SÜNNIPÄEV
»»» 1875 Herman "Jackrabbit" Smith-Johannsen, Norra päritolu Kanada suusataja (Horten, Norra – surn. 05.01.1987 Tønsberg, Norra). Murdmaasuusatamise esimesi propageerijaid Põhja-Ameerikas. Omandas Kanadas legendi staatuse. Lõpetas 1899 Berliini ülikooli insenerina ja emigreerus USA-sse. 1907 asus elama Kanadasse, Quebeci provintsi. Tema eestvõttel ehitati palju hüppemägesid ja murdmaasuusaradasid. Suri 111-aastaselt oma sünnimaal kopsupõletiku tagajärjel. Oli oma viimasel elukuul maailma vanim mees.
»»» 1884 Rodney Heath, Austraalia tennisist (Melbourne, Victoria – surn. 06.10.1910 Melbourne, Victoria). Australaasia meistrivõistluste (Australian Openi eelkäija) esimene võitja üksikmängus 1905, finalist 1910 ja 1914. Kordas võitis 1910. Võitis paarismängu 1906 koos Tony Wildingi ja 1911 Randolph Lycettiga.
»»» 1922 Ilmar Kullam, Eesti korvpallur ja treener (Tartu). Olümpiahõbe 1952 Helsingis (tegi kaasa N Liidu koondise kõigis 8 mängus). Euroopa meister 1947, 1951 ja 1953, ülemaailmasete üliõpilasmängude võitja 1949 ja 1951. Mängis N Liidu koondises 1947-1954. N Liidu meistrivõistlustelt ÜSK-i meeskonnas 1949 kuld, 1950 hõbe ja 1951 pronks ning Tallinna Kalevi koosseisus 1945 pronks. 1941, 1946 ja 1950 N Liidu 8 linna turniiri võitjaid. Eesti meistreid ÜSK (1948), TRÜ (1956) ja EPA (1957, 1960) meeskonnas. Kuulunud ka NMKÜ, Lokomotiivi ja Spartaki liikmeskonda. Olnud Tartu Kalevi meeskonnas Eesti meistrivõistluste 2. ja 3. koha saajaid ka jalg- ja võrkpallis. Treenerina juhendanud Eesti koondist ja Kalevi meeskonda 1960-1975 (aastani 1971 vanemtreenerina) ning 1978-1987 TRÜ naiskonda ja 1978-1985 Eesti naiskonda. N Liidu teeneline meistersportlane 1951 ja teeneline treener 1965. Treenerina N Liidu rahvaste spartakiaadi hõbe 1967 (ka mv hõbe) ja pronks 1971. Õpilasi: Mart Laga, Anatoli Krikun, Aleksei Tammiste, Kalle Ilves, Heino ja Arvo Lill, Jaan Lentsius jt. Alustas sportimist Tartu 15. algkoolis õpetaja Artur Kingu innustusel, mängis 1932-1940 Tartu jalgpalliklubi Tulevik noortemeeskonnas. Korvpalli hakkas mängima 1938 Edgar Naaritsa moodustatud Kalevi meeskonnas.
»»» 1930 Marcel Pronovost, Kanada jäähokimängija, kaitsja (Lac á la Tortue, Quebec). Mängis elukutselisena 1949-1970, klubid Detroit Red Wings ja Toronto Maple Leafs. Oma aja üks paremaid kaitsjaid, võitis Red Wingsiga neli korda Stanley karika 1950, 1952, 1954 ja 1955 ning Maple Leafsiga 1967, lisaks veel New Jersey Devilsi skaudina 1995, 2000 ja 2003. NHL-i Tähtede esimese meeskonna kaitsja 1960, 1961 ja teises meeskonnas 1958, 1959. Jäähoki Kuulsuse hallis 1978.
»»» 1931 Jerzy Chromik, Poola kergejõustiklane (Myslowice – surn. 20.10.1987 Katowice). Euroopa meister 1958 Stockholmis 3000 m takistusjooksus, ülemaailmse noorsoofestivali võitja 1955 Varssavis 5000 m jooksus. Püstitas takistusjooksus kolm MR-i: 8.41,2 Brnos (august 1955), 8.40,2 Budapest (september 1955) ja 8.32,0 Varssavis (august 1958). Võitis Poola meistrivõistlustel takistusjooksu 1952, 1954, 1956, 1960-1962, 5000 m 1953 ja 10 000 m 1955. Osales olümpial 1956 Melbourne'is ja 1960 Roomas, kuid esikaheksasse ei jõudnud.
»»» 1933 Mark Jones, Inglise jalgpallur, kaitsja (Wombwell, South Yorkshire – surn. 06.02.1958 München). Üks 9 Manchester Uniteid jalgpallurist, kes hukkus Müncheni lennukatastroofis. Mängis Manchester Unitedis 1950-1958 ning tuli kaks korda Inglismaa meistriks.
»»» 1940 Kenneth Norman Fletcher, Austraalia tennisist (Brisbane, Queensland – surn. 11.02.2006 Brisbane). Hiilgeaasta oli 1963, kui ta võitis esimese ja seni ainsa mehena ühel kalendriaastal kõik neli suure slämmi turniiri segapaarismängus koos Margaret Smith-Courtiga. Lisaks sellele võitis ta koos sama partneriga Austraalia meistrivõistlused 1964, Prantsusmaa meistrivõistlused 1964 ja 1965 ning Wimbledoni 1965, 1966 ja 1968. Meespaarismängus võitis koos Roy Emersoniga Prantsusmaal 1964 ja koos John Newcombe'iga Wimbledonis 1966. Kokku võitis karjääri jooksul 27 rahvusvahelist turniiri. Suri 65-aastaselt vähki.
»»» 1941 Vjatšeslav Koloskov, N Liidu/Venemaa jalgpallijuht (Moskva). Alates 1990. aastast N Liidu jalgpalliföderatsiooni juht, pärast N Liidu lagunemist 1992-2005 Venemaa jalgpalliliidu president. 1980-1996 FIFA asepresident, aastast 2000 UEFA täitevkomitee liige. Alates 2005. aastast Venemaa jalgpalliliidu aupresident.
»»» 1942 Peter George Norman, Austraalia kergejõustiklane (Coburg, Victoria - surn. 03.10.2006 Melbourne). Olümpiahõbe 1968 Mexico Citys 200 m jooksus Black Poweri saluudi poolest tuntuks saanud Tommie Smithi järel ja John Carlose (mõl. USA) ees. Kandis pjedestaalil olles afroameeriklasi toetavat rinnamärki. Olümpiafinaalis joostud 20,06 on siiani Austraalia rekord, tulnud samal distantsil oma riigi meistriks kokku 5 korda. Mängis 1970. aastatel West Brunswicki klubis jalgpalli, 1985 arenes Achilleuse kõõluse vigastusest välja gangreen ning arstid oleks tema jala amputeerinud. Pärast seda langes depressiooni ja kuritarvitas alkoholi. Suri 2006 südameataki tagajärjel.
»»» 1944 Inna Rõskal, N Liidu võrkpallur (Bakuu). Olümpiakuld 1968 Mexico Citys ja 1972 Münchenis ning -hõbe 1964 Tokyos ja 1976 Montrealis. Maailmameister 1970, Euroopa meister 1963, 1967 ja 1971. Mängis Bakuu Neftši naiskonnas. Tööpunalipu orden 1972.
»»» 1950 Heidi Schüller, Saksamaa kergejõustiklane (Passau). Esimene olümpiavande andnud naine (1972 Münchenis). Sai samadel mängudel kaugushüppes viienda koha. Hiljem sai tuntuks arstina, elab ja praktiseerib Aachenis.
»»» 1952 Dirceu José Guimarães, Brasiilia jalgpallur, poolkaitsja (Curitiba - surn. 15.09.1995 Rio de Janeiro). Brasiilia koondises 1973-1986 kokku 44 mängu ja 7 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1974 (neljas koht), 1978 (pronks) ja 1982. Mängis finaalturniiridel 11 mängu ja lõi 3 väravat. Valiti 1978 sümboolsesse koondisse. Mängis 1970-1995 kokku 17 klubis Brasiilias, Mehhikos, Hispaanias, Itaalias, USA-s ja Türgis. Hukkus autoõnnetuses.
»»» 1953 Vilhelmina "Vilma" Bardauskiene, Leedu kergejõustiklane (Pakruojis). Esimene naine, kes hüppas kaugust üle 7 meetri – 18. augustil 1978 Chişinăus 7.07. Sama aasta EM-il Prahas hüppas 29. augustil valikvõistlusel 7.09, lõppvõistlusel piisas kullavõiduks 6.88-st. Bardauskiene rekord püsis neli aastat, siis ületas selle rumeenlanna Anişoara Cuşmir (7.15). N Liidu meister 1978 (6.82). Pikkus 172 cm, kaal 61 kg.
»»» 1954 Mario Alberto Kempes, Argentina jalgpallur, ründaja (Bell Ville, Córdoba). Mängis Argentina koondises 1973-1982 kokku 43 mängu ja lõi 20 väravat. Maailmameister 1978 ja finaalturniiri edukaim väravakütt, osales finaalturniiril ka 1974 ja 1982. Klubid: Instituto de Córdoba (1970-1973), Rosario Central (1974-1976), Valencia CF (1977-1981, 1982-1984), River Plate (1981-1982), Hércules (1984-1986), Vienna FC (1986-1987), VSE Sankt Pölten (1987-1990), Kremser SC (1990-1992), Fernandez Vial (1995) ja Pelita Jaya (1996). Hispaania karikavõitja 1979, UEFA karikavõitjate karikavõitja ja superkarika võitja 1980. Hispaania liiga edukaim väravakütt 1977, 1978. Argentina meister 1981. World Socceri küsitlusel maailma parim jalgpallur 1978 ja Lõuna-Ameerika parim vutimees samal aastal. Hüüdnimi El Matador. Pelé nimetas Kempese märtsis 2004 maailma 125 elava jalgpallilegendi hulka. Pilt 1
»»» 1954 Beverley Joy Whitfield, Austraalia ujuja (Wollongong, New South Wales – surn. 20.08.1996 Shellharbour, New South Wales). Olümpiavõitja 1972 Münchenis 200 m ja -pronks 100 m rinnuliujumises. Rahvaste Ühenduse mängude võitja 1970 Edinburgh'is mõlemas rinnuliujumises ja 4 x 100 m kombineeritud teateujumises. Treenerid Terry Gathercole ja Don Talbot. Loobus 1975 ja suri äkksurma tagajärjel 42-aastaselt.
»»» 1958 Riccardo Paletti, Itaalia autovõidusõitja (Milano – surn. 13.06.1982 Montreal). Jõudis F1 autode MM-sarjas 1982 osaleda Osella meeskonnas vaid kahel etapil. Kanada GP stardis ei märganud ta stardis seisma jäänud Didier Pironi Ferrarit ning kihutas sellele 180 km/h tunnis tagant sisse. Auto läks põlema ja teadvuseta sõitja saadi kätte alles 25 minutit pärast avariid. Raskesti vigastatud Paletti suri haiglasse jõudes.
»»» 1959 Alan Bernard Brazil, Šotimaa jalgpallur, ründaja (Simshill, Glasgow). Šotimaa koondises 1980-1983 kokku 13 mängu ja 1 värav. Klubid: Ipswich Town (1977-1983), Detroit Express (1978, laen), Tottenham Hotspur (1983-1984), Manchester United (1984-1986), Coventry City (1986), Queens Park Rangers (1986), Witham Town (1987), Wollongong City (1988) ja FC Baden (1988-1989). UEFA karikasarja võitja 1981 Ipswichi ja 1984 Tottenhami ridades. Pärast jalgpalliga lõpetamist tegutsenud edukalt raadio DJ-na ja saatejuhina.
»»» 1963 Igor Paklin, N Liidu kergejõustiklane (Frunze, Kõrgõzstan). 4. septembril 1985 püstitas universiaadil Kobes maailmarekordi kõrgushüppes 2.41. Euroopa meister 1986 Stuttgardis 2.34-ga. MM-il 1983 Helsingis jagas 2.29-ga neljandat kohta Dietmar Mögenburgiga. Sise-MM-i võitja 1987 Indianapolises 2.38-ga, MM-i teine samal aastal Roomas 2.38-ga. N Liidu meister 1985 ja 1991 ning SRÜ meister 1992. Pikkus 193 cm, kaal 71 kg.
»»» 1964 Michael Laudrup, Taani jalgpallur (poolkaitsja) ja treener (Kopenhaagen). Taani koondises 1982-1998 kokku 104 mängu ja 37 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1986 ja 1998, EM-võistluste finaalturniiril 1984, 1988 ja 1996, ei mänginud 1992, mil Taani tuli Euroopa meistriks. Klubid: KB (1981-1982), Kopenhaageni Brøndby (1982-1983), Torino Juventus (1983-1989), Rooma Lazio (1983-1985, laen), FC Barcelona (1989-1994), Madridi Real (1994-1996), Vissel Kobe (1996-1997) ja Amsterdami Ajax (1997-1998). Itaalia meister 1986, Hispaania meister 1991-1995 ja Hollandi meister 1998. Hispaania karikas 1990 ja superkarikas 1991, 1992, Hollandi karikas 1998. UEFA meistrite karikaturniiri ja superkarika võitja 1992, Intercontinental Cupi võitja 1985. Taani parim jalgpallur 1982 ja 1985, Hispaania liiga parim mängija 1992 ja 1993. Alates 2000. aastast tegutsenud treenerina. Oli 2002. aastani koondise abitreener, 2002-2006 töötas Brøndbyga (Taani aasta treener 2003 ja 2005), 2007-2008 Getafega ja 2008-2009 Moskva Spartakiga. Isa Finn Laudrup kuulus Taani koondisse, noorem vend Brian oli samuti maailmaklassi jalgpallur. Onu Ebbe Skovdahl on tegutsenud Brøndby ja Aberdeeni peatreenerina. Pojad Mads ja Andreas on kuulunud Taani noortekoondistesse. Pilt 2
1
2
3
4
»»» 1964 Valeri Bukrejev, Eesti kergejõustiklane (Tallinn). Parandas 1984-1994 kokku 10 korral Eesti rekordit teivashüppes (5.32-5.86). Kuulus 1993 ja 1994 maailma edetabeli esikümnesse. Olümpial 1992 Barcelonas 13., MM-il 1993 Stuttgardis 7., EM-il ja sise-EM-il 1994 8. ja N Liidu meistrivõistlustel 1988 4. koht. Tuli 1983-1996 Eesti meistriks 6 korda välis- ja 12 korda sisetingimustes. Hakkas sportima õpetaja Viktor Sadovnikovi õhutusel, algkooliaastail harrastas ujumist ja riistvõimlemist. 1976 alustas Kalevi KJK-s Vladimir Stepanišini juhendamisel teivashüppetreeninguid.
»»» 1968 Kaijo Kuusing, Eesti purjelaudur (Viljandi). MM-võistlustel 1992 purjelaual Mistral neljas koht. Olümpial 1992 Barcelonas Lechner A-390-l 21. koht. N Liidu meister 1987 ja 1989 ning purjelaual Division II pronks. Aastatel 1985-1996 tuli 11 korda Eesti meistriks. Alustas purjetamist 1980 Kirovi-nim. näidiskalurikolhoosi spordikooli Jaan Alveri juhendamisel.
»»» 1968 Károly Güttler, Ungari ujuja (Budapest). Osales neljal olümpial (1988-2000), sai 1988 Soulis hõbeda 100 m ja 1996 Atlantas 200 m rinnuliujumises. EM-võistlustel 1993-2002 kokku 9 (1+6+2) medalit, kuld 1993 Sheffieldis 100 m rinnuliujumises. Maailma ja Euroopa parim ujuja 1993.
»»» 1969 Cédric Pioline, Prantsusmaa jalgpallur (Neuilly-sur-Seine). Mängis elukutselisena 1989-2002, võitis üksikmängus 5 ja paarismängus 1 turniiri. Kõrgeim koht maailma edetabelis viies (8. mai 2000). Wimbledoni finalist 1997 ja US Openil 1993 (kaotas mõlemal korral finaalis kolmes setis Pete Samprasele), French Openi poolfinalist 1998 ja Australian Openi neljas ring 1998. Teenis auhinnaraha 6 921 029 dollarit.
»»» 1969 Oliver Kahn, Saksamaa jalgpallur, väravavaht (Karlsruhe). Saksamaa koondises 1994-2006 kokku 86 mängu. MM-võistluste hõbe 2002 (lisaks parim mängija ja väravavaht), pronks 2006, finaalturniiril ka 1998. Euroopa meister 1996, finaalturniiril ka 2000 ja 2004. FIFA Confederations Cupi kolmas 2005. Klubid: Karlsruher SC (1987–1994) ja Müncheni Bayern (1994–2008). Saksamaa meister 1997, 1999-2001, 2003, 2005, 2006, 2008, karikavõitja 1998, 2000, 2003, 2005, 2006, 2008, liiga karikavõistluste võitja 1997-2000, 2004, 2007. UEFA Meistrite liiga võitja 2001, UEFA karikasarja võitja 1996 ja Intercontinental Cupi võitja 2001. IFFHS-i valikus maailma parim väravavaht 1999, 2001, 2002, Euroopa parim väravavaht 1999, 2000, 2001, 2002. France Footballi küsitlusel kolmas koht 2001, 2002, Saksamaa parim jalgpallur 2000, 2001, Bundesliga parim väravavaht 1994, 1997-2002. Märtsi 2004 arvas Pelé ta maailma 125 elava jalgpallilegendi hulka. Pilt 3
»»» 1970 Janie Quigley-Eickhoff, USA jalgrattur (Long Beach, California). MM-võistluste hõbe 1991 trekil 3000 m jälitussõidus ja 1996 punktisõidus, pronks 1993 ja 1994 jälitussõidus ning 1989, 1991 ja 1992 punktisõidus.
»»» 1970 Žan Tabak, Horvaatia korvpallur, keskmängija (Split). Olümpiahõbe 1992 Barcelonas, EM-i pronks 1993 Saksamaal. Mängis profina 1985-2005, sealhulgas ka neljas NBA klubis - Houston Rockets (1994–1995), Toronto Raptors (1995–1998), Boston Celtics (1998) ja Indiana Pacers (1999–2001). Oli esimene mitteameeriklane, kes mängis NBA finaalis kahe klubi eest (1995 võitis Rocketsiga meistritiitli ja 2000 oli Pacersis kaotajate poolel). Võitis koos Dino Radja ja Toni Kukoćiga Spliti Jugoplastika koosseisus Euroopa meistrite karikaturniiri kolm aastat järjest (1989-1991). Mänginud ka Itaalias (Baker Livorno ja Recoaro Milano), Türgis (Fenerbahçe) ja Hispaanias (Real, Joventut, Unicaja). Pikkus 213 cm. Pilt 4
»»» 1973 Tore André Flo, Norra jalgpallur, ründaja (Stryn). Norra koondises 1995-2004 kokku 76 mängu ja 23 väravat. 1998 MM-võistluste finaalturniiril, 2000 EM-i finaalturniiril. Klubid: Sogndal (1993-1994), Tromsø (1995), Bergeni Brann (1996-1997), Chelsea (1997-2000), Glasgow Rangers (2000-2002), Sunderland (2002-2003), Siena (2003-2005), Oslo Vålerenga (2005-2006) ja Leeds United (2007-2008). Inglise liiga karikasarja ja UEFA karikavõitjate karikasarja võitja 1998. FA Cupi võitja 20000. Tema vennad Jostein Flo ja Jarle Flo ning nõbu Håvard Flo on samuti elukutselised jalgpallurid. Lõpetas karjääri märtsis 2008.
»»» 1978 Wilfred Bouma, Hollandi jalgpallur, kaitsja (Helmond). Hollandi koondises alates 2000. aastast 35 mängu ja 2 väravat. EM-võistluste finaalturniiril 2004 ja 2008. Klubid: PSV Eindhoven (1994–2005), MVV Maastricht (1996–1997 ja 1997–1998, laen), Sittardi Fortuna (1998–1999, laen), Aston Villa (2005–).
»»» 1979 Julia Nesterenko, Valgevene kergejõustiklane (Brest). Olümpiavõitja 2004 Ateenas 100 m jooksus 10,93 sekundiga, esimene mitteameeriklannast võitja pärast 1980. aastat. 2008 Pekingis jõudis 100 m jooksus poolfinaali. 4 x 100 m teatejooksus Ateenas viies koht, Pekingis ei pääsenud Valgevene eeljooksust edasi. MM-il 2005 Helsingis 100 m kaheksas koht ja 4 x 100 m teatejooksus pronks. EM-il 2006 Göteborgis 100 m kuues koht ja teatejooksu pronks. Pikkus 173 cm, kaal 60 kg.
SURMAPÄEV
««« 1985 Andrew "Andy" William Stanfield, USA kergejõustiklane (Livingston, New Jersey – sünd. 29.12.1927 Washington DC). Olümpiavõitja 1952 Helsingis 200 m ja 4 x 100 m teatejooksus, -hõbe 1956 Melbourne'is 200 m jooksus. Tuli erinevatel aladel (sh. ka kaugushüpe) kuuekordseks AAU meistriks. Treener oli Johnny Gibson, omaaegne 400 m tõkkejooksu MR-i omanik. Püstitas 1951 MR-i 20,6 sekundiga 200 m MR-i ja kordas seda hiljem veel kaks korda.
««« 1992 Jean Aerts, Belgia jalgrattur (Brügge - sünd. 08.09.1907 Laken). Esimene rattur, kel õnnestus võita maanteesõidus MM-kuld nii amatööri (1927) kui ka elukutselisena (1935). Oli tuntud sprinterina, võitis Tour de France'il 11 etappi, neist enam kui pooled (6) 1933.
««« 1993 James Simon Wallis Hunt, Suurbritannia autovõidusõitja (Wimbledon – sünd. 29.08.1947 Belmont, Sutton). Osales F1 autode MM-sarjas 1973-1979 kokku 93 etapil, võitis neist 10, lõpetas 23 korda esikolmikus, startis 14 korda parimalt kohalt ja sõitis 8 korda kiireima ringi. Maailmameister 1976. Meeskonnad: Hesketh (1973-1975), McLaren (1976-1978) ja Wolf (1979). Pärast karjääri lõppu tegutses BBC-s eksperdina, samuti ajas äri. Suri infarkti tagajärjel.
SÜNDMUSED
¤ 1901 võitis seitsmendat korda peetud US Openi golfis Willie Anderson, kulutades Myopia Hunt Clubi (Massachusetts) radade läbimiseks 331 lööki.
¤ 1904 asutati Saksa jalgpalliklubi Leverkuseni Bayer 04.
¤ 1908 asutati Saarimaal jalgpalliklubi FC 08 Homburg.
¤ 1912 selgus 26. korda USA meistrivõistluste võitja naisüksikmängus – Mary K. Browne alistas Eleonora Searsi 6:4, 6:2.
¤ 1947 võitis St. Louisis peetud 47. US Openi golfis Lew Worsham 282 löögiga.
¤ 1951 sai Joe Louis oma karjääri viimase nokaudiga võidu.
¤ 1954 asutati Baselis Euroopa jalgpalliliit UEFA (Union des Associations Européennes de Football).
¤ 1957 võitis Inverness Clubi (Toledo) radadel peetud 57. US Openi golfis Dick Mayer 282 löögiga.
¤ 1969 võitis Champsi golfiklubi radadel (Houston) peetud 69. US Openi Orville Moody 281 löögiga.
¤ 1975 võitis 45. French Openi meesüksikmängu Björn Borg, alistades Guillermo Vilase 6:2, 6:3, 6:4.
¤ 1976 jäi Houstone'i Astrodome'is ära pesapallikohtumine, sest külalismeeskond ja kohtunikud ei suutnud vihmaveest üle ujutatud tänavatel õigeks ajaks kohale jõuda.
¤ 1980 võitis 80. US Openi golfis Jack Nicklaus. Baltusroli radadel tegi ta 272 lööki.
¤ 1984 asutati Hollandis Arnhemis jalgpalliklubi Vitesse.
¤ 1986 osutus Shinnecock Hillsi radadel peetud 86. US Openi parimaks Ray Floyd 279 löögiga.
¤ 1987 võitis Michael Spinks profipoksi raskekaalu tiitlimatšis 5. raundis tehnilise nokaudiga Gerry Cooney.
¤ 1991 valis ROK valis oma 97. istungjärgul Birminghamis 1998. aasta taliolümpiamängude korraldajaks Jaapani linna Nagano. Hääletusel osales viis linna ning vaja läks viite vooru. Esimene voor: Nagano 21, Jaca 19, Östersund 18, Aosta ja Salt Lake City 15. Teine voor (väljalangeja selgitamiseks): Salt Lake City 59, Aosta 29. Kolmas voor: Nagano 30, Salt Lake City 27, Östersund 25, Jaca 5. Neljas voor: Nagano 36, Salt Lake City 29, Östersund 23. Viies voor: Nagano 46, Salt Lake City 42.
¤ 1997 oli Bethesdas peetud 97. US Openil golfis võitja Ernie Els 276 löögiga.
¤ 2000 püstitas Saksamaa ujuja Stev Theloke Berliinis Euroopa rekordi 50 m seliliujumises 25,63 sekundiga.
¤ 2003 võitis San Antonio Spurs NBA meistrivõistluste finaalseerias New Jersey Netsi mängudega 4:2.
¤ 2004 võitis Detroit Pistons NBA meistrivõistluste finaalseerias Los Angeles Lakersi mängudega 4:1.
¤ 2007 kärpis 23-aastane etiooplanna Meseret Defar Oslos peetud IAAF-i Kuldse liiga osavõistlusel 5000 meetri jooksus senisest maailmarekordist 8,10 sekundit, saades ajaks 14.16,63. Eelmise rekordi (14.24,53) oli Defar jooksnud 3. juunil 2006 New Yorgis.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
