Kes autopilootidest kandis hüüdnime Super Swede? Kui kaua sai sakslanna Heidemarie Rosendahl Müncheni olümpial olla viievõistluse maailmarekordi omanik? Kes on ainsa inglasena valitud Euroopa parimaks jalgpalluriks kaks korda? Kes rattakuulsustest on uues elus helikopteripiloot? Kes on pikim korvpallur, kes kunagi NBA-s mänginud? Mitu korda on naiste floretis tulnud maailmameistriks Valentina Vezzalli?
SÜNNIPÄEV
»»» 1874 Donald Henderson "Dan" Bain, Kanada multisportlane, eelkõige hokimängija (Belleville, Ontario - surn. 15.08.1962 Winnipeg, Manitoba). Mängis profina hokit 1894-1902, võitis Winnipeg Victoriasi kaptenina 1896 ja 1901 Stanley Cupi. Võistles ka rulluisutamises, võimlemises, iluuisutamises, golfis, laskmises ja muudel aladel. Esimese medali sai 13-aastaselt rulluisutamises, viimase 56-aastaselt iluuisutamises. Hoki Kuulsuse hallis 1945, Kanada spordi Kuulsuse hallis 1971. Valitud XIX sajandis teise poole Kanada parimaks sportlaseks.
»»» 1931 Bernard Joseph André Geoffrion, Kanada jäähokimängija, ründaja (Montréal, Quebec – surn. 11.03.2006 Atlanta, Georgia). Hüüdnimi Boom Boom, slapshoti-nimelise pealeviske üks innovaatoreid. Mängis NHL-is 16 hooaega, Montreal Canadiensis (1950-1964) ja New York Rangersis (1966-1968). Calder Memorial Trophy 1952, Art Ross Trophy 1955, 1961, Hart Memorial Trophy 1961. Tema särgi numbriga 5 igavikustas Montreal Canadiens 11. märtsil 2006. 1998 paigutas ajakiri The Hockey News Geoffrioni NHL-i kõigi aegade 100 parema mängija seas 42. kohale.
»»» 1942 Ricardo Rodríguez, Mehhiko autovõidusõitja (Mexico City – surn. 01.11.1962 Mexico City). Startis 1961 ja 1962 F1 autode MM-sarjas viiel etapil ja teenis 4 punkti. Hukkus 1962 Mehhiko GP treeningsõidul, kui kaotas Peraltada kurvis oma Robe Walker's Lotuse üle kontrolli ja paiskus vastu rajapiirdeid. Vanem vend Pedro oli samuti autovõidusõitja, kes oli nii F1-s ja sportautode võidusõitudel edukam.
»»» 1944 Bengt Ronnie Peterson, Rootsi autovõidusõitja (Örebro – surn. 11.09.1978 Milano, Itaalia). Rootsi kuulsaim vormelipiloot, hüüdnimi Super Swede. Stirling Mossi ja Gilles Villeneuve'i kõrval peetakse teda kolmandaks tippsõitjaks, kes kunagi MM-kuld ei saanud. Osales F1 autode MM-sarjas 1970-1978 kokku 123 GP-l, võitis 10 etappi, lõpetas 26 korda esikolmikus, alustas 14 korda parimalt stardikohalt ja sõitis 9 kiireimat ringi. Punkte 206. Meeskonnad: March (1970-1972, 1976), Lotus (1973-1976, 1978) ja Tyrrell (1977). Sai 1971 ja 1978 kokkuvõttes teise koha, 1973 kolmanda koha. Esimese GP võitis 1973 Prantsusmaal, viimase 1978 Austrias. Hukkus 1978 Itaalia GP-l Monzas, kui starter andis sõiduloa liiga vara ning hulk autosid põrkasid stardisirgel kokku. Petersoni Lotus paiskus vastu rajapiirdeid ja süttis põlema. Kaasvõistlejad James Hunt, Clay Regazzoni ja Patrick Depailler päästsid rootslase autost ning ta toimetati jalaluu hulgimurdudega Milano haiglasse. Vigastused tema elu ei ähvardanud, kuid paraku segunes Petersoni veri luuüdiga, elutähtsad organid said kahjustada ning hommikul mees suri. Petersoni võinuks ellu päästa, kui ta oleks asjatundlikku arstiabi saanud kohe pärast õnnetust. Örebros on tema mälestuseks ausammas (selle autor Richard Brixel tegi hiljem ausamba ka Ayrton Sennale). Peterson abiellus aprillis 1975 endise tippmodelli Barbro Edwardssoniga, tütar Nina-Louise sündis samal aastal. Barbro ei saanud abikaasa surmast üle ning võttis endalt elu 19. detsembril 1987.
»»» 1947 Heidemarie Ecker-Rosendahl, Saksamaa kergejõustiklane (Hückeswagen). Olümpiakuld 1972 Münchenis kaugushüppes 6.78-ga (ühe sentimeetriga bulgaarlanna Diana Jorgova ees) ja 4 x 100 m jooksus koos Christiane Krause, Ingrid Mickler-Beckeri ja Annegret Richteriga (MR 42,81) ning -hõbe viievõistluses Mary Petersi järel. EM-võistluste kuld 1971 Helsingis viievõistluses ja pronks kaugushüppes ning hõbe 1966 Budapestis viievõistluses. Universiaadi võitja 1970 kaugushüppes. Tulnud erinevatel aladel Saksamaa meistriks kokku 40 korda. Isiklikud rekordid: kaugus – 6.84 (MR 1970 Torinos, püsis viis aastat), 100 m – 11,35, 200 m – 22,96, 100 m tõkkejooks – 13,15, viievõistlus – 4791 (MR). Saksamaa parim naissportlane 1970 ja 1972. Oli Müncheni mängude viievõistluses kolme ala järel alles viiendal kohal, liidrist Petersist 301 punkti maas. Seejärel hüppas kaugust 6.83 (vaid sentimeeter vähem kui tema enda nimele kuulunud MR), kattis 200 meetrit 22,96 sekundiga ning tõusis 4791 punktiga teiseks. Tulemus ületas Burglinde Pollakile kuulunud MR-i 16 punktiga. Rekordiomanik sai Rosendahl olla siiski vaid 1,12 sekundit, sest samas jooksus osalenud Petersi aeg oli 24,08 ning see andis summaks 10 punkti rohkem kui sakslannal.
»»» 1951 Joseph Kevin Keegan, Inglismaa jalgpallur (ründaja) ja treener (Armthorpe, Doncaster). Inglismaa koondises 1972-1982 kokku 63 mängu ja 21 väravat. Koondise peatreener 1999-2000. Inglismaa jalgpalliajaloo üks edukamaid mängijaid, valitud ainsa inglasena kaks korda Euroopa parimaks jalgpalluriks (1978, 1979). Klubid: Scunthorpe United (1968-1971), Liverpool (1971-1977), Hamburger SV (1977-1980), Southampton (1980-1982), Newcastle United (1982-1984) ja Blacktown City Demons (1985). Treenerikarjäär: Newcastle United (1992-1997, 2008-), Fulham (1998-1999), Inglismaa (1999-2000), Manchester City (2001-2005). Mängijana Inglismaa (1973, 1976, 1977) ja Saksamaa (1979) meister, FA Cup (1974), Euroopa meistrite karikaturniiri võitja (1977) ja UEFA karikaturniiri võitja (1973, 1976). Pikkus 173 cm.
»»» 1953 Hans Krankl, Austria jalgpallur (ründaja) ja treener (Viin). Austria koondises 1973-1985 kokku 69 mängu ja 34 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1978 lõi 88. minutil võiduvärava Saksamaa vastu (austerlaste esimene võit pärast 47-aastast vaheaega oma naabri üle). Legendaarseks sai Austria telekommentaatori hüüatus Krankli värava järel "Tor Tor Tor Tor Tor Tor, I werd' narrisch" (Värav, värav, värav, värav, varav, värav, ma lähen hulluks!). Klubid: Viini Rapid (1970-1971, 1972-1978, 1981-1986), WAC (1971-1972), FC Barcelona (1978-1979, 1980), First Vienna (1980), Wiener Sportclub (1986-1988), Kremser SC (1988) ja Salzburgi SV Austria (SV Austria). Euroopa liigade edukaim väravakütt Rapidi särgis hooajal 1977/1978, pärast mida palkas FC Barcelona ta oma meeskonda. Aitas Kataloonial klubil võita kohe esimesel hooajal Hispaania karika ja Euroopa karikavõitjate karika, samuti oli La Liga edukaim väravakütt. Valitud Austria parimaks jalgpalluriks rekordilised 9 korda ning Austria viimase veerandsaja aasta parimaks mängijaks. Pärast mängijakarjääri lõpp 1989 töötanud mänedžeri ja treenerina. Oli 2002-2005 Austria koondise eesotsas, kuid vallandati 28. septembril 2005 pärast seda, kui koondisel ei õnnestunud pääseda 2006. aasta MM-ile. ORF-i kommentaator, olnud edukas ka muusikuna. 1985 avaldatud singel "Lonely Boy" tõusis kohalikus edetabelis teisele kohale.
»»» 1964 Gianni Bugno, Itaalia jalgrattur (Brugg, Šveits). Grupisõidus maanteesõidu maailmameister 1991 Steven Rooksi (Holland) ja Miguel Induraini (Hispaania) ning 1992 Laurent Jalabert'i (Prantsusmaa) ja Dmitri Konõševi (Venemaa) ees. Giro d'Italia võitja 1990, juhtis võistlust esimesest etapist viimaseni. Tour de France'il 1991 teine Induraini ning 1992 kolmas Induraini ja Claudio Chiappucci järel. Võitnud Girol 9, Touril 4 ja Vuelta a Españal 2 etappi. Tähtsamad klassikute võidud: Clásica de San Sebastián (1991), Milano-San Remo (1990), Ronde van Vlaanderen (1994) ja Wincanton Classic (1990). Lõpetas 1998 ja tegutseb praegu päästekopteri piloodina. 20. oktoobril 2007 oli Giro di Lombardial kaamerakopteri piloot.
»»» 1963 Harald Czudaj, Saksamaa (SDV) bobisõitja (Wermsdorf). Olümpiavõitja 1994 Lillehammeris neljabobil. Osalenud kolmel olümpial. MM-võistlustelt 1990 St. Moritzis hõbe nii kahe- kui neljabobil, pronks 1991 Altenbergis ja 1993 Iglsis neljabobil. Torino olümpial 2006 oli idasakslane Hollandi naisbobisõitjate treener. Tunnistas enne Albertville'i olümpiat, et oli Ida-Saksa julgeolekupolitsei Stasi informaator. Saksa spordijuhid lubasid tal siiski olümpial võistelda ja Czudaj sai neljabobidel kuuenda koha.
»»» 1964 Sigrid Wolf, Austria mäesuusataja (Breitenwang). Olümpiavõitja 1988 Calgarys supersuurslaalomis Michael Figini ja Karen Percy ees. MM-võistlustel 1989 Vailis hõbemedal supersuurslaalomis. MK-sarjas 1987-1990 kokku 8 etapivõitu, neist 3 kiirlaskumises ja 5 supersuurslaalomis. Austria parim naissportlane 1987 ja 1988.
»»» 1964 Pieralberto Carrara, Itaalia laskesuusataja (Bergamo). Olümpiahõbe 1998 Naganos 20 km distantsil. Osales neljal olümpial. MM-võistlustel kuld 1990 ja 1993 ning pronks 1997 teatesõidus. MK-sarja üldarvestuses hooajal 1992/1993 kolmas Mikael Löfgreni ja Mark Kirchneri järel. Klubi Corpo Forestale dello Stato.
»»» 1966 Petr Svoboda, Tšehhoslovakia jäähokimängija, kaitsja (Most). Olümpiavõitja 1998 Naganos, viskas finaalis Venemaa vastu ainsa värava. 1984. aasta kevadel osales U-18 vanuseklassi MM-il Lääne-Saksamaal ning pärast esimest mängu palus Läänest poliitilist varjupaika. Sama aasta NHL-i draftis valiti üldjärjestuses viiendana Montreal Canadiensi poolt. Mängis Canadiensis (Stanley karikas 1986), Buffalo Sabresis, Philadelphia Flyersis ja Tampa Bay Lightningis. Lõpetas 2001. Esimene tšehh, kes tegi NHL-is kaasa enam kui 1000 kohtumist.
»»» 1967 Manuela Maleeva, Bulgaaria/Šveitsi tennisist (Sofia). Oma maa kuulsaim valgepallur. Mängis elukutselisena 1982-1994, võitis üksikmängus 19 ja paarismängus 4 turniiri. Suure slämmi turniiridel jõudis US Openil 1992 ja 1993 poolfinaali, Australian Openil veerandfinaalis 1985, 1992 ja 1994, French Openil 1985, 1987 ja 1989-90 ning Wimbledonis 1984. US Openi võitja 1984 segapaarismängus koos Tom Gulliksoniga. French Openi noorteturniiri võitja 1982. Olümpiapronks 1988 Soulis üksikmängus. Hopman Cupi võitja 1992 koos Jakob Hlasekiga. Kõrgeim koht WTA edetabelis kolmas (1984), püsis maailma esikümnes 1992. aastani. Teenis auhinnaraha 3 244 811 dollarit. Armeenlannast ema Julia Berberjan oli Bulgaaria esireket 1960. aastatel. Lisaks Manuelale mängisid profitennist ka tema õed Katerina ja Magdalena. Abiellus 1987 Šveitsi tennisisti Francois Fragniere'iga. Elab Genfi lähistel, kolme lapse ema (kaks tütart ja poeg).
»»» 1969 Adriana Brandão Behar, Brasiilia rannavõrkpallur (Rio de Janeiro). Olümpiahõbe 2000 Sydneys ja 2004 Ateenas. Maailmameister 1999 Marseille's ja 2001 Klagenfurdis, hõbe 2003 Rio de Janeiros ja pronks 1997 Los Angeleses. Pan Ameerika mängude võitja 1999. Kuulus Brasiilia koondisse ka saalivõrkpallis, alates 1993. aastast mänginud vaid rannas. Koos Shelda Bedeg võitnud enam kui 30 rahvusvahelist turniiri.
»»» 1970 Giuseppe Guerini, Itaalia jalgrattur (Gazzaniga, Lombardia). Profileeris 1993. aastast, lõpetas Tour de France'i 6, Giro d'Italia 4 ja Vueltas a España 5 korda. Kolmas koht Giro d'Italial 1997 ja 1998. Võitis Tour de France'il ühe etapi nii 1999 (Alpe d'Huez) kui 2005. Hüüdnimi Turbo. Teatas karjääri lõpetamisest sügisel 2007.
»»» 1971 Gheorghe Dumitru Mureşan, Rumeenia korvpallur (Triten). Pikim korvpallur (231 cm), kes kunagi NBA-s mänginud (oli mõned millimeetrid pikem kui sudaanlane Manute Bol). Mängis elukutselisena 1992-2003, klubid Pau-Orthez (1992-1993, 1995, 2000-2001), Washington Bullets (1993-1994, 1995-1997), New Jersey Nets (1998-2000). Hooajal 1995/1996 sai NBA kõige rohkem arenenud mängija auhinna (hooaja keskmine 14,5 punkti, 9,6 lauapalli ja 2,26 blokeeringut). Washington Bullets valis ta 1993. aasta NBA drafti teises ringis üldjärjestuses 30-ndana. Kandis särki numbriga 77 (viide tema pikkusele 7 jalga ja 7 tolli). Osales koos Billy Crystaliga filmis "My Giant" (1998), teinud kaasa Eminemi videos ("My Name Is") ja reklaamides.
»»» 1973 Deena Michelle Kastor, USA kergejõustiklane (Waltham, Massachusetts). Olümpiapronks 2004 Ateenas maratonijooksus. Krossijooksu MM-võistlustelt saanud kaks hõbemedalit. USA rekordiomanik nii maratonis (2006 Londonis 2:19.36), poolmaratonis (2006 Berliinis 1:07.34), 10 000 m jooksus (2002 Stanfordis 30.50,32) ja mitmetel maanteejooksu distantsidel. Võitnud 2005 Chicago ja 2006 Londoni maratoni, kuues koht 2006 New Yorgi ja viies koht 2007 Bostoni maratonil. 2006 valis ajakiri Track & Field News Kastori aasta parimaks naismaratoonariks.
»»» 1974 Maria Valentina Vezzali, Itaalia vehkleja (Jesi). Olümpiavõitja ind. floretis 2000 Sydneys, 2004 Ateenas ja 2008 Pekingis ning naisk. 1996 Atlantas ja 2000 Sydneys. Hõbe ind. 1996 Atlantas ja pronks naisk. 2008 Pekingis. MM-võistlustelt 1994-2007 individuaalselt kokku 9 (5+2+2) ja naiskondlikult 7 (5+2+0) medalit. EM-võistlustelt individuaalselt kokku 6 (3+2+1) ja naiskondlikult 4 (2+1+1) medalit. Universiaadilt 1995-2001 kokku neli individuaalkulda. Klubi Fiamme Oro. 2006 avaldas koos Caterina Luchettiga elulooraamatu "I fuoriclasse". Abielus jalgpalluri Domenico Giuglianoga, poja ema.
»»» 1977 Cadel Evans, Austraalia jalgrattur (Katherine, Northern Territory). Lõpetas Tour de France'i 2007 ja 2008 teisena (austraallaste kõrgeim koht), 2006 neljanda ja 2005 kaheksandana. 2008 kandis viis etappi liidrisärki. Touril ja Vuelta a Españal 2007 mõlemal kaks etapivõitu. UCI ProTouri võitja 2007, Tour de Romandie võitja 2006. Maanteesõidus võistleb alates 2001. aastast, varem võistles mägirattasõidus. Võitis Volvo-Cannondale MTB tiimis 1998 ja 1999 MK-võistlused ja sai Sydney olümpial mägirattakrossis seitsmenda koha. Pekingi olümpial 2008 temposõidus 5. ja grupisõidus 16. koht. Meeskonnad maanteesõidus Saeco (2001), Mapei (2002), Team Telekom (2003-2004), Davitamon-Lotto / Predictor-Lotto / Silence-Lotto (2005-).
««« 1977 Elmer Symons, Lõuna-Aafrika Vabariigi mootorisportlane (Ladysmith, waZulu-Natal – surn. 09.01.2007 Maroko). Alustas pikamaasõitudel osalemist 1996 ning siirdus 2003. aastal elama USA-sse. 2005 ja 2006 osales ta Dakari rallil hooldemehena, 2007 võistles esimest korda ise. Ralli neljandal etapil Marokos kukkus Symons oma KTM-iga nii rängalt, et isegi 8 minutiga õnnetuskohale jõudnud esmaabihelikopterist ei olnud enam abi. Kolme võistluspäeva järel oli Symons olnud tsiklimeeste konkurentsis 18. kohal.
»»» 1978 Darius Songaila, Leedu korvpallur (Marijampole, varem Kapsukas). Olümpiapronks 2000 Sydneys, EM-võistluste kuld 2003 Rootsis ja pronks 2007 Hispaanias. Siirdus 1998 õppima USA-sse ja mängis neli aastat Wake Foresti ülikooli meeskonnas Wake Forest Demon Deacons. NBA drafti 50. valik 2002 (Boston Celtics). Mängis 2002/2003 ühe hooaja Moskva CSKA-s, seejärel Sacramento Kingsis (2003-2005) ja Chicago Bullsis (2005-2006). 17. juulil 2006 allkirjastas viieaastase (23 miljonit dollarit) lepingu Washington Wizardsiga. Ravis pikka aega vigastust, debüteeris Wizardsi eest 3. veebruaril 2007 mängus Los Angeles Lakersiga. Pikkus 203 cm.
»»» 1979 Wesley Moodie, Lõuna-Aafrika Vabariigi tennisist (Scottburgh, Durban). Mängib elukutselisena alates 2000. aastast. Võitnud üksikmängus 1 turniiri (2005 Japan Openil Tokyos) ja paarismängus 4. Wimbeldoni meespaarismängu võitja 2005 koos Stephen Hussiga (mängisid koos juba Auburni ülikoolis õppides). Wimbledoni ajaloos esimene eelturniirilt alustanud võitjapaar. Teel võidule alistati 6., 9., 3., 1. ja 2. asetusega paar. Üksikmängus jõudnud Pariisis, Wimbledonis ja New Yorgis kolmandasse, Melbourne'is teise ringi. Kõrgeim koht maailma edetabelis üksikmängus 57. (10. oktoobril 2005) ja paarismängus 14. (3. novembril 2008). Abielus õpetajaametit pidava Marciaga. Juunis 2007 liitus Monte Carlo tenniseakadeemiaga. Pikkus 196 cm.
»»» 1982 Randy de Puniet, Prantsusmaa mootorisportlane (Maisons-Laffitte). Osalenud ringrajasõidu MM-sarjas alates 1998. aastast 166 GP-l, võitnud 5 sõitu, lõpetanud esikolmikus 23 korda, alustanud 9 korda parimalt stardikohalt ja sõitnud 4 kiireimat ringi. Sõitis kolm hooaega 125 cm3 klassis, 2001-2005 osales 250 cm3 klassis (MM-pronks 2004 Aprilial). Alates 2006. aastast võistleb MotoGP klassis. Alustas Hondaga, 1999-2005 sõitis Apriliaga, 2006-2007 Kawasaki ja alates 2008. aastast taas Hondaga (LCR).
»»» 1983 Manuel Poggiali, San Marino mootorisportlane (Borgo Maggiore). Osalenud ringrajasõidu MM-sarjas 1998-2006 ja 2008. Maailmameister 2001 125 cm3 ja 2003 250 cm3 klassis. Teinud kaasa 131 GP-d, võitnud neist 12 ja lõpetanud esikolmikus 35 korda, saanud 11 parimat stardikohta ja sõitnud 7 kiireimat ringi. Osales 2006. aastal KTM-i meeskonnas, kuid 2007. aastaks peatas tiim tema lepingu. Sai pakkumisi 125 cm3, 250 cm3 ja superbike'ide tiimidelt pakkumisi, kuid lükkas need tagasi. 2008 võistles Campetella Racingu meeskonnas koos itaallase Fabrizio Lai’ga. Loobus poole hooaja pealt.
»»» 1985 Philippe Sylvain Senderos, Šveitsi jalgpallur, kaitsja (Genf). Šveitsi koondises alates 2004. aastast kokku 31 mängu ja 3 väravat. Debüteeris 26. märtsil 2004 mängus Prantsusmaaga (0:0). Osales 2006 MM-võistluste finaalturniiril. Lõi viimases alagrupimängus Lõuna-Koreaga värava, kuid murdis ninaluu ja vigastas õlga ning rohkem platsile ei pääsenud. EM-võistluste finaalturniiril 2008. Klubid: Genfi Servette (2001-2003), Londoni Arsenal (2003-) ja AC Milan (2008-, laen). Isa hispaanlane ja ema serblanna. Räägib kuut keelt (inglise, prantsuse, hispaania, saksa, itaalia ja portugali), tahab õppida veel vene ja kreeka keelt. Kui hispaanlane Cesc Fàbregas liitus Arsenaliga, aitas Senderos tal inglise keelt õppida. Vend Julien Senderos mängib korvpalli, teinud kaasa ka Šveitsi koondises. Pikkus 190 cm.
SURMAPÄEV
««« 1929 Thomas Edmund "Tom" Burke, USA kergejõustiklane (Boston, Massachusetts – sünd. 15.01.1875 Boston, Massachusetts). Olümpiavõitja 1896 Ateenas 100 m ja 400 m jooksus. Lühemal võistlusmaal oli tema võiduaeg 12,0 (eeljooksus 11,8) ja pikemal (54,2). Kehvad ajad olid tingitud jooksuraja halvast kvaliteedist ja 400 m distantsi järsust kurvist. 100 m jooksu maailmarekord oli 1891. aastast Luther Cary nimel 10,8-ga ja 440 jardi (402,25 m) maailmarekord Henry Tisdalli ja Edgar Bredini nimel 48,5 sekundiga. Burke oli ainuke ameeriklasest osavõtja olümpiamängudel, kes oli USA meister. Äratas olümpiamängudel tähelepanu sellega, et ta ainsana kasutas madalstarti (jalad kõverdatud, käed maas). See naerdi esialgu välja. Tol ajal startis enamik jooksjaid nn Harry Hutchinsi asendist (vasak jalg veidi põlvest lõdvestatuna paremast ees, parem käsi sirutatud taha, vasem ripub lõdvalt), kuigi madalstardi oli ameeriklane Mike Murphy leiutanud juba 1880. Bostoni ülikooli üliõpilasena võitis Burke AAU 400 jardi jooksu meistrivõistlused 1895 ning IC4A 440 jardi jooksu 1896 ja 1897 ning 880 jardi jooksu 1898. Harvard Law Schoolis õppides võitis ta 1899 IC4A 880 jardi jooksu. 1897 oli iga-aastase Bostoni maratoni üks algatajaid – 19. aprillil tõmbas ta Ashlandis maa peale stardijoone, instrueeris võistlejaid ning laskis maratoni stardipaugu. Hiljem jurist, Boston Journali spordiajakirjanik ning lühikest aega Mercersburgi kooli kergejõustikuvõistkonna treener. Isiklikud rekordid: 100 m – 11,8 (1896), 440 jardi – 48,8 (1896).
««« 1952 Maurice de Waele, Belgia jalgrattur (Maldegem – sünd. 27.12.1896 Lovendegem). Tour de France'i võitja 1929, teine koht 1927, kolmas 1928 ja viies 1931. Võidutses 1928 ja 1929 Vuelta al País Vascol. De Waele sponsor oli Prantsuse rattatootja Alcyon, mis pani aluse ka parimate sõitjate koondamisele rahvusvahelistesse meeskondadesse.
««« 1983 Karoline "Lina" Radke-Batschauer, Saksamaa kergejõustiklane (Karlsruhe – sünd. 18.10.1903 Baden-Baden). Olümpiajaloo esimene võitja naiste 800 m jooksus 1928 Amsterdamis. 1920. aastatel oli oma treeneri ja abikaasa Georg Radke õhutusel naiste kergejõustiku üks pioneere. Tema lemmikdistants oli 1000 m. Püstitas olümpiafinaalis ka esimese ametliku maailmarekordi 2.16,8, mis püsis 1944. aastani. Radke võistles 1934. aastani, loobus pärast samal aastal peetud naiste maailmamänge.
««« 1992 Roepie Kruize, Hollandi maahokimängija (Haag – sünd. 18.01.1925 Heemstede). Hollandi parimaid mängijad pärast II maailmasõda, olümpiapronks 1948 Londonis ja -hõbe 1952 Helsingis. Mängis koondises 56 mängu ja lõi 69 väravat. Ka tema kolm poega (Hans, Hidde ja Ties) mängisid Hollandi koondises.
««« 1996 Robert "Bob" Paisley, Inglismaa jalgpallur (poolkaitsja) ja treener (Liverpool – sünd. 23.01.1919 Hetton-le-Hole, Sunderland). Mängis vaid ühes klubis ja treenis samuti vaid ühte klubi, Liverpooli. Mängijana 1939-1954 kokku 252 liigamängu ja 10 väravat. Inglismaa meister 1947, FA Cupi finalist 1950. Peatreenerina tegutses Anfield Roadil 1974-1983, kokku 490 mängu, 275 võitu, 124 viiki ja 91 kaotust (võiduprotsent 56,12), kokku 19 erinevat tiitlit. Juhtis klubi kuus korda Inglismaa meistriks (1976, 1977, 1979, 1980, 1982, 1983), kolm korda Euroopa meistrite karikaturniiri võitjaks (1977, 1978, 1981) ning ühe korra UEFA karikavõitjaks (1976) ja Euroopa superkarika võitjaks (1978). Inglise liiga karika võitis Liverpool Paisley ajal kolm korda (1981-1983), hooajaeelne FA Charity Shield võideti viis korda. Võitmata jäi vaid FA Cup, ehkki 1977 mängiti finaalis Manchester Unitedi vastu. 1976-1983 kuus korda Inglismaa aasta treener. Lõpetas töö 1983 pärast 44 aastat Liverpoolis. Inglise jalgpalli Kuulsuse hallis esimesi liikmeid 2002. 1992 avastasid arstid, et Paisley põeb Alzheimeri tõbe, neli aastat hiljem suri.
««« 2002 Nándor Hidegkuti, Ungari jalgpallur, ründaja (Budapest – sünd. 03.03.1922 Budapest). Ungari jalgpalli kõigi aegade üks edukamaid ründajaid, kuulus 1945-1958 rahvusmeeskonda 69 korda ja lõi 39 väravat. Olümpiavõitja Helsingis 1952 ja MM-hõbe 1954. Mängis vaid Ungari klubides, kõige pikemalt Budapesti MTK Hungária FC-s (1947-1950, 1956-1958). Lõi 1953 Wembley staadionil mängus Inglismaa vastu kolm väravat (ungarlased võitsid 6:3). Treenerina alustas 1959, juhendanud meeskondi Ungaris (MTK, Györi ETO, Tatabanya, Spartacus), Itaalia (Fiorentina, Mantova), Poolas (Rzeszówi Stal) ja Egiptuses (Al-Ahly). 1961 viis ta Fiorentina esimese Euroopa karikavõitjate karikasarja võitjaks. Györi ETO-ga võitis Ungari meistritiitli 1963 ja viis klubi meistrite karikasarjas 1965 poolfinaali (kaotati hilisemale võitjale Benficale). Suri südame ja kopsude alatalitluse tagajärjel. MTK Hungária nimetas oma staadioni Hidegkuti Nándor Stadiumiks.
»»» 2004 Marco Pantani, Itaalia jalgrattur (Rimini – sünd. 13.01.1970 Cesena, Romagna). Giro d'Italia ja Tour de France'i võitja 1998. MM-võistlustel 1995 Duitamas pronksmedal grupisõidus. Siirdus profiks 1992, klubid Carrera (1992-1996) ja Mercatone Uno (1997-2003). Girolt 1994-2003 kokku 8 etapivõitu, Tour de France'ilt 1994-2000 kokku 8 etapivõitu. Vuelta a Murcia võitja 1999 ja kolmas 1998. Sydney olümpial 2000 grupisõidus 69. koht. On peetud profiajaloo üheks võimekamaks mägedes sõitjaks. Kahtlustati dopingutarvitamises, kui andis 1999. aasta Girol liidrikohal sõites vereproovi, milles oli ebanormaalselt kõrge hemoglobiini tase. Kõrvaldati tuurilt ning ei osalenud sel aastal enam ühelgi võistlusel. Tegi kaasa ka 2000. aasta Girol ja Touril, kuid suurema eduta. Viimastel eluaastatel võitles depressiooniga, leiti surnuna hotellitoast, surma põhjuseks oli kokaiini üledoos. Maeti kodulinnas Cesenaticos. 2004. aasta Tour de France'i 16. etapp (eraldistart lõpuga Alpe d'Huezis) pühendati korraldajate poolt Pantani mälestusele. Itaallane oli sel rajal võidutsenud 1995 ja 1997. Kandis sageli pearätti, hüüdnimi Il Pirata (Piraat).
««« 2005 Pauli Toivonen, Soome autosportlane (Espoo – sünd. 22.08.1929 Hämeenlinna). Tuntud eelkõige kui rallisõitjana, kuid osalenud ka sportautode pikamaasõitudel, sh. ka Le Mans'i 24 tunni sõidus. Rallivõite: 1000 järve ralli 1962 (Citroën), Monte Carlo ralli (Citroën DS21) 1966, Lääne-Saksa, Ida-Saksa, San Remo, Castrol-Danube ja Genfi ralli 1968 (kõik Porsche 911T) ja Akropolise ralli 1969 (Porsche 911S). Euroopa meister 1968. Harri ja Henri Toivoneni isa. 29-aastane Henri hukkus 1986 Korsika rallil.
SÜNDMUSED
¤ 1896 Stanley karikasarja finaalis võitis Winnipeg Victorias Montreal Victoriase mängudega 2:0.
¤ 1928 olid II taliolümpiamängudel Sankt Moritzis võistlustules Eesti kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. 1500 m distantsil sai Burmeister 2.33,6-ga 19. ja Mitt 2.35,0-ga 20. koha.
¤ 1932 toimus Tallinna Kalevi väljakul esimene avalik jäähokivõistlus Eesti pinnal kahe Kalevi meeskonna vahel.
¤ 1934 peeti NHL-is heategevusmäng kukkudes koljuluu murdnud Ace Bailey toetuseks. Toronto Maple Leafs lõi liiga Tähtede koondist 7:3.
¤ 1936 võitsid USA iluuisutamise meistrivõistlustel üksiksõidu meestest Robin Lee ja naistest Maribel Vinson.
¤ 1936 võitis Garmisch-Partenkircheni olümpial 10 000 m kiiruisutamise norralane Ivar Ballangrud. See oli talle sel olümpial juba kolmas kuld. Kokku võitis norralane olümpiajääl 1928-1936 seitse medalit (4+2+1).
¤ 1940 lõppes Siguldas esimene Eesti - Läti maavõistlus suusaaladel. Lätlased võitsid 43,5:29,5. Eestlastest olid võidukad Vello Kaaristo murdmaarajal ja Aleksander Peepre kahevõistluses.
¤ 1952 algasid Oslos VI taliolümpiamängud. Mängud avas Norra printsess Ragnhild, olümpiavande andis suusahüppaja Torbjørn Falkanger ja tule, mis süüdati norra suusaspordi isa Sondre Norheimi kodutalu kaminasütest, pani Bisleti staadionil loitma kuulsa polaaruurija Fridtjof Nanseni pojapoeg Eigil Nansen.
¤ 1953 osalesid kiiruisutamise meeste MM-il N Liidu sportlased. Helsingis peetud võistlustel tuli võitjaks Oleg Gontšarenko.
¤ 1954 algasid Falunis suusatamise MM-võistlused. Esimest korda lõid kaasa ka N Liidu sportlased, kellest Vladimir Kuzin üllatas põhjamaalasi võiduga 30 ja 50 km distantsil. Esimest korda võistlesid MM-il naised.
¤ 1960 toimus Genfis rahvusvaheline krossijooks. Hubert Pärnakivi lõpetas teise ja Lembit Virkus kolmandana.
¤ 1965 oli avapäeva järel juhtinud Antson Antson kiiruisutamise MM-võistlustel Oslos lõpuks viies 179,547 punktiga.
¤ 1966 jõudis Wilt Chamberlain oma karjääris NBA punktirekordini - 20 884.
¤ 1968 oli Grenoble'is 500 m kiiruisutamises kiireim sakslane Erhard Keller, jättes teiseks tiitlikaitsja, "Lendava Habemeajaja" Richard McDermotti.
¤ 1968 kaitsesid Grenoble'is iluuisutamise paarissõidus Innsbrucki olümpiavõitu N Liidu esindajad Ljudmila Beloussova ja Oleg Protopopov.
¤ 1970 peeti Tallinnas N Liidu ja Eesti koondise vaheline korvpallikohtumine, mis lõppes külaliste võiduga 91:73. Antatoli Krikun, Priit Tomson ja Aleksei Tammiste kuulusid selles mängus Liidu koondisse.
¤ 1976 võitis Innsbrucki olümpial 10 000 m kiiruisutamise hollandlane Piet Kleine, alistades esimesena olümpiamängudel 15 minuti piiri.
¤ 1976 võitis Innsbrucki olümpial 50 km suusamaratonil norralane Ivar Formo.
¤ 1980 saavutas Lake Placidis 30 km suusatamises olümpiakulla Nikolai Zimjatov. Suurüllatuseks oli bulgaarlase Ivan Lebanovi jõudmine pronksikohale.
¤ 1984 tulid Sarajevo olümpial jäätantsus ettearvatult võitjaks Suurbritannia sportlased Jayne Torvill ja Christopher Dean. Kokku teenisid nad oma esituste eest kohtunikelt 19 korda maksimumhinde 6,0 palli.
¤ 1987 Philadelphia 76ersi ja Detroit Pistonsi kohtumist jälgis 53 745 pealtvaatajat. Sündis uus NBA rekord.
¤ 1988 võitis Calgary olümpial 70 m mäe suusahüpetes kuldmedali soomlane Matti Nykänen. Mängude lõppedes oli ta teinud suusahüpetes puhta töö, tulles kolmekordseks olümpiavõitjaks. Esmakordselt olid olümpiakavas meeskondlikud hüpped.
¤ 1989 lahutas poksija Mike Tyson oma abielu näitlejatar Robin Givensist.
¤ 1992 ujus austraallane Kieren John Perkins 800 m vabaujumises MR-iks 7.46,60.
¤ 1992 peeti Rootsis Sandvikenis jääpurjetamise EM- ja MM-võistlused DN-klassis. Eestlased seekord medaliteni ei jõudnud, parimana oli Rene Kuulmann MM-il viies.
¤ 1992 kuulus Albertville'is naiste 3 x 7,5 km laskesuusatamises kuldmedal Prantsusmaale. 16 naiskonna seas tegi ajalugu ka Eesti naiskond (Jelena Poljakova, Eveli Peterson, Krista Lepik), lõpetades üheksandana.
¤ 1993 oli Indrek Sei lühiraja ujumise MK-sarja etapil Gelsenkirchenis 100 m kompleksujumises teine ja Marko Pachel 50 m rinnuliujumises kuues. 50 m ja 100 m seliliujumises saavutas Ilmar Ojase vastavalt neljanda ja viienda koha.
¤ 1994 püstitas venelane Aleksandr Golubev Hamari uisuhallis 500 m kiiruisutamises olümpiarekordiks 36,33.
¤ 1994 võitis Lillehammeri olümpial meeste 30 km vabatehnikasuusatamise norralane Thomas Alsgaard. Elmo Kassin saavutas igati kiiduväärse 16. koha.
¤ 1997 saavutas Valeri Nikitin esikoha kreeka-rooma maadluse MK-võistluste turniiril Teheranis.
¤ 1998 tegi Naganos meeste murdmaasuusatamise jälitussõidus Thomas Alsgaard tuule alla esikohalt startinud Bjørn Dæhlie'le. Norralaste järel oli kolmas vanameister Vladimir Smirnov. Kuuendalt kohalt lähte saanud Jaak Mae taandus viieteistkümnendaks, klassikadistantsil kaheksas olnud Andrus Veerpalu ei startinud.
¤ 1998 valitses Lillehammeri olümpial kahevõistlust norralane Bjarte Engen Vik, võttes kulla individuaalvõistlusel. Nädalapäevad hiljem võidutses Vik ka Norra koondise liikmena meeskonnavõistlusel. Kogu hooaja kehvasti esinenud Eesti kahevõistlejad lõpetasid tagumiste seas, meie omadest parimana oli Magnar Freimuth alles 33.
¤ 1998 läks Lillehammeri olümpial iluuisutamises meeste üksiksõidu kuld venelasele Ilja Kulikule. Margus Hernits saavutas 20. koha.
¤ 1999 võitis 31. Tartu suusamaratoni Hispaaniat esindanud sakslane Johann Mühlegg. Talle järgnesid Andrus Veerpalu, Raul Olle ja Urmas Välbe.
¤ 2002 võitis Salt Lake Citys meeste murdmaasuusatamises tagaajamisvõistluse küll Hispaaniat esindanud Johann Mühlegg, kuid hiljem selgus, et dopingu tarvitamise tõttu tuleb sakslasel medal tagasi anda. Kuldasid tuli aga välja jagada koguni kaks, sest norralased Frode Estil ja Thomas Alsagaard ületasid lõpujoone koos ja võrdse ajaga. Jaak Mae oli üheksas.
¤ 2002 võitis Salt Lake Citys iluuisutamise meeste üksiksõidus neljandat olümpiat järjest kulla Nõukogude iluuisutamise koolkonna esindaja, Aleksei Jagudin.
¤ 2002 sai Salt Lake City olümpial sai naiste alpi kahevõistluses esikoha Janica Kostelić. See oli iseseisvale Horvaatiale kõigi aegade esimene olümpiamedal talimängudelt ja kohe ka kuld.
¤ 2004 võitis Saksamaa lipu all võistelnud Kosovo albaanlane Luan Krasniqi Stuttgardis peetud 12-raundilises matšis türklase Sinan Samil Sami ja tõusis teist korda Euroopa meistriks.
¤ 2006 vedas favoriitidel Torino olümpia mäesuusavõistluste alpi kahevõistluses viltu. Ameeriklane Bode Milleri sõit slaalomi esimesel laskumisel tühistati, austerlane Benjamin Raich sõitis rajalt välja teisel laskumisel. Kulla sai USA mäesuusataja Ted Ligety.
¤ 2006 võitis Torinos laskesuusatamise sprindivõistluse saksa veteran Sven Fischer.
¤ 2006 sai Rootsi koondis Torino olümpial mõne minuti kestel kaks kuldmedalit, kui Lina Andersson ja Anna Dahlberg võitsid naiste sprinditeate ning Thobias Fredriksson ja Björn Lind meeste sama ala.
¤ 2006 võitis venelane Jevgeni Pljuštšenko Torino olümpial iluuisutamise meesüksiksõidu lühikava rekordilise summa 90,66 punktiga.
¤ 2006 hõivasid sakslannad Torino olümpial kelgutamises kogu pjedestaali – võitis Sylke Otto, järgnesid Silke Kraushaar ja Tatjana Hüfner.
¤ 2006 võitis naiste 500 m kiiruisutamises olümpiakulla venelanna Svetlana Žurova, kes nüüd on tegev 2016. aasta Sotši olümpiamängude korralduskomitees.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS,
Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
