Kes on kõige rohkem kordi parandanud meeste odaviske maailmarekordit? Mitu mängu pidas Inglismaa koondises hilisem tunnustatud treener Bobby Robson? Kes Euroopa staieritest jõudis viimasena Vana Maailma rekordini nii 10 000 meetris kui maratonis? Kui vanaks saab sel aastal naiste 400 m jooksu maailmarekord? Kes oli esimene eurooplane, kes nimetati NHL-i klubi kapteniks? Kus on sündinud Prantsuse jalgpallur Claude Makélélé?
SÜNNIPÄEV
»»» 1895 Ettore Bellotto, Itaalia riistvõimleja (Vicenza - surn. 11.08.1966 Milano). Olümpiavõitja 1920 Antverpenis meeskondlikus mitmevõistluses (Euroopa süsteem). Aasta pärast olümpiat kukkus kangiharjutuse sooritamisel ning vigastus lõpetas tema sportlaskarjääri.
»»» 1909 Matti Henrikki Järvinen, Soome odaviskaja (Tampere – surn. 22.07.1985 Helsingi). Olümpiavõitja 1932 Los Angeleses odaviskes kaasmaalaste Matti Sippala ja Eino Penttilä ees. 1936 Berliinis sai vigastada ja pidi leppima viienda kohaga. Euroopa meister 1934 Torinos ja 1938 Pariisis. Aastatel 1930-1934 parandas odaviske maailmarekordit 10 korda (Jonni Myyrä ja Jan Železný on seda suutnud 4 korda). Esimene rekord oli 8. augustil 1930 Viiburis visatud 71.57, viimane 18. juunil 1934 Helsingis saavutatud 77.23. Kümnest rekordist üheksa viskas Soomes, vaid üheksas (76.66) sündis 1933. aastal Itaalias Torinos. Soome meistriks tuli 8 korda ja oma maa koondist esindas 12 korda. Isa Verner Järvinen tuli samuti olümpiavõitjaks (1908 kettaheites), vend Akilles oli kümnevõistluses maailmarekordi valdaja ning sai olümpiamängudelt (1928 ja 1932) kaks hõbemedalit. Teine vend Kalle (Tatu) kuulus maailma paremikku kuulitõukes. Soomes oli Järvineni hüüdnimi Maailman Matti, tema klubi oli Helsingi Kisa-Veikkot.
»»» 1911 Hans Otto Woellke, Saksamaa kuulitõukaja (Bischofsburg, Ermland, Ida-Preisimaa – surn. 22.03.1943 Guba, Minski lähistel). Olümpiavõitja 1936 Berliinis kuulitõukes eelviimasel katsel tõugatud 16.20. Tõi Saksa meeskergejõustiklastele esimese olümpiakulla. Euroopa meister 1938 Pariisis 15.52-ga, EM-il 1934 Torinos kaheksas koht 14.67-ga. Alustas sportimist Berliini politsei spordiühingus, treeneriks Wilhelm Landmesser. Olümpiavõidu eest ülendati 178 cm pikk ja 82 kilo kaalunud Woellke leitnandiks. II maailmasõja ajal kuulus Waffen-SS-i, sai majori auastme. Hukkus märtsis 1943 partisanide rünnakus Minski lähedal. Maetud Minski sõjaväekalmistule.
»»» 1928 Thomas Christian Johnson, Kanada jäähokimängija, kaitsja (Baldur, Manitoba – surn. 21.11.2007 Falmouth, Massachusetts). Mängis Montreal Canadiensi ja Boston Bruinsi eest, võitis mängijana Stanley karika Canadiensis 1953, 1956, 1957, 1958, 1959 ja 1960 ning treenerina Boston Bruinsis 1972. Norris Trophy 1959. Kuulsuse hallis 1970. Suri südamepuudulikkuse tagajärjel.
»»» 1933 söör Robert William "Bobby" Robson, Inglismaa jalgpallur (ründaja) ja treener (Sacriston, Durham - surn. 31.07.2009 County Durham). Aastatel 1957-1962 mängis Inglismaa koondise eest 20 mängu ja lõi 4 väravat. Tegevmängijana tegutses 18 aastat vaid kolmes klubis – Fulham (1950-1956, 1962-1967), West Bromwich Albion (1956-1962) ja Vancouver Royals (1967-1968). Alates 1968. aastast pidanud treeneriametit. Alustas 1968 Fulhamis, edasi Ipswich Townis (1969-1982), Inglismaa koondises (1982-1990), PSV Eindhovenis (1990-1993, 1998-1999), Lissaboni Sportingis (1993-1994), FC Portos (1994-1996), FC Barcelonas (1996-1997) ja Newcastle Unitedis (1999-2004), oli 2006-2007 Iirimaa koondise erikonsultant. Viinud oma hoolealused Hollandi ja Portugali meistriks ning Inglismaa koondise 1990 MM-võistluste poolfinaali (lõpuks neljas koht). Kuninganna lõi ta rüütliks 2002, Inglise jalgpalli Kuulsuste halli liige ja Ipswich Towni aupresident. Alates 1991. aastast põeb vähki, periooditi on haigus taandunud, kuid siis taas ägenenud. Mais 2007 teatas ta, et haigus on jõudnud kopsudesse. Kemoteraapia varal elas Robson veel veidi enam kui kaks aastat.
»»» 1947 Carlos Alberto de Sousa Lopes, Portugali kergejõustiklane (Vildemoinhos, Viseu). Olümpiavõitja 1984 Los Angeleses maratonijooksus 2008. aasta Pekingi mängudeni kehtinud olümpiarekordiga 2:09.21 ja -hõbe 1976 Montrealis 10 000 m jooksus. Portugali esimene olümpiavõitja. Töötas kiviraiduri abilisena ja tahtis mängida jalgpalli, kuid isa keelas selle alaga tegelemise. 1967 kutsuti personaalselt Portugali kuulsamasse kergejõustikuklubisse Sporting Clube de Portugal, mille liikmeks jäi Lopes oma karjääri lõpuni 1985. Läbimurdeaastaks kujunes 1976, mil ta võitis varakevadel krossijooksu MM-tiitli. Montrealis dikteeris portugallane 10 000 m finaalis tempot alates 4 kilomeetrist ning ainus, kes temaga kaasa läks, oli hilisem võitja Lasse Virén. Soomlane spurtis viimasele ringile minnes ja Lopesile jäi hõbe. Pärast olümpiat jäid tulemused keskpärasteks, Moskva olümpiale ei pääsenud vigastuste tõttu. 1982 oli taas tipus, joostes Oslos Euroopa rekordi 10 000 meetris 27.24,39-ga, 1983 tuli krossijooksu MM-il teiseks. Esimesel maratonil osales 1982. aasta lõpus New Yorgis, kuid katkestas. Järgmisel aastal Rotterdamis lõpetas aga Rotterdamis austraallase Rob de Castella järel teisena (kaotas vaid 2 sekundit!) ja püstitas Euroopa rekordi 2:08.39. Esimesel MM-il 1983 Helsingis otsustas veel korra joosta 10 000 m, kuid jäi kuuendaks. Pärast seda keskendus vaid maratonil. 1984 oli Lopesi viimane suur aasta. Krossijooksu MM-il tuli kuld, Stockholmis aitas ta kaasmaalasel Fernando Mamedel joosta 10 000 m MR-i 27.13,81, lõpetades ise teisena. Kuu aega enne olümpiat tegi Lissabonis autoavarii, kuid ime läbi ei saanud vigastada. Olümpiamaraton joosti suures palavuses, kuid 37-aastasele portugallasele sobis see hästi. Lõpujoone ületas ta hetkel, kui lähimal konkurendil jäi joosta veel paarsada meetrit. 1985 võitis Rotterdami maratonil ja püstitas 2:07.12-ga MR-i, olles esimene mees, kes saanud aja alla 2:08. Sama aasta lõpus teatas karjääri lõpetamisest.
»»» 1957 Marita Koch-Meier, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Wismar). Olümpiavõitja 1980 Moskvas 400 m jooksus ja -hõbe 4 x 400 m teatejooksus. Maailmameister 1983 Helsingis 200 m, 4 x 100 m ja 4 x 400 m jooksus ning -hõbe 100 m jooksus. Püstitas sprindidistantsidel (50-400 m) kokku 30 MR-i (16 väli- ja 14 sisevõistlustel). Olnuks medalikandidaat juba Montreali olümpial 1976, kuid ei saanud vigastuse tõttu võistelda. Esimese MR-i püstitas 1977 Milano hallis, kui sai 400 m aja 51,8. Väljas sündis esimene rekord aasta hiljem samuti 400 meetris 49,19-ga. 1979 oli Koch esimene naine, kes 200 meetris sai aja alla 22 sekundi. Karl-Marx-Stadtis joostud 21,71 püsis rekordina üheksa aastat. Kordas sama aega kolm päeva enne Los Angelese mängude algust, kus idabloki riigid ei osalenud. 6. oktoobril 1985 Canberras joostud 47,60 on maailmarekord tänase päevani. 1980-1985 viis konkurentsis Marlies Göhriga edasi nii 50 m kui 60 m jooksu rekordit. Loobus tippspordist 1987. SDV sportlaste dopingutarvitamist uurinud teadlaste arvates polnud ka Koch puhas, tarvitades 1981-1984 Oral-Turinaboli nime kandnud anaboolset steroidi. Koch ise on keelatud ainete pruukimist eitanud.
»»» 1958 Peter Koech, Keenia kergejõustiklane (Kilibwoni). Olümpiahõbe 1988 Soulis 3000 m takistusjooksus. Püstitas 3. juulil 1989 Stockholmis samal alal MR-i 8.05,35, mis püsis rekordina 19. augustini 1992. Siis ületas selle Zürichis tema kaasmaalane Moses Kiptanui 8.02,08-ga. Elab USA-s Albuquerque'is (New Mexico) koos abikaasa ja kolme lapsega.
»»» 1960 Andrew Donald "Andy" Moog, Kanada jäähokimängija, väravavaht (Penticton, British Columbia). Mängis profina 1980-1998, NHL-i drafti 132. valik 1980 (Edmonton Oilers). Klubid NHL-is: Oilersis, Boston Bruinsis, Dallas Starsis ja Montreal Canadiensis. Võitis Oilersiga kolm korda Stanley karika (1984, 1985, 1987), hooajal 1989/1990 sai William M. Jennings Trophy (vähim väravaid põhihooajal) koos Reggie Lemeliniga. Osales NHL-i Tähtede mängus kolm korda (1986, 1991 ja 1997). Oli karjääri teisel poolel NHL-i mängijate liidu asepresident. Nii 1992. aasta streigi kui 1995. aasta lokaudi ajal oli ta mängijate eestkõneleja.
»»» 1965 Tiina Krutob, Eesti allveesportlane (Tallinn). Võitis 1984-1993 allveeorienteerumise MM-il 5 (2+2+1) medalit. N Liidu meistrivõistlustel saavutas 1982-1990 kokku 24 (7+8+9) medalit, 1988 oli ka absoluutne meister. Eesti meistrivõistlustel võitis 1978-1993 kokku allveeorienteerumises 53 medalit (sh. 28 kulda) ja 32 medalit lestaujumises (12 kulda) ning oli 7-kordne absoluutne meister. Suurmeister 1985. Võistelnud 14 korda Eesti ja 4 korda N Liidu koondises. Kuulus 1988-1990 Allveespordiliidu eestseisusse. Sportima hakkas 1972 Dünamo ujumiskoolis Marin Olmari õpilasena, hiljem olid tema treeneriteks Siiri Oha ja Lotte Moor. Allveesporditreeninguid alustas 1976 Kalevis Õnne Pollisinski juhendamisel.
»»» 1967 Roberto Baggio, Itaalia jalgpallur, ründaja (Caldogno, Veneto). Itaalia koondises 1988-2004 kokku 56 mängu ja 27 väravat. MM-võistluste hõbe 1994, mängis Itaalia koondises kolmel MM-il 1990-1998 kokku 16 mängu ning on ainus Itaalia jalgpallur, kes löönud värava kolmel finaalturniiril. Euroopa parim jalgpallur (Ballon d'Or) ja FIFA aasta mängija 1993. Mänginud vaid Itaalia klubides: Vicenza (1982-1985), Fiorentina (1985-1990), Toirno Juventus (1990-1995), AC Milan (1995-1997), Bologna (1997-1998), Milano Internazionale (1998-2000) ja Brescia (2000-2004). Mängis Serie A-s 644 kohtumist ja lõi 291 väravat. Itaalia meister 1995 ja 1996, karikavõitja 1995 ja UEFA karikavõitja 1993. Lõi kõikides sarjades kokku 318 väravat (sh 32 eurosarjades), realiseeris 91 penaltist 76. Pärit kuuelapselisest perekonnast. Vahetas karjääri kestel usku, katoliiklasest sai budist. Itaalia sporditoodete firma Diadora reklaaminägu, kandis kogu karjääri vältel selle firma jalgpallisaapaid. Pikkus 174 cm. www.robertobaggio.com
»»» 1967 Colin Ray Jackson, Walesi kergejõustiklane (Cardiff). Olümpiahõbe 1988 Soulis 110 m tõkkejooksus. MM-kuld 1993 Stuttgardis ja 1999 Sevillas, hõbe Stuttgardis 4 x 100 m teatejooksus ja 1997 Ateenas tõkkejooksus ning pronks 1987 Roomas tõkkejooksus. EM-võistlustelt 1990-2002 neli kulda järjest tõkkejooksus. Rahvaste Ühenduse mängude võitja oma põhialal 1990 ja 1994. Mängis koolipoisina jalgpalli, kriketit, rabgit ja korvpalli. Treeneri ja hea sõbra Malcolm Rodger Arnoldi soovitusel tegeles kümnevõistlusega kuni pühendus tõkkejooksule. 20. augustil 1993 püstitas MM-il Stuttgardis MR-i 12,91, mida hiinlane Liu Xiang Ateena olümpial 2004 kordas ning 11. juulil Lausanne'is kolme sajandikuga ületas. Endiselt on Jacksoni nimel 60 m tõkkejooksu sise-MR 7,30, püstitatud 6. märtsil 1994 Sindelfingenis. Pärast karjääri lõppu on tegutsenud treenerina (ujuja Mark Foster, jooksjad Tim Benjamin ja Rhys Williams), osales 2012. aasta Londoni olümpia kampaanias. 2005 tegi kaasa Briti "Tantsud tähtedega" show's ja sai koos oma partneri Erin Boagiga teise koha. Temas on jamaika, marooni ja šoti verd. Ema sündis Panamas jamaikalase Richard Augustus Packeri ja šotlanna Gladys McGowan Campbell tütrena. Õde Suzanne Packer on näitleja.
»»» 1969 Aleksandr Mogilnõi, N Liidu/Venemaa jäähokimängija, ründaja (Habarovsk). Olümpiavõitja 1988 Calgarys. Juunioride ja täiskasvanute maailmameister 1989, juunioride MM-i parim ründaja 1988. Pärast 1989. aasta täiskasvanute MM-i ei pöördunud N Liitu tagasi vaid "hüppas ära" teda 1988. aasta NHL-i draftis 89-ndana valinud Boston Bruinsi esindajate kaasabil. Mängis NHL-is lisaks Buffalo Sabresis, Vancouver Canucksis, New Jersey Devilsis (Stanley karikas 2000) ja Toronto Maple Leafsis. Pidas põhihooajal 990 mängu, väravaid 473, sööte 559 ja punkte 1932 (play-offides vastavalt 124, 39, 47 ja 86). NHL-i edukaim väravakütt (76 väravat) 1993 kahasse Teemu Selännega. Lady Byng Trophy 2003. Esimene eurooplane, kes nimetati NHL-i klubi kapteniks (Bruins 1993) ja esimene venelane, kes osales NHL-i Tähtede mängus. Hooajal 2003/2004 vigastas puusa ning pidi operatsiooni tõttu enamuse hooajast vahele jätma, pärast lokauti naasis augustis 2005 Devilsisse, kuid saadeti farmklubisse Albany River Rats. 2006. aastal seal ka karjääri lõpetas. Mängis NHL-is numbri 89 all. Hüüdnimi Alexander The Great, mis nüüd on üle kandunud ka tema kaasmaalasele Aleksandr Ovetškinile.
»»» 1973 Claude Makélélé, Prantsusmaa jalgpallur, poolkaitsja (Kinshasas, Sair, praegu Kongo DV). Prantsusmaa koondises 1995-2008 kokku 72 mängu ja 1 värav. MM-võistluste hõbe 2006, finaalturniiril ka 2002. EM-võistluste finaalturniiril 2004 ja 2008. Tegi kaasa olümpiaturniiril 1996 Atlantas. Otsustas septembris 2004 koondises mängimisest loobuda, kuid augustis 2005 tuli rahvusmeeskonnale koos Zinedine Zidane'i ja Lilian Thuramiga uuesti appi. MM-il Pärast Euro 2008 finaali teatas taas lõpetamisest. Maailma üks paremaid kaitsesuunitlusega poolkaitsjaid, hüüdnimi "The Makélélé Role". Alustas karjääri Nantes'is (1992-1997), jätkas Marseille' Olympique'is (1997-1998), Celta Vigos (1998-2000) ja Madridi Realis (2000-2003). 2003 maksis Londoni Chelsea tema eest Realile 16,6 miljonit naela. 21. juulist 2008 Pariisi Saint-Germaini mängija. Prantsusmaa meister 1995, Hispaania meister 2001 ja 2003 ning superkarika võitja 2001 ja 2003, UEFA meistrite liiga, superkarika Intercontinental Cupi ja võitja 2002. Chelsea's Inglismaa meister 2005 ja 2006, liiga karikasarja võitja 2005 ja 2007, FA Community Shieldi võitja 2005 ja FA Cupi võitja 2007. Kevadel 2004 kohtus ja abiellus Prantsuse modelli Noémie Lenoir'ga ning 2. veebruaril 2005 sündis poeg Kelyan. Eelmisest suhtest kaks poega. Pikkus 170 cm.
»»» 1974 Jevgeni Kafelnikov, Venemaa tennisist (Sotši). Mängis elukutselisena 1992-2003, tõusis 3. mail 1989 ATP edetabelis kuueks nädalaks esikohale. Võitis üksikmängus 26 ja paarismängus 27 turniiri. Esimese turniirivõidu sai 1994 Adelaide'is. French Openi võitja üksikmängus 1996 ja Australian Openil 1999. US Openil jõudis kaks korda poolfinaali (1999, 2001), Wimbledonis ühe korra (1995) veerandfinaali. Meespaarismängus võitnud French Openi 1996 ja 1997 koos tšehhi Daniel Vaceki ja 2002 koos hollandlase Paul Haarhuisiga ning US Openi Vacekiga 1997. Olümpiavõitja 2000 Sydneys üksikmängus, alistades finaalis viies setis Tommy Haasi. 2002 aitas Venemaa koondisel esimest korda võita Davise karika. Poolfinaalis Argentina vastu osales koos Marat Safiniga Davise Cupi ajaloo pikimas paarismängus, kui argentiinlaste vastu heideldi kuus tundi ja 20 minutit, kuid lõpuks ikkagi kaotati 4:6, 4:6, 7:5, 6:3, 17:19. Kokkuvõttes võitis siiski Venemaa 3:2 ja finaalis alistati Prantsusmaa 3:2. Pärast loobumist osalenud edukalt mainekatel pokkeriturniiridel. Töötanud ka tennisekommentaatorina televisioonis.
»»» 1975 Gary Neville, Inglismaa jalgpallur, kaitsja (Bury, Greater Manchester). Kõige rohkem kordi (85) Inglismaa koondises (alates 1995. aastast) mänginud paremkaitsja, Manchester Unitedi kapten detsembrist 2005 (pärast Roy Keane'i lahkumist). Mänginud kogu karjääri alates 1992. aastast Manchester Unitedis. Inglismaa meister 1996, 1997, 1999, 2000, 2001, 2003, 2007, FA Cupi võitja 1996, 1999 ja 2004, liiga karika võitja 2006, FA Community Shield 1996, 1997, 2008. UEFA Meistrite liiga võitja 1999, Intercontinental Cup 1999, klubide MM-võistluste kuld 2008. Üks vend Phil Neville mängis samuti aastaid ManU-s (nüüd Evertonis), teine vend Tracey on tuntud netballi mängija, isa Neville mängis Lancashire'i liigas kriketit. Üks söör Alex Fergusoni noortele rajatud uue meeskonna (Fergie's Fledglings) säravamatest tähtedest Ryan Giggsi, David Beckhami, Nicky Butti ja Paul Scholesi kõrval. Ei mänginud hooajal 2007/2008 vigastuse tõttu ainsatki liigamängu.
»»» 1976 Chanda Rubin, USA tennisist (Lafayette, Louisiana. Alustas profina 1991, võitnud karjääri jooksul üksikmängus 7 ja paarismängus 10 turniiri. Kõrgeim koht WTA edetabelis üksikmängus kuues (8. aprillil 1996) ja paarismängus üheksas (15. aprillil 1996). Avatud tennise ajajärgu kolmas afroameerika naistennisist Zina Garrisoni ja Lori McNeili järel, kes jõudnud maailma esikümnesse. Australian Openi võitja naispaarismängus 1996 koos Arantxa Sanchez-Vicarioga. Üksikmängus jõudis samal aastal poolfinaali (kaotas seal Monica Selesile). French Openi veerandfinalist 1995, 2000 ja 2003, Wimbledonis 2004 ning US Openil 1995 ja 2002 neljandas ringis. Võitnud paljusid tippmängijaid (Lindsay Davenport, Justine Henin, Amelie Mauresmo, Serena Williams), 2002 lõpetas just tema Williamsi 21-mängulise võiduseeria. Viimastel aastatel on olnud palju vigastuste tõttu kõrval, kuid loobumisest pole teatanud. Auhinnaraha 4 469 990 dollarit.
»»» 1977 Chrissie Wellington, Suurbritannia triatleet (Bury St. Edmunds, Suffolk). Hawaii Ironmani võitja 2007, 2008, ITU pika distantsi maailmameister 2008, täispika triatloni Euroopa meister 2008. Amatööride maailmameister 2006 Lausannes'is. Siirdus elukutseliseks veebruaris 2007. Lõpetas 1998 Birminghami ülikooli geograafina, alates 2004. aastast töötas kolm aastat Nepaalis. Esimesed triatlonid tegi kaasa suvel 2004 Etonis ja võitis need mõlemad. Treenis ka Nepaalis viibides, läbinud Londoni maratoni. 2007 võitis lisaks Hawaile veel kuus triatlonivõistlust, sh. ka Ironman Korea ja Alpe d'Huezi pika raja triatloni.
»»» 1978 Josip "Joe" Šimunić, Horvaatia jalgpallur, kaitsja (Canberra). Alustas jalgpallitreeninguid Austraalia Spordiinstituudis (AIS), pääses juba noorukina Melbourne Knightsi esindusmeeskonda (1995/1996). Euroopasse meelitas ta 1997 Bundesliga klubi Hamburger SV, kus mängis 2000. aastani. Alates suvest 2000 mängib Berliini Hertha BSC-s. Hoolimata Austraalia maksumaksjate kulul saadud õpetusest AIS-is, otsustas Bosnia päritolu horvaat oktoobris 2001 vastu võtta Horvaatia jalgpallikodakondsuse. 2002. aasta MM-i valikturniiril ei mänginud, kuid pääses finaalturniirile vigastada saanud Igor Tudori asendajana ja tegi kaasa kõik kolm horvaatide alagrupimängu. osales põhikooseisus ka Euro 2004-l ja MM-il 2006. Mänginud Horvaatia eest 59 kohtumist ja löönud 3 väravat. MM-il Saksamaal näitas inglise kohtunik Graham Poll mängus Austraaliaga (!) talle kolm korda kollast kaarti, enne kui mehe eemaldas. Poll tunnistas hiljem, et oli Šimunićile teist hoiatust andes ta ekslikult "austraallaseks" märkinud.
»»» 1981 Andrei Kirilenko, Venemaa korvpallur (Iževsk). Euroopa meister 2007 ja finaalturniiri parim mängija. Euroopa parim korvpallur 2007. Kasvas üles Peterburis, mängis sealses Spartakis 1997-1998 (18. jaanuaril 1997 sai temast noorim Venemaa Superliigas mänginud korvpallur), edasi Moskva CSKA-s 1998-2001. 8. veebruaril 2001 sai Euroliiga ajaloos teise mängijana hakkama triple-double'iga – 13 punkti, 11 lauapalli ja 10 vaheltlõiget Lietuvos rytase vastu. Oli EM-il 2001 üks väljapaistvamaid mängijad, kui kuulus 8 statistikakategooriast 7-s esikümnesse. NBA drafti 24. valik 1999 (Utah Jazz) kõigi aegade noorima eurooplasena (18 aasta, 4 kuu ja 12 päeva vanusena). Liitus Jazziga 2001 ja valiti esimese hooaja järel liiga uustulnukate esindusse. Abielus endise N Liidu koondislase Andrei Lopatovi tütre Mašaga, kes on Venemaal tuntud laulja. Poeg Fjodor. Hüüdnimi AK-47 (Andrei Kirilenko ja tema number 47). Pikkus 206 cm.
»»» 1983 Jermaine Jenas, Inglismaa jalgpallur, poolkaitsja (Nottingham). Mänginud 2001-2003 Inglismaa noortekoondistes 9 mängu, A-koondises alates 2003. aastast 20 mängu ja 1 värav. Lõi värava Fabio Capello esimeses Inglismaa koondise peatreenerina peetud mängus veebruaris 2007 Šveitsi vastu. MM-võistluste finaalturniiril 2006. Klubid: Nottingham Forest (2001-2002), Newcastle United (2002-2005) ja Tottenham Hotspur (2005-). Oma kodulinna kuulsaimas meeskonnas äratas kohe tähelepanu ning veebruaris 2002 maksis Newcastle temas eest 5 miljonit naela. 2003 sai PFA parima noore mängija auhinna, kuid järgmised kaks hooaega ei kulgenud oodatult. 31. augustil 2005 kaubeldi 9 miljoni naela eest Tottenham Hotspuri, kus hakkas taas paremini minema. Augustis 2007 allkirjastas lepingu 2012. aastani. Inglise liiga karikasarja võitja 2008.
SURMAPÄEV
««« 1933 James John Corbett, USA poksija (Bayside, Queens – sünd. 01.09.1866 San Francisco, California). Profipoksi raskekaalu maailmameister. Hüüdnime Gentleman Jim all tuntud Corbett nokautis 7. septembril 1892 New Orleansis (Louisiana) 21. raundis John L. Sullivani ja tõusis maailmameistriks. Oskas tänu heale tehnikale hästi John L. Sullivani võimsate rünnakute eest kõrvale hoida. Tiitli kaitsmine 7. septembril 1894 Peter Courtney vastu oli teine poksimatš, mis USA-s filmilindile jäädvustati. Kaotas meistritiitli 17. märtsil 1897 Carson Citys (Nevada) uusmeremaalasele Bob Fitzsimmonsile. Corbett domineeris, kuid Fitzsimmons tabas teda päikesepõimikusse ja tiitlikaitsja polnud enam võimeline jätkama. Pärast karjääri lõppu tegutses San Francisco Olympic Clubis treenerina, osales filmides. Corbetti vend Joe oli MLB pitcher.
««« 2001 Ralph Dale Earnhardt, Sr., USA autovõidusõitja (Daytona – sünd. 29.04.1951 Kannapolis, Põhja-Carolina). Tuntud eelkõige NASCAR-i sõitjana, võistles veerandsada aastat. Võitis Winston Cup Seriesis (praegu Sprint Cup Series) kokku 76 võidusõitu, sealhulgas ka ühe korra Daytona 500 miili sõidu (1998). Võitis kokku seitse meistritiitlit nagu ka Richard Petty. Tema agressiivne sõidustiil meeldis fännidele ja nood andsid talle hulgaliselt hüüdnimesid (Ironhead, Mr. Restrictor Plate, The Man in Black ja The Intimidator). Hukkus Dayton 500 miili sõidu viimasel ringil, kui tegi avarii ning sai surmavaid peavigastusi. Oli neljas NASCAR-i sõitja, kes viimase üheksa kuu sees hukkus. Pärast Earnhardti surma hakati NASCAR-is pöörama senisest suuremat tähelepanu ohutusele. Earnhardtis jäid maha lapsed Kerry, Kelley Elledge Earnhardt, Dale Jr. ja Taylor Earnhardt, neist viimased kaks on samuti võidusõitjad. Tema abikaasa Teresa Earnhardt on nüüd veebruaris 1980 koos asutatud võidusõidutiimi Dale Earnhardt, Inc. omanik.
««« 2007 Félix Lévitan, Prantsusmaa ajakirjanik ja sporditegelane (Cannes - sünd. 12.10.1911 Pariis). Tour de France'i velotuuri ajaloo kolmas direktor 1962-1986, jagas tööülesandeid Jacques Goddetiga (spordilehe L'Équipe toimetaja töötas Touri heaks 1947. aastast). Lévitan hoolitses võistluse finantskülje eest, Goddet keskendus sportlikule aspektile. Kui Lévitan 1986 vallandati, siis loobus ka Goddet. Asus ajakirjanikuna tööle juba 1928 jalgrattaajakirjas La Pédale, edasi töötas pikka aega La Parisien Libéré's. Oli Prantsuse spordiajakirjanike liidu asutaja ja juht 1957-1965, tegutses 1964-1973 ka spordipressi rahvusvahelise organisatsiooni AIPS-i presidendina.
SÜNDMUSED
¤ 1900 asutati Amsterdamis Ajaxi nime saanud jalgpalliklubi.
¤ 1919 viskas Ottawa Senatorsi ründaja Cy Denneny NHL-i rekordiks 52. värava.
¤ 1924 tulid USA meistriteks iluuisutamise üksiksõidus naistest Theresa Weld Blanchard ja meestest Sherwin Badger.
¤ 1928 võitis rootslane Gillis Grafström Sankt Moritzi olümpial iluuisutamise meesüksiksõidus oma kolmanda kuldmedali järjest.
¤ 1932 võitis norralanna Sonja Henie kuuendat aastat järjest MM-kulla iluuisutamise naisüksiksõidus.
¤ 1935 pidas oma esimese koosoleku uue põhimääruse alusel moodustatud Kehakultuuri Sihtkapitali Valitsus, mille juhatuse esimeheks valiti Karl Terras.
¤ 1937 asutati Pärnus spordiselts Kalev.
¤ 1940 astus tagasi kümme aastat Eesti Jalgpalli Liitu juhtinud Ado Anderkopp. Uueks pallikindraliks sai kindralmajor Johannes Orasmaa.
¤ 1960 algasid Squaw Valleys VIII taliolümpiamängud. Mängud avas USA asepresident Richard Nixon, olümpiavande andis iluuisutaja Carol Heiss ja tule süütas kiiruisutaja Kenneth Henry. Avapeo stsenaarium telliti Walt Disneylt.
¤ 1961 sai kiiruisutamise mitmevõistluse MM-kulla hollandlane Henk van der Grift.
¤ 1962 lõppesid mäesuusatamise MM-võistlusted Chamonix's, kus kaheksast kuldmedalist kuus läksid austerlastele. Karl Schranz ja Marianne Jahn võitsid kumbki kaks kulda ja ühe hõbeda.
¤ 1968 lõppesid Grenoble'is X taliolümpiamängud. Viimase kavas olnud ala, suusahüpped suurelt mäelt võitis üllatuslikult N Liidu suusalendur Vladimir Beloussov. Edukaim maa oli Norra 14 (6+6+2) medaliga. Sportlastest oli kolme kuldmedaliga edukaim mäesuusataja Jean-Claude Killy.
¤ 1973 ületas Avo Luigela Vilniuses toimunud Leedu-Eesti esimesel hallivõistlusel teivashüppes 5.00, korrates sellega Ülo Iteri Eesti välisrekordit.
¤ 1978 peeti Hawaiil Konas esimene Raudmehe triatlon. Võitis ameeriklane Gordon Haller.
¤ 1980 sai Lake Placidis 10 km suusatamises parima aja Saksa DV suusataja Barbara Petzold. Kahvatumad medalid kuulusid soomlannadele Hilkka Riihivuorile ja Helena Takalole.
¤ 1980 saavutas Lake Placidis kahevõistluses kolmanda olümpiakulla järjest idasakslane Ullrich Wehling. Fjodor Koltšin lõpetas 15. kohaga.
¤ 1982 avati Oslos Holmenkollenis suusatamise MM-võistlused. Eesti sportlastest võistles ainsana kaasa kahevõistleja Fjodor Koltšin.
¤ 1983 alustas Indiana Pacers oma kurba seeriat NBA-s - 28 võõrsil peetud mängu järjest võiduta.
¤ 1984 võitis Sarajevos olümpiaajaloo esimese 20 km suusatamise Marja-Liisa Hämäläinen Soomest.
¤ 1986 sai San Antonio Spursi mängija Alvin Robertson mängus Phoenix Sunsi vastu hakkama NBA ajaloo teise quadruple double'iga: 20 punkti, 11 lauapalli, 10 söötu ja 10 vaheltlõiget.
¤ 1988 saavutas Calgarys 1000 m kiiruisutamises kuldmedali Nikolai Guljajev. Naiste ühekelgul tuli olümpiavõitjaks Saksa DV sportlane Steffi Walter.
¤ 1991 seisis keelatud ainete kasutamise tõttu üheks hooajaks võistluskeelu saanud Grant Fuhr taas Edmonton Oilersi väravas ja jätkas karjääri nullimänguga – Oilers alistas New Jersey Devilsi 4:0.
¤ 1992 oli Albertville'is meeskondlikus kahevõistluses edukaim Jaapani meeskond Norra ja Austria ees. Eesti kolmik sai 11 võistkonna seas üheksanda koha.
¤ 1992 jagasid Albertville'is 4 x 10 km teatesuusatamises medalid Norra, Itaalia ja Soome. Eesti lõpetas 16 meeskonna seas kümnendana.
¤ 1993 algasid Rootsis Faluni suusatamise MM-võistlused, kus esimest korda pärast 55-aastast vaheaega tegi kaasa ka Eesti võistkond.
¤ 1994 võidutses Lillehammeris naiste 15 km laskesuusatamises Myriam Bedard (Kanada). Eesti parimana lõpetas Eveli Peterson 27. kohaga.
¤ 1994 sai Lillehammeris ebaõnne sõdur ameeriklane Dan Jansen lõpuks ometi kulla, kuigi oli 1000 m kiiruisutamises peaaegu kukkumas.
¤ 1995 püstitas Marc Warnecke lühiraja MR-i 50 m vaba- ja Angela Kennedy 100 m liblikujumises.
¤ 1998 pälvisid Naganos meeste 4 x 10 km teatesuusatamises võidu norralased, põnevas ankrumeeste duellis oli Thomas Alsgaard parem Silvio Faunerist. Soome võistkonnas saavutas juba viienda OM-i teatesõidupronksi Harri Kirvesniemi. Eestlased suusatasid keskmike hulgas, tulemuseks 10. koht.
¤ 1998 peeti Naganos meeste jäähokiturniiril veerandfinaale. Kanada tõestas oma favoriidiseisust, võites Kasahstani 4:1. Soome alistas Rootsi 2:1, Venemaa Valgevene 4:1 ning Tšehhimaa USA 4:1.
¤ 2001 hukkus Daytona 500 miili sõidu viimasel ringil juhtunud avariis USA üks legendaarsemaid võidusõitjaid Dale Earnhardt. Võitis Michael Waltrip Earnhardtile kuulunud autoga. Hukkunu poeg Dale Earnhardt juunior lõpetas teisena.
¤ 2002 edestas Saksamaa Salt Lake City olümpial meeskondlikes suusahüpetes Soomet vaid 0,1 punktiga. Üllatuspronksi sai Sloveenia.
¤ 2002 kuulus Salt Lake Citys meeste vigurhüpetes kuld üllatajale Tšehhimaalt Aleš Valentale.
¤ 2002 võitsid Saksamaa naislaskesuusatajad Salt Lake Citys kuldmedali teatesõidus.
¤ 2003 alustas Kristina Šmigun nelja medaliga lõppenud MM-võistlusi Val di Fiemmes hõbemedaliga ühisstardist 15 km klassikasõidus. Bente Skari lõpetas esimesena, Šmigun jäi maha 12,8 sekundiga, kuid edestas Olga Zavjalovat 43 sekundiga.
¤ 2006 korraldasid Itaalia politsei ja dopingukütid reidi Austria murdmaa- ja laskesuusatajate majutuspaika. Otsiti keelatud aineid ja kurikuulsat treenerit Walter Mayerit, keda kuuldavasti oli Torinos liikumas nähtud. Ehkki kõigi austerlaste dopinguproovid olid negatiivsed, kustutati neist mitmete nimed hiljem olümpiamängude lõpuprotokollidest.
¤ 2006 võitis norralane Kjetil André Aamodt Torino olümpial kulla meeste supersuurslaalomis, edestades Hermann Maierit ja Ambrosi Hoffmannit. Naiste alpi kahevõistluse edukaim oli Janica Kostelić Horvaatiast.
¤ 2006 said sakslannad Kati Wilhelm ja Martina Glagow kaksikvõidu laskesuusatamise jälitussõidus. Meeste samal alal napsas Ole Einar Bjørndaleni eest kulla prantslane Vincent Defrasne.
¤ 2006 võitis Venemaa naiskond Pragelatos kindlalt 4 x 5 km teatesõidu. Saksamaad edestati 10 ja Itaaliat 11 sekundiga.
¤ 2006 jätkas Torino olümpia meeste hokiturniiril üllatamist Šveitsi koondis – Kanada alistati 2:0. Šveitslaste väravavaht Martin Gerber tõrjus kõik 49 tema värava suunas lennutatud litrit. Slovakkia sai jagu USA-st 2:1.
¤ 2006 võidutsesid olümpiamängude uisuhallis ameeriklased. Meeste 1000 meetris sai kulla Shani Davis ja hõbeda Joey Cheek. Davis oli taliolümpiamängude ajaloos esimene mustanahaline individuaalala võitja.
¤ 2006 said austerlased pärast ebaõnnestumist normaalmäel kaksikvõidu suurel mäel. Parim oli Thomas Morgenstern, teine Andreas Kofler. Kahte kanget lahutas vaid 0,1 punkti. Normaalmäel võidutsenud norralane Lars Bystøl oli kolmas.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS,
Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
