Kes oli see kuulus kergejõustikutreener, kes valmistas Nike firma esimesed jooksukingad? Kellega mängis David Bronstein oma ainsa male MM-tiitlimatši? Millises Euroopa klubis mängis mõnda aega Brasiilia vutikuulsus Sócrates? Mis aastal tuli Valter Külvet Euroopa juunioride meistriks kümnevõistluses? Kes Hollandi tennisistidest võitis oma karjääri jooksul 1 turniiri üksikmängus ja 54 turniiri paarismängus? Kes oli Tour de France'i esimene võitja?
SÜNNIPÄEV
»»» 1911 William J. "Bill" Bowerman, USA kergejõustikutreener ja ettevõtja (Portland, Oregon – surn. 24.12.1999 Fossil, Oregon). Juhendanud kesk- ja pikamaajooksus 31 olümplast, 51 USA meistrivõistluste medaliomanikku, 12 USA rekordiomanikku ja 24 NCAA meistrit. 16 tema hoolealust jooksid miili alla nelja minuti. Töötas Oregoni ülikoolis 24 aastat, tema ajal oli ülikool neli korda NCAA parim ning jõudis kümne parema kõrgkooli sekka 16 korda. Tuntumad õpilased Steve Prefontaine, Kenny Moore, Bill Dellinger, Mac Wilkins, Harry Jerome jt. 1964 asutas koos endise õpilase Phil Knightiga jooksujalatsite valmistamisega tegelenud kompanii Blue Ribbon Sports, mis hiljem sai nimeks Nike, Inc. Knighti ülesanne oli äri juhtida, Bowerman eksperimenteeris jalavarjudega. 1967 valminud treeningjalats Cortez saavutas peagi suure populaarsuse, samuti paljud tema edasised leiutised. Nike praegune peakorter asub Bowerman Drive'il ühe kaasasutaja kodulinnas.
»»» 1916 George Edward Arcaro, USA džoki (Cincinnati, Ohio – surn. 04.11.1997 Miami, Flordia). Ameerika klassikaliste võiduajamiste kõigi aegade edukaim džoki, U.S. Triple Crowni (Kentucky Derby, Preakness Stakes, Belmont Stakes) kahekordne võitja 1941 ja 1948. Märkimisväärsemad võidud: Jockey Club Gold Cup (10 korda), Wood Memorial Stakes (9), Suburban Handicap (8), Kentucky Oaks (4), Kentucky Derby (5), Preakness Stakes (6) ja Belmont Stakes (6). Esimese võiduajamise võitis 1932 Tijuanas (Mehhiko), lõpetas 1962. Tegi kaasa 24 092 võistlust, võitis neist 4779 ja teenis 30 039 543 dollarit. Kõige rohkem teeninud USA džoki 1940, 1942, 1948, 1950, 1952, 1958. Hüüdnimi Banana Nose.
»»» 1924 David Bronstein, N Liidu/Ukraina maletaja (Bila Tserkva, Ukraina – surn. 05.12.2006 Minsk, Valgevene). Juudi perekonnast pärit poisile õpetas isa käigud selgeks 6-aastaselt. Kiievis juhendas teda Aleksandr Konstantinopolski. 15-aastaselt oli ta Kiievi meistrivõistlustel teine ja 1940 sai Ukraina meistrivõistlustel teise koha Isaac Boleslavski järel. Viimasega sidus neid suur sõprus, Bronstein abiellus 1984 Boleslavski tütre Tatjanaga. Pärast sõda õppis Leningradi polütehnilises instituudis, oli sõjaväeteenistuseks kõlbmatu. 1944 võitis ta N Liidu meistrivõistlustel Mihhail Botvinnikut, aasta hiljem oli ta tšempionaadi kolmas. 1948-1951 oli male MM-võistluste tiitlipretendent, võitis 1948 Saltsjöbadenis tsoonidevahelise turniiri ja sai 1950 FIDE suurmeistriks. Jõudis 1951 tiitlimatšini Botvinnikuga, kuid kohtumine lõppes 12:12 ja viimane säilitas tiitli. 1955 mängis Göteborgis tsoonidevahelisel turniiril ja võitis ainsatki partiid kaotamata. Kandidaatide turniiril 1956 Amsterdamis jäi Vassili Smõslovi ja Paul Kerese järel jagama 3.– 7. kohta. 1958 jäi teda kandidaatide turniirile pääsemisest lahutama pool punkti. 1964 ja 1973 ta tsoonidevaheliselt turniirilt enam edasi ei pääsenud. N Liidu meister 1948 (koos Aleksandr Kotoviga) ja 1949 (koos Smõsloviga), hõbe 1957 ja 1964-1965. Liverpoolis 1952 peetud üliõpilaste MM-il jagas ta esikohta Mark Taimanoviga. Võitis kuus korda Moskva meistritiitli, maleolümpial 1952, 1954, 1956 ja 1958 sai oma laual parima tulemuse, kaotades 49 partiist vaid 1. Turniirivõite: Hastings 1954, Belgrad 1954, Gotha 1957, Moskva 1959, Szombathely 1966, Berliin 1968, Dnipropetrovsk 1970, Sarajevo 1971, Sandomierz 1976, Iwonicz Zdrój 1976, Budapest 1977, Jurmala 1978. Kirjutanud palju maleraamatuid, ajalehes Izvestija ilmus tema malekolumn. 1976 keeldus allkirjastamast Viktor Kortšnoi Läände jäämist hukka mõistnud kirja ja ei saanud aasta aega välismaal mängida.
»»» 1924 Bruce A. Norris, USA jäähokitegelane (Chicago, Illinois – surn. 01.01.1986 Stony Brook, New York City). NHL-i klubi Detroit Red Wingsi omanik 1955-1982 ja NHL-i klubiomanike nõukogu esimees. James E. Norrise poeg ja James D. Norrise vend. Norrise perekond oli Red Wingsi omanik peaaegu pool sajandit enne kui klubi müüdi Mike Ilitchile. Norris arvati jäähoki Kuulsuste halli liikmeks 1969, tema isa ja vend kuulusid sinna juba varem.
»»» 1954 Sócrates Brasileiro Sampaio de Souza Vieira de Oliveira, Brasiilia jalgpallur, poolkaitsja (Riberão Preto, São Paulo osariik). Brasiilia koondises 1979-1986 kokku 63 mängu ja 25 väravat. Koondise mängujuht ja kapten MM-il 1982 ja 1986, neljas koht 1986. Kõrgharidusega arst, doktorikraad filosoofias, kuid ka napsulemb ja kirglik suitsetaja. Alustas 1974 Botafogos, kuid mängis suurema aja karjäärist Corinthiansis (1978-1984). Mänginud ka Fiorentinas (1984-1985), Flamengos (1986-1987), Santoses (1988-1989) ja veel korra Botafogos (1989). 2004 oli ühe kuu mängiv treener Inglismaa Northern Counties East Football League'i klubis Garforth Townis. Töötab oma kodulinnas spordiarstina. Pelé nimetas ta märtsis 2004 maailma 125 parema elava jalgpallilegendi sekka. Vend Raí tuli 1994 maailmameistriks. Pikkus 192 cm.
»»» 1959 Uwe Dotzauer, Saksamaa (SDV) kahevõistleja (Klingenthal). MM-võistluste kuld meeskonnavõistluses 1982 Holmenkollenis ning individuaalne pronks norralase Tom Sandbergi ja kaasmaalase Konrad Winkleri järel. Võitis Holmenkolleni talimängudel kahevõistluse 1980. Juunioride MM-ilt pronksmedal nii 1977 ja 1978. Olümpiamängudel 1980 Lake Placidis sai viienda ja 1984 Sarajevos seitsmenda koha. MK-sarjas võitis 1983 etapi Seefeldis, neli korda lõpetas etappidel teisena ja ühe korra kolmandana. Esimeses MK-sarjas 1983/1984 sai Sandbergi järel ja teise norralase Geir Anderseni ees teise koha.
»»» 1961 Andy Wallace, Suurbritannia autovõidusõitja (Oxford). Võistelnud alates 1979. aastast, 1976 astus 15-aastaselt Jim Russelli võidusõidukooli. Võitnud sportautode kuulsamad võidusõidud Le Mans'i 24 tunni sõidu (1988 koos Jan Lammersi ja Johnny Dumfriesiga), Daytona 24 tunni sõidu (3 korda), Sebring 12 tunni sõiud (2 korda) ja Petit Le Mans 1000 miili sõidu. Püstitas McLareni F1 autoga 11 aastat püsinud kiirusrekordi 240,14 miili tunnis.
»»» 1962 Hana Mandlíková, Tšehhi tennisist (Praha). Mängis elukutselisena 1978-1990, võitis 27 WTA turniiri üksik- ja 12 paarismängus ning neli suure slämmi turniiri üksikmängus. Australian Openi parim 1980 ja 1987, French Openi võitja 1981 ja US Openil 1985. Jõudis Wimbledonis kaks korda finaali, kuid kaotas 1981 Chris Evertile ja 1986 Martina Navrátilovále. US Openil jäi 1980 ja 1982 esikohamängus alla Evertile. Paarismängus sai esikoha 1989 US Openil koos Navrátilovága. Maailma edetabelis oli kõrgeim koht teine. Tennise Kuulsuste hallis 1994. Võttis 1988 Austraalia kodakondsuse. Tegutsenud treenerina, juhendanud teiste seas ka kaasmaalast Jana Novotnát. Teenis auhinnaraha 3 340 959 dollarit.
»»» 1964 Valter Külvet, Eesti kergejõustiklane (Õisu, Viljandi rajoon – surn. 02.07.1998 Mäksa vald). Euroopa juunioride meister 1983, universiaadi hõbe 1985. Võitis N Liidu meistrivõistlustel kulla 1987 ning pronksi 1985 ja 1986. Götzise kümnevõistluse kuues 1982. Oli kolme maavõistluse parim: 1981 ja 1988 Rootsis ja 1985 Šveitsis. Eesti meister kümnevõistluses 1981, 1994 ja 1995, kettaheites 1986 ja 1991 ning neljal korral 4 x 400 m teatejooksus (1985-1988). Aastast 1982 kordunud vigastasid põhjustasid 1986 EM-il, 1987 MM-il ning 1988 Souli OM-il katkestamise. Püstitanud kaks Eesti rekordit: 8332 (1987) ja 8506 (1988). Isiklikud rekordid: 100 m - 11,06, 400 m - 48,08, 1500 m - 4.15,93, 110 m tj - 14,55, kõrgus - 2.11, teivas - 4.90, kaugus - 7.44, kuul - 15.85, ketas - 55.28 ja oda - 65.38. Võistles 1981-1995 Eesti koondises, 1982-1988 N Liidu koondises. Kuulunud Kalevi ja Sakala liikmeskonda. Alustas sportimist 5-aastaselt isa juhendamisel, aastast 1982 treenis Fred Kudu juhendamisel. 10-14-aastaselt püstitas omaealiste Eesti tipptulemusi, oli rekordiliste punktisummadega TV 10 olümpiastardi üldvõitja neli aastat järjest. 14-aastaselt tuli N liidu noortemeistriks kaheksavõistluses, 15-aastaselt üheksavõistluses ja 17-aastaselt kümnevõistluses. Samal hooajal (1981) oli Eesti-Rootsi maavõistluse võitja ja tuli Eesti meistriks suurmeistrinormi ületava 8104 punktiga. Pikkus 191 cm, kaal 90 kg. Hukkus röövmõrva tagajärjel.
»»» 1966 Paul Vincent Nicholas Haarhuis, Hollandi tennisist (Eindhoven). Mängis elukutselisena 1983-2003 ja oli edukas eeskätt paarismängus. Üksikmängus võitis vaid ühe turniiri (1995 Jakartas), paarismängus 54. Üksikmängu edetabelis oli parim koht 18. (6. novembril 1995), paarismängus tõusis esimest korda maailma edetabelis esimeseks 31. jaanuaril 1994. Jäi üksikmängus Pete Samprase vastu plussidesse (3:1). Suure slämmi turniiridel sai esikoha kõigil neljal turniiril: Australian Openil 1994, French Openil 1995, 1998 ja 2002, Wimbledonis 1998 ja US Openil 1994. Pariisis 2002 oli tema partneriks Jevgeni Kafelnikov, ülejäänud kordadel kaasmaalane Jacco Eltingh. Lisaks mängis kuus korda finaalis ning segapaarismängus veel ühe korra (French Openil koos kaasmaalase Caroline Visiga). Üksikmängus jõudis veerandfinaali vaid US Openil (1991). Pärast loobumist on kolm aastat järjest (2005-2007) võitnud Royal Albert Hallis peetava Blackrock Mastersi, võites endisi legende Goran Ivaniševićit, John McEnroe'd ja Guy Forget'd. Teeninud auhinnaraha 7 749 011 dollarit.
»»» 1966 Vincenzo "Enzo" Scifo, Belgia jalgpallur, poolkaitsja (La Louvière). Belgia koondises 1984-1998 kokku 84 mängu ja 18 väravat. Üks kolmest Belgia jalgpallurist, kes osalenud neljal MM-võistluste finaalturniiril (1986-1998). Andeka mängumehena liitus kohaliku klubi RAA Louviéroise'iga juba 14-aastaselt, 1983 kutsuti RSC Anderlechti. Mänginud veel Milano Interis (1987-1988), Bordeaux' Girondinsis (1988-1989), AJ Auxerre'is (1989-1991), Torinos (1991-1993), AS Monacos (1993-1997), taas Anderlechtis (1997-2000) ja lõpetas Charleroi's (2000-2001). Loobus 2000 kroonilise artriidi tõttu. Alustas treenerina Charleroi's hooajal 2000/2001, kuid läks erru suvel 2002. Praegu Belgia meistriliigas mängiva Mouscroni peatreener.
»»» 1977 Gianluca Zambrotta, Itaalia jalgpallur, kaitsja (Como, Lombardia). Itaalia koondises alates 1999. aastast 80 mängu ja 2 väravat. Maailmameister 2006, EM-võistlustel 2000 hõbe, finaalturniiril ka 2004 ja 2008. Osales Sydney olümpial 2000. Alustas 17-aastaselt kodulinnas Comos (1994-1997), edasi mänginud Serie A klubides Baris (1997-1999) ja Torino Juventuses (1999-2006). Pikendas 2005 Juventusega lepingut 2010. aastani, kuid lahkus klubist pärast selle kukutamist Serie B-sse. Teda tahtsid AC Milan, Chelsea, Madridi Real ja FC Barcelonas, neist viimane maksis nii vasakul kui paremal äärel tegutseva kaitsja eest 14 miljonit eurot ja sõlmis itaallasega nelja-aastane lepingu. Alates 2008. aastast AC Milanis. Itaalia meister 2002, 2003 (2005 ja 2006 tiitel tühistati), superkarika võitja 2002, 2003. Hispaania superkarika võitja 2006.
»»» 1982 Camelia Alina Potec, Rumeenia ujuja (Brăila). Olümpiavõitja 2004 Ateenas 200 m vabaujumises. MM-võistluste pronks 2001 Fukuokas samal distantsil. EM-võistlustelt 1997-2008 kokku 17 medalit (4+4+9), kullad 1999 Istanbulis 200 m ja 400 m vabaujumises, 2000 Helsingis 4 x 200 m vabalt teateujumises ja 2004 Madridis 200 m vabaujumises. Suveuniversiaadilt 2001-2005 kolm kulda ja üks pronks.
»»» 1983 Kalojan Stefanov Mahljanov ehk Kotoōshū Katsunori, Bulgaaria sumomaadleja (Veliko Tarnov). Pikkus 203 cm, kaal 152 kg. Debüteeris novembris 2002 ning läbis viis madalamat divisjoni skooriga 71 võitu ja 15 kaotust. Septembris 2004 maadles esimest korda Makuuchi divisjonis. Jaanuaris 2006 teenis ozeki aunimetuse (üks madalam kui yokozuna) vaid 19 turniiriga. Algtasemelt alustades pole keegi nii kiiresti tõusnud. Mais 2008 võitis Natsu-basho turniiri Tokyos 15 võidu ja 1 kaotusega. Võitnud 310 kohtumist ja kaotanud 167.
»»» 1986 Marta Vieira da Silva, Brasiilia jalgpallur, poolkaitsja (Dois Riachos, Alagoas). Brasiilia koondises alates 2002. aastast 45 mängu ja 47 väravat. Olümpiahõbe 2004 Ateenas ja 2008 Pekingis. FIFA aasta mängija 2006, 2007, 2008. MM-võistlustel 2007 sai parima mängija ja edukaima väravaküti auhinna, ehkki Brasiilia kaotas finaalis Saksamaale 0:2. U-20 vanuseklassi MM-il 2004 neljas koht, kuid 6 väravaga turniiri edukaim väravakütt. Noorteklassis mängis 2000-2002 Vasco da Gama eest, naiste seas 2002-2004 Santa Cruzis, 2004-2008 Rootsi klubis Umeå IK ning alates 2009. aastast Los Angeles Soli naiskonnas. Rootsi meister 2005-2008, karikavõitja 2007. UEFA naiste klubide karikaturniiri võitja 2004 ja finalist 2007. Damallsvenskani parim ründaja 2007 ning edukaim väravalööja 2004-2006. Pikkus 162 cm.
SURMAPÄEV
««« 1957 Maurice-Francois Garin, Prantsusmaa jalgrattur (Lens – sünd. 03.03.1871 Arvier, Itaalia). Tour de France'i esimene võitja 1903. Pärit Itaalia piiri äärsest Aosta orust. Sündis Itaalia pinnal, kuid pere asus elama Prantsusmaale, kus isa töötas korstnapühkijana. Garin alustas jalgrattaspordiga 1892 koos venna Césariga. 1893 võitis Liège'is 24 tunni sõidu ja 1895 Bol d'Ori kestvussõidu Pariisi lähistel. Pariisi-Roubaix' klassiku võitja 1897 ja 1898. Detsembris 2901 sai temast naturalisatsiooni korras Prantsusmaa kodanik. Võitis 1902 Bordeaux'-Pariisi võidusõidu (üle 500 km) ja 1903 Tour de France'i. Kuuest etapist koosnenud 2428 km pikkuse võistlusmaa läbimiseks kulutas Garin aega 94:33.14. Lucien Pothier kaotas talle 2:49 ja Fernand Augereau (mõlemad Prantsusmaa) 4:29-ga. Pärasts tippspordist loobumist oli Lensis garaažipidaja. 1953, Tour de France'i 50. juubelil, oli Garin üks Pariisi kutsutud endistest võitjatest. Maetud Sallaumines'i kalmistule oma kolme naise kõrvale.
««« 1968 Georg Karl Julius Hackenschmidt, Eesti maadleja, tõstja ja sporditeoreetik (London – sünd. 29.07.1878 Tartu). Tuli 1898 Viinis Euroopa maadlusmeistriks ja võitis tõstmises pronksi. Oli maadluses 1898 ja 1899 ning tõstmises 1898 Venemaa meister, 1898 ka esimene Soome maadlusmeister. Püstitas tõstmises (peamiselt ühe käega tõstetes) maailmarekordeid. Võitis 1901 Viinis MM-tiitli elukutseliste maadluses. Võistles edukalt 1911. aastani, võites elukutseliste turniire Euroopas, Ameerikas ja Austraalias ning pälvis hüüdnime Vene Lõvi. Juba sportlasepäevil pühendus sporditeooriale ja -filosoofiale. Kirjutas artikleid ja avaldas aastast 1908 mitmes keeles kümmekond teost. Kehakultuuriga tegeles innukalt veel kõrges vanuses. Aastast 1969 korraldatakse Hackenschmidti mälestusvõistlusi kreeka-rooma maadluses. 1998 ilmus eesti keeles tema tööde valikkogu "Valitseda elu". Sportima hakkas koolipäevil, tõstmise ja maadlusega alustas 1895 Tallinnas. Siirdus 1898 Peterburi, oli vene raskejõustikuisa Wladislaw Krajewski silmapaistvaim õpilane.
««« 1994 Renske Vellinga, Hollandi kiiruisutaja (sünd. 26.10.1974 It Hearrenfean). Võitis üksikdistantside Hollandi meistrivõistlustel 1993 hõbeda ja pronksi. Oma maa olümpiakoondisse siiski ei pääsenud. Hukkus kodumaal autoavariis Lillehammeri olümpiamängude ajal. Tema sõbratar Marianne Timmer võitis olümpiamängudel 1998 ja 2006 (just Vellinga surmapäeval) kuldmedali. Vellinga oli Ids Postma tüdruksõber.
««« 1997 Stanley Clare Pearson, Inglismaa jalgpallur, ründaja (Alderley Edge – sünd. 11.01.1919 Salford). Inglismaa koondises 1948-1952 kokku 8 mängu ja 5 väravat. Mängis 1936-1954 Manchester Unitedis 312 liigamängu ja lõi 127 väravat. 1954-1957 tegi kaasa Bury ja 1957-1959 Chesteri eest. FA Cupi võitja 1948 ja Inglismaa meister 1952.
««« 2002 George Arthur Rowley, Inglismaa jalgpallur, ründaja (Shrewsbury – sünd. 21.04.1926 Wolverhampton). Inglise liiga kõigi aegade edukaim väravalööja - 619 mängus 434 väravat. Klubid: West Bromwich Albion (1946-1948, 24/4), Fulham (1948-1950, 56/26), Leicester City (1950-1958, 303/251) ja Shrewsbury Town (1958-1965, 236/152). Pärast karjääri lõppu tegutses treenerina. Manchester Unitedi legendi Jack Rowley noorem vend.
SÜNDMUSED
¤ 1922 tuli Oslos kiiruisutamise maailmameistriks norralane Harald Strøm, kes mängis Norra jalgpalli rahvusmeeskonnas paremat äärt.
¤ 1928 võitis Kanada jäähokimeeskond St. Moritzis kolmanda olümpiakulla järjest. Viimases mängus alistati Šveits 13:0. Rootsi mängis üle Suurbritannia 3:1 ning sai olümpial hõbeda ning sama turniiri raames peetud EM-il kulla.
¤ 1928 lõppesid Sankt Moritzis II taliolümpiamängud. Edukaim maa oli Norra 15 (6+4+5) medaliga. Korraldajad šveitslased said vaid ühe pronksi (jäähokis). Sportlastest olid kahe kuldmedaliga edukaimad Soome kiiruisutaja Clas Thunberg ning Norra suusataja ja kahevõistleja Johan Grøttumsbråten.
¤ 1939 avati Zakopanes suusatamise MM-võistlused. Eesti suusatajad jäid rahapuudusel eemale.
¤ 1950 osales Nelijärvel peetud Eesti meistrivõistlustel kiiruisutamises üle 160 uisutaja. Võitsid Vaike Aavik ja Nikolai Matvejev.
¤ 1950 lõppesid Eskilstunas MM-võistlused meeste kiiruisutamises, kus lisaks kuuele
riigile lubas Rootsi Uisuliit starti ka kolm ungarlasest pagulast. See oli esimene ja viimane sarnane pretsedent. Ka eestlased püüdsid sellisele võimalusele rõhuda suvel Brüsselis toimunud EM-il kergejõustikus. Maailmameistriks tuli norralane Hjalmar Andersen.
¤ 1952 võitis Oslos 10 000 m kiiruisutamises kuldmedali Hjalmar Andersen. Kahevõistluses tuli olümpiavõitjaks Simon Slåttvik Norrast.
¤ 1960 võitis Squaw Valleys 30 km suusatamise kuulus rootslane Sixten Jernberg.
¤ 1960 sai läänesakslane Georg Thoma USA-s Squaw Valleys esimese mittepõhjamaalasena esikoha suusakahevõistluses.
¤ 1961 krooniti hollandlane Henk van der Grift kiiruisutamise mitmevõistluses maailmameistriks.
¤ 1961 tuli Toomas Leius N Liidu sisemeistrivõistlustel Severodonskis kahekordseks meistriks.
¤ 1967 lõppesid Jerevanis N Liidu meistrivõistlused lauatennises. Naispaarismängus võitis koos Laima Balaišytega esikoha Signe Paisjärv.
¤ 1967 krooniti hollandlanna Stien Kaiser kiiruisutamise mitmevõistluses maailmameistriks.
¤ 1969 kohtus Tallinna Kalevi võrkpallimeeskond Euroopa meistrite karikasarjas SC Leipzigiga ja kaotas 1:3.
¤ 1980 tuli Lake Placidis esimest korda olümpiakavas olnud 10 km laskesuusatamises võitjaks Saksa DV sportlane Frank Ullrich.
¤ 1980 sai Eric Heiden Lake Placidis järjekordse kulla, võites 1000 m olümpiarekordiga 1.15,18.
¤ 1980 võidutsesid Lake Placidis jäätantsus N Liidu sportlased Natalja Linitšuk ja Gennadi Karponossov. Napilt jäid kullast ilma ungarlased Krisztina Regöczy ja Andras Sallay.
¤ 1980 valitses Lake Placidis suurslaalomi Vaikiv Rootslane Ingemar Stenmark. Nagu tavaliselt, pani ta kõik ühele kaardile teises laskumises. Teiseks jäänud Liechtensteini mäesuusataja Andreas Wenzel ütles: "Ma ei ole pettunud, teadsin juba ette, et nii juhtub."
¤ 1983 püstitas Vladimir Salnikov (N Liit) 400 m vabaujumise maailmarekordi.
¤ 1984 lõppesid Sarajevos XIV taliolümpiamängud. Edukamad riigid medaliarvestuses olid Saksa DV (9+9+6) ja N Liit (6+10+9). Edukaim talisportlane oli kolme kuld- ja ühe pronksmedaliga soomlanna Marja-Liisa Hämäläinen.
¤ 1984 said Sarajevos esimeste kaksikvendadena olümpiamängude samal alal kulla ja hõbeda USA mäesuusatajad Phil ja Steve Mahre.
¤ 1988 võitis Calgarys meeste 15 km suusatamise Mihhail Devjatjarov N Liidust. Naiste kiirlaskumises sai kuldmedali sakslanna Marina Kiehl.
¤ 1992 tõi Albertville'is Rootsile neilt talimängudelt ainsa kuldmedali mäesuusataja Pernilla Wiberg, võites suurslaalomi.
¤ 1992 kuulus Albertville'is naiste 15 km laskesuusatamises kuldmedal sakslanna Antje Miserskyle. Ilusa olümpiaetteaste tegi meie Krista Lepik, kes saavutas 11. koha.
¤ 1994 lõppes Lillehammeris individuaalne kahevõistlus norralase Fred Børre Lundbergi võiduga. Teise koha sai jaapanlane Takanori Kono ja kolmanda norralane Bjarte Engen Vik. Kenji Ogiwara järel saavutas igati kiiduväärse viienda koha Ago Markvardt. Allar Levandi kolmas olümpia lõppes 12. kohaga.
¤ 1994 riputati Lillehammeris kuldmedalid kaela naiste kiirlaskumise võitjale Katja Seizingerile, meeste 15 km suusatamise edukaimale Bjørn Dæhlie'le, 500 m kiiruisutamise kiireimale Bonnie Blairile (kolmas järjestikune kuld sprindis!) ja iluuisutamise meeste üksiksõidu võitjale Aleksei Urmanovile.
¤ 1998 võitis Naganos oma kuuenda olümpiamedali laskesuusataja Ursula Dischl, sõites 4 x 7,5 km teatevõistluses Saksa naiskonna avavahetust. Sakslased said samal päeval veel ka teise kuldmedali - Hilde Gerg võitis naiste slaalomi.
¤ 1998 sai olümpial teise võidu Hermann Maier, olles parim suurslaalomis. Maier oli talimänge alustanud "kuulsa" ebaõnnestumisega kiirlaskumises.
¤ 1998 laamendasid kaotusest masendatud USA hokikoondise liikmed olümpiakülas oma eluruumides.
¤ 1999 võitis Kristina Šmigun oma esimese medali täiskasvanute tiitlivõistlustel. MM-il Ramsaus lõpetas ta 15 km vabatehnikasõidu Stefania Belmondo järel teisena, kaotades itaallannale 30,4 sekundiga. Kolmandana pjedestaalile jõudnud austerlannat Maria Theurli edestas Šmigun 24,1 sekundiga. Oma parimaks jäänud etteaste täiskasvanute tiitlivõistlustel tegi Katrin Šmigun, lõpetades kümnendana. Oma vanemale õele kaotas 19-aastane Katrin 2.00,3-ga.
¤ 2001 sai Andrus Veerpalust maailmameister. Neli päeva varem suusatamise MM-il Lahtis 15 km klassikasõidus viienda koha saanud Veerpalu pidas poole pikemal, kuid samuti klassikatehnikaga läbitud võistlusmaal põneva duelli Frode Estiliga. Norralane tegi võimsa lõpuspurdi, kuid eespool lõpetanud Veerpalu aja löömisest jäi tal ikkagi 0,2 sekundit vajaka. Kolmas oli venelane Mihhail Ivanov, keda esipaar edestas enam kui poole minutiga. Paremuselt teine eestlane oli sel päeval Meelis Aasmäe 25. kohaga, Jaak Mae koht oli kahe pügala võrra kehvem.
¤ 2002 jagati Salt Lake Citys välja olümpiaajaloo esimesed medalid murdmaasuusatajate sprindis. Meestest algab olümpiavõitjate nimistu norralase Tor Arne Hetlandi ja naistest Venemaa suusataja Julija Tšepalovaga. Kristina Šmigun sai 25. koha, meestest oli parim laskesuusataja Indrek Tobreluts 34. kohaga.
¤ 2002 Salt Lake Citys said pärast 70-aastast vaheaega taas kulla Prantsusmaa iluuisutajad, kui jäätantsus osutusid parimateks Venemaal sündinud Marina Anissina ja Gwendal Peizerat.
¤ 2002 Salt Lake Citys sai Austraalia ka esimese naisterahvast talimängude võitja, kui vigurhüpetes kuulus esikoht Alisa Camplinile.
¤ 2002 sündis Salt Lake Citys järjekordne kiiruisutamise maailmarekord – 1500 m võitis 1.43,95-ga mehhiko päritolu ameeriklane Derek Parra, kel pikkust vaid 163 cm.
¤ 2002 krooniti Salt Lake Citys olümpiaajaloos esimest korda naiste bobisõidu võitjaid. Viieteistkümne paari seas olid edukaimad USA sportlased Jill Bakken ja Vonetta Flowers. Viimane on ühtlasi esimene mustanahaline võitja taliolümpial.
¤ 2003 üritas Andrus Veerpalu päevapealt kaks aastat pärast MM-kulla võitmist sama korrata MM-il Vald di Fiemmes. Ka distants ja tehnika olid samad, kuid võistluse vormiks ühisstart. Eestlane üritas küll kilomeeter-poolteist enne lõppu pikka kiirendust, kuid tiimitööd teinud norralased said ta viimasel kilomeetril kätte ning lõpuga ka möödusid. Võitis Thomas Alsgaard Anders Auklandi ja Frode Estili ees, neljandaks jäeti Veerpalu ja viiendaks Andreas Schlütter. Kogu esiviisik mahtus vaid 2,8 sekundi sisse. Juunior Aivar Rehemaa hõivas 18. koha, Meelis Aasmäe jõudis üle lõpujoone 44-ndana.
¤ 2006 triumfeerisid Pragelato suusastaadionil itaallased, sest meeste 4 x 10 km teatesõidus lõpetas kohaliku neliku ankrumees Cristian Zorzi 15 sekundit enne sakslast. Pronksi sai Rootsi meeskond.
¤ 2006 alistas Soome koondise Torino olümpia hokiturniiril tiitlikaitsja Kanada 2:0.
¤ 2006 kordas hollandlanna Marianne Timmer Torino uisuhallis kaheksa aasta tagasi Naganos saavutatud võitu 1000 m distantsil ajaga 1.16.05. Hõbeda sai Cindy Klassen Kanadast ja pronksi favoriit Anni Friesinger Saksamaalt.
¤ 2006 võidutsesid Torino olümpial meeste kahebobide võistlusel sakslane Andre Lange. Kanada bobikelku Pierre Luedersiga roolis edestasid sakslased 0,21 sekundiga. Luedersi paarilisest Lascelles Brownist sai esimene Jamaical sündinud spordimees, kes võitnud medali talimängudel. Kolmanda koha sai šveitslane Martin Annen.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS,
Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
