SÜNNIPÄEV

»»» 1904 Georges Miez
, Šveitsi riistvõimleja (Töss, Winterthur - surn. 21.04.1999 Lugano, Ticino). Olümpiavõitja 1928 Amsterdamis ind. mitmevõistluses, kangiharjutuses ja kombineeritud meeskondlikes harjutustes ning 1936 Berliinis vabaharjutuses. Lisaks 3 hõbedat ja 1 pronks. Osales 1924-1936 kokku neljal olümpial ning sai iga kord vähemalt ühe medali. Tuli 1934 ka maailmameistriks.

»»» 1910 Aldo Olivieri, Itaalia jalgpallur, väravavaht (San Michele Extra, Verona - surn. 05.04.2001 Lido di Camaiore). Mängis 1931-1943, maailmameister 1938. Pärast II maailmasõda tegutses treenerina, sh. Juventuses ja Milano Interis. Mängis Serie B-s Verona, Lucchese ja Brescia eest ning Serie A-s Torino eest. Hüüdnimi Ercolino Semprimpiedi. Oli eelviimane elus olnud 1938. aasta maailmameister (viimane, Pietro Rava, suri 5. novembril 2006).

»»» 1911 Ottilie "Tilly" Fleischer, Saksamaa kergejõustiklane (Maini-äärne Frankfurt – surn. 14.07.2005 Lahr, Schwarzwald). Olümpiavõitja 1936 Berliinis ja -pronks 1932 Los Angeleses odaviskes. Los Angeleses sai kettaheites neljanda koha ja oli 4 100 m teatejooksus kuues. Püstitas kuulitõukes MR-i 1929 ja 1930.  Naiste maailmamängudel 1930 kettaheites ja 1934 kuulitõukes teine koht. Isiklikud rekordid: ketas – 38.71 (1935), oda – 45.18 (1936). Klubi Frankfurdi Eintracht, linn kinkis talle olümpiavõidu puhul auto. Pikkus 168 cm, kaal 66 kg.

»»» 1920 Ştefan Kovács, Rumeenia jalgpallur ja treener (Timişoara - surn. 12.05.1995 Cluj). Võitis erinevate meeskondadega 15 tiitlit. Võistkonnad treenerina: Universitatea Cluj (1956-1957), Bukaresti Steaua (1967-1970), Ajax (1971-1973), Prantsusmaa koondis (1973-1975), Rumeenia koondis (1976-1980), Ateena Panathinaikos (1982-1983) ja AS Monaco (1986-1987). Esimene edu tuli 1967-1971 Steauaga, kui Bukaresti klubi tuli ühe korra Rumeenia meistriks ja võitis kolm korda karika. 1971 vahetas ta Amsterdami Ajaxis välja Rinus Michelsi ja jätkas viimase totaalse jalgpalli filosoofia viljelemist. Kovacsi juhtimisel võitis Ajax 1972 ja 1973 UEFA meistrite karikaturniiri, esimese Euroopa superkarika 1973 ja Intercontinental Cupi 1972. Hollandis võitis Ajax 1972 nii meistritiitli kui karika ja tuli 1973 taas meistriks. 1973-1975 tegutses Prantsusmaa koondise peatreenerina, kuid edutult. 1976-1980 juhendas Rumeenia koondist, 1982-1983 Ateena Panathinaikost (Kreeka meister 1982) ja 1986-1987 AS Monacot (Prantsusmaa meister 1987). Etniline ungarlane.

»»» 1930 Konstantin Võrupajev, N Liidu kreeka-rooma maadleja (Irkutsk). Olümpiavõitja 1956 Melbourne'is sulgkaalus ja -pronks 1960 Roomas kergekaalus. MM-võistluste hõbe 1962.

»»» 1931 Keith Ronald Campbell
, Austraalia mootorisportlane (Melbourne - surn. 13.07.1958 Cadours). Esimene austraallane, kes sai ringrajasõidus MM-kulla, võites 1957 esikoha 350 cm3 klassis Moto Guzzi tehasetiimis. Aasta hiljem hukkus 26-aastaselt GP de Cadours'il Prantsusmaal.

»»» 1933 Giuliano Sarti, Itaalia jalgpallur, väravavaht (Castello d'Argile, Bologna). Itaalia koondises 1959-1967 kokku 8 kohtumist. Klubid: Fiorentina (1954-1963), Milano Internazionale (1963-1968) ja Torino Juventus (1968-1969). Itaalia meister 1956, 1965, 1966, karikavõitja 1961. UEFA meistrite karikavõistluste ja Intercontinental Cupi võitja 1964 ja 1965, karikavõitjate karikasarja võitja 1961.

»»» 1935 Enrique Omar Sívori, Argentina/Itaalia jalgpallur (ründaja) ja treener (San Nicolás de los Arroyo – surn. 17.02.2005 San Nicolás de los Arroyo). Argentina koondises 1956-1957 kokku 19 mängu ja 9 väravat, Itaalia koondises 1961-1962 kokku 9 mängu ja 8 väravat. Copa América võitja 1957. MM-võistluste finaalturniiril 1962. Klubid: River Plate (1954–1957), Torino Juventus (1957–1965) ja SSC Napoli (1965–1969). Argentina meister 1956, 1957, Itaalia meister 1958, 1960, 1961, karikavõitja 1959 ja 1960. Juventuse kapten 1961-1965. Serie A edukaim väravakütt 1960. Euroopa parim jalgpallur (FF) 1961. Pärast mängijakarjääri lõppu 1969 tegutses sünnimaal treenerina (River Plate, Rosario Central, Estudiantes de La Plata, Racing Club, Vélez Sársfield) ning 1972-1974 oli ka Argentina koondise peatreener. Tõi koondisse legendaarse väravavahi Ubaldo Filloli. Pärast MM-i sai temast Juventuse skaut Lõuna-Ameerikas. Märtis 2004 nimetas Pelé ta maailma 125 elava jalgpallilegendi sekka. Suri oma sünnilinnas San Nicoláses 69-aastaselt kõhunäärmevähi tagajärjel.

»»» 1936 Richard "Dick" Barnett, USA korvpallur (Gary, Indiana). Mängis NBA-s 14 hooaega (1959-1974), kuid tuntud eelkõige 9 hooajaga New York Knicksis. NBA meister 1970 ja 1973. Osales 1968 NBA Tähtede mängul. Viskas karjääri jooksul põhihooajal kokku 15 358 punkti. Kolmekordne NCAA meister Tennessee State University koosseisus (finaalturniiri MVP 1958 ja 1959).

»»» 1943 Paul van Himst, Belgia jalgpallur, ründaja (Sint-Pieters-Leeuw). Belgia koondises 1960-1974 kokku 81 mängu ja 30 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1970, EM-võistluste pronks 1972. Klubid: RSC Anderlecht (1959-1975), RWD Molenbeek (1975-1976) ja KSC Eendracht Aalst (1976-1977). Näituslinnade karikaturniiri võitja 1970. 8-kordne Belgia meister, Belgia liiga edukaim väravakütt 1960, 1961, 1965, 1974. Treenerina viis Anderlechti 1993 UEFA karikasarja võitjaks, 1994. aasta MM-il juhendas Belgia koondist. Hüüdnimi Polle Gazon.

»»» 1944 Alžan Žarmuhhamedov, N Liidu korvpallur (Tavakasai küla, Taškendi oblast, Usbekistan). Olümpiavõitja 1972 Münchenis. Euroopa meister 1967, 1971, 1979. Mängis alates 1969. aastast Moskva CSKA-s, 9-kordne N Liidu meister (1970-1978 ja 1980). Alates 1994. aastast töötab Venemaa korvpalliliidus. Venemaa koondise teise treenerina MM-i hõbe 1994 ja EM-i pronks 1997. Poeg Vladislav on samuti korvpallur.

»»» 1948 söör Trevor David Brooking, Inglismaa jalgpallur, poolkaitsja (Barking, London). Inglismaa koondises 1974-1982 kokku 47 mängu ja 5 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1982, EM-võistluste finaalturniiril 1980. Klubid: West Ham United (1967-1984) ja Cork City (1985). West Hami eest 636 mängu ja 103 väravat. FA Cupi võitja 1975 ja 1980. Tuntud ka BBC kommentaatorina, oli 2003 West Hami asendustreener. Detsembrist 2003 FA jalgpalliarengu osakonna juht.

»»» 1948 Jochen Sachse, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Frankenberg). Olümpiahõbe 1972 Münchenis vasaraheites, 1976 Montrealis oli kuues. EM-võistluste hõbe 1974. Klubi SC Karl-Marx-Stadt. Isiklik rekord 76.44 (1977).

»»» 1949 Valeri Maksimov, Eesti spordiajakirjanik (Käina, Hiiumaa). Töötanud spordiajakirjanikuna 1978-1990 Spordilehes, 1990-1992 Rahva Hääles, 1992-1998 Postimehes, toimetanud Eesti Spordilehte. 1993-1998 valiti kuus korda järjest Eesti parimaks spordiajakirjanikuks. Tegutses 1984-1994 võrkpalliföderatsiooni juhatuse liikme ja asepresidendina. Praegu töötab ESS Kalevis.

»»» 1949 Rufat Riskijev, N Liidu/Usbekistani poksija (Taškent). Olümpiahõbe 1976 Montrealis keskkaalus (kuni 75 kg), kaotas finaalis Michael Spinksile (USA). Amatööride esimesel MM-il 1974 Havannas sai keskkaalus kulla. Treenis Dinamos.

»»» 1955 Revaz Tšelebadze, N Liidu/Gruusia jalgpallur, ründaja (Koubuleti). N Liidu koondises 1977 ja 1980 kokku 7 mängu ja 3 väravat. Olümpiapronks 1980 Moskvas. Klubid: Tbilisi Dinamo (1976-1982, 1985-1987), Lantšuti Guria (1982), Batumi Dinamo (1983-1985). N Liidu meister 1978, karikavõitja 1976, 1979. Euroopa karikavõitjate karikasarja võitja 1981.

»»» 1959 Luis Fernández, Prantsusmaa jalgpallur (kaitsja/poolkaitsja) ja treener (Tarifa, Hispaania). Prantsusmaa koondises 1982-1992 kokku 60 mängu ja 6 väravat, kapten 1987-1988. MM-võistluste pronks 1986, Euroopa meister 1984, finaalturniiril ka 1992. Klubid: Pariisi Saint-Germain (1978-1986), RC Paris (1986-1989) ja AS Cannes (1989-1993). Prantsusmaa meister 1986, karikavõitja 1982, 1983. Alates 1993. aastast töötanud treenerina, sh. PSG-s Bilbao Athleticus ja Espanyolis. Tõi Euroopasse Ronaldinho.

»»» 1960 Glenn Christopher Anderson, Kanada jäähokimängija, ründaja (Vancouver, British Columbia). Mängis profina 1980-1997, drafti 69. valik 1979. Klubid: Edmonton Oilers, Toronto Maple Leafs, New York Rangers ja St. Louis Blues. Stanley Cupi võitja Oilersi rivistuses 1984, 1985, 1987, 1988 ja 1990 ning Rangersiga 1994. NHL-i Kuulsuse hallis 2008 (koos Igor Larionoviga).

»»» 1964 Sheila Ann Echols, USA kergejõustiklane (Memphis, Tennessee). Olümpiavõitja 1988 Soulis 4 x 100 m teatejooksus koos Alice Browni, Florence Griffith-Joyneri ja Evelyn Ashfordiga. Kaugushüppes Soulis 16. ja 1992 Barcelonas 7. koht. Isiklikud rekordid: 100 m - 10,83 (1988), kaugus - 6.94 (1987).

»»» 1964 Maharbek Hadartsev, N Liidu vabamaadleja (Põhja-Osseetia). Olümpiavõitja 1988 Soulis ja 1992 Barcelonas ning -hõbe 1996 Atlantas poolraskekaalus. MM-võistlustelt 1986-1993 kokku 8 (5+2+1) medalit, kullad 1986, 1987, 1989, 1990 ja 1991.

»»» 1964 Jaanus Kuum, Eesti jalgrattur (Tallinn - surn. 27.08.1998 Oslo). Tuli 1983-1984 kokku 4 korda Eesti meistriks treki- ja maanteesõidus ning oli 1984 N Liidu koolinoorte spartakiaadi võitjaid punktisõidus. Jäi võistlusreisil 1984 Norrasse ning võitles 1986-1994 elukutselisena Prantsusmaa, Belgia, Hispaania, Hollandi, USA ja Itaalia klubides. Saavutas 1988 elukutseliste MM-il grupisõidus 9. koha ja Tour de France'il 24. koha. Alustas rattatreeninguid 1978 Mererajooni LNSK-s Helvi ja Rein Roosi juhendamisel. Klubid: Schwinn-Icy Hot (1986), Toshiba (1987), AD Renting-I.O.C. (1988), AD Renting-Coors Light (1989), Teka (1990), TVM-Sanyo (1991), Subaru-Montgomery (1992), Trident (1993), Carrera Jeans-Tassoni (1994).

»»» 1967 Thomas Muster, Austria tennisist (Leibnitz). Mängis profina 1985-1999, võitis ATP Touril 44 turniiri üksik- ja 1 paarismängus. Kõrgeim koht maailma edetabelis esimene (12. veebruaril 1996). French Openi võitja 1995, Australian Openil poolfinalist 1989, 1997, US Openil veerandfinalist 1993, 1994 ja 1996, Wimbledonis jäi kõigil neljal korral laeks esimene ring. Oli eriti tugev saviliivaväljakul. Austria parim meessportlane 1990 ja 1995.

»»» 1967 Frank "Frankie" Fredericks, Namibia kergejõustiklane (Windhoek). Olümpiahõbe 1992 Barcelonas ja 1996 Atlantas 100 m ja 200 m jooksus. Maailmameister 1993 Stuttgardis 200 m jooksus, hõbe 1991 Tokyos, 1995 Göteborgis ja 1997 Ateenas samuti 200 m jooksus. Õppis USA-s Brigham Youngi ülikoolis. Lõpetas 2004. aastal ja valiti samal aastal ROK-i liikmeks. Jooksis 100 meetri alla 10 sekundi kokku 27 korda. Isiklikud rekordid: 100 m - 9,86 (Lausanne 1996), 200 m - 19,68 (Atlanta 1996). Sisetingimustes püstitas 1996 Lievinis MR-i 200 m jooksus 19,92 sekundiga.

»»» 1968 Mark James Crear, USA kergejõustiklane (San Francisco, California). Olümpiahõbe 1996 Atlantas ja -pronks 2000 Sydneys 110 m tõkkejooksus. Hea Tahte mängude võitja 1998 Uniondale'is. Isiklik rekord 12,98 (1999 Zagrebis). Õppinud Lõuna-California ülikoolis.

»»» 1968 Glen Edwin Wesley, Kanada jäähokimängija, kaitsja (Red Deer, Alberta). Mängis elukutselisena 1987-2008, NHL-i drafti kolmas valik 1987 (Boston Bruins). Klubid: Bruins (1987-1994), Hartford Whalers (1994-1997), Carolina Hurricanes (1997-2008) ja Toronto Maple Leafs (2002-2003). Stanley Cupi võitja 2006. NHL-is 1410 mängu, 128 väravat ja 404 söötu, play-offides 169 mängu ja 53 punkti.

»»» 1968 Jana Novotná, Tšehhi tennisist (Brno). Mängis profina 1987-1999, võitis WTA Touril 24 turniiri üksik- ja 76 paarismängus. Kõrgeim koht maailma edetabelis üksikmängus teine (7. juuli 1997) ja paarismängus esimene (27. august 1990). Üksikmängus Wimbledoni turniiri võitja 1998, Australian Openi finalist 1991, French Openi poolfinalist 1990, 1996 ja US Openi poolfinalist 1994, 1997. Wimbledonis finalist veel 1993 ja 1997 ning Melbourne'is 1991. Naispaarismängus 12 esikohta suure slämmi turniiridelt, lisaks veel 11 korda finaalis. Melbourne'is võitis 1990, 1995, Pariisis 1990, 1991, 1998, Wimbledonis 1989, 1990, 1995, 1998 ja US Openil 1994, 1997, 1998. Segapaarismängus 4 esikohta (2 Austraalias, 1 Wimbledonis ja USA-s). Fed Cupi võitja 1988, olümpialt paarismängus hõbe 1988 ja 1996 ning üksikmängu pronks 1996. WTA meistrivõistluste võitja 1997. Tennise Kuulsuse hallis 2005.

»»» 1976 Anita Kulcsár, Ungari käsipallur (Szerencs – surn. 19.01.2005 Dunaújváros). Olümpiahõbe 2000 Sydneys, MM-i hõbe 2003. Euroopa meister 2000, pronks 1998 ja 2004. IHF-i maailma parim mängija 2004. Mängis Ungari koondises alates 1996. aastast, klubid Nyíregyházi Kölcsey, Győri Graboplast ETO KC, Cornexi-Alcoa ja Dunaferr NK. Hukkus autoõnnetuses 28-aastaselt.

»»» 1977 Didier Défago, Šveitsi mäesuusataja (Morgins). Šveitsi meister kiirlaskumises (2003) ja suurslaalomis (2004). Olümpial 2002 Salt Lake Citys sai supersuurslaalomis kuuenda koha. MK-sarjas 2004/2005 kokkuvõttes kuues koht. MK-sarjas kolm etapivõitu (supersuurslaalom 2002 Val Gardenas ning kiirlaskumine 2009 Wengenis ja Kitzbühelis). Enne teda sai neil kahel kuulsal kiirlaskumisrajal ühel aastal võidu Stefan Eberharter 2002, šveitslastest suutis seda viimati Franz Heinzer 1992. MK-sarja hooajal kolmas 2009 nii kiirlaskumises kui supersuurslaalomis.

»»» 1984 Marion Bartoli, Prantsusmaa tennisist (Le Puy-en-Velay, Auvergne). Mänginud profina alates 2000. aasta veebruarist, võitnud 5 WTA Touri turniiri nii üksik- ja 3 paarismängus. Kõrgeim koht maailma edetabelis üksikmängus üheksas (22. oktoobril 2007) ja paarismängus 15. (5. juulil 2004). Jõudis Wimbledonis 2007 finaali, kus kaotas Venus Williamsile. Australian Openil 2009 veerandfinaalis, French Openil 2007 ning US Openil 2007 ja 2008 neljandas ringis. Paarismängus US Openi poolfinalist 2003.

»»» 1985 Steeve François Fabien Guenot, Prantsusmaa kreeka-rooma maadleja (Chalon-sur-Saône). Olümpiavõitja 2008 Pekingis kuni 66 kg kaalus. Viimati võitis prantslane kreeka-rooma maadluses kulla 1936 Berliinis (Emile Poilvé). Kuulub metrootöötajate spordiühingusse. Pärit maadlejate perekonnast: vend Christophe sai Pekingis kuni 74 kg kaalus pronksi, isa on kohtunik, ema klubi mänedžer ning maadlusega tegeleb ka õde.

SURMAPÄEV

««« 1973 Paavo Johannes Nurmi
, Soome kergejõustiklane (Helsingi - sünd. 13.06.1897 Turu). Olümpiamängudelt 1920-1928 kokku 12 medalit (9+3+0), kuldadest 3 meeskondlikus arvestuses. Osales 12 medalialal ja ei jäänud kordagi autasuta. Püstitas 1920. aastatel maailmarekordeid distantsidel 1500 meetrist 20 kilomeetrini. Olnuks valmis osalema ka 1932. aasta mängudel Los Angeleses (tahtis karjääri lõpetada maratonivõiduga), kuid ROK ei lubanud teda võistlema, sest soomlane oli oma võistlemiste eest väidetavalt saanud raha ning seda loeti professionalismiks. Keelu eestvedajaks oli IAAF-i president ja ROK-I asepresident rootslane Sigfried Edström. 1952. aasta Helsingi olümpial süütas Nurmi staadionil olümpiatule. Pärast karjääri lõppu pidas Helsingis kasutatud asjade poodi. Soome korraldas talle riiklikud matused.

««« 1998 Olivier Gendebien, Belgia autovõidusõitja (Les Baux de Provence - sünd. 12.01.1924 Brüssel). Võistles erinevates masinaklassides. Le Mans'i 24 tunni sõidu võitja 1958, 1960, 1961 ja 1962. F1 autode MM-sarjas 1956-1961 kokku 14 starti ja kaks pjedestaalikohta. Meeskonnad: Ferrari, Reg Parnell Racing, Emeryson. II maailmasõja ajal aktiivne vastupanuliikumises, hiljem teenis Briti armees Belgia langevarjurite üksuses. Pärast sõda tegutses Belgia Kongos metsatööstuses. Kodumaale tagasi pöördudes hakkas osalema esmalt rallivõistlustel, seejärel ka sportautode ringrajasõidus. Enzo Ferrari kutsus ta oma F1 meeskonda. Lisaks Le Mans'ile võidutses ka Targa Floriol (1958,  1961, 1962), autovõidusõidu Tour de France'il (1957, 1958, 1959), Reimsi 12 tunni sõidus (1957, 1958), Sebringi 12 tunni sõidus (1959, 1960, 1961) ja Nürburgringi 1000 km sõidus (1962). Pärast neljandat võitu Le Mans'is 1962. aastal loobus 38-aastasena võidusõidust. Suri oma kodus Lõuna-Prantsusmaal Les Baux de Provence'is 1998.

««« 2007 Francis Borelli, Prantsuse jalgpallitegelane (l'Essonne - sünd. 08.04.1932 La Calle, Alžeeria). Pariisi Saint-Germaini president 1978-1991 ja AS Cannes'i president 1992-1996.

««« 2009 Rolf Rüssmann, Saksamaa jalgpallur, kaitsja (Gelsenkirchen - sünd. 13.10.1950 Schwelm). Saksamaa koondises 1977-1978 kokku 20 mängu ja 1 värav. MM-võistluste finaalturniiril 1978. Klubid: FC Schalke 04 (1969-1973, 1974-1980), Club Brugge (1973) ja Dortmundi Borussia (1980-1985). Saksamaa karikavõitja 1972. Oli 1971 osaline mängutulemusega manipuleerimises kohtumises Schalke ja Bielefeldi Arminia vahel ning see lükkas edasi ka tema debüüti Saksamaa koondises. Töötanud Schalke, Mönchengladbachi Borussia ja VfB Stuttgardi peamänedžerina. Suri eesnäärmevähi tagajärjel.

SÜNDMUSED

¤ 1906
nokautis Tommy Burns profipoksi raskekaalu tiitlimatši 15. raundis Jim Burnsi.
¤ 1921  sooritasid Eesti poksijad esimese välisreisi Helsingisse, kus linnavõistluse tulemuseks jäi 4:4 viik. See ei rahuldanud soomlaste treenerit ameeriklast Bill Gordonit, kes tegi tallinlaste juhendajale Arkadi Harlampijevile ettepaneku kohtuda poksiringis ka omavahel. Harlampijev saatis Gordoni nokauti ja nii olid eestlased võidukad.
¤ 1954 peeti NHL-i 8. Tähtede mäng Detroidis. Red Wings ja tähed viigistasid 2:2.
¤ 1955 peeti NHL-i 9. Tähtede mäng taas Detroidis ning seekord jäi tähtede koondis peale 3:1.
¤ 1980 alistas Larry Holmes Las Vegase Caesars Palace'is peetud profipoksi raskekaalu tiitlimatši 11. raundis Muhammad Ali.
¤ 1988 võitis Souli olümpiamaratoni itaallane Gelindo Bordin ajaga 2:10.32.
¤ 1988 lõppesid Lõuna-Korea pealinnas Soulis XXIV suveolümpiamängud.
¤ 1991 sai sakslannast Steffi Grafist noorim naistennisist, kes jõudnud profikarjääri jooksul 500 võiduni.
¤ 2002 püstitas jaapanlane Kōsuke Kitajima Lõuna-Koreas Pusanis MR-i 200 m rinnuliujumises ajaga 2.09,97.
¤ 2005 võitis Jaapani ralli soomlane Marcus Grönholm prantslase Sebastien Loebi ees, kuid MM-tiitli sai teist aastat järjest Loeb.
¤ 2007alistas venelane Stanislav Pozdnjakov MM-võistlustel espadroniturniiri finaalis itaallase Aldo Montano ning teenis oma viienda individuaalse MM-kulla. Varem oli viis kulda võitnud vaid Aleksandr Romankov.
¤ 2009 valiti Kopenhaagenis 2016. aasta suveolümpiamängude korraldajaks esimest korda olümpiaajaloos Lõuna-Ameerika linn. Brasiilia suuruselt teine linn Rio de Janeiro kogus otsustavas hääletusvoorus 66, Hispaania pealinn Madrid 32 häält. Esimeses voorus langes välja favoriidiks arvatud Chicago, teises Tokyo.

Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet