SÜNNIPÄEV
»»» 1904 Jean René Lacoste, Prantsusmaa tennisist ja ettevõitja (Pariis – surn. 12.10.1996 Saint-Jean-de-Luz). Maailma paremaid tennisiste 1920. aastatel, võitis Wimbledonis üksikmängu 2 (1925, 1928), French Openil 3 (1925, 1927, 1929) ja US Openil 2 (1926, 1927) korda. Paarismängu võitja 1925, 1929 Prantsusmaal ja 1925 Wimbledonis. Davise karikasarja võitja 1927. Maailma esireket 1926 ja 1927. Olümpiapronks 1924 Pariisis paarismängus koos Jean Borotraga. Üks Neljast musketärist (ülejäänud Jacques Brugnon, Borotra ja Henri Cochet). Hüüdnimi Krokodill, see loom (tegelikul alligaator) on ka tema poolt 1933. aastal koos André Gillier'ga loodud sporditarvete firma kaubamärk.
»»» 1908 Kristjan Vilberg, Eesti laskur (Aleksandri vald, Harjumaa – surn . 12.07.1941 Porhov). MM-il 1937 sõjapüssiharjutuses 20 lasku püstiasendist individuaalne kuld, standardharjutuses 3 x 20 laskus kaheksas koht ja medalilaskmises 3 hõbedat. 1939 oli ind. sõjapüssiharjutuses 40 lasku lamades pronksivõitja ja medalilaskmises sai 4 kulda. Eesti meistrivõistlustel sai 1938 ind. kulla sõjapüssist kauglaskmises ja kaks esikohta meisterühingute võistlustel. Oli 1936, 1937 ja 1939 Inglise Väikekaliiberklubide Liidu korrespondentsvõistlusel harjutuses 40 lasku lamades 400 silmaga parim. Parandas 1937-1939 Eesti rekordeid ind. 3 korral. Kuulus Eesti koondisse 1936-1939. Hukati 1941 Punaarmees. Vend Johannes oli samuti laskur.
»»» 1911 Reginald Harold Haslam Parnell, Suurbritannia autosportlane ja mänedžer (Derby, Derbyshire – surn. 07.01.1964 Derby, Derbyshire). Osales F1 MM-sarjas 1950-1952 ja 1954 kokku seitsmel etapil. Jõudis ühe korra esikolmikusse, kogus 9 punkti. Masinamargid Alfa Romeo, BRM, Ferrari, Maserati, Cooper. 1960. aastate alguses tegutses nii F1-s kui teistes sarjades meeskonna juhina, 1962 lõi omanimelise meeskonna (Reg Parnell Racing), kuid suri pärast pimesooleoperatsiooni kõhukelmepõletiku tagajärjel kaks aastat hiljem. Isa tööd jätkas tema poeg Tim, kes lõi 1960. aastate teisel poolel tihedad sidemed BRM-iga.
»»» 1919 Albert Batteux, Prantsusmaa jalgpallur (poolkaitsja) ja treener (Reims – surn. 28.02.2003 Meylan). Prantsusmaa koondises 1948-1949 kokku 8 mängu ja 1 värav. Mängijana Stade Reimsiga Prantsusmaa meister 1949 ja karikavõitja 1950. Treenerina 9-kordne Prantsusmaa meister (1953, 1955, 1958, 1960 ja 1962 Stade de Reimsi ning 1967, 1968, 1969 ja 1970 AS Saint-Etienne'iga) ja 3-kordne karikavõitja (1958, 1968 ja 1970). Juhendas Prantsusmaa koondist 1955-1962 ja viis meeskonna 1958. aasta MM-il Rootsis pronksivõitjaks. Stade de Reimsiga Euroopa meistrite karikasarja finalist 1956 ja 1959.
»»» 1937 Richard Lee Petty, USA autovõidusõitja (Level Cross, Põhja-Carolina). NASCAR-i sarjas aastatel 1971-1989 kokku 1184 võistlust, 200 võitu, 712 korda esikümnes ja 126 parimat stardikohta. Sarja üldvõitja 1964, 1967, 1971, 1972, 1974, 1975 ja 1979. Seda on suutnud korrata vaid Dale Earnhardt. Võitis Daytona 500 miili sõidu rekordilised seitse korda. Võitis 1967. aastal 27 võistlust. Hüüdnimi The King. Isa Lee Petty võitis 1959. aastal Daytona 500 ning tuli kolm korda NASCAR-i meistriks. Poeg Kyle on samuti tuntud NASCAR-i sõitja, pojapoeg Adam hukkus 2000. aastal New Hampshire'i rajal. Pilt 1
»»» 1941 Wendell Adrian Mottley, Trinidad & Tobago kergejõustiklane (Port of Spain). Olümpiahõbe 1964 Tokyos 400 m ja -pronks 4 x 400 m teatejooksus. Lõpetanud Yale'i ülikooli, hiljem tegutsenud edukalt poliitikas (1991-1995 oli rahandusminister) ja panganduses (Credit Suisse'i investeerimispankur New Yorgis).
»»» 1943 Walter Godefroot, Belgia jalgrattur (Ghent, Oost-Vlaanderen). Olümpuiapronks 1964 Tokyos maantee grupisõidus. Võistles profina 1965-1979. Tähtsamad võidud: Liège-Bastogne-Liège (1967), Paris-Roubaix (1969), Ronde van Vlaanderen (1968, 1978), Bordeaux-Pariis (1969, 1976), Belgia meister 1965, 1972. Tour de France'il 10 etapivõitu, Vuelta a Españal 2 ja Giro d'Italial 1. Touri roheline särk 1970, esimene, kes võitis 1975 viimase etapi Champs-Élysées'l. Oli 1991-2005 T-Mobile Teami spordidirektor ja 2006-2007 täitis sama ametit Astanas.
»»» 1947 Ervin Henry "Erv" Hall, USA kergejõustiklane (Philadelphia, Pennsylvania). Olümpiahõbe 1968 Mexico Citys 110 m tõkkejooksus. Püstitas poolfinaalis 13,3-ga olümpiarekordi, kuid finaalis pidi Willie Davenporti järel leppima teise kohaga. Isiklikud rekordid: 100 jardi – 9,4 (1967), 100 m – 10,2 (1968), 220 jardi – 20,8 (1968), 110 m tj – 13,38 (1968).
»»» 1964 Éric Srecki, Prantsusmaa vehkleja (Béthune, Pas-de-Calais). Olümpiavõitja 1988 Soulis epee meeskonna- ja 1992 Barcelonas individuaalvõistluses, -hõbe 2000 Sydneys ja pronks 1996 Atlantas meeskonnavõistluses. MM-võistlustelt 1987-1999 kokku 10 (4+5+1) medalit, ind. maailmameister 1995, 1997, meeskondlikult 1994, 1999. EM-i hõbe ind. 1998 ning meesk. 1998, 1999. MK-sarja võitja 1989, 1992, 1995, 1997. Prantsusmaa ind. meister 1985, 1990, 1992, 1994 ja meesk. 1990, 1992, 1993, 1994, 1996, 1999. Pilt 2
»»» 1970 Derrick Ralph Adkins, USA kergejõustiklane (Brooklyn, New York). Olümpiavõitja 1996 Atlantas ja maailmameister 1995 Göteborgis 400 m tõkkejooksus. Universiaadi võitja 1991 ja 1993. USA meister 1994 ja 1995. Isiklik rekord 47,54 (1995 Lausanne). Treener Grover Hinsdale. Lõpetas karjääri 1999.
»»» 1970 Stephen Joseph "Steve" Morrow, Põhja-Iirimaa jalgpallur (kaitsja) ja treener (Belfast). Mängis Põhja-Iirimaa koondises 1990-1999 kokku 39 mängu. Klubid mängijana: Arsenal (1988-1997), Reading (1991, laen), Watford (1991, laen), Barnet (1992, laen), QPR (1997, laen, 1997-2001), Peterborough United (2001, laen) ja Dallas Burn (2002-2003). Treenerina juhendas 2006-2008 MSL-i klubi FC Dallast, praegu Arsenali teenistuses (rahvusvaheliste suhete osakond).
1
2
3
4
»»» 1971 Jared Palmer, USA tennisist (New York City). Mängis profina 1991-2005, võitis üksikmängus 1 ja paarismängus 28 turniiri. Kõrgeim koht maailma edetabelis üksikmängus 35. (14. novembril 1994) ja paarismängus esimene (20. märtsil 2000). Australian Openi võitja 1995 koos Richey Renebergi ja Wimbledoni parim 2001 koos Donald Johnsoniga. Finaali kaotaja 1999 Wimbledonis ja 2001 US Openil. Üksikmängus jõudis US Openil 1995 neljandasse ringi. Teenis auhinnaraha 3 471 164 dollarit. Elab Palo Altos (California).
»»» 1975 Éric Dazé, Kanada jäähokimängija, ründaja (Montreal, Quebec). Mängis profina 1994-2005, NHL-i drafti 90. valik 1993 (Chicago Blackhawks). Mängis Chicago klubis kogu oma karjääri, visates 1996-2003 igal hooajal vähemalt 20 väravat. NHL-i Tähtede mängu MVP 2002. Pidi mängijana enneaegselt lõpetama seljavaevuste pärast.
»»» 1975 Daniel Steven Kowalski, Austraalia ujuja (Singapur). Olümpiavõitja 2000 Sydneys 4 x 200 m vabalt teateujumises, -hõbe 1996 Atlantas 1500 m ning -pronks samas 200 m ja 400 m vabaujumises. Pika raja maailmameister 1998 4 x 200 m vabalt teateujumises, hõbe 1500 m vabaujumises 1994 ja pronks 1998. Lühiraja-MM-ilt 1993-1999 kokku 6 (5+0+1) medalit, sh. kaks kulda nii 400 m kui 1500 m vabaujumises. Lõpetas mais 2002, kuid 2007 võitis maailma osavõturohkeima avaveeujumises Pier to Pub (1,2 km) Austraalias Lorne'is. Õppinud Bostoni ülikooli spordimarketingi.
»»» 1976 Krisztián Lisztes, Ungari jalgpallur, poolkaitsja (Budapest). Ungari koondises 1994-2004 kokku 49 mängu ja 9 väravat. Klubid: Ferencvárosi TC (1993-1996, 2008), VfB Stuttgart (1996-2001), Werder Bremen (2001-2005), Borussia Mönchengladbach (2005-2006), Spliti Hajduk (2007), Rákospalotai EAC (2008) ja Rostocki FC Hansa (2009). Ungari meister 1995, 1996, karikavõitja 1994, 1995 ja superkarika võitja 1993, 1994, 1995. Saksamaa meister 2004, karikavõitja 1997, 2004. UEFA Intertoto Cupi võitja 2000, UEFA karikavõitjate karikasarja finalist 1998. Ungari parim jalgpallur 2002.
»»» 1976 Tomáš Vokoun, Tšehhimaa jäähokimängija, väravavaht (Karlovy Vary). Mänginud profina 1995. aastast, NHL-i drafti 226. valik 1994 (Montreal Canadiens). Mänginud Canadiensis (1996), Nashville Predatorsis (1998-2007) ja Florida Panthersis (2007-). Olümpiapronks 2006 Torinos, MM-kuld 2005. NHL-i Tähtede mängu koondises 2004 (Lääs) ja 2008 (Ida).
»»» 1979 Samuel Jon Hornish, Jr, USA autovõidusõitja (Bryan, Ohio). Indianapolise 500 miili sõidu võitja 2006. Indy Racing League'i meister 2001, 2002 ja 2006. Tegi IndyCaris kaasa 8 hooaega (2000-2007) kokku kolmes meeskonnas (PDM, Panther, Penske), võitis 116 võidusõidust 18, alustas 12 korda parimalt stardikohalt. Alates 2007. aastast osalenud ka NASCAR Sprint Cup Seriesi sarjas (Penske Racing), kuid seni jõudnud vaid kahel etapil esikümnesse.
»»» 1979 Joseph Eric Thornton, Kanada jäähokimängija, ründaja (London, Ontario). Mänginud profina alates 1997. aastast, NHL-i drafti esimene valik 1997 (Boston Bruins). Mängis seitse hooaega Bruinsis ja alates 2005. aastast San Jose Sharksis. Art Ross Memorial Trophy ja Hart Trophy 2006. NHL-i Tähtede mängul 2002-2004, 2007-2009. Hooaja esimeses viisikus 2006, teises viisikus 2003, 2008. Juunioride MM-kuld 1997, MM-i hõbe 2005, World Cupi võitja 2004. Šveitsi meister 2005 HC Davosi rivistuses. Pilt 3
»»» 1981 Zurab Zviadauri, Gruusia judomaadleja (Akhmeta, Kahheetia). Olümpiavõitja 2004 Ateenas kuni 90 kg kaalus. Sai stipendiumit ROK-i asutatud olümpiasolidaarsuse programmi raames.
»»» 1984 John G. "Johnny" Weir, USA iluuisutaja (Coatesville, Pennsylvania). USA meister meesüksiksõidus 2004-2006, hõbe 2008 ja viies koht 2009. MM-i pronks 2008. UCI GP-sarja finaali kolmas 2009. Treenib Galina Zmiejevskaja (Oksana Bajuli endine treener) ja Viktor Petrenko juhendamisel. Isiklik punktirekord 231,78 (2007). Klubi SC New York.
SURMAPÄEV
««« 1964 Edward Glenn "Fireball" Roberts, Jr, USA autovõidusõitja (Charlotte – sünd. 20.01.1929 Tavares, Florida). Üks NASCAR-sarja pioneere. Võistles üle 15 aasta, võitis 33 võidusõitu, lõpetas 122 korda esikümnes ja alustas 32 korda parimalt stardikohalt. Suri Charlotte'i rajal 24. mail 1964 avariis saadud vigastustesse sama aasta 2. juulil.
««« 1985 David Charles Purley, Suurbritannia autovõidusõitja (Bognor Regis, West Sussex – sünd. 26.01.1945 Bognor Regis). Tegi F1 MM-sarjas kaasa 11 etapil. Püüdis 1973. aasta Hollandi GP-l päästa põlevast autost oma sõpra Roger Williamsoni, kuid edutult. Hukkus biplaaniga lennates, kui kukkus Bognor Regise lähistel merre.
««« 1994 Andrés Escobar Saldarriaga, Kolumbia jalgpallur, kaitsja (Medellin – sünd. 13.03.1967 Medellin). Mängis 1988-1994 Kolumbia koondises 50 mängu ja lõi 1 värava. Osales MM-võistluste finaalturniiril 1990 ja 1994, viimasel lõi mängus USA-ga omavärava. Klubid: Atlético Nacional (1987-1989, 1990-1994) ja Berni Young Boys (1989-1990). Copa Libertadores 1989, Kolumbia meister 1991, Copa Interamericana 1989. Lasti maha 2. juulil 1994 Medellini eeslinnas El Indio baaris. Tema mõrvar, turvamehena töötanud Humberto Muñoz Castro mõisteti juunis 1995 mõrvas süüdi ja läks 43 aastaks vangi. Hiljem vähendati karistust 26 aastale ja 2005 vabastati mees tänu heale käitumisele. Pilt 4
««« 1998 Valter Külvet, Eesti kergejõustiklane (Mäksa vald – sünd. 19.02.1964 Õisu, Viljandi rajoon). Euroopa juunioride meister 1983, universiaadi hõbe 1985. Võitis N Liidu meistrivõistlustel kulla 1987 ning pronksi 1985 ja 1986. Götzise kümnevõistluse kuues 1982. Oli kolme maavõistluse parim: 1981 ja 1988 Rootsis ja 1985 Šveitsis. Eesti meister kümnevõistluses 1981, 1994 ja 1995, kettaheites 1986 ja 1991 ning neljal korral 4 x 400 m teatejooksus (1985-1988). Aastast 1982 kordunud vigastasid põhjustasid 1986 EM-il, 1987 MM-il ning 1988 Souli OM-il katkestamise. Püstitanud kaks Eesti rekordit: 8332 (1987) ja 8506 (1988). Isiklikud rekordid: 100 m - 11,06, 400 m - 48,08, 1500 m - 4.15,93, 110 m tj - 14,55, kõrgus - 2.11, teivas - 4.90, kaugus - 7.44, kuul - 15.85, ketas - 55.28 ja oda - 65.38. Võistles 1981-1995 Eesti koondises, 1982-1988 N Liidu koondises. Kuulunud Kalevi ja Sakala liikmeskonda. Alustas sportimist 5-aastaselt isa juhendamisel, aastast 1982 treenis Fred Kudu juhendamisel. 10-14-aastaselt püstitas omaealiste Eesti tipptulemusi, oli rekordiliste punktisummadega TV 10 olümpiastardi üldvõitja neli aastat järjest. 14-aastaselt tuli N liidu noortemeistriks kaheksavõistluses, 15-aastaselt üheksavõistluses ja 17-aastaselt kümnevõistluses. Samal hooajal (1981) oli Eesti-Rootsi maavõistluse võitja ja tuli Eesti meistriks suurmeistrinormi ületava 8104 punktiga. Pikkus 191 cm, kaal 90 kg. Hukkus röövmõrva tagajärjel.
««« 2000 William Joseph "Joey" Dunlop, Põhja-Iirimaa mootorisportlane (Tallinn – sünd. 25.02.1952 Ballymone). Võitis Mani saare TT kokku 26 korda, kolm võitu 1985, 1988 ja 2000. Ringrajasõidu Formula One klassi viiekordne maailmameister. Hukkus Tallinnas Kalevi suursõidul 125 cm3 klassi võidusõidul. Noorem vend Robert sai võidusõidul surma 2008.
««« 2000 James David "Jim" Grogan, USA iluuisutaja (San Bernardino, California – sünd. 07.12.1931 Tacoma, Washington). Olümpiapronks 1952 Oslos meesüksiksõidus, 1948 Sankt-Moritzis kuues koht. MM-ilt neli hõbemedalit 1951-1954, USA meistrivõistlustelt samuti neli hõbemedalit. Oli mõnda aega abielus Kanada paarissõitja Barbara Wagneriga , kes koos 1960 Squaw Valleys tuli koos Bob Pauliga olümpiavõitjaks paarissõidus.
««« 2005 Martín Sánchez, Mehhiko poksija (Clark County, Nevada – sünd. 03.05.1979 Mexico City). Sai 1. juulil 2005 Clark Countys (Nevada) Orleans Hotel & Casinos peetud matšis venelase Rustam Nagajevi vastu 9. raundis raskeid peavigastusi ning suri päev hiljem haiglas. Hüüdnimi The Fireman (Bombero). Jõudis profina pidada 21 matši, võitis neist 13 (sh 10 nokaudiga) ja kaotas 8.
««« 2007 Luigi Scarabello, Itaalia jalgpallur (Nettuno, Rooma – sünd. 17.06.1916 Albiano Magra, Massa-Carrara). Olümpiavõitja 1936 Berliinis. Klubid: Spezia (1933-1936), Genua (1936-1941), Taranto (1946-1947). Oli 1949-1969 kokku viis perioodi Spezia peatreener. Osales 1940. aastatel kahes mängufilmis, lisaks oli kolmes filmis režissööri assistent.
SÜNDMUSED
¤ 1907 kihutati Dieppe'i rajal teine Prantsuse Grand Prix. Võitis itaallane Felice Nazzaro (FIAT).
¤ 1910 toimus Moskva jalgpalliliiga asutamiskoosolek.
¤ 1911 algas Tour de France.
¤ 1916 algas esimene Copa America jalgpalliturniir.
¤ 1921 peeti matš profipoksi absoluutse maailmameistri selgitamiseks. Kohtumine Jack Dempsey ja prantslase Georges Carpentieri vahel lõppes neljandas raundis, kui Dempsey nokautis oma vastase. Esimest korda kogunes piletitulu üle miljoni dollari (1,7 miljonit). Matšist tehti esimest korda raadioülekanne, mis Pariisi ja Londoni jaamade kaudu läks üle maailma.
¤ 1921 mängiti 41. Wimbledoni turniiri meesüksikmängu finaal: Bill Tilden - B.Norton 4:6, 2:6, 6:1, 6:0, 7:5.
¤ 1923 sõideti Strasbourg'is 10. Prantsusmaa Grand Prix. Võidumees oli briti piloot Henry Seagrave (Sunbeam).
¤ 1927 mängiti 40. Wimbledoni turniiri naisüksikmängu finaal: Helen Moody - Lili de Alvarez 6:2, 6:4.
¤ 1930 algas Tour de France.
¤ 1932 mängiti 52. Wimbledoni turniiri meesüksikmängu finaal: Ellsworth Vines - Bunny Austin 6:4, 6:2, 6:0.
¤ 1937 mängiti 57. Wimbledoni turniiri meesüksikmängu finaal: Don Budge - Gottfried von Cramm 6:3, 6:4, 6:2.
¤ 1938 mängiti 51. Wimbledoni turniiri naisüksikmängu finaal: Helen Moody - Helen Jacobs 6:4, 6:0.
¤ 1940 püstitas Eesti Owensiks hüütud Eduard Nurk Tallinnas 400 m jooksus rekordiks 50,0. Tegelikult fikseeris üks stopper ajaks 49,9 ja teised kaks 49,95. Sisuliselt tähendas see maagilise 50 sekundi alistamist, kuid määrused ei lubanud seda fikseerida. Rekord püsis 13 aastat.
¤ 1946 asutati Genfis ülemaailmne veesuusatamise liit.
¤ 1948 mängiti 62. Wimbledoni turniiri meesüksikmängu finaal: Bob Falkenburg - John Bromwich 7:5, 0:6, 6:2, 3:6, 7:5.
¤ 1949 mängiti 56. Wimbledoni turniiri naisüksikmängu finaal: Louise Brough - Margaret Osbourne duPont 10:8, 1:6, 10:8.
¤ 1950 debüteeris N Liidu meistrivõistlustel legendaarne väravavaht Lev Jašin.
¤ 1954 mängiti 68. Wimbledoni turniiri meesüksikmängu finaal: Jaroslav Drobny - Ken Rosewall 13:11, 4:6, 6:2, 9:7.
¤ 1955 mängiti 62. Wimbledoni turniiri naisüksikmängu finaal: Louise Brough - Beverly Baker-Fleitz 7:5, 8:6.
¤ 1960 püstitas ameeriklane Don Bragg Palo Altos maailmarekordi teivashüppes 4.80-ga.
¤ 1965 mängiti 79. Wimbledoni turniiri meesüksikmängu finaal: Roy Emerson - Fred Stolle 6:2, 6:4, 6:4.
¤ 1966 mängiti 73. Wimbledoni turniiri naisüksikmängu finaal: Billie-Jean King – Maria Bueno 6:3, 3:6, 6:1.
¤ 1967 sai prantslannast Catherine Lacoste'ist noorim (22-aastane), esimene välismaalane ja esimene amatöör, kes võitnud naiste US Openi golfis.
¤ 1971 mängiti 78. Wimbledoni turniiri naisüksikmängu finaal: Evonne Goolagong - Margaret Smith-Court 6:4, 6:1.
¤ 1976 mängiti 83. Wimbledoni turniiri naisüksikmängu finaal: Chris Evert - Evonne Goolagong 6:3, 4:6, 8:6.
¤ 1977 mängiti 91. Wimbledoni turniiri meesüksikmängu finaal: Björn Borg - Jimmy Connors 3:6, 6:2, 6:1, 5:7, 6:4.
¤ 1983 mängiti 90. Wimbledoni turniiri naisüksikmängu finaal: Martina Navratilova - Andrea Jaeger 6:0, 6:3.
¤ 1988 mängiti 95. Wimbledoni turniiri naisüksikmängu finaal: Steffi Graf - Martina Navratilova 5:7, 6:2, 6:1.
¤ 1994 mängiti 101. Wimbledoni turniiri naisüksikmängu finaal: Conchita Martinez - Martina Navratilova 6:4, 3:6, 6:3.
¤ 1994 lasti ühes Medellini baaris tekkinud kakluses tulemusena maha Kolumbia koondise jalgpallur Andres Escobar, kes sama aasta MM-võistluste finaalturniiril oli mängus USA-ga löönud omavärava.
¤ 1994 algas Tour de France.
¤ 1995 krooniti Leedu korvpallimeeskond Euroopa meistriks.
¤ 1999 võitis Itaalia korvpalli EM-võistluste finaalis Hispaania 64:56.
¤ 2000 krooniti jalgpalli valitsev maailmameister Prantsusmaa ka Euroopa meistriks, kui Rotterdamis alistati finaalis lisaajal Itaalia 2:1. Võitjate väravad lõid Sylvain Wiltord ja David Trezeguet.
¤ 2003 valiti Prahas toimunud ROK-i 115. istungjärgul XXI taliolümpiamängude korraldajaks Kanada linn Vancouver. Lõppvalikusse arvas ROK lisaks Vancouverile veel PyeongChangi (Lõuna-Korea), Salzburgi (Austria) ja Berni (Šveits), eelvalikut ei läbinud Andorra la Vella (Andorra), Harbin (Hiina), Jaca (Hispaania) ja Sarajevo (Bosnia ja Hertsegoviina). Bern loobus vabatahtlikult kandideerimast 27. septembril 2002. Valimistel kogus PyeongChang esimeses hääletusvoorus 51, Vancouver 40 ja Salzburg 16 häält. Teises voorus oli Vancouveri poolt 56 ja Lõuna-Korea kandidaadi poolt 53 ROK-i liiget.
¤ 2005 mängiti 112. Wimbledoni turniiri naisüksikmängu finaal: Venus Williams - Lindsay Davenport 4:6, 7:6 (7:4), 9:7.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
