SÜNNIPÄEV
»»» 1914 Birabongse Bhanutej Bhanubandh ehk Siiami prints Bira, Tai autovõidusõitja (Bangkok – surn. 23.12.1985, Barons Court Station, London). Osales F1 autode MM-sarjas 1950-1954 kokku 19 GP-l. 1950 kokkuvõttes 8. koht. Meeskonnad: Enrico Platé, Gordini, Connaught, Maserati, Scuderia Milano. Suri äkksurma Londoni metroos viibides.
»»» 1928 Pál Benkö, Ungari päritolu USA maletaja (Amiens, Prantsusmaa). Rahvusvaheline meister 1950 ja suurmeister 1958. Kasvas üles Ungaris, 1958 emigreerus USA-sse. Kandidaatide turniiri osaleja 1959 ja 1962. USA lahtiste meistrivõistluste võitja 1961, 1964, 1965, 1966, 1967, 1969, 1974, 1975. Tuntud ka malekirjaniku, -komponisti ja lõppmängu analüütikuna.
»»» 1930 Vladimir Kuzin, N Liidu murdmaasuusataja (Lampožnja, Arhangelski oblast – surn. 05.10.2007 Moskva). Olümpiavõitja 1956 Cortina d'Ampezzos 4 x 10 km teatesõidus, 30 km sai viienda ja 15 km sõidus kümnenda koha. MM-ilt 1954 Falunis kuld 30 km ja 50 km ning hõbe teatesõidus. Autasustati 1957 Lenini ordeniga. Pärast sportlaskarjääri lõppu töötas treenerina ja kaitses bioloogiateadustes kandidaadi kraadi.
»»» 1931 Eugène Njo-Léa, Kameruni jalgpallur (Batuchi – surn. 23.10.2006 Douala). Mängis suurema osa oma karjäärist Prantsusmaal - AS Saint-Étienne (1954-1959), Lyoni Olympique (1959-1961), Racing Club de Paris (1961-1962). Oli elukutseliste jalgpallurite ametiühingu üks peaasutajaid 1961.
»»» 1932 Edward "Ed" Litzenberger, Kanada jäähokimängija, ründaja (Neudorf, Saskatchewan). Stanley Cupi võitja neli aastat järjest – 1961 Chicago Black Hawksi ning 1962, 1963 ja 1964 Toronto Maple Leafsiga. Calder Trophy 1955. Pidas põhihooajal 618 mängu, viskas 178 väravat ja andis 238, play-offides olid vastavad numbrid 40, 5 ja 13. Praegu elab Ontarios.
»»» 1937 Laur Lukin, Eesti suusataja ja treener (Vahastu vald, Harjumaa). Võitis 1960-1969 Eesti meistrivõistlustel murdmaasuusatamises 17 medalit (2+6+9), neist individuaalselt 8 (1+2+5). Laskesuusatamises 1960 esimestel meistrivõistlustel hõbe. Töötanud alates 1961. aastast Võru spordikoolis treenerina. Õpilasi: Arne ja Tõnu Sirel, Mati Alaver, Taivo Kuus, Artur Daniel, Külli Mäesoo, Hille Piir, Tiia Meldre, Krestin Kruuda.
»»» 1938 Enrique Figuerola Camué, Kuuba kergejõustiklane (Santiago de Cuba). Olümpiahõbe 1964 Tokyos 100 m ja 1968 Mexico Citys 4 x 100 m teatejooksus, 1960 Roomas oli 100 m jooksus neljas, Mexico Citys jõudis poolfinaali. Universiaadi võitja 1961 Sofias ja 1963 Porto Alegres 100 m jooksus, Kesk-Ameerika ja Kariibi mere regiooni meister 1966 San Juanis. Võistelnud ka Eestis. Isiklik rekord 100 m jooksus 10,23 (1968). Pilt 1
»»» 1940 Juri Moissejev, N Liidu jäähokimängija (Pensa – surn. 24.09.2005 Moskva). Olümpiavõitja 1968 Grenoble'is, maailma- ja Euroopa meister 1968. Klubid: Pensa Dizelist (1957-1960), Novokuznetski Metallurg (1960-1962), Moskva CSKA (1962). N Liidu meister 1963-1966, 1968, 1970-1972, karikavõitja 1966-1969. Töötanud treenerina CSKA-s ja Kuibõševi SKA-s, oli Viktor Tihhonovi assistent. 1984-1989 Moskva Dinamo peatreener, 1994-1995 Samara CSK VVS, 1995-1999 ja 2001 Kaasani Ak Bars (1998 Venemaa meister).
»»» 1946 Dieter Herzog, Saksamaa jalgpallur, poolkaitsja (Oberhausen). Saksamaa koondises 1974 kokku 5 mängu, maailmameister 1974. Klubid: Spfr. Hamborn 07 (1967-1970), Düsseldorfi Fortuna (1970-1976) ja Leverkusen Bayer 04 (1976-1983). Mängis Bundesligas 250 mängu ja lõi 46 väravat. Hiljem töötas Bayeris skaudina.
»»» 1948 Norma Enriqueta Basilio Sotelo, Mehhiko kergejõustiklane (Baja California). Süütas esimese naisena olümpiatule 12. oktoobril 1968 Mexico City mängude avatseremoonial. Võistles samal olümpial 80 m tõkkejooksus, 400 m jooksus ja 4 x 100 m teatejooksus, kuid ei pääsenud ühelgi neist avaringist edasi. Isiklikud rekordid: 100 m - 12,3 (1968), 400 m - 55,0 (1968), 80 m tõkkejooks - 11,20 (1968). Hiljem tegutsenud aktiivselt nii Mehhiko poliitikas kui spordiliikumises.
»»» 1952 Alejandro Abascal García, Hispaania purjetaja (Santander, Cantabria). Olümpiavõitja 1980 Tallinna lahel klassis Lendav Hollandlane koos Miguel Nogueriga. 1976 Montrealis oli seitsmes ja 1984 Los Angelese mängudel 10. MM-võistluste hõbe 1979, pronks 1978.
»»» 1953 Rein Jalak, Eesti spordiarst (Tartu). Töötas 1978-1987 Kalevi spordiarstina ja 1985-1991 TRÜ-s vanemteaduri ja laborijuhatajana. Aastast 1998 Tippspordi Uuringukeskuse juhataja. Oli 1987 N Liidu universiaadikoondise arst, 1987-1996 BC Kalevi spordiarst ja 1996-2000 EOK meditsiiniprojekti peaarst. Viibis arstina 1998 Nagano tali- ja 2000 Sydney suvemängudel. Harrastas EPA spordikoolis August Soku ja TRÜ-s Ernst Ehaveeru juhendamisel korvpalli, Eesti karikavõitja 1974.
»»» 1954 Mario Alberto Kempes, Argentina jalgpallur, ründaja (Bell Ville, Córdoba). Argentina koondises 1973-1984 kokku 43 mängu ja 20 väravat. Maailmameister 1978, MM-il ka 1974 ja 1982. MM-i edukaim väravakütt ja parim mängija 1978. Klubid: Instituto de Córdoba (1970-1973), Rosario Central (1974-1976), Valencia CF (1977-1981, 1982-1984), River Plate (1981-1982), Hércules (1984-1986), Vienna FC (1986-1987), VSE Sankt Pölten (1987-1990), Kremser SC (1990-1992), Fernandez Vial (1995) ja Pelita Jaya (1996). Argentina meister 1981, Hispaania karikavõitja 1979, UEFA karikasarja karikavõitja ja superkarika võitja 1980. Hispaania liiga edukaim väravakütt 1977, 1978. Lõuna-Ameerika parim jalgpallur 1978. Treenerina töötas 1996-2001, kuid erilise eduta. Oli 1996 esimene välismaalasest treener Albaanias, kui oli mõnda aega KS Lushnja juhendaja. Töötanud veel Indoneesias, Venetsueelas, Boliivias ja kodumaal Argentinas.
1
2
3
4
»»» 1955 Toomas Tein, Eesti korvpallur ja spordiarst (Tartu). Töötanud 1979. aastast Tartu Maarjamõisa haiglas traumatoloog-ortopeedina, aastast 1983 osakonnajuhatajana. Korvpalli hakkas mängima Arne Laose õpilasena EPA LNSK-s ning jätkas TRÜ-s Ernst Ehaveeru juhendamisel. Mänginud N Liidu meistrivõistlustel Eesti noorte- ja juunioride koondises, 1976-1978 Kalevi duubelmeeskonnas ja Ehitajas. Eesti meister 1975-1978 ja pronks 1974, karikavõitja 1974. Tanel Teini isa.
»»» 1956 Kathy Kreiner, Kanada mäesuusataja (Timmins, Ontario). Olümpiavõitja 1976 Innsbruckis suurslaalomis. Rikkus Rosi Mittermaieri kolme kulla olümpia, edestades kiirlaskumise ja slaalomi võitnud sakslannat 0,12 sekundiga. MK-sarja suurslaalomi parim 1974.
»»» 1956 Toshihiko Seko, Jaapani kergejõustiklane (Kuwana, Mie). Maratonivõite: Fukuoka 1978–1980, 1983, Boston 1981, 1987, London 1986, Chicago (1986). Osales olümpial 1984 Los Angeleses ja 1988 Soulis. 22. märtsil 1981 püstitas maailmarekordi 25 000 m (1:13.55,8) ja 30 000 m (1:29.18,8) jooksus, mis püsivad siiani. Alates 2005. aastast S & B Foods Track Teami treener.
»»» 1964 Aleksandr Tutškin, N Liidu/Venemaa käsipallur (Lvov). Olümpiavõitja 1988 Soulis ja 2000 Sydneys, -pronks 2004 Ateenas. MM-i hõbe 1990 (edukaim väravakütt), 1999, EM-i hõbe 2000. Hea Tahte mängude võitja 1986, 1990. 4-korne N Liidu meister (1985, 1986, 1988, 1989) ja Euroopa meistrite karikasarja võitja (1987, 1989, 1990) Minski SKA koosseisus. 1990-2006 mängis Saksamaa, Hispaania ja Kreeka klubides. Pilt 2
»»» 1968 Shirley Ann Robertson, Šotimaa purjetaja (Dundee). Olümpiavõitja 2000 Sydneys klassis Europe ja 2004 Ateenas klassis Yngling. Rahvusvahelise purjetamisliidu parim purjetaja 2000. Elab koos elukaaslase Jamie Boagiga Wighti saarel, 12. juuli 2006 sünnitas kaksikud Killiani ja Annabeli. Pilt 3
»»» 1972 Natalja Sadova-Koptjuhh, Venemaa kergejõustiklane (Gorkom). Olümpiavõitja 2004 Ateenas ja -hõbe 1996 Atlantas kettaheites. MM-võistlustelt hõbe 2005 Helsingis ja pronks 1997 Ateenas. Võitis 2001. aasta MM-il Edmontonis, kuid tema dopinguproovist leiti kofeiini ja medal võeti ära. Pikemat võistluskeeldu siiski ei järgnenud. Mais 2006 andis anaboolset steroidi sisaldanud proovi ja sai kaheaastase võistluskeelu (juulini 2008).
»»» 1978 Juri Nikitin, Ukraina batuudihüppaja (Herson). Olümpiavõitja 2004 Ateenas meeste individuaalvõistluses, 2008 Pekingis samal alal viies koht. Euroopa meister 2004 Sofias ja 2008 Odenses. MM-võistlustelt pronks 2003 Hannoveris nii meeskondlikult kui sünkroonharjutuses.
»»» 1979 Alexander Frei, Šveitsi jalgpallur, ründaja (Basel). Šveitsi koondises alates 2001. aastast kokku 67 mängu ja 39 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 2006, EM-võistluste finaalturniiril 2004 ja 2008. Klubid: FC Basel (1997–1998), FC Thun (1998–1999), FC Luzern (1999–2000), Genfi Servette FC (2000–2003), Stade Rennes (2003–2006) ja Dortmundi Borussia (2006–). Šveitsi karikavõitja 2001, Prantsuse liiga edukaim väravakütt 2005, Šveitsi parim jalgpallur 2007. Pilt 4
»»» 1979 Boubacar Diarra, Mali jalgpallur, kaitsja (Bamako). Mali koondises 1998-2004 kokku 22 mängu. Klubid: SC Freiburg (1997-2007), 1.FC Kaiserslautern (2007) ja FC Luzern (2008-). Murdis Kaiserslauternis mängides käeluu ning sai kaasa teha vaid kolmes Bundesliga kohtumises. Freiburgi eest mängis 228 mängu ja lõi 2 väravat.
»»» 1981 Alou Diarra, Prantsusmaa jalgpallur, poolkaitsja (Villepinte). Prantsusmaa koondises 2004. aastast 18 mängu. MM-võistluste hõbe 2006. Klubid: CS Louhans-Cuiseaux (1999-2000), Müncheni Bayern (2000-2002), Liverpool (2002-2005), Le Havre (2002-2003, laen), SC Bastia (2003-2004, laen), RC Lens (2004-2006), Lyoni Olympique (2006-2007) ja Bordeaux' Girondins (2007-). Prantsusmaa meister 2009.
SURMAPÄEV
««« 1912 Francisco Lazaro, Portugali kergejõustiklane (Stockhom, Rootsi – sünd. 21.01.1891 Benfica, Lissabon). Osales 1912 Stockholmi olümpiamaratonil, kuid palavas ilmas sai 29. km märgis päikesepiste ja varises rajale. Toimetati haiglasse, kuid arstid ei suutnud jooksumehe elu päästa - järgmise päeva ehk 15. juuni varahommikul Lazaro suri. Esimene sportlane, kes olümpiavõistlusel surnud. Sportlane oli end kokku määrinud päevituskreemiga kaitseks põletava päikese eest, kuid see pärssis veelgi tema keha loomulikku hingamist.
««« 1988 Jan Brzák-Felix, Tšehhoslovakkia aerutaja (Praha - sünd. 06.04.1912 Praha). Olümpiavõitja 1936 Berliinis ja 1948 Londonis ning -hõbe 1952 Helsingis kahekanuu 1000 meetris. MM-kuld kahekanuu 1000 meetris 1950 Kopenhaagenis ja hõbe 1938 Växholmis.
»»» 1989 Laurence Paul "Laurie" Cunningham, Inglise jalgpallur, ründaja (Madrid – sünd. 08.03.1956 Archway, London). Inglismaa koondises 1979-1981 kokku 6 mängu. 1979-1983 mängis Madridi Realis, olles nii esimene inglise mängija selles klubis kui ka Reali ajaloo esimene mustanahaline jalgpallur. Klubid: Leyton Orient (1974-1977), West Bromwich Albion (1977-1979), Madridi Real (1979-1983), Manchester United (1983, laen), Sporting de Gijón (1983-1984), Marseille' Olympique (1984-1985), Leicester City (1985-1986), Rayo Vallecano (1986-1987, 1988-1989), Charleroi (1987), Wimbledon (1988). Hispaania meister 1980 ning karikavõitja 1980 ja 1982. FA Cupi võitja 1988 (Wimbledoniga). Hukkus Madridis autoõnnetuses 15. juuli 1989. aasta varahommikul.
SÜNDMUSED
¤ 1912 selgusid Stockholmi olümpiamängudel medalivõitjad vehklemises espadroni meeskonnavõistluses. Teise koha saanud Austria koondise üks liige oli ka Otto Herschmann. See mees on olümpiaajalukku läinud kui seni ainus oma maa olümpiakomitee istuv president, kes mängudel medali võitnud. Herschmann hukkus 14. juunil 1942 natslikus koonduslaagris Izbicas (Poola).
¤ 1912 võeti Venemaa vastu rahvusvahelise tõsteliidu liikmeks.
¤ 1922 võitis golfi 26. US Openi Skokie klubi radadel (Illinois) Gene Sarazen 288 löögiga.
¤ 1923 võitis golfi 27. US Openi Inwoodi radadel (New York) Bobby Jones 296 löögiga.
¤ 1925 alustas Kultuurkapitali juures tegevust kehakultuuri sihtkapital.
¤ 1927 võitis golfi 62. British Openi St. Andrewsis Bobby Jones 285 löögiga.
¤ 1931 sai Eligio Sardinias Montalvost hüüdnimega Kid Chocolate esimene kuubalasest profipoksi maailmameister.
¤ 1933 ületas kõrgushüppaja Aksel Kuuse Viljandis esimese eestlasena kõrguse 1.90. Tulemust rekordiks ei kinnitatud, sest Kuuse riivas latti.
¤ 1937 lõppes Kemeri rahvusvaheline maleturniir, kus 18 osaleja seas jagas Paul Keres koos Aleksandr Alehhiniga neljandat kohta.
¤ 1939 jooksis sakslane Rudolf Harbig Milanos suurepärase maailmarekordi 800 meetris 1.46,6. See jäi tippmargiks järgnenud kaheksaks aastaks.
¤ 1945 võitis golfi 27. PGA meistrivõistlused Morraine'is (Dayton, Ohio) Byron Nelson.
¤ 1947 kordas rootslane Lennart Strand Malmös kaasmaalase Gunder Häggi kolme aasta vanust maailmarekordit 1500 m jooksus 3.43,0. See jäi ka Rootsi keskmaajooksu kuldajastu (Hägg-Andersson-Strand) kuus aastat kestnud hegemoonia viimaseks etteasteks.
¤ 1949 toimus Mani saare 60 km pikkusel rajal esimene mootorrataste MM-võistluste sõit Tourist Trophy ehk Briti Suure Auhinna võidusõit. Võisteldi kolm päeva.
¤ 1949 põgenesid tšehhi tennisetähed Jaroslav Drobny ja Vladimir Cernik USA-sse.
¤ 1961 võitis golfi 90. British Openi Royal Birkdale'is Arnold Palmer 284 löögiga.
¤ 1962 võitis prantslane Jacques Anquetil kolmandat korda Tour de France'i.
¤ 1967 võitis golfi 96. British Openi argentiinlane Roberto DeVicenzo.
¤ 1972 võitis golfi 101. British Openi Muirfield Gullane'is Lee Trevino 278 löögiga.
¤ 1978 võitis golfi 107. British Openi St. Andrewsis Jack Nicklaus 281 löögiga.
¤ 1991 tegutses Sandhi Ortiz-DelValle esimese naiskohtunikuna mees profikorvpalli kohtumises, kui USBL-i mängus olid vastamisi New Haven Skyhawks ja Philadelphia Spirit.
¤ 1997 võitis Jan Ullrich Tour de France'i etapi Püreneedes marsruudil Andorra - Arcalis ning tõusis velotuuri üldliidriks. Ullrichist sai lõpuks esimene sakslasest üldvõitja.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
