SÜNNIPÄEV
»»» 1903 Olav Sunde, Norra kergejõustiklane (Oslo – surn. 10.11.1985 Oslo). Olümpiapronks 1928 Amsterdamis odaviskes 63.97-ga. Neli aastat hiljem Los Angelese mängudel sai 60.81-ga üheksanda koha. 9-kordne Norra meister aastatel 1927-1937. Isikliku rekordi 67.04 viskas juunis 1932 Oslos Bisletti staadionil. Klubi IK Tjalve.
»»» 1909 Wilf Copping, Inglismaa jalgpallur (Middlecliffe, Barnsley, Yorkshire – surn. juuni 1980 Southend-on-Sea). Inglismaa koondises 1933-1939 kokku 20 mängu. Klubid: Leeds United (1929-1934, 1939-1942) ja Arsenal (1934-1939). Inglismaa meister 1935 ja 1938, FA Cupi võitja 1936. Pärast sõda töötas treenerina mitmetes klubides (Beerschot, Southend United, Bristol City, Coventry City).
»»» 1911 Mihhail Botvinnik, N Liidu maletaja, MM (Kuokkala – surn. 05.05.1995 Moskva). Male maailmameister 1948–1957, 1958–1960 ja 1961–1963. Tuli esimest korda meistriks Haagis peetud viie maletaja turniiril. Hiljem mängis seitse tiitlimatši, milledest võitis 2, viigistas 2 ja kaotas 3 (Vassili Smõslovile, Mihhail Talile ja Tigran Petrosjanile). Võitis juba 14-aastaselt simultaanipartiis José Raúl Capablancat. 20-aastaselt tuli esimest korda N Liidu meistriks (1931), sai meistritiitli veel 1933, 1939, 1944, 1945 ja 1952 (võitis lisamatšis Mark Taimanovi). Maleolümpial 1954-1964 kokku kuus esikohta. Erialalt oli elektriinsener.
»»» 1912 Margaret Croft "Peggy" Scriven-Vivian, Suurbritannia tennisist (Leeds, Yorkshire – surn. 25.01.2001 Haslemere, Surrey, England). Esimene briti naistennisist, kes võitis üksikmängus Prantsusmaa meistrivõistlused (1933, 1934). Sai Pariisis esikoha ka naispaarismängus (1935) ja segapaarismängus (1933). Esimene vasakukäeline naine, kes võitis suure slämmi turniiri üksikmängus. Kuulus 1933-1935 maailma kümne parema naistennisisti sekka, olles seejuures 1933 ja 1934 viiendal kohal.
»»» 1913 Óscar Alfredo Gálvez, Argentina autovõidusõitja (San Martín – surn. 16.12.1989). Osales 1953 vaid ühel F1 MM-sarja etapil ja sai Argentina GP-l Maserati roolis viienda koha. Oli kodumaal väga populaarne võidusõitja, osales peamiselt Turismo Carretera võistlussarjas. Buenos Airese ringrada kannab tema nime.
»»» 1924 James "Jim" Finney, Suurbritannia jalgpallikohtunik (Hereford – surn. 01.04.2008 Hereford). Esindas 1960. ja 1970. aastatel Inglismaa kohtunikke FIFA võistlustel, Football League’i kohtunikuks sai 1959, mil vilistas amatööride karikasarja finaali. 1962 oli ta vilemees FA Cup finaalis Tottenham Hotspuri ja Burnley vahel. Võitjate (Spurs) kapten Danny Blanchflower kinkis talle pärast kohtumise lõppu suurepärase töö eest mängupalli. Väidetavalt üks viiest vabamüürlasest, kes selle sarja finaalis kohtunik olnud. Euroopa Rahvuste karikaturniiril (EM) finaalis 1960 oli ta abikohtunik, 1963 mõistis õigust Šotimaa ja Austraalia maavõistlusel Hampden Parkil, mille ta katkestas 79 minutil julgeolekukaalutlustel. MM-il 1966 mõistis õigust Uruguay - Saksamaa veerandfinaalis, kus eemaldas kaks lõunaameeriklast. 1971 oli Wembley Inglise League Cupi finaali kohtunik ning oli juba kinnitatud ka samal staadionil peetava UEFA meistrite karikasarja finaali kohtunikuks, kuid autoavariis saadud rasked vigastused lõpetasid tema kohtunikukarjääri. Hiljem oli ametnik Hereford Unitedis ja Cardiff City sekretär.
»»» 1926 Håkon Barfod, Norra purjetaja (Oslo). Olümpiavõitja 1948 Londonis ja 1952 Helsingis klassis Draakon. Paadi nimi oli mõlemal korral Pan. Norra vanim elus olev olümpiavõitja.
»»» 1933 Thomas "Tom" William Courtney, USA kergejõustiklane (Newark, New Jersey). Olümpiavõitja 1956 Melbourne'is 800 m jooksus ja 4 x 400 m teatejooksus. Tõusis USA paremikku Fordhami ülikooli tudengina, kui võitis 1955 NCAA meistritiitli 880 jardi (805 m) jooksus. AAU meister 400 m-s 1956 ja 880 jardis 1957, 1958. Pidas olümpiafinaalis meeldejääva duelli briti Derek Johnsoniga. Viimane läks 40 meetrit enne lõppu napilt juhtima, kuid Courtney lõi lõpuspurdiga vastast 0,13 sekundiga. Autasustamine tuli tunni võrra edasi lükata, sest mõlemad vajasid pärast finaaljooksu turgutamist. Püstitas 24.amil 1957 MR-i 880 jardi (805 m) jooksus ajaga 1.46,8.
»»» 1935 Katalin Szöke, Ungari ujuja (Budapest). Olümpiavõitja 1952 Helsingis 100 m vabaujumises ja 4 x 100 m vabalt teateujumises. 1956 Melbourne'is oli teateujumises seitsmes, 100 m vabaujumises eelujumistest edasi ei saanud. Püstitas teateujumises Ungari naiskonnas neli MR-i. Siirdus hiljem elama Californiasse, abikaasa Kálmán Markovits oli veepallur (2 olümpiakulda ja 1 -pronks). Ujumise Kuulsuse hallis Fort Lauderdale'is (Florida) 1985.
»»» 1943 Yukio Kasaya, Jaapani suusahüppaja (Yoichi, Hokkaido). Olümpiavõitja 1972 Sapporos normaalmäel. MM-võistluste hõbe 1970 Štrbske Plesos normaalmäel Gari Napalkov 8. Võitis 1972 Kesk-Euroopa nelja hüppemäe turneel esimesed kolm etappi, kuid loobus viimasest, et hakata valmistuma Sapporo olümpiaks.
»»» 1949 Jean-Noël Augert, Prantsusmaa mäesuusataja (Saint-Jean-de-Maurienne). Maailmameister 1970 Val Gardenas slaalomis. MK-sarjas üldavestuse teine 1970, hooaja parim slalomist 1969, 1971, 1972. Sai 1969-1973 kokku 14 etapivõitu, neist kaks esimest suuslaalomis, ülejäänud 12 slaalomis. Võitis Kitzbüheli slaalomi kolm korda (1971, 1972, 1973). Loobus tippspordist 24-aastasena tüli tõttu Prantsuse suusaliiduga. Abiellus 1975 teise tuntud mäesuusataja Françoise Macchiga. Sugulussidemeis 2002. aasta olümpiavõitja Jean-Pierre Vidaliga. Hüüdnimi Rosko.
»»» 1949 Henning Jensen, Taani jalgpallur, ründaja (Nørresundby). Taani koondises 1972-1980 kokku 21 mängu ja 9 väravat. Klubid: Nørresundby BK (1965-1972, 1984), Mönchengladbachi Borussia (1972-1976), Madridi Real (1976-1979), Amsterdami Ajax (1979-1981) ja AGF Aarhus (1981-1983). Saksamaa meister 1975, 1976 ja karikavõitja 1973, Hispaania meister 1978, 1979 ja Hollandi meister 1980. UEFA Cupi võitja 1975. Arvati 2006. aastal Taani kõigi aegade parima jalgpalluri nominendiks koos Preben Elkjær Larseni, Brian Laudrupi, Michael Laudrupi, Morten Olseni, Peter Schmeicheli, Allan Simonseni ja Jon Dahl Tomassoniga.
»»» 1951 Alan Minter, Inglismaa poksija (Crawley). Olümpiapronks 1972 Münchenis I keskkaalus. Pärast olümpiat siirdus profiks ning 16. märtsil 1980 krooniti WBC ja WBA versiooni maailmameistriks keskkaalus, kui alistas Las Vegases valitseva meistri Vito Antuofermo kohtunike otsusega. Revanšmatši võitis nokaudiga kaheksandas. Pidi meistrivöö loovutama sama aasta septembris, kui kolme raundi järel vigastuste tõttu katkestama matši Marvin Hagleri vastu. Pidas profikarjääri jooksul 49 matši, võitis neist 39 (sh. 23 nokaudiga) ja kaotas 9. Profipoksija on ka tema poeg Ross "The Boss" Minter.
»»» 1952 Nelson Piquet Souto Maior, Brasiilia autovõidusõitja (Rio de Janeiro). Osales F1 autode MM-sarjas 1978-1991 kokku 204 GP-stardis, võitis neist 23, lõpetas 60 korda esikolmikus, alustas 24 korda parimalt stardikohalt ning kihutas 23 kiireimat ringi. Maailmameister 1981, 1983 ja 1987, hõbe 1980, pronks 1986, 1990. Meeskonnad: Ensing (1978), McLaren (1978), Brabham (1978-1985), Williams (1986-1987), Lotus (1988-1989), Benetton (1990-1991). Osalenud kaks korda ka Indianapolise 500 miili sõidus, 1993 oli 32. Briti F3 BARC-sarja meister 1978. Pärast karjääri lõppu tegutsenud ärimehena, 2000. aastal asutas võidusõidumeeskonna Piquet Sports, et aidata kaasa oma poja Nelson juuniori karjääri edenemisele. Mootorispordi Kuulsuse hallis 2000. Isa oli Brasiilia valitsuses 1961-1964 tervishoiuminister.
»»» 1952 Guillermo Apolinario Vilas, Argentina tennisist (Buenos Aires). Mängis profina 1969-1992, vasakukäeline. Võitis 68 turniiri üksik- ja 15 paarismängus. Kõrgeim koht maailma edetabelis üksikmängus teine (30. aprillil 1975) ja paarismängus 175. (3. jaanuaril 1983). Kuulus 1974-1982 aastalõpuedetabelis alati 10 parema sekka. Australian Openi võitja 1978, 1979, French Openi võitja 1977 ja US Openi võitja 1977. Wimbledonis jõudis 1975 ja 1976 veerandfinaali. Lisaks mängis üksikmängus veel neli korda finaalis. ATP aastalõputurniiri võitja 1974. Saviliivaväljakute spets, kuid mängis hästi ka kõval kattel, murul ja vaibal. Tennise avatud ajajärgu pikim võiduseeria saviliivaväljakul - 53 mängu järjest (1974). Selle ületas alles 2006. aastal Rafal Nadal (81 võitu).
»»» 1952 Mario Theissen, Saksamaa autosporditegelane (Monschau). Saksa autotootja BMW mootorispordidirektor ning BMW Sauberi F1 meeskonna juht. Lõpetanud Aacheni ülikooli mehaanikateaduskonna, liitus Theissen BMW-ga 1977. aastal. Töötas erinevates osakondades, 1989 sai insenerina doktorikraadi Bochumi Ruhri ülikoolist. Nimetati BMW mootorispordidirektoriks koos Gerhard Bergeriga aprillis 1999. Alates 2006. aastast oli BMW Sauberi F1 meeskonna juht.
»»» 1954 Dragan Kićanović, Jugoslaavia korvpallur (Čačak, Serbia). Olümpiavõitja 1980 Moskvas ja hõbe 1976 Montrealis. Maailmameister 1978, hõbe 1974 ja pronks 1982. Visanud MM-võistlustel 484 punkti (üks edukamaid punktiviskajaid). Finaalturniiri MVP 1974. Mr. Europa European Player of the Year ja Euroscar European Player of the Year 1981 ja 1982. Koraći karikasarja võitja Belgradi Partizaniga 1978 ja 1979, Saporta karika võitja Pesaro Scavoliniga 1983. Pikkus 191 cm.
»»» 1956 Vida Šulskytė-Bēselienė, Leedu korvpallur (Šiauliai). Olümpiavõitja 1980 Moskvas. Maailmameister 1983, Euroopa meister 1976, 1978, 1980. N Liidu koondises 1974-1983. Mängis 1975–1987 Vilniuse Kibirkštise naiskonnas. N Liidu meistrisarja pronks 1984. N Liidu juunioride meister 1973, kuuekordne Leedu meister. Lõpetas 1986 Vilniuse Pedagoogilise Instituudi, alates 1990. aastast spordiõpetaja Iisraelis. Pikkus 190 cm.
»»» 1957 Robin Cousins, Inglismaa iluuisutaja (Bristol). Olümpiavõitja 1980 Lake Placidis meesüksiksõidus. MM-võistlustelt hõbe 1979 ja 1980 ning pronks 1978, EM-võistlustelt kuld 1980 ning pronks 1977-1979. Esindas amatöörina Suurbritanniat kaheksa aasta jooksul ja võitis täiskasvanute meistritiitli neli aastat järjest. Pärast olümpiavõitu osales aastaid proffide MM-il ning tegi kaasa jääshow'des (Holiday on Ice, Ice Capades). Esinenud ka näitlejana.
»»» 1959 Frank Siebeck, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Schkeuditz). Euroopa meister 1971 Helsingis 110 m tõkkejooksus. Juunioride EM-hõbe 1968 Leipzigis. Sise-EM-i kuld 1973 Rotterdamis, hõbe 1970 Viinis ja 1975 Katowices ning pronks 194 Göteborgis 60 m tõkkejooksus. Olümpial 1972 Münchenis oli finaalis viies, 1976 Montrealis jõudis poolfinaali. Isiklik rekord 110 m tõkkejooksus 13,33 (1976). SC Leipzig.
»»» 1962 Ivar Raidam, Eesti autovõidusõitja (Tallinn). N Liidu rallimeistrivõistlustel 8. klassis kuld 1987 ja 1988 koos kaassõitja Maano Mardisaluga. 10-kordne Eesti meister (1987, 1991-1997, 1999, 2000). Ühines 1984 Harju KEK-i rallimeeskonnaga. Hakkas autosporti harrastama 1973 Tallinna Pioneeride ja Koolinoorte Palee kardiringis. Oli 1977 poisteklassis Eesti meister.
»»» 1963 Maritza Martén García, Kuuba kettaheitja (Párraga, Ciudad de la Habana). Olümpiavõitja 1992 Barcelonas kettaheites, 1996 Atlantas ei jõudnud lõppvõistlusele (16. koht). Pan Ameerika mängude võitja 1987 ja 1995, universiaadi parim 1985 ja pronks 1989. MM-võistlustel 1993 Stuttgardis ja 1995 Göteborgis jäi esimesena medalita. Isiklik rekord 70.68 (1992).
»»» 1963 Jan Heintze, Taani jalgpallur, kaitsja (Tårnby). Taani koondises 1987-2002 kokku 86 mängu ja 4 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1998 ja 2002, EM-il 1988 ja 2000. Oli 2001-2003 koondise kapten. Klubid: PSV Eindhoven (1982-1994, 1999-2003), Uerdingeni Bayer (1994-1996) ja Leverkuseni Bayer (1996-1999). Hollandi meister 1986-1989, 1991, 1992, 2000, 2001, 2003, karikavõitja 1988, 1989, 1990 ja superkarika võitja 2000, 2001. UEFA meistrite karikasarja võitja 1988. Lõi Euro 2000 valikmängus Valgevenega värava otse nurgalöögist.
»»» 1963 Jens-Peter Berndt, Saksamaa (SDV) ujuja (Potsdam). MM-võistluste hõbe 1982 Guayaquilis 400 m kompleksujumises. EM-võistluste hõbe 1983 Roomas nii 200 m kui 400 m kompleksujumises. Püstitas 23. mail 1984 Magdeburgis MR-i 400 m kompleksis 4.19,61, parandas seda 1984. aastal Moskvas 4.18,29-le. Klubi Potsdami ASK Vorwärts.
»»» 1964 Jorge de Amorim Oliveira Campos ehk Jorginho, Brasiilia jalgpallur, kaitsja (Rio de Janeiro). Brasiilia koondises 1987-1996 kokku 64 mängu ja 3 väravat. Maailmameister 1994, finaalturniiril ka 1990. Olümpiahõbe 1988 Soulis. Copa América võitja 1989. Klubid: América FC (1983-1984), Flamengo (1985-1989), Leverkuseni Bayer (1989-1992), Müncheni Bayern (1992-1995), Kashima Antlers (1995-1999), São Paulo FC (1999), Vasco da Gama (2000-2001) ja Fluminense (2001-2003). Brasiilia meister 1987, 2000, Saksamaa meister 1994, Jaapani meister 1996, 1998. Mercosur Cupi võitja 2000. J-League'i MVP 1996. Treenis 2006 América FC-d, alates 31. juulist 2006 Brasiilia koondise abitreener.
»»» 1965 Anton Pfeffer, Austria jalgpallur, kaitsja (Lilienfeld). Austria koondises 1988-1999 kokku 63 mängu ja 1 värav. MM-võistluste finaalturniiril 1990 ja 1998. Mängis kogu karjääri (1985-2000) Viini Rapidis, meeskonna kapten 1998-2000 ning peatreener 2001. Austria meister 1986, 1991, 1992, 1993 ja karikavõitja 1986, 1990, 1992, 1994. Kandideeris Austria kohalikel valimistel, kuid ei osutunud valituks. Avaldanud kaks plaati Austria rahvalauludega.
»»» 1966 Franziska Rochat-Moser, Šveitsi kergejõustiklane (Crissier, Vaud – surn. 07.03.2002 Lausanne). Alustas orienteerujana, kuid jätkas pikamaajooksjana. 1989 tuli esimest korda Šveitsi maratonimeistriks, 1991 võitis meistritiitli 25 km maanteejooksus ning 1992 ja 1995 poolmaratonis. Lausanne'i maratoni võitja 1993, Frankfurdis 1994 ja New Yorgis 1997. Atlanta olümpial aasta varem sai 15. koha. 1998 võidutses Berni Grand Prix'l, 1999 püstitas isikliku rekordi 10 000 meetris (31.56,78) ja poolmaratonis (1:10.54) ning lõpetas teisena Bostoni maratoni Šveitsi rekordi 2:25.51-ga. Oktoobris 2000 käis puusaoperatsioonil ja loobus tippspordist sügisel 2001. Oli abielus Šveitsi tuntud koka Philippe Rochat'ga. Jäi 6. märtsil 2002 Les Diableretsis lumelaviini alla, sai rängalt vigastada ja suri päev hiljem Lausanne'i ülikooli kliinikus.
»»» 1968 Anja Fichtel-Mauritz, Saksamaa vehkleja (Tauberbischofsheim, Baden-Württemberg). Olümpiavõitja 1988 Soulis ind. ja naisk. floretis, -hõbe 1992 Barcelonas ja -pronks 1996 Atlantas naisk. Maailmameister ind. 1986, 1990, hõbe 1989, naisk. kuld 1989, 1993. Juunioride MM-kuld 1985 ja 1988 ind. ja 1985 ka naisk. Saksamaa meister 1986-1996. Abikaasa austerlane Merten Mauritz osales Barcelona olümpia floretiturniiril. Sünnitas seitse nädalat enne Barcelona mänge poja Laureni (tegeleb praegu ka vehklemisega), kuid tegi mängudel kaasa ning sai naiskondliku hõbeda. Lõpetas tippspordi märtsis 1997. Sama aasta oktoobris sai teist ja 2007. aastal kolmandat korda emaks.
»»» 1968 Israil Militosjan, Armeenia tõstja (Gjumri, Širak). Olümpiavõitja 1992 Barcelonas ja -hõbe 1988 Soulis kergekaalus, 1996 Atlantas sai kuuenda koha. MM-võistlustelt kuld 1989, hõbe 1991 ja pronks 1987. Euroopa meister 1989, hõbe 1987, 1990, 1992, 1992. Püstitas rebimises kolm MR-i. 1976 Montrealis keskkaalus hõbeda saanud Vardan Militosjani nõbu.
»»» 1968 Steffen Fetzner, Saksamaa lauatennisist (Karlsruhe, Baden-Württemberg). Olümpiahõbe 1992 Barcelonas meespaarismängus koos Jörg Roßkopfiga. 1996 Atlantas saadi neljas koht. Maailmameister 1989 Dortmundis meespaarismängus koos Roßkopfiga. Aastatel 1988-1996 tuli koos oma partneriga kuus korda Saksamaa meistriks. Klubi Düsseldorfi Borussia. Pikkus 169 cm. Juulis 2005 valiti Saksamaa lauatenniseliidu asepresidendiks, aprillist 2007 Doha spordiakadeemia peatreener.
»»» 1969 Christian Donald Laettner, USA korvpallur (Angola, New York). Olümpiavõitja 1992 Barcelonas USA Dream Teami koosseisus. Mängis profina 1992-2005, NBA drafti kolmas valik 1992 (Minnesota Timberwolves). Klubid: Timberwolves (1992-1996), Atlanta Hawks (1996-1998), Detroit Pistons (1999-2000), Dallas Mavericks (2000-2001), Washington Wizards (2001-2004) ja Miami Heat (2004-2005). Võitis 1991 ja Duke'i ülikooli meeskonnas Blue Devils NCAA meistritiitli. Naismith College Player of the Year 1992. Pärast karjääri lõppu tegutsenud edukalt investeerijana.
»»» 1970 James Spencer "Jim" Courier, Jr., USA tennisist (Sanford, Florida). Mängis profina 1988-2000, võitis 23 turniiri üksik- ja 6 turniiri paarismängus. Kõrgeim koht maailma edetabelis üksikmängus esimene (20. veebruaril 1992) ja paarismängus 20. (9. oktoobril 1989). Australian Openi võitja 1992, 1993, French Openi parim 1991, 1992, Wimbledoni finalist 1993 ja US Openil 1991. ATP Touri aastalõputurniiri finalist 1991 (kaotas Pete Samprasele) ja 1992 (kaotas Boris Beckerile). Pärast karjääri lõppu tegutsenud tenniseanalüütikuna (USA Network, NBC Sports, TNT, Seven Network). Asutas 2004 meelelahutusteenuseid pakkuva firma InsideOut Sport & Entertainment.
»»» 1971 Gregor "Uncle" Fučka, Sloveenia päritolu Itaalia korvpallur (Kranj, Sloveenia). Euroopa meister 1999 ja hõbe 1997 Itaalia koondises. Klubid: Ljubljana Olimpija (1989-1990), Trieste Stefanel (1990-1994), Milano Stefanel (1994-1997), Bologna Teamsystem / Paf / Skipper (1997-2002), FC Barcelona (2003-2006), Girona Akasvayu (2006-2007) ja Rooma Lottomatica Virtus (2007-2008). Itaalia meister 1996, 2000, karikavõitja 1996, 1998 ja superkarika võitja 1998. Hispaania meister 2003, 2004 ja karikavõitja 2003. Euroliiga võitja 2003, Koraći karikaturniiri finalist 1995, 1996. Itaalia liiga finaalseeria MVP 2000 ja Itaalia liiga Tähtede mängu MVP 2001. Pikkus 215 cm.
»»» 1972 Andreas Schlütter, Saksamaa murdmaasuusataja (Suhl, Thüringen). Olümpiahõbe 2006 Torinos ja -pronks 2002 Salt Lake Citys 4 x 10 km teatesõidus. Individuaalselt neljas koht Salt Lake Citys 50 km (k). Osales juba 1998 Nagano mängudel. MM-võistluste hõbe 2003 Val di Fiemmes ja 2005 Oberstdorfis ning pronks 2001 Lahtis 4 x 10 km-s. Ind. kõrgeim koht viies 2003. aastal 15 km-s ja suusavahetusega sõidus. MK-sarjas jõudnud ind. kaks korda esikolmikusse. Klubi WSV Oberhof 05.
»»» 1973 Tim Forsyth, Austraalia kergejõustiklane (Mirboo North, Victoria). Olümpiapronks 1992 Barcelonas kõrgushüppes. 1996 Atlantas oli seitsmes, 2000 Ateenas ei pääsenud lõppvõistlusele. MM-võistluste pronks 1997 Ateenas. Juunioride MM-hõbe 1990 ja 1992. Rahvaste Ühenduse mängude võitja 1994 Victorias ja pronks 1998 Kuala Lumpuris. Isiklik rekord 2.36 (1997). Parandas Austraalia rekordit 9 korda. 6-kordne Austraalia meister.
»»» 1974 Niclas Christian Monberg Jensen, Taani jalgpallur, kaitsja (Kopenhaagen). Taani koondises alates 1998. aastast 62 mängu. MM-võistluste finaalturniiril 2002, EM-il 2004. Klubid: Lyngby FC (1992-1996), PSV Eindhoven (1996-1998), FC København (1998-2002, 2007-), Manchester City (2002-2003), Dortmundi Borussia (2003-2005) ja Fulham (2005-2007). Taani meister 2001, 2007, 2009 ja karikavõitja 2009. Taani parim U-19 vanuseklassi jalgpallur 1995. Noorem vend Daniel Jensen on samuti mänginud Taani koondises.
»»» 1975 Luigi "Gigi" Mastrangelo, Itaalia võrkpallur (Mottola). Olümpiahõbe 2004 Ateenas ja -pronks 2000 Sydneys. Euroopa meister 1999, 2003, 2005. Oli 2003 ja 2005 EM-i parim blokeerija. Maailmaliiga võitja 1999, 2000, hõbe 2001, 2004 ja pronks 2003. MK-võistluste hõbe 2003. Mänginud Itaalia koondises alates 1999. aastast kokku 218 korda. Klubid: Cuneo VBC (1994-1995), VBC Mondovì (1995-1996), PV Sant'Antioco (1996-1997), Cuneo VBC (1997-2001), Piemonte Volley (2001-2002, 2009-), Lube Macerata (2002-2005), Modena Pallavolo (2005-2006), M. Roma Volley (2006-2008) ja Martina Franca Volley (2008-2009). Itaalia karikas 1999, 2002, 2003 ja superkarikas 1999. Euroopa karikavõitjate karikaturniiri võitja 1998, CEV-i karikasarja võitja 2002, 2005, 2008 ja superkarikas 1997. Pikkus 202 cm, keskründaja.
»»» 1976 Olena Krassovska-Ovtšarova, Ukraina kergejõustiklane (Kiiev). Olümpiahõbe 2004 Ateenas 100 m tõkkejooksus. 1996 Atlantas pääses teise ringi ja 2000 Sydneys poolfinaali. EM-võistluste hõbe 2002 Münchenis. Kolmekordne Ukraina meister. Isikliku rekordi 12,45 jooksis olümpiafinaalis. Klubi Kiievi Dinamo.
»»» 1977 William Éric Gallas, Prantsusmaa jalgpallur, kaitsja (Asnières-sur-Seine). Prantsusmaa koondises alates 2002. aastast 72 mängu ja 2 väravat. MM-võistluste hõbe 2006, Confederations Cupi võitja 2003. EM-võistluste finaalturniiril 2004 ja 2008. Klubid: Caen (1995–1997), Marseille' Olympique (1997–2001), Londoni Chelsea (2001–2006) ja Londoni Arsenal (2006–). Prantsusmaa Ligue 2 võitja 1996. Inglismaa meister 2005, 2006, liiga karikasarja võitja ja FA Community Shield 2005. PFA aasta XI 2003, 2006. Võib mängida ka Guadaloupe eest nii nagu on teinud tema nõbu Ludovic Quistin, sest viimane pole FIFA liige.
»»» 1977 Thierry Daniel Henry, Prantsusmaa jalgpallur, ründaja (Les Ulis, Essonne, Pariis). Prantsusmaa koondises alates 1997. aastast 111 mängu ja 48 väravat. Maailmameister 1998, hõbe 2006, finaalturniiril ka 2002. Euroopa meister 2000, finaalturniiril ka 2004 ja 2008. Confederations Cupi võitja 2003 (edukaim väravakütt). Klubid: AS Monaco (1994–1999), Torino Juventus (1999), Londoni Arsenal (1999–2007), FC Barcelona (2007–). Siirdus Juventuse ridadesse 10,5, Juventusest Arsenali 10 miljoni ja Arsenalist Barcelonasse 24 miljoni naela eest. Prantsusmaa meister 1997 ja superkarikas 1997. Inglismaa meister 2002, 2004, FA Cup 2002, 2003, 2005 ja FA Community Shield 2002, 2004. Hispaania meister 2009, karikavõitja 2009. UEFA Meistrite liiga võitja 2009. Euroopa edukaim väravakütt 2004, 2005. Premier League'i edukaim väravakütt 2002, 2004, 2005, 2006. PFA aasta mängija 2003, 2004, FWA aasta 2003, 2004, 2006. Prantsusmaa parim jalgpallur 2000, 2003-2006. Inglise jalgpalli Kuulsuse hallis 2008.
»»» 1978 Mehdi Baala, Prantsusmaa kergejõustiklane (Strasbourg, Bas-Rhin). Olümpial 2000 Sydneys ja 2008 Pekingis neljas koht, 2004 Ateenas ei pääsenud eeljooksust edasi. Pekingist võib saada pronksi, sest finaali võitnud Rashid Ramzi tulemus dopingutarvitamise tõttu tühistati. MM-võistluste hõbe 2003 Pariisis 1500 m jooksus. Euroopa meister 2002 Münchenis ja 2006 Göteborgis. Sise-EM-i pronks 2000. Tema nimel on neli Prantsusmaa rekordit: 800 m - 1.43.15, 1000 m - 2.13,96, 1500 m - 3.28,98, 2000 m - 4.53,12. Lisaks veel kolm Prantsuse siserekordit. Osaka MM-il 2007 diskvalifitseeriti poolfinaalis, sest põhjustas kukkumise.
»»» 1979 Julien Escudé, Prantsusmaa jalgpallur, kaitsja (Chartres). Prantsusmaa koondises alates 2006. aastast 8 mängu. Klubid: AS Cannes (1998–1999), Stade Rennes (1999–2003), Amsterdami Ajax (2003–2006) ja Sevilla (2006–). Vend Nicolas Escudé on elukutseline tennisist, isa Paul Escudé mängis jalgpalli Pau FC eest.
»»» 1980 Jan Kromkamp, Hollandi jalgpallur, kaitsja (Makkinga). Hollandi koondises alates 2004. aastast 11 mängu. MM-võistluste finaalturniiril 2006 (ei teinud kaasa ainsatki mängu). Klubid: Go Ahead Eagles (1998–2000), AZ ALkmaar (2000–2005), Villarreal (2005), Liverpool (2006) ja PSV Eindhoven (2006–). Hollandi meister 2007, 2008, FA Cupi võitja 2006.
»»» 1980 David Legwand, USA jäähokimängija, ründaja (Detroit, Michigan). Mänginud profina alates 1999. aastast. NHL-i drafti teine valik 1998 (Nashville Predators). Mänginud kogu karjääri Predatorsi ees. NHL-i lokaudi ajal 2004/05 mängis Šveitsi liigas EHC Baselis. 23. detsembril 2000 sai temast kohtumises New York Rangersiga esimene mängija NHL-is, kes realiseerinud lisaajal väravaks karistusviske.
SURMAPÄEV
««« 1940 William Meade Lindsley "Billy" Fiske III, USA bobisõitja (Chichester, West Sussex – sünd. 04.06.1911 New York City). Olümpiavõitja 1928 St. Moritzis viie- ja 1932 Lake Placidis neljabobil piloodina. Oma ala noorim olümpiavõitja (St. Moritzis 16-aastane). Kandis Lake Placidi mängude avatseremoonial USA lippu. Kutsuti võistlema ka 1936. aasta olümpiale, kuid natsipoliitika veendunud vastasena keeldus. Oli üks esimesi USA lendureid, kes hukkus II maailmasõjas (oli üks 10 USA piloodist, kes liitusid Royal Air Force'iga). Õemees Jack Heaton sai 1928 St. Moritzis skeltonisõidus kulla ja viiebobil hõbeda.
««« 1907 Alexander George Bonsor, Inglismaa jalgpallur (sünd. 1852). Jalgpalli algusaegade üks tuntumaid mängijaid. Mängis 1872 esimeses FA Cup finaalis ning oli Wanderersi mängijana võitjate poolel. Kordas karikavõitu 1873. Old Etoniansi koosseisus FA Cupi finalist 1875, 1876 (lõi mõlemal aastal ka ühe värava). Inglismaa koondises kaks mängu Šotimaa vastu. Lõi Inglismaa koondise kõigi aegade teise värava, kui koondis võitis märtsis 1873 šotlasi 4:2.
««« 1944 Endel Rikand, Eesti laskur (Permisküla, Virumaa – sünd. 09.04.1906 Riia). MM-võistlustel 1935 Eesti meeskonnas kolm kulda - väikepüssist lamades (ind. 4. koht) ja põlvelt ning vabapüssist püstiasendis. Hõbedad tulid vabapüssi standardis 3 x 40 lasku (ind. 10.) ja lamades (ind. 4.) ning pronks põlveltlaskmises. 1939 võitis väikepüssist püstiasendis individuaalse hõbeda, 1937 sai medalilaskmises kulla ja kaks hõbedat. Oli 1935 väikepüssist lamades laskmises meeskondliku MR-i parandajaid. Kuulus 1934-1940 Kaitseliidu Põhja Malevkonna Laskurklubisse ja Eesti koondisse. Osales 1943-1944 Soome Jätkusõjas, langes Narva rindel. Laskmist hakkas harrastama 1924 Pärnus.
««« 1998 Wladyslaw Komar, Poola kergejõustiklane (maantee E65 Ostromice lähistel - sünd. 11.04.1940 Kaunas). Olümpiavõitja 1972 Münchenis kuulitõukes 21.18-ga. EM-võistlustelt 1966 Budapestis ja 1971 Helsingis pronksmedal. Oli tuntud kui naiste- ja napsilemb, pärast sportlaskarjääri tegutses filmis ja teatris ning esines ka lauljana. Hukkus Ostromice lähistel juhtunud autoõnnestuses koos teise Poola olümpiavõitja teivashüppaja Tadeuz Slusarskiga.
««« 1998 Tadeusz Ślusarski, Poola kergejõustiklane (maantee E65 Ostromice lähistel – sünd. 19.05.1950 Żary). Olümpiavõitja 1976 Montrealis ja -hõbe 1980 Moskvas teivashüppes. 1972 Münchenis ei ületanud lõppvõistlusel algkõrgust. Euroopa sisemeister 1974 Göteborgis ja 1978 Milanos. Poola meister 1972, 1974, 1975, 1982 ja 1983, sisemeister 1976, 1978, 1983, 1984. Isiklik rekord 5.70 (1983). Hukkus Ostromice lähistel juhtunud autoõnnestuses koos teise Poola olümpiavõitja kuulitõukaja Wladyslaw Komariga.
««« 2000 Erich Borchmeyer, Saksamaa kergejõustiklane (Bielefeld – sünd. 23.01.1905 Münster). Olümpiahõbe 1932 Los Angeleses ja -pronks 1936 Berliinis 4 x 100 m jooksus. Berliinis oli 100 m finaalis viies. Euroopa meister 1934 Torinos 4 x 100 m jooksus koos Egon Scheini, Erwin Gillmeisteri ja Gerd Hornbergeriga ning hõbe 100 m jooksus (fotofiniši põhjal). Klubid TuS Bochum, Frankfurdi Eintracht ja Stuttgarter Kickers. Isiklikud rekordid: 100 m - 10,3 (1933), 200 m - 21,4 (1929). Euroopa üks paremaid sprintereid 1930. aastatel. Kordas MR-i (10,3) kokku kolm korda, kuid ükski neist aegadest ei läinud tehnilistel põhjustel kinnitamisele.
««« 2007 Eddie Jamaal Griffin, USA korvpallur (Houston, Texas – sünd. 30.05.1982 Philadelphia, Pennsylvania). Mängis profina 2001-2007, NBA drafti seitsmes valik 2001 (New Jersey Nets). Klubid: Houston Rockets (2001–2003) ja Minnesota Timberwolves (2004–2007). Valiti 2002 NBA uustulnukate teise meeskonda. Hukkus autoõnnetuses (sõitis vastu liikuvat rongi ning auto plahvatas).
««« 1994 Jack Sharkey ehk Joseph Paul Zukauskas, Leedu juurtega USA poksija (Beverly, Massachusetts - sünd. 26.10.1902 Binghamton, New York). Tõusis USA meistriks profipoksi raskekaalus 1929, mil nokautis Yankee Stadiumil endise poolraskekaalu tšempioni Tommy Loughran. 12. juunil 1930 poksis sakslase Max Schmelingiga raskekaalu vakantse MM-tiitli peale ning diskvalifitseeriti keelatud löögi eest neljandas raundis. See on ainus kord, mil raskekaalu MM-tiitel on võidetud vastase diskvalifitseerimise tulemusena. Pärast itaallase Primo Carnera alistamist oktoobris 1931 sai teise võimaluse MM-matšiks. 21. juunil 1932 alistas ta Madison Square Garden Bowlis Long Island Citys Schmelingi. Jäi tiitlist ilma 29. juunil 1933, mil kaotas revanšmatši Carnerale. Pidas 55 matši, võitis neist 37 (13 nokaudiga), kaotas 13 ja viigistas 3. Poksi Kuulsuse hallis 1994. Võttis endale nime endise iiri poksija ja Kuulsuse halli liikme "Sailor Tom" Sharkey (1873-1953) järgi.
««« 1999 Reiner Klimke, Saksamaa ratsutaja (Münster – sünd. 14.01.1936 Münster). Tiitlivõistluste edukaim ratsutaja läbi aegade. Osales koolisõidus kuutel olümpiamängudel. Olümpiakuld võistkonnavõistluses 1964 Tokyos ja 1968 Mexico Citys hobusel Dux, 1976 Montrealis hobusel Mehmed ning 1984 Los Angeleses ja 1988 Soulis hobusel Ahlerich. Oma viiendal olümpial 1984 võitis 48-aastasena olümpiakulla ka individuaalselt, 1968. ja 1976. aastast olid tal pronksid. MM-võistlustel võitis Klimke kaks individuaalkulda (1974 ja 1982) ja neli võistkondlikku MM-tiitlit (1966, 1974, 1982 ja 1986). EM-ilt lisandus veel kolm individuaalset esikohta (1967, 1973 ja 1985) ning seitse Saksamaa koondises. Kristlik-demokraatliku partei (CDU) liige 1950. aastast, kuulus Põhja-Rein-Westfaali liidumaa parlamenti aastatel 1990-1995, olles seal spordikomisjoni aseesimees. Suri 1999 teise südameinfarkti tagajärjel. Tütar Ingrid Klimke (s. 1968) on samuti koolisõitja, Pekingis 2008 olümpiakuld kolmevõistluse võistkonnaarvestuses ja maailmameister 2006 hobusel Damon Hill.
SÜNDMUSED
¤ 1869 peeti Londonis Thamesi jõel esimene rahvusvaheline sõudevõistlus. Oxfordi ülikooli kaheksapaat edestas Harvardi ülikooli meeskonda.
¤ 1895 avati Boltonis universaalstaadion Burnden Park. Kohalik jalgpalliklubi Bolton Wanderers võõristas sellel areenil oma vastaseid alates 11. septembrist 1895 kuni septembrini 1997. Staadioni avavõistlus peeti siiski kergejõustikus.
¤ 1924 lõppesid Eesti meistrivõistlused kergejõustikus. Edukaim oli värske olümpiapronks kümnevõistluses Aleksander Klumberg, kes kahe päevaga võitis viis kulda.
¤ 1928 avati Moskvas kuulus Dinamo staadion.
¤ 1930 korraldas Tartu Jalgratta Klubi Eesti pikima võidusõidu Tallinnast Tartusse, kokku 210 km. Varahommikul (kell 6.16) startis pealinnast 12 ratturit, kellest porisel ja raskel teel jõudis lõpujooneni kolm. Esikohale tuli Tartu kalevlane E.Rossmann ajaga 11:51.04,3.
¤ 1930 jäi Eesti jalgpallikoondis Kaunases peetud Balti karikaturniiril viimaseks.
¤ 1931 lõppesid Eesti lahtistel meistrivõistlustel tennises kõik esikohad külalistele Saksamaalt. Naisüksikmängus võidutses maailma paremikku kuulunud Hilde Krahwinkel.
¤ 1933 püstitas USA pesapallur Lou Gehring rekordi, osaledes 1308. järjestikuses kohtumises.
¤ 1938 pidas Eesti jalgpallikoondis oma ajaloo 100. maavõistlusmängu. Vastaseks oli Soome, kellele kaotati 1:3.
¤ 1942 lõppes Eesti - Läti jalgpallikohtumine Kadriorus eestlaste hävitava lüüasaamisega 1:8 (kaks nädalat varem oli Eesti Riias kaotanud 0:4). Võõrustajate auvärava lõi Nikolai Linberg.
¤ 1943 püstitas rootslaste uus jooksutäht Arne Andersson Göteborgis uue maailmarekordi 1500 m jooksus ajaga 3.45,0.
¤ 1969 võitis golfi 51. PGA meistrivõistlused Daytonis Ray Floyd 276 löögiga.
¤ 1974 püstitas Soome jooksja Riitta Salin Helsingis 50,78 sekundiga MR-i 400 m jooksus. Sama aasta 4. septembril läbis Salin EM-il Roomas staadioniringi veel kiiremini, 50,14 sekundiga.
¤ 1977 lõi Dieter Müller Bundesliga mängus 1.FC Köln - Werder Bremen (7:2) kodumeeskonna seitsmest väravast kuus.
¤ 1977 püstitas Saksamaa LV meeskond (Wessinghage, Hudak, Lederer, Fleschen) Kölnis siiani kehtiva MR-i 4 x 1500 m jooksus ajaga 14.38,8.
¤ 1977 võitis golfi 79. PGA meistrivõistlused Winged Footis (Georgia) Davis Love III 269 löögiga.
¤ 1987 sai WTA Touri edetabel uue juhi – Martina Navratilova vahetas välja 18-aastane Steffi Graf, kes võitis 1987. aastal kaheksa turniiri s.h ka French Openi.
¤ 1988 püstitas USA jooksja Butch Reynolds Zürichis 400 m jooksus 43,29 sekundiga MR-i. Senine rekord kuulus 1968. aasta Mexico OM-ist 43,86 sekundiga Lee Evansi (USA) nimele. Reynoldsi rekord pidas vastu 11 aastat ja 9 päeva. Siis alistas selle Sevilla MM-il Michael Johnson (43,18).
¤ 1991 tõusis sakslanna Steffi Graf pärast võitu Manhattan Beachi turniiril Chris Everti üle maailma naiste edetabeli uueks juhiks Martina Navrátilová asemel. Graf hoidis liidrikohta 377 nädalat.
¤ 2006 sündis Victorias kaks ujumise maailmarekordit, mõlemad 200 m liblikujumises. Michael Phelps sai ajaks 1.53,80 ja Jessicah Schipper 2.05,40.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
