SÜNNIPÄEV

»»» 1899 Harold Maurice Abrahams
, Suurbritannia kergejõustiklane (Bedford – surn. 14.01.1978 Enfield). Olümpiavõitja 1924 Pariisis 100 m ja -hõbe 4 x 100 m teatejooksus. Sündis Bedfordis vaese leedu juudi peres. Hakkas vanema venna Sidney eeskujul tegelema sprindi ja kaugushüppega. Jätkas sportimist ka Cambridge'i ülikooli õigusteadust õppima asudes. Pääses 1920 Suurbritannia olümpiakoondisse, kuid Antverpenis jäi nii 100 m kui 200 m jooksus tema laeks veerandfinaal ning kaugushüppes 20. koht. Teatejooksus lõpetas brittide nelik neljandana. Ka järgmise olümpia-aasta künnisel polnud Abrahams favoriit, kuid Eric Liddell soovitas teda kuulsale treenerile Sam Mussabinile ning järgmised kuus kuud keskenduti vaid lühikesele sprindile, lihviti starti. Kuu aega enne olümpiat püstitas Abrahams Inglise rekordi kaugushüppes, mis jäi kehtima 32 aastaks. Samal päeval kattis ta 100 jardi 9,6 sekundiga. 7. juulil 1924 võitis Abrahams Pariisis 100 m jooksu tiitlikaitsja Charlie Paddocki ja tulevase Uus-Meremaa kindralkuberneri Arthur Porriti ees (Abrahams ja Porritt õhtustasid hiljem kuni esimese surmani iga aasta 7. juulil koos). 200 m jooksus pääses Abrahams finaali ja oli seal kuues ehk viimane. Teatejooksus said britid hõbeda, kaugushüppes Abrahams ei osalenud. Mais 1925 murdis jala ja tema karjääri sai läbi. Kajastas kergejõustikku BBC-is ajakirjanikuna üle 40 aasta, oli juudi kergejõustikuliidu ja 1880 asutatud Inglise kergejõustikuliidu president. Suri Enfieldis ja on maetud Great Amwelli. Abrahamsi ja Liddelli spordisaavutustest vändatud mängufilm "Chariots of Fire" sai 1981 neli Oscarit, sh. ka parima filmi oma.

»»» 1919 Åke Seyffarth, Rootsi kiiruisutaja (Stockholm – surn. 01.01.1998 Mora). Olümpiavõitja 1948 St. Moritzis 10 000 m ja -hõbe 1500 m, lisaks 7. koht 5000 m ja 11. koha jagamine 500 m. Mitmevõistluse EM-kuld 1947, MM-il samal aastal pronks. Püstitas 1941 MR-i 5000 m (8.13,7) ja 1942 ka 3000 m (4.45,7). Lisaks kiiruisutamisele kuulus Rootsi paremikku ka jalgrattaspordis.

»»» 1925 Samuel Patterson Smyth "Sam" Pollock, Kanada jäähokimänedžer (Montreal, Quebec – surn. 15.08.2007 Toronto, Ontario). Viis 1950 Montreal Junior Canadiensi ja 1958 Ottawa Junior Canadiensiga Memorial Cupi võitjaks. Palgati 1963 Montreal Canadiensi poolt Frank J. Selke mantlipärijana klubi peamänedžeriks. Oli sellel ametikohal 14 aastat, suveni 1978. Tema nimi on Stanley Cupile kirjutatud 12 korda, neist 9 korda mänedžerina. Jäähoki Kuulsuse hallis 1978. Tegutses 1995-2000 ka MLB klubi Toronto Blue Jaysi presidendina.

»»» 1938 Bob Foster, USA poksija (Albuquerque, New Mexico). Profipoksi ajaloo üks paremaid poolraskekaallasi. Tuli amatöörina Pan Ameerika mängudel 1959 keskkaalus teiseks. Profina pidas 65 matši, võitis neist 56 (46 nokaudiga), kaotas 8 ja viigistas 1. WBA maailmameister 1968-1970 ja 1972-1974, WBC maailmameister 1968-1974.

»»» 1938 Fred Anton Maier
, Norra kiiruisutaja (Nøtterøy). Olümpiavõitja 1968 Grenoble'is 5000 m, -hõbe 1964 Innsbruckis ja Grenoble'is 10 000 m ning -pronks Innsbruckis 5000 m. Maailma- ja Euroopa meister mitmevõistluses 1968, Norra meister 1965, hõbe 1966-1968 ja pronks 1961. Püstitas kokku 11 MR-i, 1968 olid lühikest aega tema nimel neli tipptulemust (3000 m, 5000 m, 10 000 m, mitmevõistlus) korraga. Jalgratturina võitis temposõidus Norra meistrivõistlustelt kaks pronksi (1957, 1967). Egebergs Ærespris 1967, Norra parim sportlane 1968 ja Oscar Mathiseni auhind 1968.

»»» 1943 Mihály Hesz
, Ungari aerutaja (Nógrád). Olümpiavõitja 1968 Mexico Citys ja -hõbe 1964 Tokyos ühesüsta 1000 m distantsil. Oli mõnda aega abielus 1972 Münchenis ujumises kaks medalit võitnud Andrea Gyarmatiga.

»»» 1951 Joseph "Joe" Jordan, Šotimaa jalgpallur (ründaja) ja treener (Carluke). Šotimaa koondises 1973-1982 kokku 52 mängu ja 11 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1974, 1978, 1982, ainus šotlane, kes osalenud kolmel finaalturniiril. Klubid: Greenock Morton (1968–1970), Leeds United (1970–1978), Manchester United (1978–1981), AC Milan (1981–1983), Verona Hellas (1983–1984), Southampton (1984–1987) ja Bristol City (1987–1988). Klubid treenerina: Bristol City (1988–1990, 1994–1997), Heart of Midlothian (1990–1993), Stoke City (1993–1994), Portsmouth (2005 ja 2008, kohusetäitja). Siirdus 7. novembril 2008 Harry Redknapi abilisena Tottenham Hotspuri.

»»» 1952 Allan Rodenkam Simonsen, Taani jalgpallur (ründaja) ja treener (Vejle). Taani koondises 1972-1986 kokku 55 mängu ja 20 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1986, EM-il 1984 ja olümpiaturniiril 1972 Münchenis. Klubid: Vejle BK (1971-1972, 1983-1989), Mönchengladbachi Borussia (1972-1979), FC Barcelona (1979-1983) ja Charlton Athletic (1983). Taani meister 1971, 1972, 1984 ja karikavõitja 1972. Saksamaa meister 1975-1977 ja liiga karikasarja võitja 1976. Hispaania karikavõitja 1981. UEFA karikavõitjate karikasarja võitja 1982, UEFA Cupi võitja 1975, 1979. Ainus jalgpallur, kes löönud värava kõigi kolme eurosarja finaalis. Euroopa parim jalgpallur (Ballon d'Or) 1977. Treenerina juhendanud Vejle BK-d (1991-1994), Fääri saarte (1994-2001) ja Luksemburgi (2001-2004) koondist.

»»» 1969 Chantal Petitclerc
, Kanada invasportlane (Saint-Marc-des-Carrières, Quebec). Võitnud paraolümpiamängudelt 1992-2008 ratastoolisõidus kokku 21 (14+5+2) medalit 100 - 1500 m sõidus. Jäi mõlemast jalast ilma 13-aastaselt, kui raske küüniuks talle peale kukkus. Spordiga (ujumine) innustas teda tegelema kooli kehalise kasvatuse õpetaja Gaston Jacques, ratastoolisõiduga tutvustas teda Quebec City Lavali ülikoolis 18-aastaselt Pierre Pomerleau. Lisaks sportimisele on omandanud ka kaks kõrgharidust, sotsiaalteaduse ja ajaloo alal. Treener Peter Eriksson. Maailmarekordi omanik 200 m (27,52), 400 m (51,91), 800 m (1.47,50) ja 1500 m (3.24,20) distantsil.

»»» 1970 Lanfranco "Frankie" Dettori
, Itaalia džoki (Milano). Sardiinialt pärit džoki Gianfranco Dettori poeg. Lahkus koolist 13-aastasena ja alustas džokikarjääri. 1985. aastast elab Inglismaal. Esimese võidu sai novembris 1986 Torinos, Inglismaal võitis esimest korda järgmise aasta juunis. 1990. aastal sai temast esimene nooruk Lester Piggotti järel, kes võitis hooaja jooksul 100 võistlust. 28. septembril 1996 võitis Ascoti rajal kokku üheksa võidujooksu. Võitnud vähemalt ühe korra kõik klassikalised Inglise võiduajamised, viimasena Epsom Derby 2007. aastal.

»»» 1972 Manuel Sete Gibernau Bultó, Hispaania mootorisportlane (Barcelona). Võistelnud ringrajasõidu MM-sarjas 1992-2006 kokku 173 GP-sõidul. Võitnud 9 GP-d, lõpetanud 30 korda esikolmikus, 13 parimat stardikohta ja 8 kiireimat ringi. MotoGP klassi hõbe 2003 ja 2004 Valentino Rossi järel. Meeskonnad: Yamaha, Honda, Suzuki, Ducati. Lõpetas rohkete vigastuste tõttu, kuid 2008. aasta lõpus teatas tagasitulekust 2009. aastaks. Osaleb MotoGP klassis Angel Nieto juhitava Ducati meeskonna koosseisus.

»»» 1973 Surya Bonaly
, Prantsusmaa iluuisutaja (Nice). Euroopa meister 1991-1995 ja hõbe 1996 naisüksiksõidus. MM-võistlustelt 1993-1995 kokku 3 hõbedat. Juunioride MM-ilt kuld 1991, hõbe 1990 ja pronks 1989. Prantsusmaa meister 1988-1996. Kohad olümpiamängudel: 1992 – 5., 1994 – 4., 1998 – 10. Andis 1992 Albertville'i talimängude avamisel sportlaste olümpiavande. Alustas riitsvõimlejana. 1996 murdis treeningul Achilleuse kõõluse ja ei suutnud enam oma endist vormi taastada. Elab Las Vegases, sai USA kodakondsuse juunis 2004. Osales Champions On Ice tuuril.

»»» 1977 Catherine Mai Lan Fox, USA ujuja (Roeland Park, Kansas). Olümpiavõitja 1996 Atlantas 4 x 100 m vabalt ja 4 x 100 m komb. teateujumises. Pan Ameerika mängude võitja 4 x 200 m vabalt teateujumises. Isa ameeriklane, ema vietnamlanna. Standfordi tudengina tuli 21 korda USA meistriks ja 9 korda NCAA meistriks. Püstitas 1999. aastal 100 jardi seliliujumises 52,47 sekundiga USA rekordi. Esimene aasia ameeriklane, kes ujumises olümpiakulla võitnud.

»»» 1977 Gong Zhichao, Hiina sulgpallur (Anhua, Hubei provints). Olümpiavõitja naisüksikmängus 2000 Sydneys. Kuulus maailma paremikku 1996-2002. All-England Championshipi parim 2000, 2001, Aasia meister 1996, võitis Kopenhaageni Mastersi 2000, Taani (1996), Rootsi (1997), Hiina (1997), Jaapani (1998, 2000) ja Malaisia (2000) Openi. MM-il 1997 sai kaasmaalase Ye Zhaoyingi järel hõbeda, 2001 pronksi. Ueber Cupi võitja 1998, 2000.

»»» 1981 Roman Pavljutšenko, Venemaa jalgpallur, ründaja (Mostovskoi). Venemaa koondises alates 2003. aastast 24 mängu ja 10 väravat. EM-võistluste poolfinalist 2008. Noortekoondistes 1999-2003 kokku 14 mängu ja 5 väravat. Klubid: Stavropoli Dinamo (1998–1999), Volgogradi Rotor (2000–2002), Moskva Spartak (2003–2008) ja Tottenham Hotspur (2008–). Venemaa karikavõitja 2003, liiga edukaim väravakütt 2006 ja 2007.

»»» 1983 Wang Hao, Hiina lauatennisist (Changchun, Jilin). Olümpiavõitja 2008 Pekingis meesüksikmängus ja meeskonnavõistluses, -hõbe 2004 Ateenas üksikmängus ja üheksanda koha jagaja meespaarismängus. MK-võistluste võitja 2007. Kuulunud alates 2004. aastast maailma edetabeli esikümnesse, olnud ka esireket.

»»» 1984 Martin Škrtel, Slovakkia jalgpallur, kaitsja (Handlová). Slovakkia koondises alates 2004. aastast kokku 27 mängu ja 5 väravat. Klubid: AS Trenčín (2001–2004), Peterburi Zeniit (2004–2008) ja Liverpool (2008–). Venemaa meister 2007. Slovakkia parim jalgpallur 2007. Siirdus 11. jaanuaril 2008 Zeniidist Liverpooli 6,5 miljoni naela eest.

SURMAPÄEV

««« 1925 Baye Louis Phal
, Prantsusmaa poksija (New York City - sünd. 16.09.1897 Saint-Louis, Senegal). Senegalist pärit poksija, kes krooniti esimese aafriklasena profipoksi maailmameistriks. Nokautis 1922 septembris Pariisis Georges Carpentier' ja tõusis poolraskekaalus maailmameistriks. Kaotas oma tiitli kuus kuud hiljem Dublinis iirlasele Mike McTigue'ile. Hüüdnimi Battling Siki. Pussitati New Yorgis surnuks tänaval oma elupaiga lähistel.

««« 1968 Jess Willard
, USA poksija (Los Angeles, California - sünd. 29.12.1881 St. Clere, Kansas). Profipoksija raskekaalu maailmameister 1915-1919. Pidas profina kokku 35 matši, võitis neist 26 (20 nokaudiga), kaotas 6 ja viigistas 1. Tõusis maailmameistriks 5. aprillil 1915 Havannas, kui nokautis 26. raundis valitseva meistri Jack Johnsoni. 37-aastane meister jäi oma tiitlist ilma 4. juulil 1919 Toledos, kui jäi alla Jack Dempseyle. Uus meister lõi Willardi juba esimeses raundis 7 korda põrandale ning kolmandas raundis polnud too enam võimeline jätkama - murdunud olid lõualuu, sarnaluu, mõned roided ja kaotatud mõned hambad. Oli nooruses kauboi, poksiga hakkas tegelema alles siis, kui oli juba ligi 30-aastane. Keha poolest hiiglane (200 cm, 111 kg), järgmised nii suured maailmameistrid olid alles Vitali Klitško ja Primo Carrera 1990. aastate lõpus. Poksi Kuulsuse hallis 2003.

««« 2000 Jacques Goddet, Prantsuse spordiajakirjanik ja jalgrattahuviline (Pariis - sünd. 21.06.1905 Pariis). Spordilehe L'Équipe asutaja 1946 ja Tour de France'i direktor 1936-1986. Tema isa Victor Goddet oli 1903. aastal esimese Touri korraldanud ajakirja L'Auto üks asutajaid ja finantsjuht. Töötas alates 1924. aastast isa ajalehes, pärast õpingute lõpetamist 1931 sai temast L'Auto peatoimetaja. Aastatel 1928-1989 sõitis saateautos kaasa kõik Tourid välja arvatud 1932 (oli olümpial Los Angeleses) ja 1981 (haige). Võttis 1936 velotuuri direktori ameti õle põduraks jäänud Henri Desgrange'ilt.

««« 2006 Gianclaudio Giuseppe "Clay" Regazzoni, Šveitsi autovõidusõitja (Parma lähistel - sünd. 05.09.1939 Mendrisio). Võistles 1970-1980 F1 autode MM-sarjas kokku 132 etapil, võitis neist 5 ja lõpetas 28 korda esikolmikus. 5 parimat stardikohta ja 15 kiireimat ringi. MM-võistluste hõbe 1974, pronks 1970, viies koht 1975, 1976 ja 1979. Meeskonnad: Ferrari (1970-1972, 1974-1976), BRM (1973), Ensign (1977, 1980), Shadow (1978) ja Williams (1979). Euroopa F2 klassi meister 1970, Šveitsi parim sportlane 1974. Tema karjääri lõpetas ränk avarii 1980 USA Lääneranniku GP-l Long Beachis, kui auto piduripedaal kiilus kinni. Regazzoni jäi õnnetuse järelmina ratastooli, kuid ei loobunud autospordist, osaledes nii rallidel kui sportautode võidusõitudel kuni 1990. aastani. Hukkus Itaalias autoõnnetuses, kui tema Chrysler Voyager põrkas kiirteel kokku veokiga.

SÜNDMUSED

¤ 1891
tutvustas James Naismith Springfieldis esimest korda enda poolt välja mõeldud uut mängu korvpalli.
¤ 1895 asutati Saksamaal jalgpalliklubi Braunschweigi Eintracht.
¤ 1925 jagas Kultuurkapitali nõukogu spordile 1926. aasta toetusi. Kõige suurema toetuse, 500 000 marka, sai Kadrioru staadioni ehitus.
¤ 1925 peeti esimene hokimatš New Yorgi Madison Square Gardenis. Montreal Candiens alistas New York Americansi 3:1
¤ 1935 krooniti hollandlane Max Euwe viiendaks male maailmameistriks. 80 päeva jooksul 13 erinevas Hollandi linnas tiitlikaitsja Aleksander Alehhini vastu mängitud matši võitis hollandlane 15,5:14,5.
¤ 1946 asutati maaspordiühing Jõud. Organiseerimistoimkonna etteotsa valiti Georg Abels.
¤ 1950 nokautis Ezzard Charles profipoksi raskekaalu tiitlimatšis Nick Barone'i.
¤ 1992 nimetas ajakiri Sports Illustrated tennisekuulsuse Arthur Ashe'i aasta sportlaseks.

Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet

Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet