SÜNNIPÄEV
»»» 1888 Odile Defraye, Belgia jalgrattur (Rumbeke – surn. 21.08.1965). Tour de France'i võitja 1912 (esimese belglasena), võitis samal aastal ka kolm etappi. Tolle aasta Touril selgitati võitja viimast korda punktiarvestuse mitte üldaja põhjal. 1913 kandis teisest kuni viienda etapini kollast särki. Osales 1909-1924 kokku kuuel Tour de France'il. Milano - San Remo võitja 1913, Belgia meister grupisõidus 1911.
»»» 1902 Eberhard Konrad Robert Vogdt, Eesti purjetaja (Kohatu mõis, Läänemaa – surn. 09.02.1964 Oberaula, SLV). Olümpiapronks 1928 Amsterdamis 6R klassis Eesti jahi Tutti V meeskonnas (kapten Nikolai Vekšin). Kohad sõitudes 6., 6., 2., 3., 1., 3., 3.). Sündinud Kohatu mõisas Läänemaal, lõpetas 1926 Tartu Ülikooli majandus-õigusteaduskonna. Siirdus 1939 Saksamaale, kus II maailmasõja lõpul mobiliseeriti sõjaväkke ning oli lühikest aega liitlaste sõjavangilaagris.
»»» 1923 William Samuel "Willie" Steele, USA kergejõustiklane (Seeley, California - surn. 19.09.1989 Oakland, California). Olümpiavõitja 1948 Londonis meeste kaugushüppes tulemusega 7.825. Saavutas juba 1942. aastal juuniorina 7.81, hüppas 21. juulil 1947 Salt Lake Citys maailma kõigi aegade teise tulemuse 8.07 (vaid kuus sentimeetri Jesse Owensi MR-ist).
»»» 1923 Primo Nebiolo, Itaalia spordijuht (Torino – surn. 07.11.1999 Rooma). Rahvusvahelise kergejõustikuliidu president 1981-1999, juhtis ka rahvusvahelist üliõpilasspordi liitu, oli 1969-1989 Itaalia kergejõustikujuht, aastast 1983 suveolümpiaalade alaliitude liidu juht. ROK-i liige 1992. aastast. Nooruses tegeles ka ise kergejõustikuga (kaugushüpe). Õppis õigus- ja poliitikateadust, tegutses ehitusäris. Pilt 1
»»» 1928 Valter Heuer, Eesti maletaja, maleajakirjanik ja maleajaloolane (Elva – surn. 02.03.2006 Tallinn). Eesti meister 1976, hõbe 1962 ja pronks 1961. Eesti esivõistluste võitja kiirmales 1981. Kuulus Eesti koondisse ligi 25 aastat. Töötanud ajakirjanikuna (Edasi, Spordileht, Sirp/Reede) ja malepropagandistina. Paul Kerese mälestusfestivali idee algataja.
»»» 1940 Wolfgang Bartels, Saksamaa mäesuusataja (Berchtesgaden – surn. 06.02.2007 Ramsau). Olümpiapronks 1964 Innsbruckis kiirlaskumises Egonem Zimmermanni (Austria) ja Leo Lacroix (Prantsusmaa) järel. Suurslaalomis katkestas. Tuli 1962-1964 kolm korda Saksamaa meistriks kiirlaskumises ja slaalomis. Klubi Skiclub Ramsau. Hiljem tegutses treenerina, 1967-1976 juhendas koondise kiirlaskujaid. Tema käe all tõusid tippu õed Maria ja Irene Epple, Rosi Mittermaier, Michael Veith ja Sepp Ferstl.
»»» 1946 Vladimir Beloussov, N Liidu suusahüppaja (Vsevolžsk, Leningradi oblast). Olümpiavõitja 1968 Grenoble'is suurel mäel, kaheksas koht normaalmäel. Maailmameister 1968, sai 1970 Štrbske Plesos normaalmäel kuuenda koha. N Liidu meister 1969. Võidutses 1968 ja 1970 ka Holmenkollenis. Klubi Leningradi oblasti SKA. Lõpetas 1978. aastal sõjaväe kehakultuuriinstituudi ja töötas treenerina.
»»» 1951 Judith "Judi" Lynne Brown-King, USA kergejõustiklane (East Lansing, Michigan). Olümpiahõbe 1984 Los Angeleses 400 m tõkkejooksus. Võitis sama ala Pan Ameerika mängudel 1983 ja 1987. Isiklik rekord 54,23 (1987). 1987 valis ajakiri Sport Illustrated Brown-Kingi aasta sportlaseks tema ühiskondliku töö eest. Omandanud Michigani ülikoolis bakalaureuse kraadi audioloogia ja kõneteaduse alal ning magistri kraadi hariduse alal. Kaitsnud ka doktorikraadi avaliku halduse alal.
»»» 1959 Peter Angerer, Saksamaa laskesuusataja (Siegsdorf). Olümpiavõitja 1984 Sarajevos 20 km, -hõbe sprindis ja teatesõidus, 1980 Lake Placidis -pronks ja 1988 Calgarys -hõbe teatesõidus. MM-võistlustelt 5 (0+2+3) medalit, MK-sarja üldvõitja 1983. Võitnud Holmenkollenis 20 km laskesuusatamises 1984 ja 1985. Andis ka positiivse dopinguproovi, kuid see oli tingitud gripiravimist. Praegu peab Ruhpoldingis suusakooli.
»»» 1960 Georgi Pogossov, N Liidu/Ukraina vehkleja. Olümpiavõitja 1992 Barcelonas ja -hõbe 1988 Soulis espadroni meeskonnavõistluses. Kuuekordne maailmameister 1983, 1985—1987, 1989, 1991. Kiievi Dinamo. Kuulus N Liidu koondisse 1983. aastast.
»»» 1963 Heinz Weis, Saksamaa kergejõustiklane (Trier). Maailmameister 1997 Ateenas ja pronks 1991 Tokyos vasaraheites. Olümpial 1988 Soulis viies, 1992 Barcelonas kuues, 1996 Atlantas kuues ja 2000 Sydneys ei pääsenud lõppvõistlusele (26. koht). Isiklik rekord 83.04 (juunis 1997 Frankfurdis) on Saksamaa kõigi aegade teine tulemus Ralf Haberi järel. Klubi Leverkuseni Bayer. Pikkus 193 cm, kaal 125 kg.
»»» 1966 Ralf Waldmann, Saksamaa mootorisportlane (Hagen). Osales ringrajasõidu MM-sarjas 1986-2002 kokku 168 etapil, võitis 20 GP-d ja lõpetas 50 etapil esikolmikus. 10 parimat stardikohta ja 16 kiireimat ringi. 250 cm3 klassi MM-i teine 1996 ja 1997 Max Biaggi järel, kolmas 125 cm3 klassis 1991, 1992 ning 250-lisel 1995. Tsiklimargid JJ Cobas, Honda, Modenas ja Aprilia. Ostis 2009 koos Martin Wimmeriga Hong Leong Groupilt tagasi saksa mootorrattafirma MZ. Pilt 2
»»» 1970 Natalja Miškutjonok, N Liidu iluuisutaja (Minsk). Olümpiavõitja 1992 Albertville'is ja -hõbe 1994 Lillehammeris paarissõidus koos Artur Dmitrijeviga. Maailmameister 1991 ja 1992, pronks 1990. Euroopa meister 1991 ja 1992, pronks 1989, 1990 ja 1994. Treenisid Tamara Moskvina juhendamisel. Pärast Lillehammeri olümpiat läks paar lahku, Miškutjonok siirdus USA-sse ja abiellus hokimängija Craig Shepahardiga. Teine abikaasa on Alan Hainline. Tütar Aleena sündis jaanuaris 2006. Praegu töötab treenerina Hurstis (Texas).
»»» 1971 Ross Rebagliati, Kanada lumelaudur (Vancouver, British Columbia). Olümpiavõitja 1998 Naganos suurslaalomis, lumelauasõidu kõigi aegade esimene olümpiavõitja. Pärast võitu leiti tema dopinguproovist marihuaanat, kuid lõpuks jäi medal talle siiski alles. Andis augustis 2006 kohtusse telekanali CTV, mille seriaalis "Whistler" olevat kujutatud teda ning tema imagot kahjustatud.
»»» 1972 Küllo Kõiv, Eesti vabamaadleja (Vana-Võidu – surn. 29.06.1998 Viljandi). EM-võistluste neljas koht 1992, 1996 ja 1997, kuues koht 1995. MM-il 1995 11. ja 1996 8. koht. Olümpial 1992 Barcelonas sulgkaalus 15. ja 1996 Atlantas 7. koht. 6-kordne Eesti meister vabamaadluses. Hukkus autoõnnestuses.
»»» 1973 Halil Mutlu (Huben Hubenov), Türgi tõstja (Postnik, Bulgaaria). Olümpiavõitja 1996 Atlantas kuni 54 kg ning 2000 Sydneys ja 2004 Ateenas kuni 56 kg kaalus. Neljas tõstja, kel kolm olümpiakulda. 5-kordne maailmameister ja 9-kordne Euroopa meister. Püstitas kolmes kehakaalus kokku 21 maailmarekordit - 10 rebimises, 6 tõukamises ja 5 kogusummas. Asus Türki elama 16-aastaselt. 2005. aastal jäi dopingukontrollis vahele nandrolooni kasutamisega ja sai kaheaastase võistluskeelu. Üks neljast mehest, kes tõuganud üles raskuse, mis ületab tema enda kehakaalu kolm korda. Hüüdnimi Väike Dünamo. Pilt 3
»»» 1974 Erick Travez Dampier, USA korvpallur (New Hebron, Mississippi). Mänginud profina alates 1996. aastast, NBA drafti 10. valik 1996 (Indiana Pacers). Klubid: Pacers (1996–1997), Golden State Warriors (1997–2004) ja Dallas Mavericks (2004–). Pikkus 211 cm, tuntud hea lauavõitlejana (karjääri keskmine 7,4 palli mängus).
»»» 1975 Vanderlei Fernandes Silva ehk Derlei, Brasiilia jalgpallur, ründaja (São Bernardo do Campo). Klubid: América (1994–1997), Guarani (1997–1998), Madureira (1999), UD Leiria (1999–2002), FC Porto (2002–2005), Moskva Dinamo (2005–2007), Lissaboni Benfica (2007) ja Lissaboni Sporting (2007–). Portugali meister 2003, 2004, karikavõitja 2003, 2008 ja superkarika võitja 2003, 2004, 2007, 2008. UEFA karikasarja võitja 2003, Meistrite liiga võitja 2004. Pikkus 178 cm.
»»» 1978 Mattias Ekström, Rootsi autovõidusõitja (Falun). Võistleb alates 2001. aastast Deutsche Tourenwagen Mastersi (DTM) sarjas Audi meeskonnas. Üldvõitja 2004 ja 2007, teine koht 2005, kolmas 2002 ja 2008. Race of Championsi võitja 2006 (alistas finaalis Sébastien Loebi) ja 2007 (edestas finaalis Michael Schumacherit). Osalenud ka autoralli MM-sarjas.
1
2
3
4
»»» 1979 Axel Teichmann, Saksamaa murdmaasuusataja (Saalburg-Ebersdorf). Maailmameister 2003 Val di Fiemmes 15 km (k) ja 2007 Sapporos suusavahetusega sõidus, hõbe Val di Fiemmes ja 2005 Oberstdorfis teatesõidus, Oberstdorfis sprinditeates ning 2009 Liberecis sprinditeates ja teatesõidus. Juunioride MM-kuld 1999 Saalfeldenis 10 km (k) ja teatesõidus. MK-sarja üldvõitja 2005. Hakkas harjutama 10-aastaselt, 1993 liitus Oberhofi spordikooliga. Tippspordile lisaks õpib Hageni ülikoolis kaugõppes elektrotehnikat. Nii nagu enamik Saksamaa murdmaasuusatajaid, kuulub ka Teichmann armeespordiklubisse. Hobid mägironimine, jalgpall ja arvutid. Lemmikjoogid koola, piim ja saksa õlu.
»»» 1979 Sergei Ignaševitš, Venemaa jalgpallur, kaitsja (Moskva). Venemaa koondises alates 2002. aastast 48 mängu ja 3 väravat. EM-võistluste poolfinalist 2008. Klubid: Orehhovo-Zujevo Spartak (1998), Krõlja Sovetov (1999—2000), Moskva Lokomotiiv (2001—2003) ja Moskva CSKA (2004—). Venemaa meister 2002, 2005, 2006, karikavõitja 2001, 2005, 2006, 2008 ja superkarika võitja 2003, 2004, 2006, 2007, 2009. UEFA karikasarja võitja 2005. Abielus, kolme lapse isa.
»»» 1980 Yvonne Buschbaum, Saksamaa kergejõustiklane (Ulm). EM-võistluste pronks 1998 Budapestis ja 2002 Münchenis teivashüppes. Sise-EM-i hõbe 2002, juunioride Euroopa meister 1999. Isiklik rekord 4.70 (juuni 2003 Ulmis) annab Saksamaa kõigi aegade edetabelis teise koha. Muutis jaanuaris 2008 oma eesnime Balianiks ning teatas, et alustab soovahetusega.
»»» 1981 Matti Antero Hautamäki, Soome suusahüppaja (Oulu). Olümpiahõbe 2002 Salt Lake Citys ja 2006 Torinos meeskonnavõistluses ning Torinos normaalmäel, -pronks Salt Lake Citys suurel mäel. MM-ilt 1 kuld (2003 Val di Fiemmes suure mäe meeskonnavõistluses) ja 3 hõbedat, suusalennu MM-ilt 3 hõbedat ja 1 pronks. Võitnud MK-sarjas 16 etappi. Holmenkolleni võitja 2005. Üks neljast suusahüppajast (ülejäänud on soomlane Janne Ahonen ning austerlased Thomas Morgenstern ja Gregor Schlierenzauer), kes võitnud ühel hooajal (2004/2005) kuus MK-etappi järjest. Pilt 3
»»» 1983 Igor Andrejev, Venemaa tennisist (Moskva). Mänginud elukutselisena alates 2002. aastast, võitnud üksikmängus 3 ja paarismängus 1 turniiri. Kõrgeim koht maailma edetabelis üksikmängus 18. (3. novembril 2008) ja paarismängus 59. (18. juulil 2005). French Openi veerandfinalist 2007, US Openil neljas ring 2008, Australian Openi kolmas ring 2006, 2008, 2009 ja Wimbledonis 2005. Kihlatud tennisisti Maria Kirilenkoga, FC Moskva suure poolehoidja, sõbrustab Venemaa koondise peatreeneri Guus Hiddinkiga. Teeninud auhinnaraha 3,1 miljonit dollarit.
»»» 1987 Margus Hunt, Eesti kergejõustiklane (Karksi-Nuia). Juunioride maailmameister 2006 Pekingis kettaheites ja kuulitõukes. Juunioride Euroopa meister 2005 kettaheites. Pikkus 205 cm, kaal 115 kg, käte siruulatus 215 cm. Isiklik rekord meeste kettaga (2 kg) 59.31 (2006), püstitas 2006 kaks juunioride (1,75 kg ketas) MR-i - 66.35 ja 68.32. Alates sügisest 2008 õpib Southern Methodisti ülikoolis ning on aktiivselt osalenud kooli ameerika jalgpalli meeskonnas.
SURMAPÄEV
««« 1917 Octave Lapize, Prantsusmaa jalgrattur (Toul – sünd. 24.10.1887 Montrouge). Tour de France'i võitja 1910, olümpiapronks 1908 Londonis 100 km sõidus. Pariisi - Roubaix' klassiku võitja 1909, 1910 ja 1911, Pariisi - Brüsseli sõidu võitja 1911, 1912, 1913. Oli I maailmasõjas lendur, tulistati 28. juunil 1917 Flirey lähistel alla ja suri vigastustesse kaks nädalat hiljem.
««« 1925 Francisco Guilledo ehk Pancho Villa, Filipiinide poksija (Oakland – sünd. 01.08.1901 Ilog, Negros Occidental). Profipoksi kärbeskaalu maailmameister 1923-1925. Pidas profina 109 matši, võitis neist 91 (25 nokaudiga), kaotas 8 ja viigistas 4. Pikkus 154 cm ja kaal 51 kg. Suri hamba väljatõmbamisele järgnenud mürgituse tagajärjel vaid 23-aastaselt.
««« 1927 Fritz Hofmann, Saksamaa kergejõustiklane ja võimleja (Berliin – sünd. 19.06.1871 Roßleben). Olümpiavõitja 1896 Ateenas rööbaspuudel ja kangiharjutuse (mõl. võistkondlikult), -hõbe 100 m jooksus ja -pronks köielronimises. Saksamaa esimene olümpiavõitja. Klubi: Berlin Turngemeinde. Elukutselt kaupmees, spordiäri omanik Berliinis. Oli 1900 ja 1904 ja vaheolümpial 1906 Saksamaa võimlemisvõistkonna juht ja kuni surmani Saksamaa olümpiakomitee liige. Rajas 1901 koos taimetoitlase Karl Manniga Valguse-Õhu-Spordikuurordi Berliinis (Licht-Luft-Sportbad) ning andis pikka aega välja ajakirja Kraft und Schönheit.
««« 1951 Dario Ambrosini, Itaalia mootorisportlane (Albi – sünd. 07.03.1918 Cesena). Osales ringrajasõidu MM-sarjas 1949-1951 kokku 8 GP-l, võitis neist 5 ning lõpetas ülejäänud kolmel esikolmikus. 250 cm3 klassi maailmameister 1950 Benelli tehasemeeskonnas. Hõbe samas masinaklassis 1949. Hukkus Prantsuse GP treeningsõidul Albi rajal.
««« 2007 John Bowie Ferguson Sr., Kanada jäähokimängija, ründaja (Windsor, Ontario – sünd. 05.09.1938 Vancouver, British Columbia). Mängis Montreal Canadiensis 1964-1971 ning võitis Stanley karika 1965, 1966, 1968, 1969 ja 1971 ning teenis kõigil hooaegadel üle 100 karistusminuti. Suri eesnäärmevähi tagajärjel.
««« 2005 Ottilie "Tilly" Fleischer, Saksamaa kergejõustiklane (Lahr, Šveits – sünd. 02.10.1911 Maini-äärne Frankfurt). Olümpiavõitja 1936 Berliinis ja -pronks 1932 Los Angeleses odaviskes. Los Angeleses sai kettaheites neljanda koha ja oli 4 100 m teatejooksus kuues. Püstitas kuulitõukes MR-i 1929 ja 1930. Naiste maailmamängudel 1930 kettaheites ja 1934 kuulitõukes teine koht. Isiklikud rekordid: ketas – 38.71 (1935), oda – 45.18 (1936). Klubi Frankfurdi Eintracht, linn kinkis talle olümpiavõidu puhul auto. Pikkus 168 cm, kaal 6
SÜNDMUSED
¤ 1865 jõudis Edward Whymper esimesena Alpides Matterhorni (4478 m) tippu.
¤ 1912 võitis Viljandimaa mees Martin Klein esimese eestlasena olümpiamedali. Stockholmi olümpial jõudis Klein kuni 75 kg kaalus kolme finalisti hulka. Kell 10.30 alustas eestlane oma ajaloolist matši soomlase Alpo Asikaineni vastu. Kell 18.30 maadlus olümpiastaadionil katkestati ja mehed kolisid üle maneeži. Kell 21.51 kutsuti mehed kohtunikelaua juurde ja esitati ultimaatum – veel viisteist minutit püstimaadlust ja siis järgneb partermaadlus. Soomlane ei suutnud peal olles parteris midagi korda saata, Klein sai aga Asikaineni haardesse ja tõstis matilt lahti. Kell 22.10 kuulutati Klein maadlusajaloo pikima, 11 tundi ja 40 minutit kestnud matši võitjaks. Järgmisel päeval andis kurnatud Klein rootslasele Johanssonile loobumisvõidu, kuid hõbemedal oli võidetud.
¤ 1912 võitis Stockholmi olümpiamaratoni iiri päritolu lõuna-aafriklane Kenneth McArthur ajaga 2:36.54,8.
¤ 1913 püstitas Eduar Hiiop Falgi pargis hoota kaugushüppes 3.02-ga Venemaa rekordi, olles esimene eestlasest rekordimees kergejõustikus.
¤ 1925 pidi Tallinnas toimuma Eesti - Austria maavõistlus jalgpallis. Külalised pidid meeskonda täiendama kolme soomlasega ning seetõttu kohtumist ametliku maavõistlusena ei tunnistatud. Austria võitis 2:1.
¤ 1929 osales autosportlane Eduard Klimberg oma Renault'l Saksamaa GP-l kuulsal Nürburgringil, olles esimene eestlane, kes startinud GP-sõidul.
¤ 1937 andis Eesti - Rumeenia esimene jalgpallimaavõistlus Tallinnas 2:1 võidu võõrustajatele. See oli Eesti jalgpalli XX sajandi üks suurvõite.
¤ 1948 püstitas Imre Nemeth esimese ungarlasena vasaraheites maailmarekordi, heites Tatas 59.02. Sellega ületas ta 2 sentimeetriga sakslase Erwin Blaski kümneaastase rekordi.
¤ 1951 edastati USA-s spordivõistluselt esimest korda värvilist telepilti, kui CBS näitas hobuste võidusõitu.
¤ 1951 tõi argentiinlane José Froilán González Ferrarile esimese etapivõidu F1 autode MM-sarjas, lõpetades esimesena Suurbritannia GP Silverstone'i rajal.
¤ 1966 lõppes Tour de France prantslane Lucien Aimari võiduga.
¤ 1969 algas Salvadori ja Hondurase jalgpallisõda, mis päädis 1000 hukkunuga.
¤ 1973 võitis golfi 102. British Openi Royal Troonis Tom Weiskopf 276 löögiga.
¤ 2006 teatas Itaalia jalgpalliliit karistused tulemustega manipuleerinud klubidele. Esialgse otsuse kohaselt pidanuks Torino Juventus, Rooma Lazio ja Fiorentina kukkuma Serie B-sse (lõpuks tabas see saatus vaid Juventust), AC Milan pidi uut hooaega alustama miinuspunktidega. Lisaks kaotas Juventus 2005 ja 2006 võidetud meistritiitli.
¤ 2006 võitis Richard Virenque 14. prantslasena Tour de France'il etapi Prantsuse rahvuspühal 14. juulil, olles kiireim 237 km pikkusel 10. etapil Limoges - Saint-Flour.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
