Mitu korda võidutses Monaco GP-l inglane Graham Hill? Millisel rallil sai Markku Alen oma 19-st MM-ralli võidust 6? Mis ametit peab suusalennu esimene maailmameister Walter Steiner? Kuidas lõi Rabah Madjer meistrite karikasarja finaalis Porto ja Bayerni vahel värava? Kui vanalt debüteeris Jaromír Jágr HC Kladno eest? Kes esimesena Tšehhi naissportlastest tegi kaasa nii suve- kui taliolümpial? Mis rahvusest oli 1961 Euroopa parimaks jalgpalluriks tunnistatud Omar Sivori?

SÜNNIPÄEV

»»» 1895 Earl John Thomson
, Kanada kergejõustiklane (Birch Hills, Saskatchewan – surn. 19.04.1971 Annapolis, Maryland). Olümpiavõitja 1920 Antverpenis 110 m tõkkejooksus. Pere asus elama Californiasse, kui Earl oli 8-aastane. USA kodakondsust pere aga ei taotlenud ning kui Ameerika tõkkejooksjate paremikku tõusnud Thomson soovis Antverpeni olümpial esindada Kanadat, arvati ta probleemideta oma sünnimaa koondisse. Võitis 1918 AAU meistritiitli ja 1920 püstitas MR-i 14,4 sekundiga. Seda aega kordasid mitmed mehed, kui kiiremini joosti alles 1931. Maailmarekordit kordas Thomson ka 1921. aastal ja tuli AAU, IC4A ja NCAA meistriks. Loobus pärast kolmandat AAU meistritiitlit 1922. Hiljem tegutses 36 aastat USA mereväeakadeemias Annapolises kergejõustikutreenerina. Suri samas 76-aastaselt.

»»» 1898 Allen Woodring, USA kergejõustiklane (Hellertown, Pennsylvania – surn. 15.11.1982 Clearwater, Florida). Olümpiavõitja 1920 Antverpenis 200 m jooksus. Jäi USA koondise katsevõistlustel 1920 viiendaks, kuid neljanda koha saaja loobus ning Woodring sai Euroopasse sõita. Antverpenis lagunesid tema jooksukingad ning uusi polnud kusagilt võtta. Võistluste käigus õnnestus tal siiski kaasvõistlejatelt naelikud laenata. Finaalis edestas ta tänu tugevale lõpule varem juba 100 m jooksu võitnud Charlie Paddockit. Isiklik rekord 200 m jooksus 22,0 (1920).

»»» 1904 Keizo Miura, Jaapani suusapioneer- ja õpetaja (Aomori – surn. 05.01.2006 Tokyo). Tõusis 77-aastasena suuskadel Kilimandžaaro tippu, sooritas 88-aastasena 100 km pikkuse retke Alpides ning laskus 99-aastasena Mont Blancilt koos oma vanima poja Yuichiro ja pojapoja Yutaga. 70-aastasena vallutas Miura ka Mount Everesti, olles tol hetkel vanim maailma kõrgeimasse mäetippu jõudnud inimene. 15. veebruaril 2004 tähistas Miura oma 100. sünnipäev koos pere ja sõpradega Snowbirdi suusakuurordis Salt Lake Citys.

»»» 1904 Antonin Magne, Prantsusmaa jalgrattur (Ytrac – surn. 08.09.1983 Arcachon). Maailmameister grupisõidus 1936 Bernis ja hõbe 1933 Montlhérys. Tour de France'i võitja 1931 (liidrisärgis 16 päeva) ja 1934 (liidrisärgis 23 päeva). Võitis Touril kokku 10 etappi sh. esimese eraldistardist etapi 1934 (80 km La Roche-sur-Yon - Nantes). Grand Prix des Nationsi (temposõidu mitteametlik MM) võitja 1934, 1935 ja 1936. Profikarjäär kestis 1927-1939, pärast seda tegutses mänedžerina (kuulsamad hoolealused Mercier' meeskonnas Louison Bobet ja Raymond Poulidor). Endine tipprattur ja hilisem ajakirjanik Jean Bobet kirjeldas Magne'd kui inimest, keda pole võimalik intervjueerida. "Nii kui ta kohtab ajakirjanikku, tõmbub ta kohe endasse," meenutas Bobet. Oma tagasihoidlikkuse tõttu sai hüüdnime Munk. Magne elas suurema aja oma elust Pariisi lähistel Livry-Garganis ning 2004. aastal lõpetati üks Tour de France'i etapp tema 100. sünniaastapäeva puhul just selles linnakeses. 1962. aastast Prantsuse Auleegioni ordeni kavaler.

»»» 1912 Pietro Ferraris, Itaalia jalgpallur, ründaja (Vercelli, Piedmonte – surn. 11.10.1991). Itaalia koondises 1935-1947 kokku 14 mängu ja 3 väravat. Maailmameister 1938, lõi esimese ringi kohtumises Norraga värava. Klubid: Pro Vercelli (1929-1932), SSC Napoli (1932-1936), Ambrosiana-Inter (1936-1941), Torino FC (1941-1948) ja Novara Calcio (1948-1950). Mängis Serie A-s kokku 469 mängu ja lõi 123 väravat. Itaalia meister 1938, 1940, 1943, 1946-1948 ja karikavõitja 1939, 1943.

»»» 1929 Norman Graham Hill
, Inglismaa autovõidusõitja (Hampstead, London – surn. 29.11.1975 Arkley, Londoni lähistel). F1 autode ringrajasõidu MM-kuld 1962 ja 1968, hõbemedal 1963, 1964 ja 1965 ning viies 1966. Osales aastatel 1958-1975 kokku 176 stardis, võitis 14 GP-d, lõpetas 36 korda esikolmikus, alustas 13 korda parimalt stardikohalt ning sõitis 10 kiireimat ringi. Esimese GP võitis 1962 Hollandis, viimase 1969 Monacos (võitis seal ka 1963, 1964, 1965 ja 1968). Meeskonnad: Lotus, BRM, Brabham ja Hill. Triple Crowni omanik, sest võitnud lisaks F1 MM-tiitlile ka Indianapolise 500 miili sõidu (1966) ja Le Mans'i 24 tunni sõidu (1972). Ainus, kes seni võidusõitjatest seda suutnud. Alustas Lotuse mehaanikuna, kuid kauples end peagi ka rooli. Maailmameistriks tuli esimest korda BRM-il ja teist korda Lotusel. Tegi 1969 USA GP-l tõsise avarii ning murdis jala. 1973 moodustas tubakakompanii Embassy toel oma meeskonna Embassy Hill (algul kasutati Shadow' ja Lola šassiid, 1975 ehitati oma auto). Loobus aktiivsest võidusõidust 1975 pärast seda, kui ei suutnud Monaco GP-l põhivõistlusele jõuda. Hukkus novembris 1975, kui tema juhitud väikelennuk Piper Aztec kukkus udus Põhja-Londonis Arkley golfirajale. Lisaks Hillile said surma tema tiimi mänedžer Ray Brimble, mehaanikud Tony Alcock ja Terry Richards, lootustandev võidusõitja Tony Brise ja konstruktor Andy Smallman. Et Hilli elu oli kindlustamata, nõudsid ohvrite omaksed Hilli abikaasalt kahjutasu. Hilli maavaldused ja majad tuli maha müüa. Enne autospordiga tegelema hakkamist oli hea sõudja, osales kaheksapaadis ka Henley kuninglikul regatil. Brands Hatchi ringrajal kannab tema nime üks kurv ja Silverstone'i külakeses üks tänav.

»»» 1939 Ole Ellefsæter, Norra murdmaasuusataja (Furnes, Hedmark). Olümpiavõitja 1968 Grenoble'is 50 km ja teatesõidus. MM-võistlustel 1966 Holmenkollenis võitis teatesõidu ja sai 15 km distantsil hõbeda. 1967 sai Holmenkolleni medali koos Toini Gustafssoniga pärast esikohta 50 km sõidus. 1971 võitis esimese norralasena Vasaloppeti (hiljem on seda suutnud vaid Anders Aukland). Oli tasemel ka kergejõustikus, võites aastatel 1960-1965 kuus korda Norra meistrivõistlustel 3000 m takistusjooksu. Isikliku rekordi 8.43,8 jooksus Bisletti staadionil juunis 1962. Oma saavutuste eest pälvis 1965 Egebergs Æresprisi, mida Norras antakse sportlasele, kes saavutanud väljapaistvaid tulemusi erinevatel spordialadel.

»»» 1951 Markku Alén
, Soome autovõidusõitja (Helsingi). Osales autoralli MM-võistlustel 1973-1993 ja 2001, tegi kaasa 129 MM-rallit, võitis neist 19 ja lõpetas 56 korda esikolmikus, kuid ei tulnud kunagi maailmameistriks. Võitis küll FIA sõitjate karika 1978, kuid esimesed ametlikud MM-võistlused sõitjatele peeti alles aasta hiljem. Meeskonnad FIAT, Lancia, Subaru ja Toyota. Alustas 1969 Renault 8 Gordini ja Volvo 142-ga. Esimest korda jõudis pjedestaalile RAC Rallyl 1973 (kolmas koht). 1975 siirdus FIAT-i meeskonda ja võitis koos algusest lõpuni tema kaardilugejaks olnud Ilkka Kivimäkiga esimese ralli Portugalis. Edasi võitis 1988. aastani igal aastal vähemalt ühe ralli välja arvatud 1982 ja 1985. Soome ralli (1000 Järve ralli) võitja 1976, 1978-1980, 1987 ja 1988, Portugalis parim 1975, 1977, 1978, 1981 ja 1987. Kaks võitu sai San Remos (1978, 1983) ja Korsika rallil (1983, 1984), üks USA-s (1986), Akropolise rallil (1987), Rootsi rallil (1988) ja RAC rallil (1988). Lõpetas pärast avariid uue Subaru Imprezaga Soome ralli esimesel päeval 1993, kuid tuli samal rallil veelkord rajale 2001 oma 50. sünnipäeva tähistama, saades Ford Focus WRC-ga auväärse 16. koha. Osalenud ka Dakari rallil, kaks korda veoautode klassis. Poeg Anton samuti rallisõitja, isa Eero tuli Soome meistriks jäärajasõidus.

»»» 1951 Walter Steiner
, Šveitsi suusahüppaja (Wildhaus). Olümpiahõbe 1972 Sapporos suurel mäel suurüllataja poolaka Wojciech Fortuna järel. Suusalennu esimene maailmameister 1972 Planicas, kordas võitu 1977 Vikersundis, sai idasakslase Hans-Georg Aschenbachi järel hõbeda 1973 Oberstdorfis. Kesk-Euroopa nelja hüppemäe turnee teine 1974 ja 1977 (võitis esimesel aastal etapi Ga-Pa's ja teisel korral Bischofshofenis). Holmenkolleni suusamängude võitja 1974, sai esimese šveitslasena Holmenkolleni medali 1977 koos Helena Takalo ja Hilkka Kuntolaga. Kuulus Šveitsi koondisse 1968-1978. Werner Herzog väntas 1974 temast dokumentaalfilmi. Töötas treenerina nii Šveitsis kui USA-s. Alates 1990. aastatest elab koos rootslannast abikaasa Gunillaga Falunis ja peab aednikuametit.

»»» 1953 Henry Glass, Saksamaa (SDV) suusahüppaja (Rodewisch). Olümpiapronks 1976 Innsbruckis suurel mäel. MM-võistluste hõbe 1978 Lahtis normaalmäel ja pronks 1977 Vikersundi lennumäel. Kesk-Euroopa nelja hüppemäe turneel sai 1972 kokkuvõttes teise koha. Kahekordne SDV meister, 1980 suurel ja 1981 normaalmäel. Tegutses 1990. aastate keskel Saksamaa suusahüppekoondise abitreenerina, kuid pärast Torino olümpiat 2006 vabastati ametist, sest tunnistas kunagist koostööd Saksa DV salapolitsei Stasiga.

»»» 1958 Rabah Madjer
, Alžeeria jalgpallur, ründaja (Hussein Dey). Alžeeria kõigi aegade üks paremaid jalgpallureid, oli oma võimet tipus 1980. aastate keskel FC Portos mängides. Alžeeria koondises 1978-1992 kokku 87 mängu ja 40 väravat (koondise kõigi aegade edukaim väravakütt). Osales kahel MM-võistluste finaalturniiril (1982, 1986). Sai tuntuks 1982. aasta MM-il Itaalias, mil lõi Alžeeria 2:1 võidumängus Saksamaa LV üle esimese värava. Euroopas alustas mängimist 1983 RCF Parisis, poolteist hooaega hiljem siirdus Toursi. FC Portos hooajast 1985/86. Lõi 1987 Euroopa meistrite karikaturniiri finaalis Müncheni Bayerni vastu kannaga värava ja aitas Portugali klubil võita karika. Samas aastast ka Intercontinental Cupi võitjaid ning Aafrika aasta jalgpallur. 1988  siirdus Valenciasse, kuid vaid mõned kuud hiljem tuli Portosse tagasi ja mängis seal karjääri lõpuni 1992. Treeninud kolm perioodi (1994-1995, 1999 ja 2001-2002) Alžeeria koondist, FC Porto reservmeeskonda, Katari klubisid Al-Saad, Al-Wakrah ja Al-Rayyan. Kataris alustas ka jalgpalli kommenteerimisega Al-Jazeera Sportsile.

»»» 1960 Bjørg Eva Jensen, Norra kiiruisutaja (Larvik). Olümpiavõitja 1980 Lake Placidis 3000 m distantsil ja MM-võistluste hõbe mitmevõistluses samal aastal. Ei varem ega hiljem jõudnud norralanna tiitlivõistlustel esikolmikusse. Norra meistrivõistlustel võitis ta mitmevõistluse 8, sprindi mitmevõistluses 4 ja üksikdistantsidel 3 kulda. Viimase medali (hõbeda 5000 meetris) võitis Jensen maa meistrivõistlustelt 2002. aastal 42-aastaselt. Oli edukas ka jalgrattasõidus, Norra meister 1979 temposõidus ja jälitussõidus. Sai 1980 Egebergs Æresprisi ja valiti Norra aasta sportlaseks.

»»» 1965 Sergei Tarassov, Venemaa laskesuusataja (Altai krai). Olümpiakuld 1994 Lillehammeris 20 km, -hõbe teatesõidus ja -pronks sprindis. Naganos 1998 lisas medalikollektsiooni pronksi teatesõidust. MM-võistlustelt 1991-1997 kokku 7 (2+4+1) medalit, tuli 1996 Ruhpoldingis maailmameistriks nii 20 km distantsil kui teatesõidus. MK-sarjas sai 4 etapivõitu. Hooaja kokkuvõttes jäi parimaks 1995/1996 saavutatud kuues koht.

»»» 1969 Fulvio Valbusa, Itaalia murdmaasuusataja (Verona). Olümpiavõitja 2006 Torinos ja -hõbe 1998 Naganos 4 x 10 km teatesõidus. Sai Naganos viienda koha jälitussõidus, 30 km ja 50 km distantsil. MM-võistlustelt 1 hõbe- ja 4 pronksmedalit, neist ind. hõbe 2005 Oberstdorfis 15 km ja pronks 1999 Ramsaus jälitussõidus. MK-sarjas kolm etapivõitu. Klubi Corpo Forestale dello  Stato. Lõpetas karjääri pärast Torino OM-i 2006. Noorem õde Sabina Valbusa on samuti murdmaasuusataja. Alates hooajast 2006/2007 Itaalia koondise peatreener. Abielus Elenaga, poeg Manuel ja tütar Alice.

»»» 1969 Anja Andersen, Taani käsipallur (Odense). Olümpiavõitja 1996 Atlantas. MM-ilt kuld 1997, hõbe 1993 ja pronks 1995. Euroopa meister 1994 ja 1996. Valiti 1998 maailma parimaks naiskäsipalluriks. Mängis Taani koondises 133 mängu ja viskas 726 väravat. 1990. aastatel maailma käsipalli ilma teinud naiskonna liider, suurepärane ründemängija ja kaaslaste innustaja, samas ka ekstravagantse käitumisega. Atlanta olümpial arvas taanlannade treener Ulrik Wilbek ta ajutiselt naiskonnast välja pärast vaidlusi mänguplaani üle ja mitterahuldavat käitumist väljakul. Pärast loobumist moodustas Taani Dream Teami ning 2000 ja 2001 peeti hulga näidismänge. Esitused lõppesid, kui Andersen ise südamerikke tõttu enam mängida ei saanud. 2003 viis ta treenerina Slagelse klubi Taani meistriks ning 2004, 2005 ja 2007 naiste Meistrite liiga võitjaks. 2008 võttis vastu Serbia koondise peatreeneri koha.

»»» 1970 Jens Fiedler, Saksamaa (SDV) jalgrattur (Dohna, Dresden). Olümpiavõitja 1992 Barcelonas ja 1996 Atlantas trekisprindis ning 2004 Ateenas meeskondlikus sprindis, -pronks 2000 Sydneys sprindis ja keirinis. MM-võistlustelt 1995-2002 sprindis, keirinis ja meeskondlikus sprindis kokku 13 (4+6+3) medalit. Kullad tulid 1998 Bordeaux's ja 1999 Berliinis keirinis ning 1995 Bogotas ja 2003 Stuttgardis meeskondlikus sprindis. Alustas Ida-Saksamaal Dresdenis, 1988 krooniti sprindis juunioride maailmameistriks. Andis 26. veebruaril 2005 Manchesteris peetud võistlustel positiivse dopinguproovi (amfetamiin) ja lõpetas karjääri. Positiivse proovi põhjuseks tõi nädal enne võistlusi tarvitatud ravimid.

»»» 1970 Mark Warnecke, Saksamaa ujuja (Bochum). Olümpiapronks 1996 Atlantas 100 m rinnuliujumises. MM-võistluste kuld 2005 Montrealis 50 m rinnuliujumises. Võitis Montrealis kulla 35-aastaselt ja on vanim ujumise maailmameister. EM-võistlustelt 1995-2000 kokku 5 (2+2+1) medalit, kullad 50 m rinnuliujumises 1999 ja 2000. Lühiraja MM-ilt kullad 1995 Rio de Janeiros 100 m ja 2000 Ateenas 50 m  rinnuliujumises. Lühiraja EM-võistlustelt 1993-2005 kokku 17 (11+4+2) medalit, kuldadest neli 50 m rinnuliujumises, ülejäänud teateujumistes. Osalenud neljal olümpial järjest, alustas 1988 Soulis, kui oli Saksamaa 4 x 100 m kombineeritud teateujumise meeskonnas neljas. Kaheksa aastat hiljem jõudis Atlantas esimese medalivõiduni. Saksamaa rekordi valdaja 50 m rinnuliujumises 27,44 ja lühirajal samal distantsil 26,70 sekundiga. Parandanud samal distantsil lühiraja MR-i kolm korda: 27,00 (1995), 26,97 (1997) ja 26,70 (1998). Lõpetas karjääri 15. aprillil 2007 pärast Saksamaa meistrivõistlusi.

»»» 1972 Jaromír Jágr, Tšehhimaa jäähokimängija, ründaja (Kladno). Olümpiavõitja 1998 Naganos ja -pronks 2006 Torinos. Maailmameister 2005. NHL-i drafti viies valik 1990 (Pittsburgh Penguins). Kaitses Penguinsi värve 2001. aastani. 11. juulil 2001 kaubeldi Washington Capitalsi ja 23. jaanuaril 2004 New York Rangresisse. 4. juulil 2008 soostus vabaagendina Omski Avangardi pakutud 2-aastase lepinguga (10 miljonit dollarit hooaja eest) ja mängib nüüd KHL-is. Stanley karikavõitja 1991, 1992, Hart Trophy (MVP) 1999, Art Ross Trophy (edukaim punktimees) 1995, 1998, 1999, 2000 ja 2001, Lester B. Pearsoni auhind (mängijate MVP) 1999, 2000 ja 2006. Kuulunud NHL-i esimesse Tähtede meeskonda 1995, 1996, 1998, 1999, 2000, 2001 ja 2006 ning teise meeskonda 1997. NHL-i uustulnukate meeskonna liige 1991. Valitud aastatel 1995-2008 üheksa korda Tšehhimaa parimaks hokimängijaks, 2005 Tšehhi parim sportlane. Sai uisud alla juba 3-aastaselt,  mängis Tšehhi meistrisarjas HC Kladno eest juba 16-aastaselt. Kandis NHL-is särki numbriga 68 Praha kevade mälestuseks, samal aastal (1968) suri vanglas ka tema vanaisa. NHL-i edukaim eurooplane põhihooajal nii väravate (646), söötude (953) kui ka punktide (1599) arvestuses. Pikkus 191 cm, kaal 109 kg.

»»» 1973 Kateřina Neumannová, Tšehhimaa murdmaasuusataja (Písek). Olümpiavõitja 2006 Torinos 30 km (v), -hõbe 1998 Naganos 5 km (k), 2002 Salt Lake Citys jälitussõidus ja 15 km (v) ning Torinos suusavahetusega sõidus, -pronks Naganos jälitussõidus. MM-võistlustelt kuld 2005 Oberstdorfis ja 2007 Sapporos 10 km, hõbe Sapporos jälitussõidus ning pronks 1997 Trondheimis 15 km ja 1999 Ramsaus 5 km distantsil. Juunioride maailmameister 1993 5 km (k). MK-sarjas üldarvestuses teine 2002 ja 2005 ning kolmas 1997 ja 2007. Esimene Tšehhi naissportlane, kes teinud kaasa nii tali- kui suvemängudel, sest 1996 Atlantas võistles mägirataste sõidus (sai maastikukrossis 18. koha). Aasta varem sai samal alal EM-ilt pronksmedali. Harrastas enne 16-aastaselt murdmaasuusatamisse tulekut ka kärestikuslaalomit ja mäesuusatamist. Sünnitas 2. juulil 2003 tütre Lucie. 14. jaanuaril 2007 kuulutati ta kodumaa spordipressi poolt Tšehhimaa parimaks sportlaseks 2006. Lõpetas karjääri pärast 2007. aasta MK-sarja lõppu. Alates 25. juulist 2007 Libereci MM-i (2009) korralduskomitee juht.

»»» 1973 Amy Van Dyken
, USA ujuja (Englewood, Colorado). Olümpiavõitja 1996 Atlantas 50 m vaba- ja 100 m liblikujumises ning 4 x 100 m vabalt ja 4 x 100 m kombineeritud teateujumises, 2000 Sydneys samades teateujumistes. MM-võistlustelt 1994-1998 kokku 6 (3+2+1) medalit, kõik kullad 1998 Perthis – 50 m vabaujumises ja mõlemas teateujumises. Esimene USA naine, kes võitnud ühelt olümpialt neli kuldmedalit. USA parim naisujuja 1995 ja 1996. Lapsepõlves kannatas astma all ja arsti soovitusel hakkas tegelema ujumisega. Õppinud Cherry Creek High Schoolis (Colorado) ning Arizona ja Colorado ülikoolis. Lõpetas tippujumises pärast Sydney olümpiat ja elab oma ameerika jalgpallurist abikaasa Tom Roueniga Colorados ja Arizonas. Aktiivne heategevuses. USA olümpiakuulsuse halli liige 2008.

»»» 1974 Alexander Wurz, Austria autovõidusõitja (Waidhofen an der Thaya). Osales 1997-2007 F1 autode MM-sarjas kokku 69 etapil, lõpetas kolm korda esikolmikus ja sõitis ühel etapil kiireima ringi. Meeskonnad Benetton, McLaren ja Williams, 2008 tegutseb Honda testisõitjana. 2001-2005 oli McLareni testisõitja, 2006 samas ametis Williamsis ja 2008 Hondas. Le Mans'i 24 tunni sõidu võitja 1996. Isa Franz Wurz oli tuntud rallikrossisõitja (Euroopa meister 1974, 1976 ja 1982). Alustas karjääri BMX-sõitjana, osales MM-võistlustel 1986. Asutas 2000 koos kaasmaalase Markus Raineriga oma meeskonna Rainer-Wurz.com.

»»» 1974 Song Jae-kun, Lõuna-Korea lühirajauisutaja. Olümpiavõitja 1992 Albertville'is 5000 m teatesõidus koos Kim Ki-hoon'i, Lee Joon-hoo ja Moo Ji-soo'ga. Oli spordialal meestest noorim (18 aasta ja 7 päeva vana) olümpiavõitja.

»»» 1976 Óscar Freire Gómez, Hispaania jalgrattur (Torrelavega, Cantabria). Maailmameister grupisõidus 1999 Veronas, 2001 Lissabonis ja 2004 Veronas ning pronks 2000 Plouays. MM-il on lisaks temale kolm kulda saanud vaid Alfredo Binda, Rik van Steenbergen ja Eddy Merckx. Sõidab profina 1998. aastast, meeskonnad Vitalicio Seguros (1998-1999), Mapei (2000-2002) ja Rabobank (2003-). Võitnud Tour de France'il 4 ja Vuelta a Españal 7 etappi, Touril aktiivseim rattur 2008. Võite: Tirreno-Adriatico (2005), Milano-San Remo (2004, 2007), Vattenfall Cyclassics (2006), Brabantse Pijl (2005, 2006, 2007), Gent-Wevelgem (2008).

»»» 1986 Valeri Emilov Božinov, Bulgaaria jalgpallur, ründaja (Gorna Orjahovitsa). Bulgaaria koondises alates 2004. aastast 21 mängu ja 5 väravat. EM-võistluste finaalturniiril 2004. Klubid: Lecce (2002-2004), Fiorentina (2005-2007), Torino Juventus (2006-2007, laen) ja Manchester City (2007-). Asus 12-aastaselt koos oma ema Pepa (Bulgaaria korvpallikoondise endine mängija) ja kasuisa Sašo Angeloviga (mänginud Bulgaaria jalgpallikoondises) elama Maltale. 14-aastane jalgpallur jäi silma Lecce spordidirektorile Pantaleo Corvinole ning bulgaarlane kolis Itaaliasse vaid 15 000 euro eest. Debüteeris Lecces 22. jaanuaril 2002. Jaanuaris 2005 ostis Fiorentina Božinovi juba 13 miljoni euro eest. 3. augustil 2007 sõlmis nelja-aastase lepingu Manchester Cityga, kuid sai juba augustis mängus Manchester Unitediga vigastada ja oli viieks kuuks mängust väljas. Augustis 2008 sai uuesti vigastada.

SURMAPÄEV

««« 1920 Aleksander Richard Aberg
, Eesti maadleja (Armavir, Venemaa - sünd. 11.08.1881 Kolga vald). Paljukordne elukutseliste maailmameister maadluses, üks kolmest kõige kuulsamast eesti elukutselisest maadlejast Georg Lurichi ja Georg Hackenschmidti kõrval. Kehamõõdud 1905: pikkus 178, kael 48, rind 125, biitseps 43, reis 64, säär 41 cm, kaal umbes 90 kg. Aberg õppis Tallinnas Nikolai gümnaasiumis ja oli pärast seda Tallinna masinatehases algul õpilane ja siis tööline. Samal ajal treenis ta Linda aida raskejõustikuklubis. 1899 surus Aberg 18-aastaselt parema käega 100 kilo, 19-aastaselt parema käega juba 50 kilo 50 korda. Aprillis 1901 Peterburis toimunud Venemaa meistrivõistlustel amatööridele tuli Mart Liiva järel teiseks. Alates augustis ja oktoobris Riias toimuvatest tšempionaatidest kuni surmani võistles Aberg Georg Lurichi trupis. Oktoobri lõpul Liepājas toimunud amatööride ja professionaalide segatšempionaadil tuli ta juba Lurichi järel teiseks. Esimest korda tuli maailmameistriks mais-juunis 1906 Peterburis toimunud tšempionaadil. Sellest ajast kuni 1913. aastani, mil ta siirdus USA-sse, ei kaotanud Aberg Venemaal ühtki matši, välja arvatud 1907, kui ta poolaka Franz Benkowskiga maadeldes sai trauma ja pidi katkestama. Novembris 1913 sõitsid Aberg ja Lurich USA-sse. Puhkenud maailmasõja tõttu halvenes ühendus Euroopaga märgatavalt. Kevadel 1915 toimusid New Yorgis MM-võistlused prantsuse maadluses (vabamaadluses). Lurich esindas Venemaad, Aberg seevastu esindas Eestit. Aberg tuligi maailmameistriks, võites kõik vastased peale Wladyslaw Cyganiewiczi (Wladek), kellega kaks korda viiki maadles. Lurich jagas kolmandat-neljandat kohta. Märtsis 1917 lahkusid Lurich ja Aberg USA-st. Nad sõitsid üle Vaikse ookeani Jaapani ja Hiina kaudu Venemaale. Suvel võistlesid nad juba Petrogradis, sügisel olid taas Eestis. Viimane turniir, kus nad Tallinnas osalesid, jäi Saksa vägede lähenedes pooleli. Lurich ja Aberg lahkusid Petrogradi. Aberg tuli Petrogradis viimast korda maailmameistriks (raskekaalus). Kodusõja keerises sattusid Lurich ja Aberg Armaviri linna Põhja-Kaukaasias, kus Lurich 22. jaanuaril 43-aastaselt tüüfusesse suri. Aberg olevat tüüfusest küll jagu saanud, kuid haigestunud siis kopsupõletikku ja surnud samuti 15. veebruaril. Nad maeti ühte hauda.

««« 1961 Maribel Yerxa Vinson-Owen, USA iluuisutaja (Berg-Kampenhout, Belgia – sünd. 25.04.1911 Boston, Massachusetts). Olümpiapronks 1932 Lake Placidis  naisüksiksõidus. MM-võistluste hõbe 1928 ja pronks 1930. USA meister üksiksõidus 1928-1933 ja 1935-1937 ning paarissõidus 1928, 1929, 1933 (koos Thornton L. Coolidge'iga), 1935, 1936 ja 1937 (George E.B. Hilliga). Treenerina viis Tenley Albrighti viiel korral USA meistriks ning esimese USA naisuisutajana olümpiavõitjaks. 1961 võitis tema tütar Maribel USA meistrivõistlustel paarissõidu koos Dudley S. Richardsiga ja teine tütar, 16-aastane Laurence krooniti võitjaks naisüksiksõidus. Nii ema kui mõlemad tütred hukkusid Sabena lennukatastroofis teel USA koondisega MM-võistlustele Prahasse.

««« 1971 Dimitrios Loundras, Kreeka riistvõimleja (sünd. 04.09.1885). Olümpiapronks 1896 Ateenas Ethnikos Gymnastikos Syllogose meeskonnas rööbaspuudel. 10 aasta ja 218 päeva vanusena on ta teadaolevalt olümpiaajaloo noorim medalivõitja, kui mitte arvestada tundmatut poisikest, kes 1900 Pariisis osales sõudmise roolimehena). Mõlemas maailmasõjas osalenud Loundras teenis Kreeka mereväes välja admirali auastme.

««« 1995 Sergio Bertoni, Itaalia jalgpallur, ründaja (La Spezia - sünd. 23.09.1915 Pisa). Itaalia koondises 1936-1940 kokku 6 mängu ja 1 värav. Olümpiavõitja 1936 Berliinis ja maailmameister 1938 (lisaks temale said mõlemad tiitlid veel Alfredo Foni, Pietro Rava ja Ugo Locatelli). Klubijalgpalli mängis Pisa Calcio (1935-1938) ja Genua CFC (1938-1942) eest. Pärast II maailmasõda juhendas Spezia Calciot vaheaegadega 1950-1962.

SÜNDMUSED

¤ 1923
pidas Eesti jääpallimeeskond Helsingis oma esimese maavõistluse, alistades Saksamaa 10:0.
¤ 1931 pidi Eesti jääpallimeeskond Viiburis Soomelt vastu võtma 30-ndate aastate suurima kaotuse - 0:10.
¤ 1935 avati Tatra mägedes suusatamise FIS-i mängud. Eesti Talispordi Liit võeti rahvusvahelise suusaliidu liikmeks.
¤ 1940 tuli kiiruisutamises esmakordselt Eesti meistriks Harald Peterson.
¤ 1932 lõppesid New Yorgi osariigis Lake Placidis III taliolümpiamängud. USA oli 12 (6+4+2) medaliga edukaim maa, sportlastest said kaks kuldmedalit kiiruisutajad John Shea ja Irving Jaffee.
¤ 1932 sai ameeriklasest Eddie Eaganist Lake Placidi talimängude viimasel päeval esimene ja seni ka ainus sportlane, kes võitnud olümpiakulla nii suve- kui ka talimängudel. Suvise kulla sai Eagan 1920 Antverpenis poksis, talvise tosin aastat hiljem Lake Placidis bobisõidus.
¤ 1936 võitis norralanna Sonja Henie olümpiamängudel oma kolmanda järjestikuse kulla iluuisutamise üksiksõidus. Isegi Hitler oli Henie esinemisest vaimustatud ja kinkis talle oma tohutu suure portree.
¤ 1948 rändas naiste kiiruisutamise MM-tiitel esmakordselt N Liitu. Turus peetud MM-il tuli võitjaks Maria Issakova, kes kaitses oma tiitlit ka kahel järgnenud aastal.
¤ 1952 sai Stein Eriksenist norralaste teerajaja mäesuusatamises. Talle kuulus võit Oslo mängude suurslaalomis.
¤ 1958 tulid Pariisis peetud iluuisutamise MM-il üksiksõidus võitjateks Carol Heiss ja David Jenkins (mõlemad USA).
¤ 1961 kukkus teel iluuisutamise MM-ile Prahasse alla 72 reisijaga Sabena reisilennuk 707, mille pardal oli ka kogu 18-liikmeline USA iluuisutamiskoondis. Hukkusid kõik reisijad ja MM-võistlused jäeti ära.
¤ 1963 sai ameeriklannast Tenley Albrightist iluuisutamise naisüksiksõidu maailmameister.
¤ 1966 krooniti kiiruisutamise mitmevõistluse maailmameistriks hollandlane Kees Verkerk.
¤ 1968 diskvalifitseeriti Grenoble'is naiste ühekelgul kaksikvõidu saanud Saksa DV sportlased, tiitlikaitsja Ortrun Enderlein ja Anna-Maria Müller. Põhjuseks kelgujalaste soojendamine. Kuldmedali sai itaallanna Erica Leitner.
¤ 1970 krooniti kiiruisutamise mitmevõistluse maailmameistriks hollandlane Ard Schenk.
¤ 1976 lõppesid Innsbruckis XII taliolümpiamängud. Viimase kavas olnud ala, suusahüpped suurelt mäelt, võitis kodupubliku rõõmuks Karl Schnabl. See oli austerlastele kodumängudelt teine kuldmedal. Esimesel võistluspäeval tuli olümpiavõitjaks Franz Klammer kiirlaskumises.
¤ 1976 algas Moskvas rahvusvaheline siseturniir tennises. Meesüksikmängus oli üllatuseks Endel Naela võit kolmes setis Aleksandr Metreveli üle. Nael pälvis üksikmängus kolmanda koha.
¤ 1978 alistas Leon Spinks Las Vegase Hiltoni hotellis peetud 15-raundilises kohtumises punktidega Muhammad Ali ja sai raskekaalu maailmameistri vöö endale.
¤ 1980 andis Wayne Gretzy ühes mängus seitse väravasöötu, korrates NHL-i rekordit.
¤ 1980 võitis Eric Heiden Lake Placidis 500 m olümpiakulla olümpiarekordiga 38,03. Naiste sama distantsi võitis idasakslanna Karin Enke.
¤ 1982 alustas Dan Issel (Denver Nuggets) seeriat, mille kestel ta viskas NBA mängudes sisse 63 vabaviset järjest.
¤ 1984 võidutses Sarajevos 3000 m kiiruisutamises Andrea Schöne. Aastatel 1976-1988 võitis ta kolme erineva perekonnanime (Mitscherlich, Schöne ja Ehrig) all kokku seitse olümpiamedalit. Esimene medal (hõbe Innsbruckis) tuli 15-aastaselt.
¤ 1985 jäi 48 partii järel pooleli maailmameistri Anatoli Karpovi ja pretendendi Garri Kasparovi vahel peetud male MM-tiitlimatš.
¤ 1986 tuli Allar Levandi esimeseks Oberstdorfis peetud rahvusvahelistel võistlustel kahevõistluses.
¤ 1988 tuli Calgarys 30 km suusatamises olümpiavõitjaks venelane Aleksei Prokurorov.
¤ 1990 andsid Eesti, Läti ja Leedu olümpiakomiteede esindajad Lausanne'is ROK-i peadirektorile Jacques Carrard'ile üle ametlikud dokumendid oma olümpiakomiteedest ja nende taotlustest.
¤ 1992 võitis Albertville'is 500 m kiiruisutamise teist olümpiat järjest sakslane Uwe-Jens Mey.
¤ 1994 kordasid Lillehammeris iluuisutamise paarissõidus Calgary esikohta Jekaterina Gordejeva ja Sergei Grinkov. Vähem kui kaks aastat pärast Lillehammeri mänge polnud Grinkovi enam elavate hulgas. 25. novembril 1995 peeti Moskvas AKSK staadionil leinatseremoonia, kus treeningul südameinfarkti saanud Grinkovi olid viimsele teekonnale tulnud saatma ka ameeriklased Scott Hamilton ja Paul Wylie, ukrainlased Viktor Petrenko ja Oksana Bajul jpt.
¤ 1997 tõmbas Martin Müürsepp Utah's esimest korda selga Dallas Mavericksi särgi.
¤ 1997 võitsid USA iluuisutamise meistrivõistlustel üksiksõidu meestest Todd Eldridge ja naistest Tara Lipinski.
¤ 1998 võidutses Naganos suure mäe suusahüpetes 22-aastane Sapporo mees Kazuyoshi Funaki. Jaapanlane sooritas teises voorus nii täiusliku hüppe, et sai kõigilt viielt kohtunikult maksimaalsed 20 stiilipunkti. Hõbeda sai Jani Soininen, pronksi Masahiko Harada.
¤ 1998 võitis Nozawa Onzeni radadel naiste laskesuusatamise 7,5 km distantsi venelanna Galina Kukleva. Järgnesid sakslannad Uschi Disl ning Katrin Apel.
¤ 1998 anti Naganos kahebobidel kuldmedalid kahele võistkonnale - nii Itaalia I kui ka Kanada I lõpetasid  nelja sõidu kokkuvõttes ühesuguse koguajaga 3.37,24. Ka 1968. aastal Grenoble'is sõitsid Itaalia I ja Saksamaa LV kahebobid välja võrdse koguaja, kuid tookord otsustas kuldmedali saatuse parim üksiklaskumise aeg.
¤ 2001 jõudsid suusatamise MM-il Lahtis kaks Eesti meest 15 km klassikasõidus esikümnesse. Andrus Veerpalu hõivas viienda ja Jaak Mae kümnenda platsi. Medalist jäi Veerpalut lahutama 17,2sekundit. Maailmameistrina juubeldas rootslane Per Elofsson.
¤ 2002 said Salt Lake Citys naiste murdmaasuusatamise tagaajamisvõistlusel kaksikvõidu Venemaa suusatajad Olga Danilova ja Larissa Lazutina. Paraku olid mõlemad tarbinud dopinguaineid ning kuld kuulus hoopis Kanada esindajale Beckie Scottile. Põhja-Ameerika naissuusatajatele oli see läbi aegade esimene olümpiamedal. Kristina Šmigun oli 13.
¤ 2002 võitsid Salt Lake Citys meeste kahekelgul olümpiakulla sakslased Patrick Leitner ja Alexander Resch.
¤ 2002 Salt Lake Citys sai naiste paralleelsuurslaalomis kulla Prantsuse lumelaudur Isabelle Blanc, meeste samal alal võidutses šveitslane Philipp Schoch.
¤ 2006 võitis Torino olümpial naiste kiirlaskumises austerlanna Michaela Dorfmeister. Teine oli Martina Schild (Šveits) ja kolmas Anja Pärson (Rootsi).
¤ 2006 oli Torino olümpia meeste hokiturniiril esimene päev. Tiitlikaitsja Kanada alistas Itaalia 7:2, Läti koondis mängis 3:3 viiki USA-ga ja Slovakkia lõi Venemaad 5:3.
¤ 2006  jäi Torinos tugeva tuule tõttu pooleli suusahüppajate meeskonnavõistlus. Järgmisel päeval jätkamisel polnud osalejate seas enam norralasi - mõned mehed olid haigeks jäänud.

Koostanud
TOIVO KIVIMETS,
Sportnet

Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet