SÜNNIPÄEV

»»» 1908 Hans Jakob
, Saksamaa jalgpallur, väravavaht (München – surn. 24.03.1994 Regensburg). Mängis üle 1000 kohtumise (Regensburgi SSV Jahn, 1942-1945 Müncheni Bayern). Saksamaa koondises 38 mängu, oli meeskonnas MM-võistlustel 1934 ja 1938, kuid pääses väljakule vaid ühes mängus (pronksikohtumises 1934).

»»» 1914 Larbi Benbarek või Larbi Ben Barek, Maroko päritolu Prantsusmaa jalgpallur, poolkaitsja (Casablanca - surn. 16.09.1992 Casablanca). Saabus 20-aastaselt Marseille'sse, mängis 1938-1954 Prantsusmaa koondises 19 mängu ja lõi 3 väravat. Klubid: Stade Français (1934–1948, 1953–1954) ja Madridi Atlético (1948–1953). Ei võitnud ainsatki tiitlit, kuid oli esimene mängija, kes sai hüüdnime Must Pärl (teine oli Pele).

»»» 1916 Angelo "Hank" Luisetti
, USA korvpallur (San Francisco, California – surn. 17.12.2002 San Mateo, California). Mängis küll vaid kolledžis tasandil, kuid on ajalukku läinud mängu ühe suurema uuendajana. Hakkas esimesena kasutama ühe käega hüppeviset. See andis talle suure eelise ning Stanfordi ülikooli eest mängides sai temast esimene korvpallur, kes viskas ühes mängus 50 punkti (1. jaanuaril 1938 Duquesne'i vastu). AP küsitlusel nimetati Luisetti George Mikani järel XX sajandi keskpaiga paremuselt teiseks mängijaks. II maailmasõjas osales mereväeohvitserina.

»»» 1917 Larbi Ben Barek, Maroko jalgpallur, poolkaitsja (Casablanca – surn. 16.09.1992 Casablanca). Saabus 20-aastaselt Marseille'sse, mängis 1938-1954 Prantsusmaa koondises 19 mängu ja lõi 3 väravat. Klubid: Stade Français (1934–1948, 1953–1954) ja Madridi Atlético (1948–1953). Ei võitnud ainsatki tiitlit, kuid oli esimene mängija, kes sai hüüdnime Must Pärl (teine oli Pele).

»»» 1931 Uno Källe
, Eesti kergejõustiklane ja treener (Karinu vald, Järvamaa - surn. 20.07.2009 Tallinn). Eesti meister 1952 3000 m takistusjooksus ja hõbe 1953 5000 m jooksus. Moskvas õppides tuli pikamaajooksudes 8 korda Moskva linna ja 18 korda Tööjõureservide üleliiduliseks meistriks. Püstitas 1964 30 km maanteejooksus maailma tipptulemuse 1:32.15,4 ja ületas tollal kehtinud Eesti rekordeid 5000 m (14.17,2), 10 000 m (31.16,4) ja 3000 m takistusjooksus (9.20,0). Töötas treenerina Moskvas, aastast 1966 N Liidu naisjuunioride ja 1976-1986 täiskasvanud naisjooksjate juhendaja. Tuntumad hoolealused Svetlana Ulmassova, Jelena Sipatova, Irina Bondartšuk. Aastast 1986 jätkas treeneritööd Tallinnas. Õpilasi: Sirje Eichelmann, Jane Salumäe, Tiia Eeskivi, Milena Alver, Maile Mangusson, Rein Valdmaa jt.

»»» 1933 Konstantin Loktev, N Liidu jäähokimängija treener (Moskva – surn. 04.11.1996 Moskva). Olümpiavõitja 1964 Innsbruckis ja -pronks 1960 Squaw Valleys. Sai kaheksalt MM-ilt kolm kulda (1964, 1965, 1966), kolm hõbedat (1957, 1958, 1959) ja kaks pronksi (1960, 1961). Klubid Moskva Spartak (1952), Leningradi SKA (1953) ja Moskva CKSA (1954-1967). Tuli CSKA koosseisus 10 korda N Liidu meistriks, mängides ühes ründekolmikus koos Aleksandr Almetovi ja Venjamin Aleksandroviga. Viskas 340 liigamängus 213 väravat. 1975 ja 1977 viis CSKA ka peatreenerina Liidu meistriks. Oli 1975 ja 1976 N Liidu koondise abitreener. IIHF-i Kuulsuse hallis 2007.

»»» 1934 Roger Paul Neilson
, Kanada jäähokitreener (Toronto, Ontario – surn. 21.06.2003 Peterborough). Juhendas kokku kaheksat NHL-i klubi: Toronto Maple Leafs (1977-1979), Buffalo Sabres (1980–1981), Vancouver Canucks (1982-1984), Los Angeles Kings (1984), New York Rangers (1989-1993), Florida Panthers (1993-1995), Philadelphia Flyers (1997-1998, 1999-2000) ja Ottawa Senators (2002).

»»» 1941 Tõnu Õim, Eesti maletaja (Raasiku). Kirimale 9. (1977-1982) ja 14. (1994-1999) MM-i võitja. Kirimaleolümpial N Liidu meeskonnas 1987-1994 kuld (1. laual) ja 1982-1987 pronks (3. laual). 1973-1983 meeskondliku EM-i kuld. Tähtede turniiri võitja 1984-1993. Rahvusvaheline suurmeister 1981. Kirimaleliit ICCF valis ta 2001 eelmise sajandi parimaks kirimaletajaks. Hakkas maletama Feliks Villardi ja Nõmme Pioneeride Palees Jüri Randviiru juhendamisel. Võitis 1967 Eesti ja Läti meistrivõistlustel hõbeda.

»»» 1941 Jan Schröder, Hollandi jalgrattur (Koningsbosch – surn. 04.01.2007 Koningsbosch). Võitis elukutselisena oma esimese võistluse (Omloop der Kempen) 1961. aastal. Teise võidu sai ta aasta hiljem (Ster van Zwolle) ja viimase ehk kolmanda esikoha 1966 (Enteri kriteerium). 1976 sai trekisõidu Hollandi meistrivõistlustel individuaalses jälitussõidus hõbeda.

»»» 1942 Giacomo Agostini, Itaalia mootorisportlane (Brescia). Maailma kõigi aegade edukaim ringrajasõitja, võitis aastatel 1964-1977 MV Agusta ja Yamaha meeskonnas 122 etappi ja tuli 15-kordseks maailmameistriks. Võidutses 350 cm3 klassis 1968-1974 ja 500 cm3 klassis 1966-1972 ja 1975. Lisaks 4 hõbemedalit ja 1 pronks. Tegi kaasa kokku 186 GP-sõitu ja jõudis 159 korda esikolmikusse. Parimaid stardikohti vaid 9, kuid kiireimaid ringe 119. Rikka töösturi poeg, isa oli poja harrastusele vastu, kuid leebus, kui Giacomo tuli 1963 Itaalia meistriks 175 cm3 klassis. Võitis Mani saarel 10 korda TT-sõidu, kuid teatas 1972 pärast hea sõbra Gilberto Parlotti surma sel ohtlikul rajal, et ei võistle Manil enam kunagi. 1974 siirdus Yamaha meeskonda ja 1977 lõpetas võidusõidu. Pilt 1

»»» 1944 Takamiyama Daigoro ehk Jesse James Wailani Kuhaulua, USA sumomaadleja (Hawaii, USA). Esimene mittejaapanlasest rikishi, kes võitis 1972 sumo suurturniiri (juulis Nagoya basho). 190 cm pikk ja 294 kilo kaalunud sumotori debüteeris märtsis 1964 ja lõpetas karjääri mais 1984. Võitis 812 ja kaotas 845 matši. Võttis 1980 Jaapani kodakondsuse, pärast loobumist sai Jaapani sumoassotsiatsiooni liikmeks. Avas oma treeningukooli Azumazeki-beya, mille esimene sekitori oli 1990. aastal Akebono, kes kolm aastat hiljem sai esimeseks väljamaalasest yokozunaks. Juulis 2000 debüteeris sellest sumotallist Makuuchi divijonis edukalt ka Takamisakari.

»»» 1949 Paulo César Lima ehk Caju, Brasiilia jalgpallur, ründaja (Rio de Janeiro). Mängis Brasiilia koondises 57 mängu ja lõi 10 väravat. Maailmameister 1970 ja MM-i neljas 1974. Mängis suurema osa karjäärist (1967-1983) kodumaal, kuid ühe hooaja (1974/195) Marseille' Olympique'is ja teise (1982/1983) AS Aixis (mõlemad Prantsusmaa). Tulnud 6 korda Rio osariigi meistriks, 1968 võitis Botafogo koosseisus Brasiilia karika. Intercontinental Cupi võitja 1983 Grêmioga.

»»» 1951 Roberto Duran, Panama poksija (Guararé). Arvatud maailma kõigi aegade paremate profipoksijate sekka. 2002 asetas ajakiri Ring Magazine ta viimase 80 aasta jooksul võistelnud poksijate edetabelis viiendale kohal. Poksiajaloo teine nahkkindamees, kes võistelnud viiel erineval kümnendil (alistas 1968, viimase matši pidas 2001). Oli maailmameister kergekaalus (1972-1979), II kergekeskkaalus (1980), I keskkaalus (1983-1984) ja keskkaalus (1989). Lõpetas 2002. aasta jaanuaris 50-aastaselt, olles pidanud 119 matšist võitnud 103 (70 nokaudiga) ja kaotanud 16. Tema kauaaegne treener oli Ray Arcel. Pilt 2

»»» 1952 Aleksandr Zaitsev, N Liidu iluuisutaja (Leningrad). Olümpiavõitja 1976 Innsbruckis ja 1980 Lake Placidis paarissõidus koos Irina Rodninaga. Võitis 1973-1980 kõik suurvõistlused, millel osalesid. Maailmameister 1973-1978, Euroopa meister 1973-1978 ja 1980. Abiellus Rodninaga aprillis 1975, neli aastat hiljem sündis poeg Aleksandr juunior. Treener Stanislav Žuk. Pärast lõpetamist tegutsenud treeneri ja spordijuhina.

»»» 1957 Adrianus A. "Adri" van Tiggelen, Hollandi jalgpallur, kaitsja (Oud-Beijerland). Mängis Hollandi koondises 1983-1992 kokku 56 mängu. Euroopa meister 1988, mängis vasakkaitsjana. Hüüdnimi De Spijker (Nael). Klubid: Rotterdami Sparta (1978-1983), FC Groningen (1983-1986), Brüsseli Anderlecht (1986-1991), PSV Eindhoven (1991-1994) ja Dordrecht'90 (1994-1995). Juulis 2005 viis ajutise treenerina Hollandi kõrgliigasse tagasi oma endise koduklubi Sparta, pärast seda on töötanud samas klubis noorte juhendajana. Salvestas pärast EM-i koos koondisekaaslase Berry van Aerlega laulu, mis sai Hollandis populaarseks, kuid jäi dueti ainsaks palaks.

»»» 1958 Ulrike Tauber, Saksamaa (SDV) ujuja (Karl-Marx-Stadt/Chemnitz). Olümpiavõitja 1976 Montrealis 400 m kompleksujumises, parandas senist MR-i 6,02 sekundiga ja edestas hõbeda võitnud Cheryl Gibsonit (Kanada) enam kui 5 sekundiga. Hõbe samas 200 m liblikujumises. MM-võistlustelt 1975 ja 1978 kokku 4 (1+2+1) medalit, EM-ilt 1977 kaks kulda. Parandas 1970. aastatel korduvalt 200 m ja 400 m kompleksujumise MR-i. Hiljem selgus, et nagu paljud teisedki SDV sportlased tarvitas ka Tauber aastatel 1974-1980 keelatud aineid.

»»» 1959 Hagen Melzer, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Bautzen). MM-võistluste hõbe 1987 Roomas 8.10,32-ga (Saksamaa kõigi aegade teine tulemus) ja EM-võistluste kuld 1986 Stuttgardis 3000 m takistusjooksus. Souli olümpial 1988 oli kümnes, Barcelonas 1992 finaali ei jõudnud. Tuli SDV meistriks 7 korda (1980, 1983, 1985-1989). Klubid Dresdeni SC Einheit ja Dresdner SC. Saksamaa meister 1991.

»»» 1961 Steve Larmer, Kanada jäähokimängija, ründaja (Peterborough, Ontario). Mängis NHL-is 1980-1995, klubid Chicago Blackhawks ja New York Rangers. Calder Memorial Trophy 1983. Aastatel 1982–1993 mängis Blackhawksi eest 884 mängu järjest (NHL-i rekord ühe klubi eest peetud järjestikuste mängude osas ja liiga ajaloo pikkuselt kolmas seeria). NHL-i Tähtede mängu osaline 1990 ja 1991. Stanley Cupi võitja Rangersiga 1994. Canada Cupi võitjaid 1991.

»»» 1961 Margus Metstak, Eesti korvpallur (Tallinn). EM-võistluste 6. koht 1993, N Liidu meister 1991, viies 1990 ja kuues 1989. N Liidu karikavõistluste kolmas 1982. Viiekordne Eesti meister TPI ja BC Tallinna meeskonnas (1984, 1985, 1996, 1997 ja 1999). Viis karikavõitu. Mänginud ka Soome (1990-1991), Luksemburgi (1992) ja Saksamaa (1993-1995) klubides. Korvpalli hakkas mängima alles 16-aastaselt, kui õpetaja Kalle Ott suunas ta Lenini rajooni spordikooli. Esimene treener oli Jaanus Levkoi, hiljem treenis August Soku juhendamisel, 1980 võistles Ehitaja meeskonnas, aasta hiljem kuulus keskmängijana Eesti koondisse ja Kalevi esindusmeeskonda. Lõpetas mängijakarjääri kevadel 2007. Astus 2002. aastal Res Publica liikmeks, detsembrist 2006 kuulub Keskerakonda.

 1   2   3

»»» 1966 Eric Randolph "Randy" Barnes, USA kergejõustiklane (Charleston, West Virginia). Olümpiavõitja 1996 Atlantas ja -hõbe 1988 Soulis kuulitõukes. MM-võistlustelt 1993 Stuttgardis hõbe ja 1995 Göteborgis pronks. Ületas Texas A&M Universitys õppides kooli rekordi (Randy Matsoni nimel), tõugates 21.88. Sai Soulis Ulf Timmermanni järel hõbeda vaid 22-aastaselt. Tõukas 20. jaanuaril 1989 Los Angeleses sisevõistluste MR-i 22.66-ga ja ületas 20. mail 1990 Timmermanni välivõistluste rekordi, saades kirja 23.12. Sama aasta augustis andis Malmös anaboolseid steroide sisaldanud dopinguproovi ja sai 27-kuulise võistluskeelu. Atlantas 1996 võitis viimasel katsel tõugatud 21.62-ga, 1998 andis taas positiivse dopinguproovi ning sai eluaegse võistluskeelu. Tema maailmarekord püsib aga siiani. Pilt 3

»»» 1966 Jan Železný, Tšehhi kergejõustiklane (Mladá Boleslav). Olümpiavõitja 1992 Barcelonas, 1996 Atlantas ja 2000 Sydneys, -hõbe 1988 Soulis odaviskes. Maailmameister 1993, 1995 ja 2001, pronks 1987 ja 1999. EM-ilt pronksmedal 1994 ja 2006. Tema nimel on MR (98.48 - 1996), OR (90.17 - 2000) kui ka MM-i rekord (92.80 - 2001). Seisuga 1. august 2005 oli Železný visanud oda üle 90 meetri 52 korda (kõik ülejäänud kokku 31). Tegi viimase võistluse 19. septembril 2006 oma sünnilinnas Mladá Boleslavis. Töötab ROK-is ja tegutseb Prahas ka treenerina.

»»» 1970 Cobi N'Gai Jones
, USA jalgpallur, poolkaitsja (Detroit, Michigan). Mängis USA koondises 1992-2004 kokku 164 mängu ja lõi 15 väravat. Osalenud MM-võistluste finaalturniiril 1994, 1998 ja 2002. CONCACAF Gold Cupi võitja 2002, osales 1992 Barcelona olümpial. Klubid Coventry City (1992-1995), Vasco da Gama (1996) ja Los Angeles Galaxy (1996-2007). Praegu Galaxy abitreener. USA parim jalgpallur 1998.

»»» 1970 Philip "Phil" Alfred Mickelson, USA golfar (San Diego, California). Mänginud profina alates 1992. aastast, võitnud 43 turniiri (sh PGA Touril 36). The Mastersi võitja 2004 ja 2006, PGA meistrivõistluste parim 2005. US Openil teine või teise koha jagajaid 1999, 2002, 2004, 2006, British Openi kolmas 2004. Olnud maailma edetabelis korduvalt teisel kohal. USA Ryder Cupi meeskonnas 1995, 1997, 1999 (võitja), 2002, 2004 ja 2006, 2008 (võitja). Presidents Cupi võitjaid 1994, 1996, 2000, 2003, 2005 ja 2007. Alfred Dunhilli Cupi võitjaid 1996. Teeninud auhinnaraha üle 53 miljoni dollari. Hüüdnimi Lefty.

»»» 1973 Nikolaos "Nikos" Machlas, Kreeka jalgpallur, ründaja (Heraklion, Kreeta). Kreeka koondises 1993-2002 kokku 61 mängu ja 18 väravat. osales MM-võistluste finaalturniiril 1994. Klubid: OFI Crete (1990-1996), Arnhemi Vitesse (1996-1999), Amsterdami Ajax (1999-2003), Sevilla (2002-03, laen), Iraklis (2003-2004), OFI Crete (2004-2006) ja APOEL (2006-2008). Euroopa jalgpalliliigade edukaim väravakütt hooajal 1997/1998, lõi Vitesse'i eest 32 mängus 34 väravat.

»»» 1973 Sandra Pires Tavares
, Brasiilia rannavõrkpallur (Rio de Janeiro). Olümpiavõitja 1996 Atlantas koos Jacqueline Silvaga (kõigi aegade esimese olümpiaturniir võitjad), pronks 2000 Sydneys koos Adriana Samueliga. MM-i kuld 1997 ja hõbe 2001.

»»» 1978 Dainius Gintas Zubrus, Leedu jäähokimängija, ründaja (Elektrėnai). Mänginud elukutselisena 1996. aastast, NHL-i drafti 15. valik 1996 (Philadelphia Flyers). Mängis Flyersis 1999. aastani, edasi Montreal Canadiensis (1999-2001), Washington Capitalsis (2001-2006), Buffalo Sabresis (2007) ja New Jersey Devilsis (2007-). Visanud põhihooajal 853 mängus 166 väravat ja andnud 272 söötu (play-offides 56 mängu, 7 väravat ja 16 söötu). Sündinud samas linnas, kus teinegi leedu soost kuulsus Darius Kasparaitis. Allkirjastas 3. juulil 2007 Devilsiga 6-aastase lepingu, mis toob talle hooaja eest sisse 3,4 miljonit dollarit.

»»» 1984 Rick Nash
, Kanada jäähokimängija (Brampton, Ontario). Mänginud profina alates 2002. aastast, NHL-i drafti esimene valik 2002 (Columbus Blue Jackets), kuulub samasse klubisse siiani, alates 2008. aastast on meeskonna kapten. Maurice 'Rocket' Richard Trophy koos Ilja Kovaltšuki ja Jarome Iginlaga 2004. Maailmameister 2007, hõbe 2005 ja 2008, nimetati nii 2007 kui 2008 turniiri Tähtede meeskonda, turniiri MVP 2007. NHL-i Tähtede mängul 2004, 2007, 2008, 2009.

SURMAPÄEV

««« 1969 Max "Gaberl" Gablonsky
, Saksamaa jalgpallur ja kergejõustiklane (sünd. 01.01.1890).  Aastal 1910 oli esimene Saksamaa koondisse pääsenud Müncheni Bayerni mängija. Kokku pidas koondises neli mängu, Bayerni eest 1922. aastani üle pooletuhande kohtumise. 1912. aastal arvati ta Stockholmi olümpial osalevasse Saksamaa 4 x 100 m jooksu meeskonda, kuid mängudel ta siiski kaasa ei teinud.

««« 1984 Lew Andreas, USA korvpallitreener (sünd. 25.02.1895 Sterling, Illinois). Tegutses 1925-1950 Syracuse'i ülikooli meeskonna (Orange) peatreenerina. 355 võitu ja 134 kaotust (võiduprotsent 72,6). Oli 1923-1928 ka sama ülikooli ameerika jalgpalli meeskonna treener.

SÜNDMUSED


¤ 1860
peeti Coburgis Saksamaa esimene võimlemisfestival.
¤ 1894 algas Sorbonne'is olümpiamängude taaselustamise teemaline kongress.
¤ 1909 debüteeris Jim Thorpe elukutselise pesapallurina Rocky Mounti eest. See mäng maksis talle hiljem olümpiaautasud.
¤ 1914 Soome ja Böömimaa kaotasid suurriikide (Venemaa, Austria-Ungari) survel õiguse osaleda olümpiamängudel iseseisvate võistkondadega.
¤ 1927 sai Eesti jalgpallikoondis oma suurima maavõistlusvõidu, kui Läti alistati 4:1.
¤ 1927 peeti Moskvas esimene teatejooks ajalehe Vetšernjaja Moskva auhindadele.
¤ 1927 võitis 31. US Openi golfis Tommy Armour 301 löögiga. Võistluspaigaks oli Oakmont.
¤ 1929 lõpetas 62-aastane Otto E. Funk oma maratonkõndimise New Yorgist San Franciscosse. 4165 miili läbimiseks kulus tal 183 päeva.
¤ 1946 võitis 46. US Openi golfis Lloyd Mangrum 284 löögiga. Mängiti Canterbury golfiklubis (Cleveland).
¤ 1946 lõppesid Saksamaal Augsburgis kolm päeva kestnud Eesti Mängud, kus lisaks võimlemisprogrammile võisteldi kergejõustikus, võrkpallis, korvpallis, jalgpallis ja raskejõustikus.
¤ 1951 võitis 51. US Openi golfis Ben Hogan 287 löögiga. Võisteldi Oakland Hillsi radadel.
¤ 1954 algas Šveitsis jalgpalli 5. MM-võistluste finaalturniir.
¤ 1956 võitis 56. US Openi golfis Oak Hillis Cary Middlecoff 281 löögiga.
¤ 1957 püstitas ameeriklane Bob Gutowski maailmarekordi teivashüppes, ületades 4.819.
¤ 1968 võitis 68. US Openi golfis Lee Trevino 275 löögiga. Mängiti Oak Hillis.
¤ 1974 võitis 74. US Openi golfis Hale Irwin 287 löögiga. Mängupaik oli Winged Foot.
¤ 1984 võitis Edwin Moses 400 m tõkkejooksus 100. võistluse järjest.
¤ 1985 võitis 85. US Openi golfis Andy North 279 löögiga. Mängiti Oakland Hillsis.
¤ 1985 püstitas ameeriklane Willie Banks Indianapolises kolmikhüppe maailmarekordiks 17.97. Tippmark püsis tema nimel üle 10 aasta.
¤ 1991 võitis 91. US Openi golfis Payne Stewart 282. Mängupaik oli Hazeline National golfiklubi Minnesotas.
¤ 1994 sai Martin Brodeur esimese New Jersey Devilsi mängijana enda valdusse Calder Trophy.
¤ 1995 valis ROK oma 104. istungjärgul Budapestis 2002. aasta taliolümpiamängude korraldajaks USA Utah' osariigi pealinna Salt Lake City. Nelja kandidaadi seast võitja selgitamiseks piisas vaid ühest hääletusvoorust, sest USA esindaja sai kohe üle poole häältest ehk 54. Östersund (Rootsi) ja Sion (Šveits) kogusid 14 ning Quebec (Kanada) 7 häält.
¤ 1996 sai Chicago NBA 50. meistrivõistluste finaalseerias jagu Seattle SuperSonicsist 4:2.
¤ 1996 võitis 96. US Openi golfis Steve Jones 278 löögiga. Mängiti Oakland Hillsis.
¤ 1998 sai otsa Stanley karikasari. Detroit Red Wings alistas Washington Capitalsi "kuivalt" 4:0.
¤ 1999 püstitas Maurice Greene 100 m jooksus maailmarekordi 9,79 sekundit. Elektroonilise ajavõtu ajajärgul oli see suurim rekordiparandus, sest Donovan Bailey senine rekord oli olnud 9,84.
¤ 2000 püstitas vene ujuja Aleksandr Popov oma viimase maailmarekordi 50 m vabaujumises.
¤ 2001 lõppes NBA meistrivõistluste finaalseeria Los Angeles Lakersi ja Philadelphia 76ersi vahel Läänedivisjoni klubi võiduga 4:1.

Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet

Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet