Kes kuulsatest Lendavatest Soomlastest elas pikka aega USA-s? Kas kaitses 1954. aastal jalgpalli maailmameistriks kroonitud Saksamaa meeskonna väravat? Kus on sündinud legendaarne vene korvpallitreener Aleksandr Gomelski? Millisel võidusõidurajal hukkus Gilles Villeneuve? Millistes klubides mängides võitis Mark Messier oma kuus Stanley karikat? Kelle auks ilmutas Eesti Post 26. septembril 2007 tervikasja? Millise kuulsa jalgpalluri hüüdnimi oli Bam Bam?
SÜNNIPÄEV
»»» 1896 Vilho "Ville" Eino Ritola, Soome kergejõustiklane (Peräseinäjoki – surn. 24.04.1982 Helsingi). Olümpiavõitja 1924 Pariisis 10 000 m, 3000 m takistusjooksus, 3000 m meeskondlikus arvestuses ja krossijooksu meeskonnavõistluses ning 1928 Amsterdamis 5000 m jooksus, -hõbe 1924 5000 m ja krossijooksu individuaalarvestuses ning 1928 10 000 m jooksus. Üks Lendavatest Soomlastest. Hüüdnime Peräseinäjoen Susi (Peräsjoki Hunt) kandnud Ritola emigreerus 17-aastasena USA-sse, kus tema seitse õde juba ees ootasid. Liitus soome-ameerika kergejõustikuklubiga ja harjutas koos Hannes Kolehmaineniga, kes oli Uude Maailma saabunud pärast 1912. aasta Stockholmi olümpiat. Kolehmainen püüdis Ritolat veenda osalema juba 1920. aasta olümpiamängudel, kuid too vastas, et pole veel valmis. Neli aastat hiljem oli kõik teisiti. Paavo Nurmi puudumisel edestas Ritola 10 000 m jooksus lähimat konkurenti poole ringiga ja parandas enda nimele kuulunud MR-i enam kui tosina sekundiga. Kolm päeva hiljem võitis ta 3000 m takistusjooksu 75-meetrise edumaaga ja päev hiljem oli Nurmi järel teine 5000 m distantsil nagu ka neljandal alal krossijooksus. 1928 Amsterdamis kaotas Ritola 10 000 m finaalis Nurmile, kuid poole pikemal võistlusmaal spurtis viimases kurvis kaasmaalasel eest ja võitis tosina meetriga. Ritola ei võistelnud oma karjääri jooksul kordagi Soome meistrivõistlustel, see-eest oli tal kuhjaga kuldmedaleid AAU meistrivõistlustelt - 6 miilis (1927), 10 miili maanteejooksus (1922, 1923, 1925-1927), 2000 jardi takistusjooksus (1923, 1926, 1927) ja krossijooksus (1922, 1923, 1925-1927). Lõpetas karjääri pärast 1928. aasta olümpiat, kuid pöördus sünnimaale tagasi alles 1971. Suri Helsingi 86-aastasena.
»»» 1912 Wilhelm Herz, Saksamaa mootorisportlane (Lampertheim – surn. 05.01.1998). Alustas võidusõitjana 1932. aastal, sai tuntuks kiirusrekordite püstitajana. 1951 saavutas ta Ingolstadtis esimese mootorratturina 200 km/h, 1956 USA-s Bonneville'i soolajärvel 300 km/h. Kokku püstitas Herz 350 ja 500 cm³ klassis 25 kiirusrekordit. Aastatel 1954-1992 oli Herz Hockenheimi ringraja haldusjuht.
»»» 1919 Anton "Toni" Turek, Saksamaa jalgpallur, väravavaht (Duisburg – surn. 11.05.1984 Neuss). Saksamaa koondises 1950-1954 kokku 20 mängu. Maailmameister 1954 Šveitsis, kaitses sakslaste väravat kuuest mängust viies (vaid alagrupis 3:8 kaotatud mängus tulevaste finaalivastaste ungarlastega saatis peatreener Sepp Herberger väravasse seitse aastat noorema Heinz Kwiatkowski). Raadioreporter Herbert Zimmermann kirjeldas 181 cm pikkuse Tureki tegutsemist finaalis (3:2 sakslastele) sõnadega: "Toni, sa oled jalgpallijumal!" Hiljem tuli žurnalistil vabandada, sest kirikuisadele ei meeldinud jalgpalluri võrdlemine Jumalaga. Oma viimase mängu koondises pidas 35-aastane Turek sama aasta oktoobris, kui värsked maailmameistrid kaotasid prantslastele 1:3. Klubijalgpallis alustas Turek Duisburger Sportvereinis, 1936 liitus teise kohaliku klubi TuS Duisburg 48/99-ga. Sõja ajal mängis mõnda aega TSG Ulmi 1846-s ja TuS-is. 1946 sai tema klubiks Frankfurdi Eintracht, 1950-1956 kaitses Turek Düsseldorfi Fortuna värve ja lõpetas 1957. aastal Mönchengladbachi Borussias. Töötas Düsseldorfer Rheinbahn AG-s teenistujana, 1973 tabas teda jalgade osaline paralüüs. Suri Neussis 11. mail 1984 südamehaigusse. 24. juunil 2004 teatas Düsseldorfi linnapea Joachim Erwin, et üks rajatavatest tänavatest hakkab kandma Anton Tureki nime, kuid paraku ei saanudki tee kunagi valmis. See-eest nimetati Erkrathi staadion 30. septembril 2004 Toni-Turek-Stadioniks.
»»» 1921 Bruce Woodcock, Inglismaa poksija (Doncaster – surn. 21.12.1997 Doncaster). Suurbritannia ja Briti impeeriumi meister raskekaalus 1945-1950 ja Euroopa meister 1946-1949. Pealtvaatajate seas väga populaarne, tema matšid olid tihtilugu väljamüüdud. Karjääri lõppedes pidas kodulinnas Doncasteris õllebaari.
»»» 1925 Roepie Kruize, Hollandi maahokimängija (Heemstede – surn. 14.02.1992 Haag). Hollandi parimaid mängijad pärast II maailmasõda, olümpiapronks 1948 Londonis ja -hõbe 1952 Helsingis. Mängis koondises 56 mängu ja lõi 69 väravat. Ka tema kolm poega (Hans, Hidde ja Ties) mängisid Hollandi koondises.
»»» 1925 Aksel Laul, Eesti kergejõustiklane (Sangaste vald, Valgamaa). Võitis 1949-1954 Eesti meistrivõistlustelt pikamaajooksudes (5000 m, 10 0000 m, 3000 m tak. ja murdmaajooksus) kokku 13 medalit (5+2+6). Võistles 10 korda Eesti koondises. Töötanud treenerina ja tegutsenud kohtunikuna.
»»» 1927 Werner Liebrich, Saksamaa jalgpallur ja treener (Kaiserslautern - surn. 20.03.1995 Kaiserslautern). Maailmameister 1954 (osales ka finaalis), mängis Saksamaa koondises kokku 16 kohtumist. 1.FC Kaiserslauterni koosseisus Saksamaa meister 1951 ja 1953, sama meeskonna peatreener aastatel 1964-1995.
»»» 1928 Aleksandr Gomelski, N Liidu/Venemaa korvpallitreener (Kroonlinn – surn. 16.08.2005 Moskva). Juhendas N Liidu koondist 1962-1970 ja 1976-1988. Tema käe all võitis koondis 1988 Soulis olümpiakulla (kaasa tegi ka Tiit Sokk) ning MM-tiitli 1967 (Jaak Lipso, Priit Tomson) ja 1982 (Heino Enden). EM-võistlustelt said Gomelski meeskonnad seitse kuldmedalit (1959, 1963, 1965, 1967, 1969, 1979, 1981). Alustas treenerikarjääri 1948 Leningradi Spartakis. 1953 sai tema töökohaks Riia ASK, kelle ta viis 5 korda N Liidu meistriks ning 3 korda Euroopa meistrite karikaturniir võitjaks (1958-1960). 1969 kinnitati Moskva CSKA peatreeneriks ning sel postil tegutses ta 1980. aastani. CSKA võitis tema ajal 9 meistritiitlit (1970-1974, 1976-1979) ja kaks karikat (1972, 1973). Meistrite karikaturniiri võitsid armeelased 1971, finaali jõuti veel 1970 ja 1973. Gomelski pidanuks koondist juhendama ka Müncheni olümpial 1972, kuid KGB konfiskeeris tema välispassi kartuses, et juudina võib mees Iisraeli "ära hüpata". Viimastel eluaastatel oli CSKA president, on treenerina töötanud ka Hispaanias, Prantsusmaal ja USA-s. 1995 valiti ta Naismith Memorial Basketball Hall of Fame'i, 2007 FIBA Kuuluste halli. Euroliiga hooaja parim treener saab tema nime kandva auhinna. N Liidu ja Läti teeneline treener. Gomelski suri augustis 2005 ühes Moskva haiglas pärast pikka võitlust vähktõvega 77-aastaselt.
»»» 1933 Jean Vuarnet, Prantsusmaa mäesuusataja (Le Bardo, Tuneesia). Olümpiavõitja 1960 Squaw Valleys ja MM-võistluste pronks 1958 Badgasteinis kiirlaskumises. Aastatel 1962-1971 tegutses Prantsusmaa suusaliidu asepresidendina. Hiljem asutas eduka spordiriiete valmistamise kompanii.
»»» 1936 Hugh Anderson, Uus-Meremaa mootorrattur. MM-võistlustelt ringrajasõidus neli kulda, 50 cm3 klassis 1963 ja 1964 ning 125 cm3 klassis 1963 ja 1965. Osales Suzuki tsikliga 68 GP-sõidul, võitis neist 25 ja lõpetas 48 korda esikolmikus. 19-kordne oma maa meister, Isle of Man TT-l kaks esikohta. Uus-Meremaa spordikuulsuse hallis 1995.
»»» 1937 Dieter Lindner, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Nebra). Olümpiahõbe 1964 Tokyos ja Euroopa meister 1966 Budapestis 20 km käimises. Olümpial 1960 Roomas oli neljas ja 1992. aasta EM-võistlustel kuues. Võistles peamiselt 20 km distantsil. Klubid SC Fortschritt Weissenfels ja SC Chemie Halle.
»»» 1940 Pedro Rodriguez, Mehhiko autovõidusõitja (Mexico City – surn. 11.07.1971 Norisring, Nürnberg). F1 autode MM-sarjas (1963-1971) kokku 54 etappi, 2 võitu (1967 LAV, 1970 Belgia), 7 korda pjedestaalil ja 1 kiireim ring. Meeskonnad Ferrari, Lotus, Cooper, BRM. Hukkus sportautode võidusõidul Saksamaal Norisringil. Vend Ricardo oli samuti võidusõitja.
»»» 1942 Georges-Francis "Johnny" Servoz-Gavin, Prantsusmaa autovõidusõitja (Grenoble – surn. 29.05.2006 Grenoble). F1 autode MM-sarjas (1967-1970) kokku 12 starti, 1 kord pjedestaalil (Itaalia GP-l 1968 teine koht). Meeskonnad Matra, Cooper, Tyrrell. Prantsuse F3 meister 1966 ja F2 Euroopa meister 1969. Lõpetas karjääri 1970.
»»» 1947 Eva Plaan-Hansumäe, Eesti kergejõustiklane (Vändra vald, Pärnumaa). 8-kordne Eesti individuaalne meister (800 m, 15000 m, krossijooks, sees 600 m) ja seitsmel korral teatejooksudes. Parandas 1968 kolm korda Eesti rekordit 1500 m jooksus (4.40,6 - 4.31,9). 800 m rekord 2.05,5 (1971), 1500 meetris 4.29,6 (1972).
»»» 1950 Gilles Villeneuve, Kanada autovõidusõitja (Richelieu, Quebec – surn. 08.05.1982 Zolder, Belgia). Osales F1 autode MM-sarjas 1977-1982, teine koht üldarvestuses 1979 (tiimikaaslase Jody Scheckteri järel), seitsmes koht 1981. Startis 67 korda, võitis 6 GP-d, lõpetas 13 korda esikolmikus, alustas kaks korda parimalt stardikohalt ning sõitis 8 GP-l kiireima ringi. Meeskonnad McLaren ja Ferrari. Esimene GP oli Briti GP 1977, viimane Belgia GP 1982. Esimese võidu sai 1978 Kanada GP-l ja viimase 1981 Hispaania etapil. Osales McLareniga vaid ühel etapil, 1977. aasta kahel viimasel etapil istus juba Ferrari roolis. Alustas lumerajasõitudega, 1976 osales Formula Atlanticu sarjas, kus jäi silma McLarenile. Hukkus Belgia GP treeningul Zolderi rajal. Kanadalane püüdis boksi siirduvast Jochen Massist mööduda paremalt, kuid tema Ferrari vasak esiratas tabas sakslase Marchi paremat tagaratast. Auto tõusis õhku ja maha kukkudes purunes täielikult. Turvarihmad purunesid, kiiver tuli peast ning piloot lendas kokpitist välja suure kaarega vastu raja turvavõrku. Kiirabi toimetas Villeneuve'i küll haiglasse, kuid vigastused olid nii rasked, et õhtul mees suri. Võidusõiduringkondades ja pealtvaatajate hulgas populaarset sportlast jäid leinama abikaasa Joann ja kaks last, Jacques ja Melanie. Esimene astus isa jälgedes ning oli temast edukam - 1995 võitis Jacques Villeneuve Indianapolise 500 miili sõidu ja CART-sarja, 1979 krooniti F1 klassis maailmameistriks.
»»» 1951 Robert Dennis "Bob" Latchford, Inglismaa jalgpallur, ründaja (Birmingham). Inglismaa koondises 1977-1978 kokku 12 mängu ja 5 väravat. Klubid: Birmingham City (1968–1974), Everton (1974–1981), Swansea City (1981–1984), NAC Breda (1984), Coventry City (1984–1985), Lincoln City (1985–1986), Newport County (1986, laen) ja Merthyr Tydfil (1986–1987). Inglise meistriliiga edukaim väravakütt 30 tabamusega hooajal 1977/1978. Oli Evertoni edukaim väravalööja kuus hooaega järjest. Walesi karikavõitja 1982, 1983, 1987.
»»» 1952 Wilhelmus "Wim" Gerardus Rijsbergen, Hollandi jalgpallur, kaitsja (Leiden). Hollandi koondises 1974-1978 kokku 28 mängu ja 1 värav. MM-võistluste hõbe 1974 ja 1978. Mängis suurema osa karjäärist (1971-1978) Rotterdami Feyenoordis, 1979-1983 ka New York Cosmoses. MM-il 2006 Trinidad & Tobago koondise abitreener.
»»» 1955 Tibor Nyilasi, Ungari jalgpallur, ründaja (Várpalota). Ungari koondises 1975-1985 kokku 70 mängu ja 32 väravat. MM-finaalturniiril 1978 (eemaldati mängus Argentinaga) ja 1982. Mängis Budapesti Ferencvarose (1972-1983) ja Viini Austria (1983-1988) eest. Ungari meister 1976, 1981, karikavõitja 1974, 1976, 1978. Austria meister 1984-1986 ja karikavõitja 1986. Ungari liiga edukaim väravakütt 1981 ja Austria liigas 1986. Treenis 1990. aastatel kaks perioodi Ferencvarost, Ungari meister 1992 ning karikavõitja 1991, 1993, 1994.
»»» 1955 Mable Fergerson, USA kergejõustiklane (Los Angeleses, California). Olümpiahõbe 1972 Münchenis 4 x 400 m teatejooksus koos Madeline Manningi, Cheryl Toussaint'i ja Kathy Hammondiga. Individuaalselt viies koht (51,96). Võistles peamiselt 400 m jooksu, USA rekordid 52,05 ja 51,91 (mõlemad 1972). Kolmekordne USA meister.
»»» 1958 Bernard Genghini, Prantsusmaa jalgpallur, poolkaitsja (Soultz-Haut-Rhin). Prantsusmaa koondises 1980-1986 kokku 27 mängu ja 6 väravat. EM-kuld 1984, MM-võistluste neljas 1982 ja kolmas 1986. Üks viiest mängijast, kes löönud MM-võistlustel värava otse karistuslöögist (ülejäänud Pelé, Rivelino, Teofilo Cubillas ja David Beckham). Klubid: FC Sochaux (1976-1982), AS Saint-Étienne (1982-1983), AS Monaco (1983-1986), Genfi Servette (1986), Olympique de Marseille (1986-1988) ja Girondins de Bordeaux (1988-1989).
»»» 1959 Dagmar Lurz, Saksamaa iluuisutaja (Dortmund). Olümpiapronks 1980 Lake Placidis naisüksiksõidus. MM-võistluste hõbe 1980 ja pronks 1977, EM-võistluste hõbe 1977, 1978, 1979 ja 1980. Saksamaa meister 1977-1980. Lõpetanud Kölni ülikooli arstina, Saksamaa koondise arst. Omab ISU kohtuniku litsentsi.
»»» 1961 Mark John Douglas Messier, Kanada jäähokimängija, ründaja (Edmonton, Alberta). Kanada üks kõigi aegade edukamaid mängijaid, kelle profikarjäär kestis üle veerandsaja aasta, 1978-2004. NHL-is on ta kõigi aegade teine nii põhihooaja punktide (1887), play-offi punktide (295) kui ka põhihooajal mängitud mängude (1756) poolest. Võitnud Edmonton Oilersi ja New York Rangersiga kuus korda Stanley Cupi ning olnud ainsana mõlema karikavõitja kapteniks. Valiti hoki Kuulsuse halli 2007. NHL-i draftis 1979 valis Edmonton Oilers ta kolmandas ringis üldjärjestuses 48-ndana. Mänginud 1978-1979 WHA klubides Indianapolis Racersis ja Cincinnati Stingersis, liitus ta järgmiseks tosinaks aastaks Oilersiga. Stanley karikas võideti tema osalusel 1984, 1985, 1987, 1988 ja 1990. Oilersi kokkuhoiuprogrammi raames kaubeldi Messier 1991 New York Rangersile, kus ta kevadel 1994 võitis oma kuuenda Stanley karika. 1997-2000 mängis Vancouver Canucksis ja lõpetas karjääri taas Rangersis 2000-2004. 12. septembril 2005 teatas ESPN-i raadioprogrammis oma loobumisest. 12. jaanuaril 2006 loobus Rangers enne põhihooaja mängu Oilersiga 75 minutit kestnud emotsionaalse tseremoonia käigus särgist numbriga 11 (hall ei mahutanud kõiki soovijaid, pileteid müüdi mustal turul isegi 30 000 dollari eest!). Hart Memorial Trophy 1990 ja 1992, Conn Smythe Trophy 1984, Lester B. Pearson Award 1990 ja 1992. osalenud NHL-i Tähtede mängul 15 korda, kuulunud kolmel hooajal NHL-i Tähtede esimesse ründekolmikusse. 13. novembril 2006 asutas NHL igakuise auhinna Mark Messier Trophy.
»»» 1962 David James O'Connor, USA ratsutaja (Gaithersburg). Olümpiavõitja 2000 Sydneys kolmevõistluses ind. (kolmanda ameeriklasena olümpiaajaloos) ja -pronks võistk. ning -hõbe 1996 võistk. Ind. maailmameister 2002 Jerezis. Praegu USA ratsutamisliidu president. Tema kuulsamad hobused: Custom Made, Giltedge, Wilton Fair, The Native.
»»» 1964 Virgil Eugene "Quicksilver" Hill, USA poksija (Clinton, Missouri). Olümpiahõbe 1984 Los Angeleses keskkaalus. Profipoksi maailmameister poolraskekaalus ja I raskekaalus aastatel 1987-2007 kokku viis korda. Pidas profiringis 56 matši, võitis 50 (sh. 23 nokaudiga) ja kaotas 6. Viimases matšis kohtus 31. märtsil 2007 Henry Maskega ja kaotas.
»»» 1966 André Ribeiro, Brasiilia autovõidusõitja (São Paulo). Osales ChampCar-sarjas neli hooaega võitis kolm võistlust. Meeskonnad Tasman Motorsports ja Penske Racing. Osales ühe korra Indianapolise 500 miili sõidus (1995) ja sai 18. koha. Lõpetas 1998, tegutseb São Paulos United Auto autodiilerina.
»»» 1966 Aleksandr Halifman, Venemaa maletaja (Leningrad). FIDE maailmameister 1999, võitis Las Vegases peetud olümpiasüsteemis turniiri kuuepartiilises finaalis Vladimir Akopjani 3,5:2,5. Aasta hiljem New Dehlis kaotas veerandfinaalis hilisemale võitjale Viswanathan Anandile. Alustas maletamist isa õhutusel 6-aastasena. Teenis rahvusvahelise suurmeistri tiitli juba 1990 pärast esikohta New York Openil. N Liidu noortemeister 1982, N Liidu meister 1984, Moskva meister 1985 ja 1987, Venemaa meister 1996. Turniirivõite: 1990 Groningen, 1993 Ter Apel, 1994 Eupen, 1995 Peterburi, 1997 suurmeistrite turniir Peterburis, 1997 Aarhus, 1998 Bad Wiessee, 2000 Hoogenveen. Võistkondlik maailmameister 1997 Luzernis ja maleolümpia võitja 2000. Aastatel 1990-2003 mängis erinevate Saksamaa klubide eest: FTG Frankfurt (1990-1992), SC Stadthagen (1992-1994), PSV Duisburg (1994-1997), SG Porz (1997-2003). Veab Peterburis koos oma treeneri Gennadi Nesisega malekooli (Male suurmeistrite kool), kus on õpilasi kogu maailmast. Kooli moto on "Male võrdub intellekt pluss iseloom". FIDE reitingutabeli kõrgeim Elo 2702 (2001). Maleolümpial 2008 Dresdenis oli Eesti koondise treener.
»»» 1967 Andrei Inešin, Eesti jahilaskur (Tallinn). Maailmameister 2007 Zagrebis kaarrajal 148 tabamusega 150 võimalikust. Olümpiamängudel 1992 Barcelonas (võistles SRÜ võistkonnas) 25., 1996 Atlantas 7., 2000 Sydneys 19., 2004 Ateenas 21.- 28. koht ja 2008 Pekingis 18. MM-võistlustel 1991 oli viies, EM-võistlustel 1991 ja 1992 kuues koht. MK-võistluste finaali võitja 1998. NSV Liidu meistrivõistlustelt 1989 hõbe- ja 1988 pronksmedal. Meistersportlane 1986, suurmeister 1989. Lõpetas 1984 Tallinna 5. keskkooli, õppinud TPedI KKT-s ja TTÜ-s. Alustas jahilasketreeninguid 1981 Rocca al Mare tiirus Vladimir Bobrovi juhendamisel, aastast 1999 Dimitri Mälson ja viimastel aastatel Mati Mark. Pojad Aleksei ja Danila, hobid kalapüük ja jahilkäimine. Oma tugevuseks on Inešin arvanud tahtekindluse. 26. septembril 2007 esitles Eesti Post Andrei Inešinile pühendatud tervikasja (pealetrükitud maksetähisega postkaart), mille kujundas Lembit Lõhmus.
»»» 1967 Iván Luis Zamorano Zamora, Tšiili jalgpallur, ründaja (Santiago). Tšiili kõigi aegade üks paremaid jalgpallureid. Tšiili koondises aastatel 1987-2001 kokku 69 mängu ja 34 väravat. Osales 1998 MM-võistluste finaalturniiril. Olümpiapronks 2000 Sydnyes, turniiri edukaim väravakütt. Alustas karjääri 1985 Trasandino klubis, enne Euroopasse siirdumist mängis veel Cobresalis (1986-1988). Vanas Maailmas oli esimene klubi St. Gallen (1988-1990), edasi Sevilla (1990-1992), Madridi Real (1992-1996) ja Milano Inter (1996-2001). Lõpetas karjääri Mehhikos Club Américas (2001-2003) ja kodumaal Colo-Colos (2003). Mängis Reali eest Hispaania liigas 137 mängu ja lõi 77 väravat. Hispaania meister ja La Liga edukaim väravakütt 1995. UEFA karikavõitja Interiga 1998. 2004 arvas Pele ta 125 parema elava jalgpallikuulsuse sekka (teine Tšiili esindaja nimistus oli kaitsja Elías Figueroa). Hüüdnimed Bam Bam (Ränirahnude tegelase järgi) ja Iván el Terrible (Ivan Julm). Popstaar Madonna nimetas Zamoranot 1998. aasta MM-i aegu World Cupi seksisümboliks. Abielus argentina modelli María Alberóga, tütar Mia Pascale sündis jaanuaris 2006. Töötab Tšiili U-18 koondise abitreenerina, kodumaal ennustatakse talle tulevikus ka rahvuskoondise juhi kohta.
»»» 1970 Peter van Petegem, Belgia jalgrattur (Brakel). Elukutselisena sõitis 1992-2007, MM-il grupisõidus hõbe 1988 Valkenburgis ja pronks 2003 Hamiltonis. Olnud edukas peamiselt klassikutel. Tähtsamad võidud: Ronde van Vlaanderen (1999, 2003), Paris-Roubaix (2003), üks üheksast ratturist, kes võitnud need mõlemad ühel aastal.
»»» 1971 Christian Fittipaldi, Brasiilia autovõidusõitja (São Paulo). Osalenud nii F1 (1992-1994), Champ Cari (1995-2002) kui NASCAR-i (2002-2003) sarjas. F1-s 43 GP-d (Minardi, Footwork), Champ Caris 2 etapivõitu. Endise F1-piloodi ja tiimiomaniku Wilson Fittipaldi poeg ja F1 maailmameistri Emerson Fittipaldi vennapoeg.
»»» 1971 Josep "Pep" Guardiola Sala, Hispaania jalgpallur (poolkaitsja) ja treener (Santpedor, Kataloonia). Hispaania koondises 1992-2001 kokku 47 mängu ja 5 väravat. Olümpiavõitja 1992 Barcelonas. Mänginud MM-il 1994 ja Euro 1996-l. Klubid: FC Barcelonas (1990-2001), Brescia Calcio (2001–2002, 2003), AS Roma (2002–2003), Al-Ahli (2003–2005) ja Dorados de Sinaloa (2006). 5. juunil 2008 kinnitati FC Barcelona peatreeneriks.
»»» 1972 Kjersti Tysse-Plätzer, Norra kergejõustiklane (Os, Hordaland). Olümpiahõbe 2000 Sydneys ja 2008 Pekingis 20 km käimises, 2004 Ateenas 12. koht. MM-võistlustel 2007 Osakas neljas koht. 42-kordne Norra meister erinevatel distantsidel. Isiklik rekord 20 km - 1:27.07 (2008), 10 km - 41.16. Lapsed Kiara Lea ja Sebastian, noorem vend Erik Tysse samuti käija.
»»» 1974 Marco Geisler, Saksamaa sõudja (Cottbus). Paariaerulisel neljapaadil neljakordne maailmameister (1999, 2001-2003) ja kolmekordne hõbedavõitja (1995, 1997, 1998). Atlanta olümpial 1996 oli varumees, Sydneys 2000 sai pronksmedali ja Ateenas 2004 viienda koha.
»»» 1977 Jean-Patrick Nazon, Prantsusmaa jalgrattur (Épinal). Sõitnud profina alates 1997. aastast. Võitnud Tour de France'il 2 etappi (juubelituuril 2004 kandis ühe päeva ka liidrisärki), Pariisi-Nice'i tuuril 1 etapi, Critérium Internationalil ja Dunkerque'i velotuuril 2 etappi. Klubid Française des Jeux, Jean Delatour ja Ag2r-La Mondiale.
»»» 1978 Thor Hushovd, Norra jalgrattur (Grimstad). Tuntud nii sprinteri kui temposõitjana. Enne elukutseliste leeri siirdumist 1998 tuli U-23 vanuseklassis temposõidu maailmameistriks (1998) ja võitis samas vanuseklassis Pariisi - Roubaix ja Pariisi - Toursi klassiku. Sõitnud algusest peale Crédit Agricole'i meeskonnas. Norra meister temposõidus 2004 ja 2005 ning grupisõidus 2004. Võitis 2006 UCI ProTouril 7 võistlust, sealhulgas ka kaks etappi 93. Tour de France'il, proloogi ja viimase etapi Pariisis, 2008 sai esikoha teisel etapil. Vueltal a Españal 2006 võitis kuuenda etapi, kandis kolm etappi liidrisärki ja võitis lõpuks aktiivseima ratturi arvestuses. 2005 lõpetas Tour de France'i punktiarvestuse parimana, pärast teist etappi sai temast esimene norralane, kes kandnud Touril kollast liidrisärki. Võitnud Tour de France'il kokku 6, Vueltal 2 etappi ja Giro d'Italial 1 etapi (2007). Hüüdnimi The Bull (või Bear) from Grimstad (Pull või Karu Grimstadist).
»»» 1978 Stev Theloke, Saksamaa ujuja (Karl-Marx-Stadt). Olümpiapronks 2000 Sydneys 100 m seliliujumises ja 4 x 100 m kombineeritud teateujumises. EM-võistlustelt 1999-2004 kokku 9 (5+2+2) medalit 50 m ja 100 m seliliujumises (7) ning teateujumises (2). Arvati Saksamaa koondisest välja 2005, kui kritiseeris enne EM-i ujumisliitu.
»»» 1978 Bogdan Ionuţ Lobonţ, Rumeenia jalgpallur, väravavaht (Hunedoara). Rumeenia koondise esiväravat alates 1998. aastast, kokku 71 mängu. EM-võistluste finaalturniiril 2000 ja 2008. Klubid: Hunedoara Corvinul (1995-1997), Bukaresti Rapid (1997-2000), Amsterdami Ajax (2000-2005), Bucaresti Dinamo (2001-2002, laen; 2007-) ja Fiorentina (2006-2007). Rumeenia meister 1999, 2002, karikavõitja 1998 ja superkarika võitja 1999. Hollandi meister 2002, 2004, karikavõitja 2002. Hüüdnimi Pisica (Kass).
»»» 1979 Paulo Renato Rebocho Ferreira, Portugali jalgpallur, kaitsja (Cascais). Portugali koondises alates 2002. aastast 52 mängu. MM-võistlustel 2006 neljas koht, EM-võistluste hõbe 2004, finaalturniiril ka 2008. Klubid: GD Estoril (1997-2000), Setúbali Vitória (2000-2002), FC Porto (2002-2004) ja Londoni Chelsea (2004-). Portugali meister 2003, 2004 ja karikavõitja 2003. UEFA Meistrite liiga võitja 2004, UEFA Cupi ja superkarika võitja 2003. Inglismaa meister 2005, 2006, FA Cup 2007, liiga karikas ja FA Community Shield 2005.
»»» 1979 Brian Gionta, USA jäähokimängija, ründaja (Rochester, New York). Mänginud profina 2001. aastast, NHL-i drafti 82. valik 1998 (New Jersey Devils). Siirdus NHL-i mängima 2001 ja jäänud siiani Devilsi koosseisu. Stanley karikavõitja 2003. Seisuga detsember 2008 lühim (170 cm) mängija NHL-is. Hüüdnimed Gio, The Rochester Rocket.
»»» 1981 Olivier Rochus, Belgia tennisist (Naumur). Elukutseline 1999. aastast, üksikmängus ATP Touril kaks turniirivõitu (Palermo 2000 ja München 2006) ja neli korda finaali kaotaja. Kõrgeim koht maailma edetabelis 24. (17. oktoobril 2005). Neljas ring Wimbledonis 2003, US Openil 2004 ja Australian Openil 2005, kolmas ring French Openil 2003, 2006. Teeninud auhinnaraha 3,41 miljonit dollarit (2008). ATP Touri lühim (167 cm) mängija. Oli noorteklassis Roger Federeri partner paarismängus.
»»» 1982 Christian Galenda, Itaalia ujuja (Dolo, Veneetsia). MM-võistluste hõbe 2007 Melbourne'is 4 x 100 m vabaujumises. EM-võistluste kuld 2004 Madridis ja hõbe 2008 Eindhovenis 4 x 100 m vabaujumises ning pronks 100 m vabaujumises ja 4 x 100 m vabaujumises 2002 Berliinis. Lühiraja MM-i kuld 2006 Shanghais 4 x 100 m vabaujumises. Osales ka Ateena olümpial 2004.
»»» 1985 Dale Begg-Smith, Austraaliat esindav Kanada vigursuusataja (Vancouver, British Columbia). Olümpiavõitja 2006 Torinos küngaslaskumises. Austraalia kõigi aegade kolmas taliolümpiavõitja. Koos venna Jasoniga (esindas olümpial samal alal samuti Austraaliat) multimiljonäridest ettevõtjad (AdsCPM, CPM Media). Austraalia kodakondsus 2003.
SURMAPÄEV
««« 1967 Barney Ross (sünd. Dov-Ber Rasofsky), USA poksija (Chicago, Illinois – sünd. 23.12.1909 New York City). Juudisoost kolmekordne profipoksi maailmameister ja sõjakangelane. Pidas 1929-1938 kokku 81 kohtumist, võitis 72 (sh. 22 nokaudiga), kaotas 4, viigistas 3 ning 2 lõppesid tulemuseta. Sõja ajal teenis merejalaväelasena, lahingutes üles näidatud vapruse eest teenis välja Hõbetähe.
««« 1967 Reese "Goose" Tatum, USA korvpallur (El Paso, Texas – sünd. 31.05.1921 El Dorado, Arkansas). Alustas pesapallurina neegrite liigas, seejärel liitus korvpallitsirkusega Harlem Globetrotters ning tõusis kiiresti meeskonna esikoomikuks. Kasutas oma mängudes hulgaliselt koomilisi efekte ja liikumisi, paljud neist omandasid kultusliku kuulsuse. Mitmed trikid põhinesid ka anatoomilisele iseärasusele - tema käed olid nii pikad, et ta võis kummardamata puudutada oma põlvi. Just Tatumil omistatakse haakviske leiutaja au, samuti kuulus tema repertuaari skyhook, millega hiljem sai kuulsaks Kareem Abdul-Jabbar. II maailmasõja veteran, maeti Fort Blissi kalmistule.
««« 1976 Gertrud Gabl, Austria mäesuusataja (St. Anton am Arlberg – sünd. 26.08.1948 Sankt Anton am Arlberg). MK-sarja üldvõitja 1969, samuti slaalomi parim. Võitis MK-sarjas 1968-1969 kokku seitse etappi, neist viis slaalomis ja kaks suurslaalomis. Esikolmikus kokku 16 korda. MM-võistlustel 1970 Val Gardenas slaalomis neljas ja suurslaalomis viies. Olümpiamängudel jäi parimaks 9. koht 1968 Grenoble'is suurslaalomis. Loobus 1972 tippspordist 23-aastaselt ja abiellus rikka saksa ärimehega. Hukkus suusasõidul lumelaviinis oma kodulinna lähistel. St. Antonis on esimese austerlasest MK-sarja võitja auks nimetatud tänav (Gertrud Gabl-Weg).
SÜNDMUSED
¤ 1895 asutati jalgpallimeeskond Amsterdam AFC.
¤ 1902 püstitas tõstja Voldemar Seeberg Tallinnas maailmarekordi lamades kahe käega surumises – 114,5 kilo kaaluvat kangi surus ta järjest 21 korda.
¤ 1938 lahkus Eesti rahvusvahelisest uisuliidust, põhjuseks rahanappus ja huvi puudumine koduses uisuspordis.
¤ 1953 sõideti F1 autode MM-sarja etapp esimest korda väljaspool Euroopat. Buenos Airese etapil osales 16 autot. Giuseppe Farina auto sööstis pealtvaatajate sekka ning hukkus 9 ja vigastada sai 40 inimest.
¤ 1958 tuli NHL-i ajaloos väljakule esimene mustanahaline mängija. William O'Ree tegi kaasa Boston Bruinsi rivistuses.
¤ 1967 peeti NHL-i 20. Tähtede mäng, milles Montreal alistas koduplatsil liiga tähtede meeskonna 3:0.
¤ 1970 uisutas rootslane Hasse Börjes Davosis 500 m maailmarekordiks 38,9 sekundit.
¤ 1973 otsustas ENSV Kehakultuuri- ja Spordikomitee ära jätta Eesti IV talispartakiaad nigelate lumeolude tõttu.
¤ 1983 taastas ROK Jim Thorpe'i õigused olümpiavõitjana, mis olid temalt ära võetud seoses pesapallimängus teenitud 20 dollariga 70 aastat tagasi.
¤ 1991 lõppes Pariisi - Dakari maratonralli. Veoautode arvestuses saavutas KamAZ-il sõitnud Eesti ekipaaž Joel Tammeka, Juhan Anupõld ja Enno Piirsalu kolmanda koha.
¤ 1991 peeti Australian Openi ajaloo kõigi aegade pikim kohtumine, milles sakslasel Boris Beckeril kulus itaallase Omar Camporese alistamiseks 5 tundi ja 11 minutit.
¤ 1992 võitis NHL-i 43. Tähtede mängus Philadelphias Campbelli konverentsi meeskond Walesi konverentsi tähti 10:6. Kohtumise MVP-ks valiti Walesi poolel mänginud Brett Hull.
¤ 1997 olid NHL-i 47. Tähte mängus vastamisi Ida ja Lääs. San Jose Arenal peetud kohtumise võitis Ida 11:7.
¤ 1998 pidasid Vancouveris NHL-i 48. Tähtede mängu Põhja-Ameerika ja muu maailma tähed. Ameeriklased võitsid 8:7.
¤ 1998 teatas Boston Celtics, et Robert Parrishi numbrit 00 ei anta enam kellelegi.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002),
Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
