SÜNNIPÄEV
»»» 1895 John James "Jack" Adams, Kanada jäähokimängija, treener ja peamänedžer (Fort William, Ontario – surn. 01.05.1968). Mängis 1917-1927 elukutselisena Toronto Arenase, Vancouver Millionairesi, Toronto St. Patsi ja Ottawa Senatorsi eest. Oli 1927-1947 Detroit Red Wingsi peatreeneri või peamänedžerina. Hiljem sai temast CHL-i (Central Hockey League) president. Alates 1974. aastast antakse aasta parimale treenerile temanimeline auhind (Jack Adams Award).
»»» 1933 Vladislav Rastorotski, N Liidu võimlemistreener (Liski). Treenis Dinamos naisi, tema õpilased said tiitlivõistlustelt üle poolesaja kuldmedali. Juhendas alates 1960. aastate keskpaigast Liidu naiste koondist viie olümpiatsükli vältel. Tuntumad õpilased Ljudmila Turištševa, Natalja Šapošnikova, Natalja Jurtšenko. Pärast N Liidu lagunemist töötas mõne aja Prantsusmaal ja Hiinas, kuid 1990. aastate keskpaiku naasis Venemaale.
»»» 1936 Wolfgang Behrendt, Saksamaa (SDV) poksija (Berliin). Olümpiavõitja 1956 Melbourne'is kukk-kaalus, võites finaalis punktidega lõunakorealase Song Soon-chuni. SDV esimene olümpiavõitja. Kolmekordne Ida-Saksa meister, EM-i pronks 1955 kärbeskaalus. Võitis amatöörina 188 matši ja kaotas vaid 8. Poeg Mario (s. 1960) jõudis samuti olümpiale, kuid kaotas 1980 Moskvas kohe esimeses ringis.
»»» 1943 Andres Lepp, Eesti mudellendur (Tartu). MM-i kuld 1989, hõbe 1977 ja 1981. N Liidu meeskonnas võitnud 4 kulda (1969, 1975, 1981, 1989), ja 3 hõbedat (1971, 1976, 1977). EM-i kuld 1990 ning Liidu meeskonnas 4 hõbedat ja 2 pronksi (1971-1990). Võitnud 4 korda Baltimaade meistrivõistlused. Töötanud ALMAVÜ keskkomitees instruktorina ja Tartu Pioneeride Majas juhendajana. Hakkas mudellennusporti harrastama 1956 Pioneeride Maja mudellennuringis Jüri Raidi juhendamisel.
»»» 1946 Dumitru Pârvulescu, Rumeenia maadleja (Lugoj, Timiş – surn. 09.04.2007 Bukarest). Olümpiavõitja 1960 Roomas ja -pronks 1964 Tokyos kuni 52 kg kaalus. Melbourne'is 1956 sai neljanda koha. MM-võistlustelt jäi parimaks hõbemedal 1961 Yokohamas.
»»» 1948 Aleksandr Kabanov, N Liidu veepallur (Moskva). Olümpiavõitja 1972 Münchenis ja 1980 Moskvas. Maailmameister 1975, 1982, Euroopa meister 1983, MK-võistluste võitja 1981, 1983, universiaadi võitja 1970, 1973. Mängis kokku 19 hooaega, sellest 10 MRÜ ja 9 CSK VMF-i eest. 10-kordne N Liidu meister ja 6-kordne karikavõitja. Euroopa meistrite karikavõitja 1973, 1976, karikavõitjate karikavõitja 1980, 1982, Euroopa superkarika parim 1976, 1980, 1982. Mängis N Liidu koondises 1969-1985, oli pikka aega meeskonna kapten. Hiljem juhendanud nii N Liidu kui Venemaa koondist (olümpiapronks 1988, 1992, -hõbe 2000). Sõjaväelane, auastmelt polkovnik. Mälestusteraamat "Pall vees". Pilt 1
»»» 1951 Nikolai Poljakov, N Liidu/Eesti purjetaja (Leningrad). Olümpiahõbe 1980 Moskvas Solingul, 1976 Montrealis neljas (mõlemal korral (Boriss Budnikovi paadis) ja 1988 Soulis kümnes (Georgi Šaiduko paadis). MM-võistlustel sai 1987 pronksi. Euroopa meister 1980 ja 1987, Tõnu Tootsi meeskonnas 1989 kaheksanda koha saavutajaid. Tuli 1972-1988 kokku 10 korda N Liidu meistriks, Hea Tahte mängude võitja 1986. Tunnistati 1987 Prantsusmaa ajakirjanike poolt maailma parimaks Solingu soodimeheks. Pälvis 1988 koos kaaslastega (roolimees Georgi Šaiduko) maailma parima Solingu meeskonna karika. Alustas sportimist kergejõustiku, sõudmises ja meremitmevõistlusega. 19-aastaselt Bakuus armeeteenistuses keskendus purjetamisele ja tõusis AKSK kaudu N Liidu koondisse. Eestisse asus elama 1975.
»»» 1957 Nikolai Drozdetski, N Liidu jäähokimängija, ründaja (Kolpino, Leningradi obl. – surn. 25.11.1995 Sankt-Peterburg). Olümpiavõitja 1984 Sarajevos, maailmameister 1981 ja 1982, pronks 1985. Euroopa meister 1981, 1982 ja 1985. Canada Cupi võitja 1981. Mängis Leningradi SKA-s (1975-1979, 1987-1989) ja Moskva CSKA-s (1979-1987), samuti Rootsi klubides. 8-kordne Liidu meister. Viskas N Liidu meistrisarjas 503 mängus 253 väravat.
»»» 1958 Eric Arthur Heiden, USA kiiruisutaja ja jalgrattur (Madison, Wisconsin). Olümpiavõitja 1980 Lake Placidis kõigil viiel distantsil (500, 1000, 15000, 5000 ja 10 000 m) nelja olümpia ja ühe maailmarekordiga. Mitmevõistluse maailmameister 1977-1979 ja hõbe 1980 (kaotas Heerenveenis hollandlasele Hilbert van der Duimile), sprindi mitmevõistluse MM-kuld 1977-1980. Uisutas kolm MR-i 1000 m, kaks 3000 m ja ühe nii 1500 m kui 10 000 m, lisaks rekordid nii suures kui sprindi mitmevõistluses. Oscar Mathieseni auhinna võitja neli aastat järjest (1977-1980). Pärast triumfi olümpial keskendus rattaspordile ning osales 1986 ka Tour de France'il (katkestas viis päeva enne lõppu kukkumise tõttu). Aasta varem oli ta tulnud maanteesõidus esimeseks USA elukutseliste meistriks. Lõpetas 1991 Stanfordi ülikooli arstina, praktiseerinud korvpalliklubide (Sacramento Kings ja Sacramento Monarchs) juures, 2002-2006 oli USA kiiruisutajate koondise arst. Praegu Heiden Orthopaedicsi juht. Ka tema isa Jack oli ortopeed, õde Beth on samuti saavutanud edu kiiruisutamises.
»»» 1960 Tonie Campbell, USA kergejõustiklane (Los Angeles, California). Olümpiapronks 1988 Soulis 110 m tõkkejooksus. Esimese sise-MM-i võitja 1987 Indianapolises 60 m tõkkejooksus. Isiklik rekord 110 m tõketes 13,17 (17. augustil 1988 Zürichis), 60 m tõketes 7,51 (1987) ja 50 m tõketes 6,45 (1987). Pikkus 188 cm, kaal 77 kg.
»»» 1961 Grace Jackson, Jamaica kergejõustiklane (St. Ann). Olümpiahõbe 1988 Soulis 200 m jooksus Florence Griffith Joyneri järel. Jõudis 100 m jooksus finaali nii 1984 Los Angeleses kui Soulis ja sai mõlemas jooksus viienda koha. Sise-MM-il 1987 pronks ja 1989 hõbe. Jamaica parim naissportlane 1986 ja 1988.
»»» 1961 Samuel Bruce Perkins, USA korvpallur (Brooklyn, New York). Olümpiavõitja 1984 Los Angeleses (üks meeskonna kaptenitest). NBA draftis neljas valik 1984 (Dallas Mavericks). Mängis NBA-s 1984-2001. Klubid: Dallas Mavericks (1984–1990), Los Angeles Lakers (1990–1993), Seattle SuperSonics (1993–1998) ja Indiana Pacers (1998–2001). Pikkus 206 cm, kaal 107 kg. NBA uustulnukate meeskonnas 1985, NCAA meister 1982 Põhja-Carolina ülikooli meeskonnas. Hüüdnimi The Big Smooth.
»»» 1964 Kaija Parve (aastast 1990 Helinurm), Eesti laskesuusataja (Tallinn). Laskesuusatamise 7-kordne maailmameister: 1986 5 km, 1985 10 km ja 1984-1988 teatesõidus, lisaks hõbe 1985 5 km ja 1987 10 km ja neljas koht 1987 5 km ja 1984 10 km. Põhja mängude kolmekordne võitja 1987. Võitis 1984-1988 N Liidu meistrivõistlustel individuaalselt 8 medalit (3+4+1), talispartakiaadil 1982 Eesti murdmaasuusatamise naiskonnas teatesõidus neljas koht. Eesti meistrivõistlustel pälvis laskesuusatamises 3 kulda, murdmaal individuaalselt 1 kulla ja 1 pronksi ning teatesõidus 4 medalit (1+2+1). Sportimist alustas 1971 Nõmme spordikoolis Helgi Kivi õpilasena, jätkas Aita ja Tõnu Pääsukese treeningurühmas, N Liidu koondises juhendas teda Jevgeni Hohlov. Pilt 2
»»» 1969 Éric Desjardins, Kanada jäähokimängija, kaitsja (Rauyn, Quebec). Mängis elukutselisena 1988-2006, NHL-i drafti 38. valik 1987 (Montreal Canadiens). Mängis Canadiensis 1995. aastani (Stanley Cup 1993), edasi kuni karjääri lõpuni Philadelphia Flyersis. Barry Ashbee Trophy (Flyersi parim kaitsja) 1995-2000 ja 2003.
»»» 1969 Steffi Graf, Saksamaa tennisist (Bruhl, Mannheim). Mängis elukutselisena 1982-1999, võitis üksikmängus 107 turniiri (kõigi aegade kolmas tulemus naiste seas), neist 22 suure slämmi turniiridel (teine koht Margaret Courti järel) ja paarismängus 11 turniiri (1 suure slämmi turniiril). Tõusis maailma esireketiks esimest korda 17. augustil 1987. Australian Openi võitja 1988, 1989, 1990, 1994, French Openi võitja 1987, 1988, 1993, 1995, 1996, 1999, Wimbledoni võitja 1988, 1989, 1991-193, 1995, 1996 ja US Openi võitja 1988, 1989, 1993, 1995, 1996. Paarismängus võitis 1988 koos Gabriela Sabatiniga Wimbledoni turniiri. Mängis 1988 välja suure slämmi, võites kalendriaasta sees kõik neli suurturniiri, lisaks veel nn kuldne slämm (olümpiavõit). Olümpiavõitja 1988 Soulis üksik- ja -pronks paarismängus ning -hõbe 1992 Barcelonas üksikmängus. Teenis auhinnaraha 21 895 277 dollarit. Lõpetas 1999, abiellus 2001 Andre Agassiga (Pilt 2) ning neli päeva pärast laulatust sündis (kuus nädalat enne õiget aega) poeg Jadel Gil. Tütar Jaz Elle sündis oktoobris 2003. Pilt 3
1
2
3
»»» 1970 Tetsuya Harada, Jaapani mootorisportlane (Chiba). Osales ringrajasõidu MM-sarjas 1990-2002 kokku 145 GP-l, võitis neist 17 ja lõpetas 55 korda esikolmikus. 21 parimat stardikohta ja kiireimat ringi. 250 cm3 klassi maailmameister 1993. Meeskonnad Yamaha ja Aprilia.
»»» 1973 Sami Kapanen, Soome jäähokimängija, ründaja (Vantaa). Olümpiapronks 1994 Lillehammeris ja 1998 Naganos, maailmameister 1995, hõbe 1994, 1998 ja 2001. Mänginud elukutselisena alates 1990. aastast, NHL-i drafti 87. valik 1995 (Hartford Whalers). Mängis Whalersis 1995-1997, edasi Carolina Hurricanesis (1997-2003) ja Philadelphia Flyersis (2002-2008). NHL-i Tähtede mängu osaline 2000 ja 2002. Teatas 2. juunil 2008, et lõpetab NHL-is ja siirdub tagasi kodumaale. Alates 2003. aastast Kuopio hokiklubi KalPa suuromanik (alustas ise samas klubis oma karjääri) ja hooajal 2008/2009 oli samas klubis ka mängija. Abielus ja nelja lapse isa.
»»» 1976 Massimo Oddo, Itaalia jalgpallur, kaitsja (Città Sant'Angelo, Pescara). Mänginud Itaalia koondises alates 2004. aastast 34 mängu ja löönud 1 värava. Maailmameister 2006, Euro 2004 finaalturniiril. Klubid: AC Milan (1995–2000, 2007–), US Fiorenzuola (1995–1996, laen), AC Monza (1996, laen), AC Prato (1996–1997, laen), Calcio Lecco (1997–1998, laen), AC Monza (1998–1999, laen), SSC Napoli (1999–2000, laen), Verona Hellas (2000–2002), Rooma Lazio (2002–2007) ja Müncheni Bayern (2008-, laen). Itaalia karikavõitja 2004, UEFA Meistrite liiga võitja 2007, UEFA superkarika võitja 2007, FIFA klubide maailmameister 2007. Isa Francesco oli samuti jalgpallur ja hiljem treener. Oddo on õppinud habemeajaja.
»»» 1977 Raili Oad, Eesti sumomaadleja (Tarvastu). EM-võistluste hõbe 1998 (abs. kat.) ja 1999 (kuni 80 kg) ning pronks 1997 (abs. kat.) ja 1998 (kuni 80 kg ja naisk.). Hakkas sumomaadlust harrastama tädimehe Karl Lõõbase juhendamisel.
»»» 1979 Paradorn Srichaphan, Tai tennisist (Khon Kaen). Mänginud elukutselisena 1997. aastast, võitnud üksikmängus 5 turniiri, kõrgeim koht maailma edetabelis üheksas (12. mail 2003). Kõigi aegade kõrgeima edetabelikohaga Aasias sündinud tennist. Jõudis Wimbledonis ja US Openil neljandasse ringi 2003 ja Australian Openil 2004, French Openil kolmandasse ringi 2002. ATP Touri kõige rohkem arenenud mängija 2002, Stefan Edbergi nimeline spordimehelikkuse auhind 2002 ja 2003. Abiellus 29. novembril 2007 Bangkokis venelanna Natalja Glebovaga (Miss Universe 2005). Hüüdnimi Ball.
SURMAPÄEV
««« 1908 lord Frederick Arthur Stanley (Holwood – sünd. 15.01.1841 London), Suurbritannia poliitik (konservatiivide partei liige), 1885-1986 Kanada koloniaalsekretär ja 1888-1893 kindralkuberner. Suure spordihuvilisena annetas 1892. aastal karika Kanada parimale amatööridest koostatud hokimeeskonnale, auhinda hakati kutsuma tema nime järgi. Alates 1926 kinnitas NHL karika ametlikult profihoki meistrivõistluste auhinnaks. 1945 nimetati lord Stanley Kanada hoki Kuulsuse halli liikmeks.
««« 1927 Ottavio Bottechia, Itaalia jalgrattur (Gemona – sünd. 01.08.1894 San Martino di Colle Umberto). Tour de France'i võitja 1924 ja 1925, esimene itaallane, kes võitis Prantsuse velotuuri. I maailmasõjas oli Itaalia armee snaiper. 1923 oli Giro d'Italial neljas, samal aastal Touril teine. 1924 võitis Tour de France'il esimese etapi ning kandis liidrisärki lõpuni. Leiti 14. juunil 1927 teeveerelt raskelt vigastatuna, kuid tema jalgratas oli terve ja seisis õnnetuspaiga lähedal puu najal. Aastate pärast selgus, et Bottechia tapsid kohalikud fašistid.
««« 1967 Edward "Eddie" Patrick Francis Eagan, USA poksija ja bobisõitja (Rye, New York – sünd. 26.04.1897 Denver). Olümpiakuld 1920 Antverpenis poksis poolraskekaalus ja 1932 Lake Placidis neljabobil. Esimene sportlane, kes võitis medali nii suve- kui talimängudel ning siiani ainus, kes saanud nii suvel kui talvel kulla. Oli pärit vaesest perekonnast, kuid edasipüüdlik. Õppis õigusteadust Harvardi ülikoolis ja hiljem ka Oxfordis. Lisaks olümpiakullale tuli ta poksis 1919 ka AAU meistriks ning Briti amatööride meistriks. Osales poksiringis ka 1924 Pariisis, kuid medalivõiduni ei jõudnud, kaotades raskekaalu avaringis Arthur Cliftonile. 1932 Lake Pacidi talimängudel kuulus Billy Fiske'i roolitud bobimeeskonda. Pärast sportlaskarjääri töötas juristina, II maailmasõjas sõdis koloneli auastmes.
««« 2000 Robert Trent Jones, Inglise päritolu USA golfiradade arhitekt (Fort Lauderdale, Florida – sünd. 20.06.1906 Ince, Inglismaa). Kavandas oma elu jooksul umbes pooltuhat golfirada, neist vähemalt 40 USA-s ja 35 muudes riikides. Tema kohta kehtib slogan "Robert Trent Jonesi golfiradadel ei looju kunagi päike". Uuendas 1947 ja 1950 ka US Openi radasid Augustas (Georgia). Sündis Inglismaal, kuid juba viis aastat hiljem asus pere elama USA-sse.
SÜNDMUSED
¤ 1839 peeti Thamesi jõe ääres Oxfordshire'is paiknevas Henley külas esimene kuninglik sõuderegatt (Henley Royal Regatta).
¤ 1900 võitis Prantsuse autovõidusõitja Francois Charon autol Panhard esimese rahvusvahelise autovõidusõidu marsruudil Pariis - Lyon. Võitja keskmine kiirus oli 62 km/h.
¤ 1914 esitles ROK 16. olümpiakongressil esimest korda oma viie rõngaga lippu.
¤ 1915 alistas Anton Ohaka esimese eestlasena kettaheites 40 meetri piiri, heites Venemaa rekordiks 42.20. Johannes Villemson püstitas rekordi 1500 meetris 4.15,3-ga, alistades Stockholmi olümpiapronksi Albin Stenroosi. Oma esimese Eesti rekordi püstitas Jüri Lossman, võites 10 000 m 34.49,0-ga. 16-aastane Aleksander Klumberg, kes ületas 13 meetri joone kolmikhüppes 13.03-ga.
¤ 1922 selgitati 5. korda PGA meistrivõistluste võitja. Oakmonti radadel võidutses Gene Sarazen.
¤ 1926 selgus Prantsusmaa meistrivõistlustel teist korda võitja naisüksikmängus. Suzanne Lenglen alistas Mary K. Browne'i 6:1, 6:0.
¤ 1929 jooksis Karl Schüts Pärnu staadioni avavõistlustel esimese eestlasena 100 m alla 11 sekundi (10,8), kuid seda lubatust tugevama taganttuule toel.
¤ 1931 tegi Tallinnas toimunud kergejõustikuvõistlusel kaasa Soome eliit eesotsas kümnevõistluse maailmarekordimehe Akilles Järvineniga, kes võidutses seekord jooksualadel. Eestlastest paistsid silma kuulitõukaja Arnold Viiding, keskmaajooksja Martin Prost ja Elmar Rähn kaugushüppes.
¤ 1933 Lou Gehrig ja Joe McCarthy saadeti platsilt minema. McCarthy pidi vahele jätma järgmised 3 mängu, Gehrigile halastati ning ta sai oma 1249 järjestikuse mängu seeriat jätkata.
¤ 1934 nokautis Max Baer Long Island Citys peetud profipoksi raskekaalu tiitlimatši 11. raundis Primo Carnera.
¤ 1934 krooniti eksiilis elav venelane Aleksander Alehhin male maailmameistriks. Alistatuks oli samuti võõrsil elanud kaasmaalane Jefim Bogoljubov, tulemus 15,5:10,5.
¤ 1934 sai James J. Braddock oma profikarjääri kõige üllatavama võidu, kui alistas raskekaalu tiitlimatšis John "Corn" Griffini. Braddock oli vahepeal poksist mõnda aega eemal olnud.
¤ 1941 tabas küüditamine ka sportlasi. Siberisse viidi kahekordne olümplane kiiruisutamises Aleksander Mitt, kes suri nälga 1942. aastal. Juuniööl küüditati ka maadleja Karl Kullisaar, kes hukkus järgmisel aastal. Samuti jalgpallur Felix Kull, ujujad Egon ja Boris Roolaid jt., kellest keegi tagasi ei tulnud.
¤ 1952 võitis Dallase Northwood Clubi radadel peetud 52. US Openi golfis Julius Boros 281 löögiga.
¤ 1952 püstitas inglane Jim Peters Chiswickis esimese oma neljast MR-ist maratonijooksus. Petersi aeg oli 2:20.42,2, mis oli ligi viis minutit parem kui 1947. aastast Suh Yun-boki nimel olnud tipptulemus.
¤ 1958 võitis Southern Hillsi radadel Tulsas peetud 58. US Openi golfis Tommy Bolt 283 löögiga.
¤ 1972 pääses Saksamaa jalgpallikoondis esimest korda EM-võistluste finaali, kui Antverpenis peetud poolfinaalis alistati Belgia 2:1. Sakslaste vastaseks tuli N Liit, kes oli teises poolfinaalis parem Ungarist 1:0.
¤ 1975 võitis Chris Evert 45. French Openi naisüksikmängu finaalis Martina Navratilova 2:6, 6:2, 6:1.
¤ 1987 võitis NBA 41, meistrivõistluste finaalseeria Los Angeles Lakers. Boston Celtics alistati mängudega 4:2.
¤ 1990 võitis NBA 44. meistrivõistluste finaalseeria Detroit Pistons. Portland Trail Blazers alistati mängudega 4:1.
¤ 1991 püstitas Leroy Burrell New Yorgis 100 m jooksus maailmarekordi 9,90 sekundiga.
¤ 1992 lõppesid NBA 46. meistrivõistlused Chicago Bullsi võiduga. Finaalis alistati Portland Trail Blazers 4:2.
¤ 1994 venis Stanley karikasarja finaalseeria seitsmele mängule. Lõpuks oli New York Rangers siiski Vancouver Canucksist parem.
¤ 1995 alistas Houston Rockets NBA 49. meistrivõistluste finaalseerias Orlando Magicu 4:0.
¤ 1998 võitsid Chicago Bulls ja Michael Jordan kuuendat korda NBA meistritiitli. Bulls alistas Utah Jazzi 4:2.
¤ 2007 lõppes NBA meistrivõistluste finaalseeria San Antonio Spursi ja Cleveland Cavaliersi vahel Spursi võiduga. Prantslasest Tony Parkerist sai esimene eurooplane, kes tunnistatud finaalseeria MVP-ks.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
