SÜNNNIPÄEV
»»» 1867 Gustav Boesberg, Eesti raskejõustiku isa (Palmse vald, Virumaa – surn. 05.06.1922 Tallinn). Sisustas 1888 Tallinnas oma elukohas harjutusruumi ja asutas Tallinna Vabatahtliku Atleetide Klubi (1888-1918)Võitis 1891 Lootuse aias korraldatud tõstevõistlustel esimese auhinna. Oli 1900 Peterburi Eesti Jõukarastuse Seltsi Kalev asutajaliige, 1904-1905 seltsi esimees. Tegutses 1895-1899 Peterburis ja Venemaal elukutselise tõstja ja maadlejana, reisis Venemaal tsirkuseatleedina. Hea maletaja, mängis 1909 maailmameistri Emanuel Laskeriga simultaanil viiki. Eesti Spordilehe kaastööline. Eesti raskejõustiku 100. aastapäeval (1988) avas tõsteföderatsioon tema sünnikohas Pöisma talus mälestuskivi.
»»» 1871 Fritz Hofmann, Saksamaa kergejõustiklane ja võimleja (Roßleben – surn. 14.07.1927 Berliin). Olümpiavõitja 1896 Ateenas rööbaspuudel ja kangiharjutuse (mõl. võistkondlikult), -hõbe 100 m jooksus ja -pronks köielronimises. Saksamaa esimene olümpiavõitja. Klubi: Berlin Turngemeinde. Elukutselt kaupmees, spordiäri omanik Berliinis. Oli 1900 ja 1904 ja vaheolümpial 1906 Saksamaa võimlemisvõistkonna juht ja kuni surmani Saksamaa olümpiakomitee liige. Rajas 1901 koos taimetoitlase Karl Manniga Valguse-Õhu-Spordikuurordi Berliinis (Licht-Luft-Sportbad) ning andis pikka aega välja ajakirja Kraft und Schönheit.
»»» 1871 Alajos Szokolyi, Slovakkia/Ungari kergejõustiklane (Hronec, Bánska Bystrica, Slovakkia - surn. 09.09.1932 Bernecebaráti, Pest). Olümpiapronks 1896 Ateenas 100 m jooksus 12,6 sekundiga. Kolmikhüppes sai 11.26-ga neljanda koha ning osales ka 110 m tõkkejooksus. Isiklikud rekordid: 100 m - 11.4 (1891), 110 m tõkkejooks - 17,4 (1897), kolmikhüpe - 12.48 (1896).
»»» 1903 Henry Louis "Lou" Gehrig, USA pesapallur (New York – surn. 02.06.1941 Riverdale, Bronx). Mängis New York Yankeesi eest 15 aasta jooksul (1923-1939) 2130 mängu järjest. Haigestus lihaste haigusse (ALS ehk Lou Gehrig's Disease) ja suri 37-aastaselt. Valiti seitse korda järjest (1933-1939) MLB Tähtede meeskonda, võitis World Seriesi kuus korda (1927, 1928, 1932, 1936, 1937, 1938), oli kaks korda American League'i MVP (1927, 1936). Yankees igavikustas tema särginumbri 4.
»»» 1913 Helene Madison, USA ujuja (Madison, Wisconsin – surn. 27.11.1970 Seattle, Washington). Olümpiavõitja 1932 Los Angeleses 100 m ja 400 m vabaujumises ning 4 x 100 m vabalt teateujumises. Püstitas 1930-1931 erinevatel distantsidel 16 maailmarekordit. Pärast Los Angelese olümpiat osales profina filmides "The Human Fish" ja "The Warrior's Husband" ning 1936 teda enam olümpiale võistlema ei lubatud. Pärast karjääri lõppu töötas treeneri, ametniku ja meditsiiniõena. Oli kolm korda abielus. USA olümpiakuulsuse hallis 1992.
»»» 1933 Janusz Sidlo, Poola kergejõustiklane (Katowice-Szopienice – surn. 02.08.1993 Varssavi). Olümpiahõbe 1956 Melbourne'is odaviskes. Osales olümpiamängudel kokku 5 korda (1952, 1956 - 2., 1960 - 8., 1964 - 4., 1968 - 7.). Euroopa meister 1954 Bernis ja 1958 Stockholmis, pronks 1969 Ateenas. Tuli Poola meistriks 14 korda. Oktoobris 1953 viskas Jenas Euroopa rekordi 80.15, juunis 1956 Milanos maailmarekordi 83.66.
»»» 1942 Bernard Bosquier, Prantsusmaa jalgpallur, kaitsja (Thonon-les-Bains). Mängis Prantsusmaa koondises 1964-1972 kokku 42 mängu ja lõi 3 väravat. Osales MM-võistluste finaalturniiril 1966. Klubid: Olympique Alès (1959-1961), FC Sochaux-Montbéliard (1961-1966), AS Saint-Étienne (1966-1971), Olympique Marseille (1971-1974) ja FC Martigues (1974-1976). Prantsusmaa meister 1967, 1968, 1969, 1970 ja 1972, karikavõitja 1968, 1970 ja 1972.
»»» 1951 Francesco Moser, Itaalia jalgrattur (Palù di Giovo, Trento). Võistles elukutselisena 1973-1987. Maailmameister grupisõidus 1977 San Cristobalis, hõbe 1976 ja 1978. Gio d'Italia üldvõitja 1984, Milano - San Remo võitja, Pariisi - Roubaix' võitja 1978, 1979, 1980, Giro di Lombardia parim 1975, 1978, La Flèche Wallonne'i võitja 1977. Itaalia meister grupisõidus 1975, 1979, 1981. Trekisõidus võitis MM-kulla 1976 proffide 5000 m individuaalses jälitussõidus, sama ala Itaalia meister 1984. Ületas jaanuaris 1984 tosin aastat Eddy Merckxi nimel olnud tunnisõidu MR-i, saades Mexico Citys tulemuseks 50,808 ja neli päeva hiljem 61,151 km. Hüüdnimi Lo Sceriffo (Šeriff).
»»» 1958 Sergei Makarov, N Liidu jäähokimängija, ründaja (Tšeljabinsk). Olümpiavõitja 1984 Sarajevos ja 1988 Calgarys, -hõbe 1980 Lake Placidis. MM-võistlustelt 1979-1991 kokku 10 medalit (7+1+2), Canada Cupi võitja 1981. Juunioride maailmameister 1977 ja 1978. Valiti NHL-i draftis 1983 Calgary Flamesi poolt üldjärjestuses 231-sena. Lubati 1989. aastal esimese N Liidu hokimängijana ametlikult NHL-i. Liitus Flamesiga, hiljem mängis veel San Jose Sharksis ja Dallas Starsis. Calder Memorial Trophy 1990. N Liidu meistrisarja parim mängija 1980, 1985 ja 1989. IIHF-i Kuulsuse hallis 2001. Elab California osariigis Bay Areas koos oma teise abikaasa Mary ja laste Nicky ja Katyaga, omab agendi litsentsi. Pilt 1
»»» 1964 Sixten Sild, Eesti orienteeruja (Tartu). MM-võistluste ind. pronksmedal 1991. Üliõpilaste MM-il 1990 N Liidu koondises pronks. Saanud MK-arja etappidel 1., 2., 3., 5. ja 6. koha. Võitis Eesti meistrivõistlustelt 1985-1999 kokku 49 (34+5-3) medalit ja N Liidu meistrivõistlustelt kulla, hõbeda ja pronksi. Kuulunud ka Rootsi klubi Triangeln ridadesse. Lõpetanud keemikuna Tartu ja turismieksperdina Karlstadi ülikooli. Orienteerumises oli esimene treener Toivo Kotov, hilisem Valeri Kisseljov.
»»» 1964 Kevin Schwantz, USA mootorisportlane (Houston, Texas). Osales ringrajasõidus MM-sarjas 1986-1995, tegi kaasa 105 GP-l, võitis neist 25 ja lõpetas 51 korda esikolmikus. 29 parimat stardikohta ja 26 kiireimat ringi. 500 cm3 klassi maailmameister 1993, sõitis kogu karjääri vaid Suzuki tehasemeeskonnas. Sõitnud ka superbike'il, Daytona 200 miili sõidu võitja 1988. Pärast tsiklisõitja karjääri osales NASCAR Busch Seriesis. Schwantzil on Atlantas mootorispordikool.
»»» 1965 Sabine Braun, Saksamaa kergejõustiklane (Essen). Olümpiapronks 1992 Barcelonas seitsmevõistluses. MM-kuld 1991 Tokyos ja 1997 Ateenas ning hõbe 1993 Stuttgardis. Euroopa meistrivõistluste võitja 1990, 1994 ja hõbe 2002. Püstitas 1992 Götzises siiani püsiva Saksamaa rekordi 6985 punktiga. Götzise ja Ratingeni mitmevõistluse neljakordne võitja. Klubid LAV Düsseldorf, LG Bayer Leverkusen ja TV Wattenscheid. Pikkus 174 cm, kaal 62 kg. Lõpetas 2002. aastal. Pilt 2
»»» 1967 Bjørn Dæhlie, Norra murdmaasuusataja (Elverum). Olümpiamängudelt 1992-1998 kokku 12 (8+4+0) medalit, kuldadest vaid kaks teatesõidus. Taliolümpiamängude ajaloo edukaim sportlane. MM-võistlustelt 1991-1999 kokku 17 medalit (9+5+3). Võitis MK-sarjas 46 etappi ja lõpetas 81 korda esikolmikus. Sarja üldvõitja 1992, 1993, 1995-1997 ja 1999. Ehkki tal ei õnnestunud kunagi võitja Holmenkolleni suusamängudel, autasustati teda 1997 Holmenkolleni medaliga koos Bjarte Engen Viki ja Stefania Belmondoga. Pärast lõpetamist tegelenud edukalt ärimaailmas (mood ja kinnisvara). Pilt 3
»»» 1970 Quincy Deshawn Watts, USA kergejõustiklane (Detroit, Michigan). Olümpiavõitja 1992 Barcelonas 400 m jooksus (parandas kaks korda Lee Evansi nimel olnud OR-i 43,86, saades poolfinaalis ajaks 43,71 ja finaalis 43,50) ja 4 x 400 m teatejooksus (kattis teise vahetus 43,10 sekundiga, USA neli võitis MR-i 2.55,74-ga). Maailmameister 1993 Stuttgardis ja hõbe 1991 Tokyos 4 x 400 m teatejooksus. Mängis University of Southern Californias ka ameerika jalgpalli ja korvpalli. Esmalt keskendus 100 m ja 200 m jooksule, kuid USC treener Jim Bush soovitas talle 400 meetrit. Lõpetas tippsordis 1997 ja töötab praegu Harvard-Westlake High Schoolis treenerina.
1
2
3
4
»»» 1972 Brian Carver McBride, USA jalgpallur, ründaja (Arlington Heights, Illinois). Mängis USA koondises 1993-2006 kokku 95 korda ja lõi 30 väravat. Osalenud MM-võistluste finaalturniiril 1998, 2002 ja 2006. CONCACAF Gold Cupi võitja 2002. Klubid: Milwaukee Rampage (1994), VfL Wolfsburg (1994–1995), Columbus Crew (1996–2004), Preston North End (2000, laen), Everton (2002, laen), Fulham (2004–2008) ja Chicago Fire (2008–). USA karikas 2002, CONCACAF Gold Cupo MVP 2002, Fulhami aasta mängija 2005 ja 2006.
»»» 1972 Ilja Markov, Venemaa kergejõustiklane (Asbest). Olümpiahõbe 1996 Atlantas 20 km käimises. MM-võistlustelt kuld Sevillas 1999 ja hõbe 2001 Edmontonis. Euroopa meister 1998 Budapestis. Juunioride maailmameister 1990 Bulgaarias. Sõjaväelane. Isiklik rekord 20 km käimises 1:19.36 (2005).
»»» 1975 Oksana Tšussovitina, N Liidu/Usbekistani/Saksamaa riistvõimleja (Buhhaara). Olümpiavõitja 1992 Barcelonas naiskonnavõistluses ja -hõbe 2008 Pekingis toenghüppes. Osales 1992 olümpial SRÜ, 1996-2004 Usbekistani ja 2008 Saksamaa eest võisteldes. MM-võistlustelt 1991-2006 kokku 10 (3+3+4) medalit, kuld 1991 vabaharjutuses ja naiskonnavõistluses ning 2003 toenghüppes. Ühel üksikalal pole keegi MM-i ajaloos saanud 8 individuaalset medalit. EM-võistluste kuld 2008 ja pronks 2007 toenghüppes. Alustas võimlemisega 1982. aastal ja tuli kuus aastat hiljem N Liidu noortemeistriks. Ainus naisvõimleja olümpiaajaloos, kes osalenud viitel mängudel ning üks kahest, kes esindanud neil mängudel kolme erinevat riiki. Abikaasa Bahhodir Kurbanov oli kreeka-rooma maadleja, kes 2000 Sydneys sai kergekaalus viienda koha. Novembris 1999 sündis perre poeg Alisher, kel 2002. aastal avastati lümfileukeemia ning perekond asus heatahtlike sakslaste kutsel elama Saksamaale Kölni, kus lapse sai ravi. Sai Saksamaa kodakondsuse 2006. aastal, aprillis 2009 teatas, et lõpetab sportlaskarjääri.
»»» 1975 Anthony Michael Parker, USA korvpallur (Naperville, Illinois). Mänginud elukutselisena 1997. aastast, valiti samal aastal NBA draftis üldjärjestuses 21-sena New Jersey Netsi poolt. Klubid: Philadelphia 76ers (1997–1999), Orlando Magic (1999), Quad City Thunder (2000), Tel Avivi Maccabi (2000–2002, 2003–2006), Rooma Virtus (2002–2003), Toronto Raptors (2006-). Euroliiga võitja 2001, 2004, 2005, MVP 2005, 2006, Final Fouri MVP 2004. Iisraeli liiga MVP 2004.
»»» 1977 Maria Cioncan, Rumeenia kergejõustiklane (Maieru – surn. 21.01.2007 Pleven). Olümpiapronks 2004 Ateenas 1500 m jooksus, seitsmes koht 800 m jooksus. MM-il 2003 Pariisis 1500 meetris üheksas koht. Hukkus autoõnnetuses Bulgaarias, kui oli koju sõitmas Kreekas toimunud treeninglaagrist.
»»» 1978 Dirk Werner Nowitzki, Saksamaa korvpallur (Würzburg). Mänginud elukutselisena alates 1998. aastast, valiti samal aastal NBA draftis üheksandana Milwaukee Bucksi poolt, kuid kaubeldi kohe edasi Dallas Mavericksile, kus mängib siiani. Mänginud 8 korda NBA Tähte mängus ning valitud 9 korda NBA Tähtede meeskondadesse. Võitis 2006 Tähtede mängul kolmepunktiviskajate konkursi. Oli 2007 esimene Euroopast pärit korvpallur, kes tunnistati hooaja MVP-ks. Saksamaa koondises MM-i pronks 2002 ja EM-i hõbe 2005, mõlemal turniiril sai ta kõige kasulikuma mängija auhinna. Alustas karjääri DJK Würzburgis (1994-1998). Pikkus 213 cm. Pilt 4
»»» 1982 Chris Vermeulen, Austraalia mootorisportlane (Brisbane). Sõitnud ringrajasõidu MM-sarjas 2006. aastast Suzuki meeskonnas 60 etappi ja võitnud ühe GP (Le Mans'is 2007), tuntud väga hea sõitjana märjal rajal. Hooaja kokkuvõttes sai 2007 kuuenda ja 2008 kaheksanda koha. Supersport-klassi maailmameister 2003, superbike'ide MM-sarja hõbe 2005.
SURMAPÄEV
««« 1960 Chris Bristow, Inglismaa autovõidusõitja (Spa-Francorchamps – sünd. 02.12.1937 Lambeth, London). Jõudis F1 autode MM-sarjas osaleda 1959-1960 kokku neljal etapil, punktikohale ei jõudnud. Hukkus 1960 Belgia Grand Prix'l Spa-Francorchamps'i rajal, kui keeras 20. ringil Burnenville'i kurvis oma Cooper-Climaxi kummuli.
««« 1960 Alan Stacey, Suurbritannia autovõidusõitja (Spa-Francorchamps – sünd. 29.08.1933 Broomfield). Osales 1958-1960 Lotuse meeskonnas kokku 7 GP-sõidul, kuid punkte ei teeninud. Hukkus Belgia GP 25. ringil, kui suurel kiirusel tabas tema nägu lind. Stacey sõitis rajalt välja ja sai kohapeal surma.
««« 1960 Jimmy Ernest Bryan, USA autovõidusõitja (Langhorne – sünd. 28.01.1926 Phoenix, Arizona). Indianapolise 500 miili sõidu võitja 1958, krooniti 1954 AAA ning 1956 ja 1957 USAC meistriks ning kogus 23 võitu. Hukkus Champ Cari võistlusel Langhorne Speedwayl, kui sai avariis surmavaid vigastusi.
««« 1992 Kathleen "Kitty" McKane-Godfree, Inglise tennisist ja sulgpallur (London – sünd. 07.05.1896 Bayswater, London). Viie olümpiamedali omanik: kuld 1920 Antverpenis naispaarismängus, hõbe segapaarismängus ja pronks üksikmängus ning hõbe 1924 Pariisis naispaarismängus ja pronks üksikmängus. Võitis Wimbledonis kaks üksikmängu tiitlit, 1924 ja 1926. Aastal 1925 sai Godfree'st esimene mängija, kes jõudnud üksikmängu finaali nii Wimbledonis kui ka Prantsusmaa ja USA meistrivõistlustel. Sulgpallis võitis ta All England Openi (mitteametlik MM kuni 1977. aastani) aastatel 1920-1930 kokku 9 korda. Kitty ja tema abikaasa Leslie on Wimbledoni ajaloos ainus abielupaar, kes võitnud segapaarismängu (1926). Kuulus maailma naiste esikümnesse 1925-1927 ning oli 1926 tabeli teine.
««« 1996 Emil Edvin Wide, Rootsi kergejõustiklane (Stockholm – sünd. 22.02.1896 Kemiö, Soome). Olümpiahõbe 1924 Pariisis 10 000 meetri jooksus soomlase Ville Ritola järel ning -pronks 1920 Antverpenis 3000 m meeskondlikus arvestuses, Pariisis 5000 m ja 1928 Amsterdamis 5000 ja 10 000 m. Püstitas 1925-1926 neli MR-i (2000 m, 3000 m ja kaks korda 2 miili jooksus). Rootsi parim sportlane 1926 koos Arne Borgiga. Elas 100-aastaseks, suri Stockholmis. Isiklikud rekordid: 1500 m – 3.51,8 (1926), 5000 m – 14.40,4 (1925) ja 10 000 m – 30.55,2 (1924).
««« 2008 Timothy Douglas "Tim" Carter, Inglismaa jalgpallur, väravavaht (Stretford - sünd. 05.10.1967 Bristol). Mängis elukutselisena 1985-1999, klubid Bristol Rovers (1985–1987), Newport County (1987, laen), Sunderland (1987–1993), Carlisle United (1988, laen), Bristol City (1988, laen), Birmingham City (1991, laen), Hartlepool United (1993–1994), Millwall (1994–1995, 1995–1998), Oxford United (1995) ja Halifax Town (1998–1999). Mänginud kolm korda ka Inglismaa noortekoondises. Pärast mängijakarjääri lõppu töötas väravavahtide treenerina Sunderlandis ja kohakaasluse alusel ka Eesti koondise juures. Sooritas enesetapu.
SÜNDMUSED
¤ 1914 oli Prestwicki radadel peetud 54. British Openi parim Harry Vardon 306 löögiga.
¤ 1921 püstitas Aleksander Klumberg Oslos Eesti rekordi kolmikhüppes 14.20-ga.
¤ 1922 püstitas Paavo Nurmi 5000 m jooksus maailmarekordi 14.28,2-ga.
¤ 1924 kaotas Eesti jalgpallikoondis Tallinnas maavõistluse Türgile 1:4.
¤ 1924 püstitas Paavo Nurmi 1500 m jooksus maailmarekordi 3.52,6-ga.
¤ 1927 võitis Nürburgringil peetud esimese autovõidusõidu Rudolf Caracciola keskmise kiirusega 96 km/h.
¤ 1935 katkestati Kadriorus toimunud Eesti - Leedu maavõistlus jalgpallis 10. minutil, et mälestada varalahkunud rahvuskoondise mängijat Ernst Jolli. Kohtumine lõppes 2:2. Esmakordselt lehvis staadionil FIFA lipp ja Eestile oli see 75. maavõistlus.
¤ 1935 alistas Aksel Kuuse Helsingis peetud võistlustel kõrgushüppes Euroopa valitseja Kalevi Kotkase. Kuuse ületas 1.93.
¤ 1936 nokautis sakslane Max Schmeling profipoksi raskekaalu tiitlimatšis ameeriklase Joe Louisi.
¤ 1936 andsid Felix Moor ja Oskar Lõvi Tallinnas toimunud Eesti - Soome maavõistluselt kergejõustikus esimest korda eetrisse kahepäevase otsereportaaži spordivõistluselt.
¤ 1938 lõppes Koitjärvel Eesti veespordi Liidu korraldatud ujujate ühislaager, mida juhendas maailmarekordimees Arne Borg Rootsist.
¤ 1938 tuli Itaalia jalgpallikoondis teist korda järjest maailmameistriks, kui Pariisis peetud finaalis alistati Ungari 4:2. 6. minutil viis Colaussi Itaalia juhtima, kuid juba minut hiljem ungarlased viigistasid. Murrang tuli 15.- 35. minuti vahel, mil Piola ja uuesti Colaussi viisid tiitlikaitsja 3:1 juhtima. Mängijatest tõusis kahekordseks maailmameistriks Meazza. MM-i edukaim väravakütt oli pronksimeeskonna Brasiilia ründaja Ademir 9 tabamusega.
¤ 1943 moodustati N Liidus spordiühing Tööjõureservid.
¤ 1954 võitis Baltusrolis peetud 54. US Openi golfis Ed Furgol 284 löögiga.
¤ 1955 võitis Olympic Country Clubi radadel San Franciscos peetud 55. US Openi golfis Jack Fleck 287 löögiga.
¤ 1964 asutati Hollandis Leeuwardenis jalgpalliklubi Cambuur BVO.
¤ 1964 püstitas prantslane Éric Tabarly kahemastilisel rannasõidupurjekal Pen Duick II üle Atlandi ookeani seilamise rekordi, jõudes Inglismaalt Plymouthist USA-sse Newporti 26 päeva, 6 tunni ja 2 minutiga.
¤ 1967 mõisteti Muhammad Ali süüdi armeeteenistusest keeldumises.
¤ 1977 võitis Southern Hillsi radadel Tulsas peetud 77. US Openi golfis Hubert Green 278 löögiga.
¤ 1986 võitis Argentina Mehhikos peetud jalgpalli 13. MM-võistluste finaalis Saksamaa 3:2.
¤ 1986 vaid kaks päeva pärast NBA draftis Bostoni Celticsi poolt valituks osutumist suri USA korvpallur kokaiini üledoosi tagajärjel Len Bias.
¤ 1988 võitis 88. US Openi golfis Curtis Strange 278 löögiga.
¤ 1992 alistas Evander Holyfield Las Vegase Caesars Palace'is peetud profipoksi raskekaalu tiitlimatšis punktidega Larry Holmesi.
¤ 1994 võitis Oakmontis peetud 94. US Openi golfis Ernie Els 279 löögiga.
¤ 1999 võitis Dallas Stars NHL-i finaalseeria kuuendas kohtumises Buffalo Sabresi 2:1 ning kindlustas sellega klubi ajaloo esimese Stanley karika võidu.
¤ 1999 valis ROK oma 109. istungjärgul Lõuna-Korea pealinnas Soulis 2006. aasta taliolümpiamängude korraldajaks Itaalia linna Torino. Kandidaate oli vaid kaks, lisaks Torinole veel Šveitsi linn Sion. Hääletamisel kogus võitja 53 ja kaotaja 36 häält. Esimest korda valimise ajaloos tegi ROK kandidaatide seast eelvaliku. 19. juunil 1999 valitud ROK-i valimiskomitee valis kuuest kandidaadist kaks finalisti.
¤ 2000 lõppes NBA meistrivõistluste finaalseeria Los Angeles Lakersi ja Indiana Pacersi vahel Läänekonverentsi klubi üldvõiduga 4:2.
¤ 2005 võitis Saksamaa jalgpallinaiskond EM-võistluste finaalis Norra 3:1.
¤ 2005 lõppes Šveitsi velotuur hispaanlase Aitor González Jiméneze üldvõiduga. Järgnesid Michael Rogers ja Jan Ullrich.
¤ 2007 teatas rahvusvahelise jalgrattaliidu (UCI) president Patrick McQuaid, et dopinguvastase võitluse tõhustamiseks peavad kõik jalgratturid allkirjastama harta, mis kohustab neid võistlema keelatud aineid kasutamata.
¤ 2007 kuulutas Tour de France'i direktor Christian Prudhomme, et Prantsusmaa velotuurile ei lubata ainsatki ratturit, kes pole 7. juuliks uuele dopinguhartale allkirja andnud.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
