SÜNNIPÄEV

»»» 1900 Mihhail Butussov
, N Liidu jalgpallur, jääpallimängija ja treener (Sankt-Peterburg – surn. 11.04.1963 Leningrad). Mängis N Liidu koondises 2 ametlikku ja 5 mitteametlikku mängu ja lõi 4 väravat (3+1). Lõi Liidu koondise esimese värava ametlikus kohtumises. Mängis erinevates Peterburi klubides, tuli 1924 ja 1932 Vene NFSV meistriks. Töötas treenerina Leningradi, Tbilisi, Kiievi ja Taškendi Dinamos ja Leningradi Zeniidis. Üks seitsmest sportlikust vennast (ülejäänud olid Kirill, Vassili, Aleksandr, Vassili, Konstantin ja Pavel).

»»» 1902 Paavo Yrjölä, Soome kergejõustiklane (Hämeenkyrö – surn. 11.02.1980 Hämeenkyrö). Olümpiavõitja 1928 Amsterdamis kümnevõistluses 8053 punktiga kaasmaalase Akilles Järvineni ees. 1924 Pariisis 9. ja 1932 Los Angeleses 6. koht. Lisaks sai Amsterdamis kuulitõukes 9. koha. Soome meister kümnevõistluses 1925-1927. Püstitas kolm MR-i: 6460 punkti 1926 (7832 vana punktitabeli järgi), 6586 punkti 1927 (8053) ja 6587 punkti 1928 (8053). Vend Iivari Yrjölä oli samuti kümnevõistleja, poeg Matti Yrjölä edukas kuulitõukaja. Hüüdnimi Hämeenkyrön karhu.

»»» 1924 George Lawrence Mikan
, USA korvpallur (Joliet, Illinois – surn. 01.06.2005 Scottsdale, Arizona). Hüüdnimi Mr. Basketball. Mängis 1946-1956 Chicago American Gearsis (NBL) ja Minneapolis Lakersis (NBL, BAA ja NBA), keskmängija (208 cm) nüüdisaegse ampluaa esimesi kujundajaid. Võitis kokku 7 NBL-i, BAA ja NBA meistrikulda, oli 1953 Tähtede mängu MVP, esimese nelja NBA Tähtede meeskonna liige. XX sajandi esimese poole parim korvpallur. Kuulsuse hallis 1959.

»»» 1926 Sverre Stenersen, Norra suusakahevõistleja (Målselv, Troms – surn. 16.12.2005 Målselv, Troms). Olümpiavõitja 1956 Cortina d'Ampezzos ja -pronks 1952 Oslos. MM-võistluste kuld 1954 Falunis ja hõbe 1958 Lahtis. Klubi Målselv IL, võitis kokku 13 Norra meistritiitlit. Holmenkolleni suusamängude võitja 1955, 1956 ja 1959. Holmenkolleni medal 1955 koos kuningas Haakon VII, Hallgeir Brendeni ja Veikko Hakulineniga. Hiljem on samast Tromsi maakonnast kahevõistluses olümpiavõitjaks jõudnud Fred Børre Lundberg (1994) ja Bjarte Engen Vik (1998).

»»» 1933 Jean Wicki, Šveitsi bobisõitja, roolimees (Sierre, Valais). Olümpiavõitja 1972 Sapporos neljabobil ning -pronks 1972 kahe- ja 1968 Grenoble'is neljabobil.

»»» 1936 Denis Hulme, Uus-Meremaa autovõidusõitja (Motueka – surn. 04.10.1992 Mount Panorama). Osales F1 autode MM-sarjas 1965-1974 kokku 112 GP-sõidul, võitis neist 8, lõpetas 33 korda esikolmikus, startis 1 korra parimalt stardikohalt ning sõitis 9 korda kiireima ringi. Krooniti 1967 maailmameistriks. Meeskonnad Brabham (1965-1967) ja McLaren (1968-1974). Osales neli korda ka Indianapolise 500 miili sõidus, saades 1967 ja 1968 neljanda koha. Suri oma lemmikvõidusõidul Bathurst 1000 Austraalias Mount Panorama rajal, kui sõidu ajal tabas teda ulatuslik infarkt. Hulme suutis küll auto peatada, kuid oli päästjate kohale jõudes juba surnud. Pilt 1

»»» 1942 Roger Lemerre
, Prantsusmaa jalgpallur (kaitsja) ja treener (Bricquebec). Mängis 1968-1971 Prantsusmaa koondises 6 mängu. Klubid: CS Sedan (1961-1969), FC Nantes (1969-1971), AS Nancy (1971-1973) ja RC Lens (1973-1975). Alustas 1975 treeneritööd Red Star FC-s, 1998. aasta MM-il oli koondise abitreener, pärast MM-i sai peatreeneriks. Viis meeskonna 2000 Euroopa meistriks ja 2001 Confederations Cupi võitjaks, kuid astus tagasi pärast 2002. aasta MM-i, kui prantslased ei pääsenud alagrupist edasi. 2002-2007 oli Tuneesia koondise peatreener, 2004 tulid tuneeslased tema juhendamisel Aafrika meistriks.

»»» 1942 Jürgen May
, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Nordhausen, Tüüring). Püstitas 14. juulil 1965 Erfurdis Euroopa rekordi 1500 meetris 3.36,4-ga ja kuus päeva hiljem samas maailmarekordi 1000 m jooksus 2.16,2-ga. 1966. aasta EM-il andis ühe jooksususse tootva firma ülesandel altkäemaksu koondisekaaslasele Jürgen Haasele, et too kannaks 10 000 m finaalis selle firma jooksukingi. Üks Lääne-Saksamaa rivaalitsev jalatsitootja märkas aga Haase jalavarje ja tegi asja avalikuks. May eemaldati SDV koondisest eluks ajaks. 1967 emigreerus Lääne-Saksamaale ja jätkas seal karjääri. Tiitlivõistlustele ta siiski enam ei pääsenud.

»»» 1946 Fabio Capello
, Itaalia jalgpallur (poolkaitsja) ja treener (Pieris, San Canzian d'Isonzo, Gorizia). Mängis 1972-1976 Itaalia koondises 32 mängu ja lõi 8 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1974. Klubid: SPAL (1964–1967), AS Roma (1967–1969), Torino Juventus (1969–1976) ja AC Milan (1976–1979). Itaalia meister 1972, 1973, 1975, 1979 ja karikavõitja 1969, 1977. UEFA meistrite karikasarja finalist 1973. Treenerina alustas 1991 AC Milanis, mida juhendas 1996. aastani ja seejärel ka 1997–1998. Madridi Reali loots 1996–1997 ja 2006–2007, AS Romas 1999–2004 ja Juventuses 2004–2006. Kinnitati 14. detsembril 2007 Inglismaa koondise esimeseks võõramaalasest peatreeneriks. Itaalia meister 1991-1994, 1996, 2001 (2005 ja 2006 viis meistriks Juventuse, kuid need meistritiitlid tühistati). Meistrite liiga võitja 1994, UEFA superkarika võitja 1994. Itaalia superkarikas 1992, 1993, 1994 ja 2001. Hispaania meister 1997 ja 2007. Serie A parim treener 2005. Pilt 2

»»» 1950 Annelie Ehrhardt-Jahns
, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Ohrsleben). Olümpiavõitja 1972 Münchenis 100 m tõkkejooksus (esimene olümpiavõitja sel distantsil). EM-võistluste hõbe 1971 ja kuld 1974. Parandas kolm korda MR-i: käsiajavõtuga 12,5 (1972 Potsdamis) ja 12,3 (1973 Dresdenis) ning elektroonilise ajavõtuga 12,59 olümpiafinaalis Münchenis.

»»» 1951 Nobutaka Taguchi, Jaapani ujuja (Saijo, Ehime). Olümpiavõitja 1972 Münchenis 100 m ja -pronks 200 m rinnuliujumises. Tõi Japaanile ujumismedali pärast 16-aastast vaheaega. MM-võistlustel 1973 Belgradis mõlemal rinnuliujumise distantsil pronksmedal. Ujumise Kuulsuse hallis 1987.

»»» 1957 Nicholas "Nick" Alexander Faldo
, Inglismaa golfar (Welwyn Garden City). Mänginud elukutselisena 1976. aastast, võitnud 40 turniiri (sh 9 PGA ja 30 European Touril). The Mastersi võitja 1989, 1990, 1996, British Openi võitja 1987, 1990, 1992, US Openi teine 1988 ja PGA meistrivõistluste teise koha jagajaid 1992. PGA Touri aasta mängija 1990, European Touri parim 1989, 1990 ja 1992. Golfi Kuulsuse hallis 1997. Ryder Cupi võitja 1985, 1987, 1989, 1995 ja 1997. Euroopa koondise mittemängiv kapten 2008. Juhtinud maailma edetabelit 98 nädalat. Pilt 3

»»» 1957 Irene Epple, Saksamaa mäesuusataja (Seeg, Bavaria). Olümpiahõbe 1980 Lake Placidis suurslaalomis ja MM-võistluste hõbe 1978 Garmisch-Partenkirchenis. Võitis MK-sarjas kokku 11 etappi, väikese kristallgloobuse võitja 1982 suurslaalomis ja alpi kahevõistluses. Saksamaa parim naissportlane 1980.

»»» 1965 Aini Leik (aastast 1986 Veskiväli), Eesti allveeujuja (Tallinn). Võitis 1985 allveeorienteerumise MM-võistlustel ind. kulla, hõbeda ja pronksi ning võistkonnaharjutuses kulla., 1984 ja 1986 pälvis EM-il kokku 6 (4+1+1) medalit. Võitis 1983-1989 N Liidu meistrivõistlustel 18 (6+7+5) medalit. N Liidu absoluutne meister 1984. Võistles Eesti koondises 1981-1989 ja N Liidu koondises 1984-1986. Alustas sportimist 1973 Dünamo ujumiskoolis Ulvi Indriksoni ja Lotte Moori õpilasena, allveesporti harrastas alates 1977. aastast Kalevis Õnne Pollisinski juhendamisel.

»»» 1966 Kurt Browning
, Kanada iluuisutaja (Rocky Mountain House, Alberta). Maailmameister 1989-1991 ja 1993 ja hõbe 1992. Osales ka kolmel olümpial 1988-1994, kuid pidi leppima 8., 6. ja 5. kohaga. Kandis Lillehammeris 1994 Kanada koondise lippu. Tulnud kolm korda ka elukutseliste maailmameistriks, Kanada parim sportlane 1990. Sooritas 25. märtsil 1988 MM-il Budapestis esimesena puhtalt neljakordse hüppe. Iluuisutamise Kuulsuse hallis 2000. Abielus Kanada rahvusballeti tähe Sonia Rodriguezega, pojad Gabriel ja Dillon.

 1  3

»»» 1966 Luke Jensen
, USA tennisist (Grayling, Michigan). French Openi võitja 1993 meespaarismängus koos kaasmaalase Murphy Jenseniga. Tõusis paarismängu edetabelis kuuendale kohale (1. november 1993) ja võitis selles mänguliigis 10 turniiri. Tenniseproff oli ka tema vanem vend Murphy Jensen.

»»» 1971 Jason Wynn McAteer
, Iirimaa jalgpallur, poolkaitsja (Birkenhead, Inglismaa). Mängis Iirimaa koondises 1994-2004 kokku 52 mängu ja lõi 3 väravat. Osales MM-võistluste finaalturniiril 1994 ja 2002. Klubid: Bolton Wanderers (1992–1995), Liverpool (1995–1999), Blackburn Rovers (1999–2001), Sunderland (2001–2004) ja Tranmere Rovers (2004–2007). Lõpetas profikarjääri 12. juunil 2007 ja on nüüd Chester City peatreener.

»»» 1973 Alexandra Meissnitzer
, Austria mäesuusataja (Abtenau, Salzburg). Olümpiahõbe 1998 Naganos suurslaalomis ning -pronks Naganos ja 2006 Torinos supersuurslaalomis. MM-kuld 1999 Vailis suur- ja supersuurslaalomis, hõbe 2003 St. Moritzis kiirlaskumises. MK-sarja üldvõitja 1999, lisaks samal hooajal veel suur- ja supersuurslaalomi karikas. Kokku 14 etapivõitu. Suusatama innustas teda mehaanikust isa Hans. 13. märtsil 2008 lõpetas ta MK-sarja supersuurslaalomi Bormios kolmandana ja on vanim naismäesuusataja, kes sarjas esikolmikusse jõudnud.

»»» 1974 Vincenzo Montella, Itaalia jalgpallur, ründaja (Pomigliano d'Arco, Campania). Itaalia koondises 1999-2005 kokku 20 mängu ja 3 väravat. Euro 2000 hõbe, MM-võistluste finaalturniiril 2002. Klubid: Empoli (1992-1995), Genua (1992-1995), Genua Sampdoria (1996-1999, 2007-2008, laen), AS Roma (1999-), Fulham (2007, laen).

»»» 1975 Aleksandrs Koliņko, Läti jalgpallur, väravavaht (Riia). Mänginud alates 1997. aastast Läti koondises 82 korda. Euro 2004 finaalturniiril. Klubid: FK Interskonto (1994), Skonto-Metals (1995), Skonto (1996-2000), Crystal Palace (2000-2003), FC Rostov (2003-2004), Kaasani Rubiin (2005-2008), Riia JFK Olimps (2009) ja Bukaresti DInamo (mai-juuni 2009). Mängis Crystal Palace'is kokku 65 liigamängu, kuid näitas väga ebastabiilset vormi. Kuuldavasti öeldi talle leping üles pärast seda, kui ta varumeeste pingil istudes naeris parastavalt oma meeskonnale löödud värava puhul.

»»» 1975 Martin St. Louis, Kanada jäähokimängija, ründaja (Laval, Quebec). Mänginud elukutselisena 1997. aastast. Klubid NHL-is Calgary Flames (1998-2000) ja Tampa Bay Lightning (2000-). Hooajal 2003/2004 NHL-i edukaim väravakütt 94 punktiga ja Stanley karikavõitja. Esimene mängija pärast Wayne Gretzkyt, kes võitis samal hooajal Stanley karika ning sai nii Hart Memorial Trophy ja Lester B. Pearsoni auhinna omanikuks ning kaheksas mängija NHL-i ajaloos, kes saanud ühel hooajal nii Stanley karika, Art Ross Trophy ja Hart Memorial Trophy. Osalenud 5 korda NHL-i Tähtede mängus. MM-võistluste hõbe 2008 ja 2009. World Cupi võitjaid 2004, osales olümpiaturniiril 2006 Torinos.

»»» 1978 Wang Liqin, Hiina meeslauatennisist (Shanghai). Olümpiavõitja 2000 Sydneys paarismängus ja 2008 Pekingis meeskonnavõistluses, -pronks 2004 Ateenas ja 2008 Pekingis meesüksikmängus. Üksikmängu maailmameister 2001, 2005 ja 2007, meespaarismängu kuld 2001 ja 2003, hõbe 1999 ja 2007 ning pronks 2005, segapaarismängu kuld 2005 ja 2007 ning pronks 1997 ja 1999. Alustas harjutamist 6-aastaselt ja pääses Hiina koondisse juba 1993. aastal ehk 15-aastaselt. 2008. aasta maikuu seisuga maailma edetabeli kolmas reket üksikmängus. Mängib Shanghai linna meeskonnas.

»»» 1980 Craig Mottram, Austraalia kergejõustiklane (Frankston, Victoria). MM-võistluste pronks 2005 Helsingis 5000 m jooksus (esimene mitteaafriklane, kes sel distantsil pärast 1987. aastat medali saanud), Rahvaste Ühenduse mängude hõbe 2006 Melbourne'is 5000 m. Okeaania rekordid: miilijooks 3.48,98 - 2005), 2000 m 4.50,76 (2006), 3000 m 7.32,19 (2006), 2 miili 8.03,50 (2007), 5000 m 12.55,76 (2004), 10 km maanteejooks 27.54 (2004). 10 000 m jooksu isiklik rekord 27.34,48 (2008). Jooksis kogu senise karjääri Nike’i varustuses, 2009. aastast on tal leping adidasega.

»»» 1981 Marco Streller
, Šveitsi jalgpallur, ründaja (Basel). Šveitsi koondises alates 2003. aastast 26 mängu ja 11 väravat. MM-i finaalturniiril 2006 ja Euro 2008 finaalturniiril. Klubid: FC Basel (2000–2001, 2002, 2003–2004, 2007–), Baseli Concordia (2001–2002), FC Thun (2002–2003), VfB Stuttgart (2004–2006, 2006–2007), 1.FC Köln (2006, laen). Saksamaa meister 2007, Šveitsi meister 2004 ja 2008, karikavõitja 2008. Teatas, et peab EM-il oma viimased mängud koondise eest, sest pole rahul fännide suhtumisega.

»»» 1986 Richard Gasquet, Prantsusmaa tennisist (Béziers). Mänginud elukutselisena alates 2002. aastast, võitnud üksikmängus 5 ja paarismängus 2 turniiri. Kõrgeim koht maailma edetabelis üksikmängus seitsmes (9. juuli 2007). Jõudis Wimbledonis 2007 poolfinaali, US Openil 2005 ja 2006 ning Australian Openil 2007 ja 2008 neljandasse ringi, French Openil 2005 kolmas ring. Segpaarismängus French Openi võitja 2004 koos Tatiana Goloviniga. Andis 9. mail 2009 Miami turniiril kokaiini sisaldanud dopinguproovi. Positiivsed olid nii A- kui B-proov ja prantslast võib oodata kaheaastane võistluskeeld.

SURMAPÄEV

««« 1952 Jefim Bogoljubov
, Ukraina/Saksamaa maletaja (Triberg, Schwarzwald – sünd. 14.04.1889 Stanislavštšik, Kiievi kubermang). Mängis 1929 ja 1934 kaks MM-võistluste tiitlimatši Aleksander Alehhini vastu ja kaotas mõlemad (9,5:15,5 ja 10,5:15,5). Interneeriti 1914 Saksamaal pärast Mannheimi turniiri, naasis Venemaale 1924 ning võitis 1924 ja 1925 N Liidu meistrivõistlused. 1926 emigreerus Saksamaale ja elas seal elu lõpuni. Paljude turniiride võitja. FIDE suurmeistri tiitli sai 1951.

««« 1976 Karl Adam, Saksamaa sõudetreener (Bad Salzuflen – sünd. 02.05.1912 Hagen). Maailma üks tuntumaid sõudetreenereid XX sajandi. Ratzeburgi sõudeklubi asutaja 1953 ja samas loodud sõudeakadeemia juht. Oli nii sõudetehnika (aerud jms) kui treeningsüsteemi uuendajaid. Aastatel 1959-1967 võitsid tema õpilased seitse MM- ja EM-tiitlit, tema kaheksaline võitis 1960 Roomas ja 1968 Mexico Citys olümpiakulla ning 1964 Tokyos hõbeda.

««« 1980 André Leducq
, Prantsusmaa jalgrattur (Marseille – sünd. 27.02.1904 Saint-Ouen). Tour de France'i võitja 1930 ja 1932, teine koht 1928. Osales Touril 9 aastal ning võitis kokku 25 etappi. Amatööride maailmameister grupisõidus 1924  Pariisis, siirdus profiks 1927. Paris-Roubaix' klassiku võitja 1928 ja Paris-Toursi parim 1931. Pärast loobumist juhtis 1950. aastatel enda asutatud profimeeskonda.

««« 1995 Robert Schlienz
, Saksamaa jalgpallur, ründaja (sünd. 03.02.1924 Zuffenhausen). Mängis 1945-1960 VfB Stuttgardis ja oli pikka aega meeskonna kapten. Saksamaa meister 1950, 1952, karikavõitja 1954, 1958. Sattus 14. augustil 1948 autoõnnetusse ja tema vasak käsi amputeeriti. Juba oktoobris oli aga mees väljakul tagasi. 1955 ja 1956 mängis kolm korda ka Saksamaa koondises (Põhja-Iirimaa, Hollandi ja Inglismaa vastu). 1995 nimetati VfB Stuttgardi amatöörmeeskonna staadion Robert-Schlienz-Stadioniks.

««« 1997 Héctor Casimiro Yazalde, Argentina jalgpallur, ründaja (Buenos Aires – sünd. 29.05.1946 Avellaneda). Argentina koondises 1970-1974 kokku 10 mängu ja 2 väravat. Osales 1974 MM-võistluste finaalturniiril. Tema käes on ühel hooajal Euroopas löödud väravate rekord - 1973/1974 lõi ta Lissaboni Sportingu eest 30 liigamängus 46 väravat. Sai sponsorilt tänutäheks Toyota sõiduauto, kuid müüs selle maha ning jagas raha meeskonnakaaslaste vahel. Klubid: Piraña (1962-1966), Independiente (1967-1971), Sporting (1971-1975), Marseille' Olympique (1976-1977), Newell's Old Boys (1977-1981) ja Huracán (1981). Argentina meister 1968 ja 1970, Portugali meister 1974 ja karikavõitja 1973. Portugali liiga edukaim väravakütt 1974 ja 1975.

««« 2002 Walter Villa, Itaalia mootorisportlane (Modena – sünd. 13.08.1943 Castelnuovo Rangone). Osales ringrajasõidu MM-sarjas 1967-1980 kokku 72 GP-l, võitis 24 etappi ja lõpetas 36 korda esikolmikus. Parimaid stardikohti 21 ja kiireimaid ringe 20. 250 cm3 klassi maailmameister 1974-1976 ja 350 cm3 klassi MM-kuld 1976. Võitis kõik tiitlid Harley Davidsoni tsikliga (HD oli 1970. aastate alguses ostnud Milano lähistel paiknenud Aermacchi tehase). Lisaks MM-kuldadele tuli 8 korda ka Itaalia meistriks. Suri südame seiskumise tagajärjel 20. juuni 2002 öösel, vähem kui kaks kuud enne oma 59. sünnipäeva.

SÜNDMUSED

¤ 1894
Pariisis avati Rahvusvahelise Olümpiakomitee esimene istungjärk, mille käigus valiti esimeste nüüdisaegsete olümpiamängude korraldajaks Ateena.
¤ 1898 võitis 4. US Openi golfis  Myopia Hunt Clubi radadel (Massachussetts) Fred Herd 328 löögiga.
¤ 1910 võitis 16. US Openi golfis Philadelphia Cricket Clubi radadel Alex Smith 298 löögiga.
¤ 1911 tähistas preisi valitsus suurejooneliselt võimlemise isa Friedrich Ludwig Jahni (1778-1852) mälestust. Täpselt 100 aastat varem korraldas Jahn Berliinis esimesed võimlemiskursused vabaõhulaval.
¤ 1914 püstitas šveitslane Oscar Egg Pariisis jalgrattasõidu kiirusrekordiks 44,247 km/h.
¤ 1915 võitis 21. US Openi golfis Baltusrolis (New Jersey) John Travers 297 löögiga.
¤ 1927 avati Saksamaal maailma raskeimaks peetav 89 kurviga Nürburgringi autovõidusõidurada. Esimesel võistlusel tuli võitjaks Rudolf Carraciola keskmise kiirusega 96,5 km/h.
¤ 1927 püstitas Paavo Nurmi maailmarekordi 2000 m jooksus ajaga 5.24,6.
¤ 1928 sai Amelia Earhartist esimene naine, kes ületanud Atlandi ookeani lennuaparaadi pardal.
¤ 1929 jooksis Felix Beldsinsky Turus toimunud kergejõustikuvõistlustel suurepärase Eesti rekordi 5000 m jooksus 15.07,4-ga. See oli maailma edetabeli 17. tulemus ja püsis Eesti rekordina 19 aastat. Elmar Rähn võitis kaugushüppe 7.14-ga.
¤ 1931 asutati Prantsusmaal jalgpalliklubi Stade de Reims.
¤ 1932 asutati Genfis rahvusvaheline korvpalliliit FIBA.
¤ 1934 loodi Eesti Veespordi Liit, mille põhikiri registreeriti 5. jaanuaril 1935.
¤ 1938 allkirjastas Babe Ruth aastase treenerilepingu Dodgersiga.
¤ 1939 lõppesid kolm päeva kestnud II Eesti Mängud, mis kujunesid enneolematuks spordi- ja rahvapeoks, mida ei suutnud takistada ka põrgulik kuumus. Mängude üldvõitjaks tuli Harjumaa Tallinna ees.
¤ 1941 võitis Joe Louis 13. raundis nokaudiga Billy Conni. Tegemist oli profipoksi raskekaalu tiitlimatšiga.
¤ 1960 võitis 60. US Openi golfis Cherry Hillsis (Denver) Arnold Palmer 280 löögiga.
¤ 1960 krooniti Madridi Real viiendat korda Euroopa parimaks jalgpalliklubiks.
¤ 1967 võitis 67. US Openi golfis Baltusrolis (New Jersey) Jack Nicklaus 275 löögiga.
¤ 1972 selgus Brüsselis neljas Euroopa meister jalgpallis. Esimese tiitli sai Saksamaa, alistades finaalis N Liidu 3:0.
¤ 1972 võitis 72. US Openi golfis Pebble Beachis (California) Jack Nicklaus 290 löögiga.
¤ 1978 võitis 78. US Openi golfis Cherry Hilli (Denver) radadel Andy North 285 löögiga.
¤ 1984 võitis 84. US Openi golfis Winged Footi radadel Fuzzy Zoeller 276 löögiga.
¤ 1986 ujus idasakslanna Heike Friedrich 200 m vabaujumise MR-iks 1.57,55.
¤ 1986 lõi Gary Lineker 1986. aasta MM-võistlustel mängus Uruguayga finaalturniiride ajaloo 1300. värava.
¤ 1989 võitis 89. US Openi golfis Oak Hilli radadel Curtis Strange 278 löögiga.
¤ 1990 selgus US Openi võitja golfis esimest korda sudden deathiga. Medinah's sai niiviisi esikoha Hale Irwin 280 löögiga.
¤ 1990 kaotas Kamerun MM-võistluste finaalturniiridel esimese mängu, jäädes 0:4 alla N Liidule.
¤ 1994 kattis venelane Aleksandr Popov 100 m vabalt MR-i 48,21 sekundiga.
¤ 1995 oli 95. US Openil golfis Shinnecock Hillsis (New York) parim Corey Pavin 280 löögiga.
¤ 2000 peeti 100. US Open golfis Pebble Beachis (California). Esimest korda oli võidumees Tiger Woods 272 löögiga.
¤ 2002 olid MM-võistluste finaalturniiri kaheksandikfinaalis platsil mõlemad korraldajad. Jaapan kaotas Türgile 0:1, kuid Lõuna-Korea sai lisaajal jagu Itaaliast 2:1.
¤ 2006 võitis Audi esimest korda Le Mans'i 24 tunni sõidu diiselmootoriga varustatud autoga.

Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet

Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet