnud Abrahams favoriit, kuid Eric Liddell soovitas teda kuulsale treenerile Sam Mussabinile ning järgmised kuus kuud keskenduti vaid lühikesele sprindile, lihviti starti. Kuu aega enne olümpiat püstitas Abrahams Inglise rekordi kaugushüppes, mis jäi kehtima 32 aastaks. Samal päeval kattis ta 100 jardi 9,6 sekundiga. 7. juulil 1924 võitis Abrahams Pariisis 100 m jooksu tiitlikaitsja Charlie Paddocki ja tulevase Uus-Meremaa kindralkuberneri Arthur Porriti ees (Abrahams ja Porritt õhtustasid hiljem kuni esimese surmani iga aasta 7. juulil koos). 200 m jooksus pääses Abrahams finaali ja oli seal kuues ehk viimane. Teatejooksus said britid hõbeda, kaugushüppes Abrahams ei osalenud. Mais 1925 murdis jala ja tema karjääri sai läbi. Kajastas kergejõustikku BBC-is ajakirjanikuna üle 40 aasta, oli juudi kergejõustikuliidu ja 1880 asutatud Inglise kergejõustikuliidu president. Suri Enfieldis ja on maetud Great Amwelli. Abrahamsi ja Liddelli spordisaavutustest vändatud mängufilm "Chariots of Fire" sai 1981 neli Oscarit, sh. ka parima filmi oma.

««« 2008 Tommy Limby, Rootsi murdmaasuusataja (Orsa, Dalarna - sünd. 05.09.1947 Gåxsjö, Jämtland). Maailmameister 1978 Lahtis 4 x 10 km teatesõidus koos Sven-Åke Lundbäcki, Christer Johanssoni ja Thomas Magnussoniga. Vasaloppeti kolmas koht 1976 ja 1977. Olümpiamängudel jäi tema parimaks 8. koht 1976 Innsbruckis 50 km distantsil. Suri vähki.

SÜNDMUSED


¤ 1897
kaitses sakslane Emanuel Lasker on MM-tiitlit matšis eelmise valitseja austerlase William Steinitzi vastu. Lasker võitis 10 partiid, Steinzitz vaid 2, viigiga lõppesid 5 partiid.
¤ 1897 vallutas šveitslane Matthias Zurbriggen Argentina Andides esimesena Lõuna-Ameerika kõrgeima mäetipu Aconcagua (6959 m).
¤ 1929 purustas 40-aastane Norra elukutseline uisukuningas Oscar Mathiesen Davosis kahe päeva jooksul kaks tema endale nimele juba 1907. aastast kuulunud maailmarekordit: 500 m - 43,0 ja 1000 m - 1.31,1. 500 m aeg oli 0,1 sekundit parem ka tema kaasmaalasele Roald Larsenile kuulunud amatööride rekordist.
¤ 1940 alistas Paul Keres Amsterdamis lõppenud 14-partiilises malematšis eksmaailmameistri Max Euwe 7,5:6,5.
¤ 1951 korraldas NFL (National Football League) Los Angeleses oma esimese Pro Bowli mängu.
¤ 1961 pidas TRÜ korvpallinaiskond Halles (SDV) esimese veerandfinaalmängu Euroopa karikasarjas SC Chemie naiskonnaga ja võitis 71:49.
¤ 1963 avati Mustamäel 45 m võimsusega projekteeritud uus suusahüppemägi. Lindi lõikas läbi meie selle ala nimekaim Uno Kajak. Avavõistluse võitis Rein Kõiv 45 ja 46,5 m pikkuste hüpetega.
¤ 1964 peeti 14. NBA Tähtede mäng. Bostoni lõi Ida Läänt 111:107.
¤ 1968 sai tuleristsed Tehvandi suusahüppemägi. Esimese võistluse võitis Enn Uhkai kahe 60-meetrise õhulennuga.
¤ 1968 kogus norralane Svein-Erik Stiansen Madonna di Campiglios kiiruisutamise suures mitmevõistluses MR-summa 176,982 punkti (500 m - 41,8, 5000 m - 7.27,6, 1500 m - 2.07,7, 10 000 m - 15.57,1).
¤ 1969 debüteeris valitsev N Liidu võrkpallimeister Tallinna Kalev Euroopa riikide meistrite karikasarjas. Helsingis alistati kohalik Johanneksen Pojat 3:0. Neli päeva hiljem saavutati 3:0 võit ka kordusmängus Tallinnas.
¤ 1973 alistas Miami Dolphins seitsmendas Super Bowli kohtumises Washington Redskinsi. Dolphinsist sai NFL-i ajaloos esimene klubi, kes ei kaotanud kogu hooaja jooksul ainsatki kohtumist.
¤ 1974 lõppesid Varssavi lähedal Bialobrzegi tehisjärvel DN-klassi teised MM-võistlused. Kulla sai ameeriklane Tim Woodhouse, Endel Vooremaale kuulus hõbe ja Vello Kuusk sai pronksi. Tiitlikaitsja Ain Vilde pidi leppima neljanda kohaga, kuues oli Vello Jürjo.
¤ 1974 asutati WFL (World Football League).
¤ 1979 lõppes Senegali pealinnas esimene Pariisi - Dakari maratonralli, mis oli alanud 26. detsembril Prantsusmaa pealinnast. Autodel võitis prantslane Alain Genestier (Range Rover), kelle kaassõitjateks olid Joseph Terbiaut ja Jean Lemordant. Tsiklimeestest sai esikoha prantslane Cyril Neveu (Yamaha).
¤ 1985 sai Martina Navratilovast kolmas tennisist maailmas, kes võitnud 100 profiturniiri. Esimesed kaks olid Jimmy Connors ja Chris Evert.
¤ 1989 toimus Tallinnas Estonia teatris Eesti Olümpiaspordi konverents. Otsustati jätkata 1923. aastal moodustatud EOK tegevust. Osales 214 delegaati ja 168 külalist. Taastatud EOK liikmeteks said Arnold Green ja Atko Viru.
¤ 1990 peeti Estonia kontserdisaalis Eesti Olümpia Komitee taassünni aastapäevaaktus ja -kontsert.
¤ 1994 püstitas Inna Lassovskaja naiste kolmikhüppes sisemaailmarekordi 14.61-ga.
¤ 1996 võitis LPGA meistrite turniiri (Chrysler-Plymouth Tournament of Golf Champions) Liselotte Neumann.
¤ 1996 sai epeeturniiril Tallinna Mõõk esikoha hilisem Atlanta olümpiavõitja Aleksandr Beketov.

Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet

Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002),
Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet