SÜNNIPÄEV
»»» 1905 Robert Lebel, Kanada hokiadministraator (Quebec City, Quebec - surn. 20.09.1999). IIHF-i (rahvusvaheline hokiföderatsiooni) president 1960-1963 ja CAHA (Canadian Amateur Hockey Association) endine juht. Aktiivne ka poliitikas, oli Chambly (Quebec) linnapea. Hoki Kuulsuse hallis 1970. Suri üks päev enne oma 94. sünnipäeva.
»»» 1908 Rudolf "Rudi" Rominger, Šveitsi mäesuusataja (Fex – surn. 08.11.1979). Maailmameister 1936 Innsbruckis kiirlaskumises ja alpi kahevõistluses, 1938 Engelbergis ja 1939 Zakopanes slaalomis, hõbe 1938 alpi kahevõistluses ja pronks 1936 slaalomis.
»»» 1911 Gedeon (Gideon) Barcza, Ungari maletaja (Kisújszállás – surn. 27.02.1986 Budapest). Esimene suurem saavutus oli kolmas koht Budapesti turniiril 1940 Max Euwe ja Milan Vidmari järel. Septembris 1942 sai esimesel EM-il Münchenis kuuenda koha (võitis Aleksandr Alehhin). 1948 sai teise koha Karlovy Varys ja jagas teist kohta Veneetsias. 1950 jagas teist kuni neljandat kohta Bad Salzbrunni turniiril, mille võitis Paul Keres. 1957 võidutses San Benedetto del Trontos. 1961 oli Viinis kolmas ja 1962 jagas kolmandat kuni kuuendat kohta Moskvas. Ungari meister 1942, 1943, 1947, 1950, 1951, 1955, 1957, 1958. Esindas Ungarit seitsmel maleolümpial (1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1968). Suurmeister 1954. Maletajad tunnevad avangut nimega Barcza süsteem.
»»» 1912 Hector "Toe" Blake, Kanada hokimängija, ründaja (Victoria Mines, Ontario – surn. 17.05.1995 Montreal). Mängis elukutselisena 1934-1948, esimese hooaja Montreal Maroonsis ja järgmised Montreal Canadiensis, 1940-1948 kaptenina. NHL-i edukaim väravakütt 1939, Hart Trophy 1939 ja Lady Byng Trophy 1946. Stanley karikavõitja 1944 ja 1946. Treenerina juhendas Canadiensi 1955-1968 ning võitis 8 korda Stanley karika. Canadiensis on selles arvestuses kõigi aegade edukaim treener ja kogu NHL-is on teine. Suri Alzeheimeri tõve tagajärjel.
»»» 1913 Cornelius "Corny" Cooper Johnson, USA kergejõustiklane (Los Angeles, California – surn. 15.02.1946 Los Angeles, California). Olümpiavõitja 1936 Berliinis kõrgushüppes OR-iga 2.03. 1932 Los Angeleses oli 18-aastase koolipoisina neljas (nüüdsete reeglite kohaselt kuulunuks talle hõbe). Maailmarekordi (2.07) kaasosanik 1936-1937. Tuli USA meistriks 5 korda väli- ja 3 korda sisetingimustes. Pärast karjääri lõppu töötas Los Angeleses kirjakandjana, 1945. aastast oli laevaehitaja. Haigestus ehitusel kopsupõletikku ja suri teel laevalt haiglasse. Oli surres vaid 32-aastane. USA kergejõustiku Kuulsuse hallis 1994.
»»» 1913 Karl Storch, Saksamaa kergejõustiklane (Fulda - surn. 19.08.1992 Fulda).Olümpiahõbe 1952 Helsingis vasaraheites 58.86-ga. Saksamaa meister 1941-1943, 1948, 1950, 1952, 1954, 1955, lisaks 8 hõbemedalit. Rudolf Harbigi auhind 1954. Klubi Fulda SC Borussia. Pikkus 184 cm, kaal 110 kg. Nelja tütre isa.
»»» 1918 William "Billy" Reay, Kanada jäähokimängija ja treener (Winnipeg, Manitoba - surn. 23.09.2004 Madison, Wisconsin).Mängis NHL-is 10 hooaega Montreal Canadiensi ja Detroit Red Wingsi eest. Stanley Cupi võitja 1946 ja 1953, mõlemad Canadiensiga. Toronto Maple Leafsi abitreener (1957-1959) ja Chicago Blackhawksi peatreener (1963-1977). Viis Chicago klubi kolm korda Stanley Cupi finaali (1965, 1971, 1973), kuid kaotas alati. Reay'd peetakse esimeseks, kes tähistas värava viskamist käte ja kepi üles tõstmisega. Suri maksavähki.
»»» 1928 Christopher William "Chris" Brasher, Suurbritannia kergejõustiklane ja spordiajakirjanik (Georgetown, Gujana – surn. 28.02.2003 Chaddleworth, Berkshire). Olümpiavõitja 1956 Melbourne'is 3000 m takistusjooksus. 1954 Oxfordis oli Roger Bannisteri miilijooksu MR-i püstitamisel "jänes". Orienteerumisspordi pioneere Suurbritannias (avaldas 1957 The Observeris sellest alast artikli), oli Londoni maratoni üks algatajaid 1981. 1978 valmistas uuendusliku spordijalatsi (Brasher Boot). Sündis Gujana pealinnas Georgetownis.
»»» 1936 Wilton Norman "Wilt" Chamberlain, USA korvpallur (Philadelphia, Pennsylvania – surn. 12.10.1999 Bel Air, California). Mängis profina 1959-1974. Klubid: Harlem Globetrotters (1958-1959), Philadelphia/San Francisco Warriors (1959-1964), Philadelphia 76ers (1965-1968), Los Angeles Lakers (1968-1973) ja San Diego Conquistadors (1973-1974). NBA meister 1967, 1972, finaalseeria MVP 1972, NBA MVP 1960, 1966-1968, NHL-i Tähtede mängul 13 korda 1960-1969, 1971-1973, MVP 1960. Hooaja esimeses meeskonnas 1960-1962, 1964, 1966-1968 ja teises meeskonnas 1963, 1965, 1972, kaitsemeeskonnas 1972-1973. NBA aasta uustulnuk 1960. Hüüdnimed Wilt the Stilt, The Big Dipper, Chairman of the Boards.
»»» 1951 Bernhard Germeshausen, Saksamaa (SDV) bobisõitja (Heilbad Heiligenstadt, Thüringen). Olümpiavõitja 1976 Innsbruckis nii kahe- kui neljabobil ning 1980 Lake Placidis neljabobil, -hõbe Lake Placidis kahebobil. Maailmameister 1977 St. Moritzis ja 1981 Cortina d'Ampezzos nelja- ja Cortina d'Ampezzos ka kahebobil, hõbe 1979 Königssees ja pronks 1978 Lake Placidis neljabobil. Enne bobisõitu siirdumist tegeles kergejõustikuga ning oli 1974 SDV meistrivõistlustel kümnevõistluses neljas. Isiklik rekord 7386 punkti. Hiljem töötanud spordiinstruktorina Erfurdis.
»»» 1953 Gérard Janvion, Prantsusmaa jalgpallur, kaitsja (Fort-de-France, Martinique). Prantsusmaa koondises 1975-1982 kokku 40 mängu. MM-võistluste finaalturniiril 1978 ja 1982. Klubid: AS Saint-Étienne (1972–1983), Paris Saint-Germain (1985–1989) ja AS Béziers (1990–1991). Prantsusmaa meister 1974, 1975, 1976, 1981 ja karikavõitja 1974, 1975, 1977. Hooajal 2007/2008 oli Martinique'i tippklubi CS Case-Pilote'i peatreener.
»»» 1953 Ferenc Paragi, Ungari odaviskaja (Budapest). Olümpial 1980 Moskvas 10. koht (valikvõistlusel viskas parima tulemuse 88.75), 1976 Montrealis oli 20. Tuntud rohkem MR-i püstitajana - 23. aprillil 1980 viskas 96.72, ületades kaasmaalase Miklos Nemethi poolt Montreali olümpial püstitatud senise tippmargi enam kui kahe meetriga. EM-il 1978 Prahas üheksas koht.
»»» 1954 Didier Six, Prantsusmaa jalgpallur, ründaja (Lille). Prantsusmaa koondises 1976-1984 kokku 52 mängu ja 13 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1978 ja 1982, Euroopa meister 1984. Klubid: Valenciennes (1972–1977, 1987), Lens (1977–1978), Marseille' Olympique (1978–1980), Cercle Brugge (1980), RC Strasbourg (1981, 1986), VfB Stuttgart (1981–1983), Mulhouse (1983–1984), Aston Villa (1984–1985), FC Metz (1985–1986), Istanbuli Galatasaray (1987–1988), Stade Vallauris (1988–1989), ASPV Strasbourg (1989–1990) ja Leipzig (1990–1992). Türgi meister 1988. Võttis Türgi kodakondsuse, et saada Galatasaray eest mängida neutraalse mängijana. Türgis oli tema nimi Dündar Siz.
»»» 1959 Jiří Lála, Tšehhoslovakkia jäähokimängija, ründaja (Tábor). Olümpiahõbe 1984 Sarajevos. Osales 1981 World Cupi turniiril. Pidas Tšehhoslovakkia liigas Jihlava HC Dukla ja HC České Budějovice eest 510 mängu ja viskas 297 väravat. 1989 siirdus mängima Saksamaale. Oli 1990 ja 1991 Frankfurter ESC edukaim väravakütt, edasi mängis kaks hooaega Mannheimer ERC-s, 1994 pöördus tagasi Lionsi nime saanud Frankfurdi klubisse. Mänginud veel Ayr Scottish Eaglesi, ERC Selbi ja EV Regensburgi eest. Lõpetas tegevmängijana alles 2006.
»»» 1961 Lance Earl Deal, USA kergejõustiklane (Riverton, Wyoming). Olümpiahõbe 1996 Atlantas vasaraheites. 1992 Barcelonas oli seitsmes, 2000 Sydneys 16. ja 1988 Soulis 17. Pan Ameerika mängude võitja 1995 Mar del Platas ja 1999 Winnipegis. Casperi keskkoolis õppides paistis osariigi tasemel silma ameerika jalgpallis, maadluses ja kergejõustikus. Lõpetanud Montana ülikooli Bozemanis. Praegu Oregoni ülikooli heite- ja tõukealade treener. Isiklik rekord 72.52 (1996).
»»» 1968 Antonio Benarrivo, Itaalia jalgpallur, kaitsja (Brindisi). Itaalia koondises 1993-1997 kokku 23 mängu. MM-võistluste finalist 1994. Pidas esimese mängu koondises 22. septembril 1993 Eesti vastu. Klubid: Brindisi (1986-1989), Calcio Padova (1989-1991) ja Parma (1991-2004). Itaalia karikavõitja 1992, 1999 ja 2002, Itaalia superkarikas 1999. UEFA karikavõitjate karikasarja ja superkarika võitja 1993, UEFA Cupi võitja 1995, 1999.
»»» 1970 Hendrik "Erik" Dekker, Hollandi jalgrattur (Hoogeveen). Võistles profina 1992-2006, alates 1996. aastast kuulus Rabobanki meeskonda. Alates 2007. aastast sama tiimi üks mänedžeridest. Olümpiahõbe 1992 Barcelonas maantee grupisõidus. UCI MK-sarja võitja 2001. Hollandi meister grupisõidus 2004 ning temposõidus 1996, 2000 ja 2002. Tour de France'il kokku 4 etapivõitu. Veel tähtsamaid esikohti: Amstel Gold Race 2001, Clásica de San Sebastián 2000, Pariis-Tours 2004, Tirreno-Adriatico 2002, Hollandi velotuur 1997, 2000. Otsustas loobuda 2006. aasta sügisel, kuid raske kukkumine sama aasta Tour de France'il kiirendas otsust.
»»» 1970 Olimpiada Ivanova, Venemaa kergejõustiklane (Munsjutõ, Tšuvassia). Olümpiahõbe 2004 Ateenas 20 km käimises kreeklanna Athanasia Tsoumeleka järel. Maailmameister 2001 Edmontonis ja 2005 Helsingis, püstitas Soome pealinnas siiani püsiva MR-i 1:25.41. Euroopa meister 2002 Münchenis. Sai 1997 Ateenas MM-il hõbemedali 10 km käimises, kuid pidi selle tagastama anaboolset steroidi stanozolooli sisaldanud dopinguproovi tõttu. Karistati kaheaastase võistluskeeluga, kuid tuli pärast seda rajale tagasi.
»»» 1973 Nikolai Valujev, Venemaa profipoksija (Leningrad). WBA versiooni raskekaalu maailmameister 17. detsembrist 2005 kuni 15. aprillini 2007 ning uuesti alates 30. augustist 2008. Sai esimest korda meistrivöö Berliini Max-Schmeling-Halles, kui alistas John Ruizi (USA). Kaotas selle Stuttgardi Porsche-Arenal, kui kaotas kohtunike häältega (111:117, 113:115, 114:114) Ruslan Tšagajevile (Usbekistan). Kuulutati uuesti maailmameistriks pärast seda, kui alistas teistkordselt Ruizi kuna kordusmatšist Tšagajeviga viimase vigastuse tõttu asja ei saanud. Pidanud profina alates 1993. aastast 52 kohtumist, võitnud 50 matši (sh. 34 nokaudiga), kaotanud 1 ning ühel juhul võistlust ei toimunud. Amatöörina pidas 23 matši ning võitis need kõik (16 nokaudiga). Noorena mängis korv- ja veepalli ning tegeles ka kettaheitega. Rahvuselt venelane, kuid üks vanaisadest oli tartlane. Abikaasa Galja, poeg ja tütar. Meelistegevus küttimine ja kalastamine. Kirjutanud koostöös tuntud vene ajakirjaniku Konstantin Ossipoviga raamatu "Minu 12 raundi". 2008 mängis peaosa mängufilmis "Stonehead". Väidetavalt tarvitab päevas toiduks kolm kilo liha. Pikkus 212 cm, käte siruulatus 216 cm.
»»» 1982 Francisco Vallejo Pons, Hispaania maletaja (Es Castell, Minorca). Jõudis suurmeistri tiitlini juba 16 aasta ja 9 kuu vanuselt (maleajaloo nooruselt 20. suurmeister). U-18 vanuseklassi maailmameister 2000. Kõrgeim Elo reiting 2702 (jaanuaris 2009), aprillis 2009 oli FIDE edetabelis 2688-ga 40. kohal. Fännid on talle andnud hüüdnime Paco.
»»» 1986 Usain St. Leo Bolt, Jamaica kergejõustiklane (Sherwood Content, Trelawny, Jamaica). Olümpiavõitja 2008 Pekingis 100 m, 200 m ja 4 x 100 m teatejooksus, kõik maailmarekorditega. 2004 Ateenas langes 200 m-s välja juba eeljooksus. Maailmameister 2009 Berliinis 100 m jooksus MR-i 9,58 ning 200 m jooksus MR-i 19,19 sekundiga. 2007 Osakas sai 200 m-s ja teatejooksus hõbemedali. Juunioride MM-kuld 2002 Kingstonis 200 m-s ning hõbe 4 x 100 m ja 4 x 400 m teatejooksus. Noorte MM-kuld 2003 Sherbrooke'is 200 m-s. Isiklikud rekordid: 100 m - 9,58 (MR), 150 m - 14,35 (maailma tipptulemus), 200 m - 19,30 (MR, OR), 400 m - 45,28. Esimene MR-i püstitas 2008 New Yorgis peetud Reebok Grand Prix' võistlusel, kui kattis 100 m 9,72 sekundiga, Pekingi olümpiafinaalis parandas seda aega veel 0,03 sekundiga ning Berliinis MM-i finaalis omakorda 0,11 sekundiga. 200 m jooksus alistas Pekingis seni Michael Johnsonile kuulunud MR-i 19,32 kahe sajandiksekundiga, Berliini kärpis sellest ajast veel 11 sajandikku. Hüüdnimi Lightning Bolt. Alates 2002. aastast on tema peasponsor Puma. Laureuse spordiauhind 2009, Jamaica parim meessportlane 2008, IAAF-i maailma parim meeskergejõustiklane 2008. Pikkus 196 cm, kaal 86 kg.
»»» 1990 Jared Staal, Kanada jäähokimängija, ründaja (Thunder Bay, Ontario). Mänginud profina alates 2009. aastast, NHL-i drafti 49. valik 2008 (Phoenix Coyotes). Mänginud alates 3. aprillist 2009 Coyotesi farmklubis San Antonio Rampage'is (AHL), enne seda alates 2006. aastast Sudbury Wolvesis (OHL). Staali hokiperekonna noorim vend, vanemad mängivad kõik NHL-is - Eric (Carolina Hurricanes), Marc (New York Rangers) ja Jordan (Pittsburgh Penguins).
SURMAPÄEV
««« 1919 Hugh Lawrence "Laurie" Doherty, Inglismaa tennisist (Broadstairs, Kent – sünd. 08.10.1875 Wimbledon, London). Wimbledoni turniiri üksikmängu võitja 5 korda järjest (1902-1906) ja meespaarismängu võitja koos oma vanema venna Reggie'ga 7 korda (1897, 1898, 1900, 1901, 1903-1905). 1903. aastal sai temast esimene tennisist, kes võitnud suure slämmi turniiri väljaspool oma kodumaad, kui alistas USA meistrivõistluste finaalis tiitlikaitsja ameeriklase William Larnedi 6:0, 6:3, 10:8. Võitis USA-s ka paarismängu (1902, 1903). Olümpiavõitja 1900 Pariisis nii üksik- kui meespaarismängus ning -pronks segapaarismängus. Tennise Kuulsuse hallis 1980.
««« 1935 John Thorneycroft Hartley, Suurbritannia tennisist (Knaresborough, Yorkshire – sünd. 09.01.1849 Tong, Shropshire). Wimbledoni turniiri meesüksikmängu võitja 1879 ja 1880. Esimesel aastal sai võidu esikohamänguta, sest tiitlikaitsja Frank Hadow kohale ei ilmunud. Järgmisel aastal võitis Hartley ise tiitlikaitsjana Herbert Lawfordi 6:3, 6:2, 2:6, 6:3, kuid kaotas 1881. aastal samas staatuses 37 minutiga William Renshaw'le 0:6, 1:6, 1:6. Hartley on jäänud ainsaks vaimulikuks, kes Wimbledonis võidutsenud. Abiellus 1875 Alice Margaret Lascellesiga, Henry Lascellesi lapselapsega. Wimbledoni turniiri juubelipidustustel 1926 annetas kuninganna Mary Hartleyle hõbemedali kui ühele 34-st veel elus olevast võitjast. Suri 86-aastaselt.
««« 1956 Marcel Cadolle, Prantsusmaa jalgrattur (Pariis – sünd. 21.12.1885 Pariis). Võitis 1906 Bordeaux - Pariisi võidusõidu. Võitis 1907 Tour de France'il ühe etapi ning oli kuue etapi järel üldarvestuses teisel kohal. Seitsmendal etapil kukkus nii raskelt, et oli sunnitud oma ratturikarjääri lõpetama.
««« 1957 Nelson Robert "Old Poison" Stewart, Kanada jäähokimängija, ründaja (Toronto l'ähistel – sünd. 29.12.1902 Montreal, Quebec). Mängis profina 1925-1940. Klubid: Montreal Maroons, New York Americans ja Boston Bruins. Stanley Cupi võitja 1926. Hart Memorial Trophy 1926, 1930. NHL-i edukaim väravaviskaja 1926. Osales NHL-i esimesel Tähtede mängul 1934. Tema nimel on siiani üks NHL-i rekord – 3. jaanuaril 1931 viskas ta mängus Boston Bruinsiga kaks väravat nelja sekundi jooksul (hooajal 1995/1996 kordas seda Deron Quint). Jäähoki Kuulsuse hallis 1962. Ajakiri The Hockey News asetas ta 1998. aastal NHL-i ajaloo 100 parema mängija edetabelis 51. kohale. Leiti surnuna oma suvemajast Toronto lähistel, surma põhjuseks oli tõenäoliselt südameinfarkt.
««« 1965 Odile Defraye, Belgia jalgrattur (sünd. 14.07.1888 Rumbeke). Tour de France'i võitja 1912 (esimese belglasena), võitis samal aastal ka kolm etappi. Tolle aasta Touril selgitati võitja viimast korda punktiarvestuse mitte üldaja põhjal. 1913 kandis teisest kuni viienda etapini kollast särki. Osales 1909-1924 kokku kuuel Tour de France'il. Milano - San Remo võitja 1913, Belgia meister grupisõidus 1911.
««« 1979 Giuseppe "Peppino" Meazza, Itaalia jalgpallur (ründaja) ja treener (Rapallo – sünd. 23.08.1910 Porta Vittoria, Milano). Itaalia koondises 1930-1939 kokku 53 mängu ja 33 väravat, temaga koosseisus kaotasid itaallased vaid 6 kohtumist. Viimase mängu pidas 20. juulil 1939 Helsingis, kui Itaalia võitis Soome 3:2. Maailmameister 1934 ja 1938 (kapten). Klubid: Milano Internazionale (1927-1940, 1946-1947), AC Milan (1940-1942), Torino Juventus (1942-1943), Varese (1944) ja Bergamo Atalanta (1945-1946). Itaalia meister 1930, 1938, 1940, karikavõitja 1939. Mängis Interi eest 361 mängu ja lõi 243 väravat. Serie A edukaim väravakütt 1930, 1936, 1938. Treenerina tegutses 1946-1957, meeskonnad Atalanta (1946), Inter (1946-1948, 1955-1956, 1957), Istanbuli Beşiktaş (1948-1949), Pro Patria (1949-1951), Itaalia koondis (1952-1953). Interi ja AC Milani kodustaadionit Stadio San Sirot kutsutakse sageli ka Stadio Giuseppe Meazza, sest viimane mängis oma karjääri jooksul mõlemas klubis.
««« 1986 Agustín Sauto Arana ehk Bata, Hispaania/Baski jalgpallur (sünd. 11.05.1908 Barakaldo). Mängis omakarjääri jooksul Barakaldo CF, Bilbao Athleticu, Hispaania koondise (vaid 1 mäng) ja Euskal XI (Baskimaa koondis) eest. Aitas Athleticul võita neli Hispaania meistritiitlit (1930, 1931, 1934, 1936) ning ka neli karikat (1930-1933). Pichichi auhind liiga edukaimale väravakütile 1931 (27 väravat). Mängis La Ligas 118 mängu ja lõi 108 väravat.
SÜNDMUSED
¤ 1898 asutati Brasiilias jalgpalliklubi Vasco da Gama.
¤ 1901 võitis tennise 21. USA meistrivõistlused William Larned, alistades finaalis Beals Wrighti 6:2, 6:8, 6:4, 6:4.
¤ 1909 tõukas ameeriklane Ralph Rose San Franciscos kuuli 15.54. Esimene IAAF-i poolt ametlikult kinnitatud kuulitõuke MR püsis 19 aastat!
¤ 1914 võitis golfi 20. US Openi Midlothiani radadel Illinoisis Walter Hagen 290 löögiga.
¤ 1920 võitis golfi PGA meistrivõistlused Flossmoori radadel Jock Hutchison
¤ 1922 lõppesid Tallinnas neli päeva kestnud Eesti meistrivõistlused kergejõustikus. Osalejaid oli 101. Esimest korda rändas meistritiitleid ka pealinnast välja - 5000 m jooksus alistas rakverlane Erlich Lossmani.
¤ 1934 alistas odaviskaja Gustav Sule Tartus lõpuks ometi 70 meetrit, visates uueks rekordiks 71.48. Sule oli sellega viies sportlane maailmas, kes ületas 70 m joone. Maailma kõigi aegade edetabelis andis see tulemus talle kolmanda koha.
¤ 1949 võitsid eestlased Bakuus peetud N Liidu ujumismeistrivõistlustel kaheksa medalit. Esimese meistritiitli võitis 400 m rinnuliujumises Endel Edasi. Lisaks saavutati viis hõbe- ja kaks pronksmedalit.
¤ 1955 peeti Moskvas Dinamo staadionil esimene N Liidu ja Saksamaa LV maavõistlus jalgpallis. 80 000 pealtvaataja (neist 1500 sakslased) võitsid võõrustajad 3:2.
¤ 1983 ujus Rick Carey (USA) Caracases 100 m selili MR-iga 55,19.
¤ 1993 püstitas USA teatenelik (Jon Drummond, Andre Cason, Dennis Mitchell, Leroy Burrell) MM-il Stuttgardis MR-i 4 x 100 m teatejooksus ajaga 37,40.
¤ 1993 ületas venelanna Ana Birjukova MM-il Stuttgardis naiste kolmikhüppes esimest korda 15 meetri joone. Selle ala esimese maailmameistri võidutulemus oli viiendas hüppevoorus sündinud 15.09. Teiseks jäi seni MR-i (114.97) vallanud Jolanda Tšen (Venemaa) 14.70-ga.
¤ 2004 sai Jüri Jaanson sõudmise ühepaadil olümpiahõbeda, jäädes Ateena mängude A-finaalis alla vaid norralasele Olaf Tuftele.
¤ 2004 püstitas USA meeste teatenelik Ateena olümpial MR-i 4 x 100 m kombineeritud teateujumises ajaga 3.30,68.
¤ 2004 püstitas USA naiste teatenelik Ateena olümpial MR-i 4 x 100 m kombineeritud teateujumises ajaga 3.57,32.
¤ 2005 õnnistati sisse Istanbul Parki ringrada, saksa arhitekti Hermann Tilke järjekordne meistriteos.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
