SÜNNIPÄEV

»»» 1916 Martinus "Tinus" Bernardus Osendarp
, Hollandi kergejõustiklane (Delft – surn. 20.06.2002 Heerlen). Olümpiapronks 1936 Berliinis 100 m ja 200 m jooksus, 4 x 100 m finaalis kaotas Osendarp teatepulga ja Hollandi meeskond jäi tulemuseta. EM-võistluste kuld 1938 nii 100 m kui 200 m jooksus (neli aastat varem oli duubli teinud teine hollandlane Chris Berger). II maailmasõja ajal astus politseinikuna SS-i. 1948 mõisteti ta sõja ajal korda saadetu eest süüdi, kuid vabanes 1952. aasta alguses. Töötas pärast vabanemist Limburgis kaevanduses.

»»» 1942 John Konrads, Läti päritolu Austraalia ujuja (Riia). Olümpiavõitja 1960 Roomas 1500 m vabaujumises ning -pronks 400 m vabaujumises ja 4 x 200 m vabalt teateujumises. Püstitas oma karjääri jooksul 26 individuaalset MR-i. Sündis Riias nagu ka ujujast õde Ilse. Perekond lahkus Lätist augustis 1944, Saksamaalt taheti 1949 siirduda USA-sse, kuid ei saadud luba. Siis sõideti Austraaliasse. Pärast sportlaskarjääri lõppu töötas L'Oreali esindajana Australaasias.

»»» 1946 Erwin Kostedde, Saksamaa jalgpallur, ründaja (Münster). Saksamaa koondises 1974-1975 kokku 3 mängu. Esimene mustanahaline mängija Saksamaa koondises. Klubid: Münsteri SC Preußen (1965-1967), MSV Duisburg (1967-1968), Liège'i Standard (1968-1971, 1978-1979), Offenbachi Kickers (1971-1975), Hertha BSC (1975-1976), Dortmundi Borussia (1976-1978), Solingeni Union (1978), Stade Lavallois (1979-1980), Bremeni SV Werder (1980-1982) ja VfL Osnabrück (1982-1983). Belgia liiga edukaim väravalööja 1970/1971 ja Prantsuse liiga edukaim 1979/1980.

»»» 1947 Joachim Kirst
, SDV kergejõustiklane (Neustadt/Harz). Euroopa meister 1969 Ateenas ja 1971 Helsingis kümnevõistluses. Juunioride EM-võistlustel 1966 Odessas kolmas koht. Olümpial 1986 Mexico Citys viies koht. Esindas spordiklubi ASK Potsdam.

»»» 1960 Vladimir Salnikov
, N Liidu ujuja (Leningrad). Olümpiavõitja 1980 Moskvas 400 m, 1500 m ja 4 x 200 m vabalt teateujumises ning 1988 Soulis 1500 m vabaujumises. MM-võistlustelt 1978-1982 kokku 6 (4+2+0) medalit, EM-võistlustelt 1977-1983 kokku 7 (6+1+0) medalit. Osales 16-aastaselt juba 1976 Montreali olümpial, püstitades 1500 m vabaujumises Euroopa rekordi ja saades viienda koha. Moskva olümpiafinaalis ujus 1500 m vabaujumises esimesena maailma aja alla 15 minuti – 14.58,27. Maailma parim ujuja 1982, Euroopa parim ujuja 1980. Pilt 1

»»» 1962 Uwe Rahn, Saksamaa jalgpallur, ründaja (Mannheim). Saksamaa koondises aastatel 1984-1987 kokku 14 mängu ja 5 väravat. Kuulus 1986. aasta MM-il koondisse, kuid väljakule ei pääsenud. Klubid: Mönchengladbachi Borussia (1980-1988), 1.FC Köln (1988-1990), Berliini Hertha BSC (1990-1991), Düsseldorfi Fortuna (1991-1992), Frankfurdi Eintracht (1992-1993) ja Urawa Red Diamonds (1993-1994). Saksamaa aasta jalgpallur ja Bundesliga edukaim väravakütt 1987. Sugulussidemed 1954. aasta maailmameistri Helmut Rahniga puuduvad.

»»» 1963 Jelena Vodorezova, N Liidu iluuisutaja (Moskva). Esimene N Liidu naisüksiksõitja, kes jõudis tiitlivõistlustel medalikohale – EM-võistluste pronks 1978 ja 1982 ning hõbe 1983, MM-võistluste pronks 1983. Võistles 1976. aasta olümpial Innsbruckis vaid 12-aastasena. Aastatel 1979-1981 ei võistelnud, sest ravis artriiti. Harjutas Moskva CSKA-s, samas klubis on praegu ka ise treener. Tuntumad õpilased Elene Gedevanišvili, Olga Markova ja Andrei Grjazev.

  1   2

»»» 1966 Tatjana Ledovskaja
, N Liidu/Valgevene kergejõustiklane (Štšokino). Olümpiakuld 1988 Soulis 4 x 400 m teatejooksus MR-iga 3.15,17 (kehtib tänaseni) ja -hõbe 400 m tõkkejooksus, 1992 Barcelonas tõkkejooksus neljas koht. MM-kuld tõkke- ja teatejooksus 1991 Edmontonis, EM-kuld 1990 Splitis tõkkejooksus.

»»» 1970 Brigita Bukovec, Sloveenia kergejõustiklane (Ljubljana). Olümpiahõbe 1996 Atlantas 100 m tõkkejooksus. EM-võistluste hõbe 1998 Budapestis, sise-EM-i hõbe 1996 Stockholmis. Sloveenia parim naissportlane 1993 ja 1995-1998.

»»» 1970 Roman Turek, Tšehhi jäähokimängija, väravavaht (Strakonice). Olümpiavõitja 1998 Naganos ja maailmameister 1996 (turniiri parim väravavaht). Mänginud profina 1996. aastast, NHL-i drafti 113. valik 1990 (Minnesota North Stars), liitus klubiga 1996 ja kolis koos sellega Dallasesse, kus oli Starsis Ed Belfour'i dublant. Stanley karikavõitja selles rollis 1999. Mängis 1999-2001 St. Louis Bluesis ja 2001-2004 Calgary Flamesis. Praegu Tšehhi Extraliga klubis HC České Budějovice. William M. Jennings Trophy 1999 ja 2000.

»»» 1977 Quinton Fortune, Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur, poolkaitsja (Kaplinn). LAV-i koondises 1996-2005 kokku 53 mängu ja 1 värav. Osales MM-il 1998 ja 2002. Klubid: Real Mallorca (1995), Madridi Atlético (1996-1999), Manchester United (1999-2006), Bolton Wanderers (2006-2007), Sunderland (2007–2008), Sheffield United (2008), Brescia (2008) ja AFC Tubize (2009–). Lahkus kodumaalt juba 14-aastasena Inglismaale ja mängis Tottenhami noortemeeskonnas. Ei saanud tööluba ja siirdus Hispaaniasse. ManU ostis ta Atleticolt 1. augustil 1999. Inglismaa meister 2003. Pilt 1

»»» 1981 Anna Rogowska, Poola kergejõustiklane (Gdynia). Olümpiapronks 2004 Ateenas teivashüppes. Sise-MM-i hõbe 2006 Moskvas, sise-EM-i hõbe 2005 Madridis ja -pronks 2007 Birminghamis. Hüppas 22. juulil 2005 Londonis Poola rekordiks 4.80, samal võistlusel ületas Jelena Isinbajeva esimese naisena 5.00. Parandas 26. augustil 2005 Brüsselis Poola rekordit veel kolme sentimeetri võrra (4.83). Tema nimel on 2006. aastast 4.80-ga ka Poola siserekord. Pilt 2

»»» 1981 Beth Anne Botsford, USA ujuja (Baltimore, Maryland). Olümpiavõitja 1996 Atlantas 100 m selili- ja 4 x 100 m kombineeritud teateujumises. Oli võites vaid 15-aastane. Universiaadil 2003 Daegus hõbe 50 m selili- ja 4 x 100 m kombineeritud teateujumises. Pan Ameerika mängudel 1999 Winnipegis hõbe 200 m ja pronks 100 m seliliujumises.

SURMAPÄEV

««« 1983 Aleksandr Žirov
, Venemaa mäesuusataja (Jahroma - sünd. 12.09.1958 Dedenovo, Moskva oblast). Žirov ja Valeri Tsõganov on ainsad vene meesmäesuusatajad, kes jõudnud MK-sarjas etapivõiduni. Võitis märtsis 1981 kahe nädala jooksul kolm suurslaalomit ja ühe slaalomi, kokku jõudis esikümnesse 23 korda. MK-sarja üldkokkuvõttes kolmas koht 1981 Phil Mahre'i ja Ingemar Stenmarki järel. Hukkus Kesk-Venemaal Jahroma lähistel autoõnnetuses.

»»» 1996 Fritz Ligges
, Saksamaa ratsutaja (Herbern – 29.08.1938 Asseln). Olümpiavõitja 1972 Münchenis ning -pronks 1964 Tokyos ja 1984 Los Angeleses takistussõidu võistkonnavõistluses. Võitis karjääri jooksul 34 medalit, lõpetas 1986 ja tegeles pärast seda treeneritööga. Suri südameinfarkti.

»»» 2003 Alejandro de Tomaso
, Argentina päritolu Itaalia autovõidusõitja (Modena – sünd. 10.08.1928 Buenos Aires). Osales 1957 ja 1959 F1 autode MM-sarjas kahel etapil. Asutas 1959 sportautosid valmistava firma De Tomaso Automobili. 1970 ehitas Frank Williamsile ka F1 auto.

SÜNDMUSED

¤ 1881
asutati USA tenniseliit (National Lawn Tennis Association).
¤ 1904 tulid Pariisis kokku seitsme riigi (Holland, Prantsusmaa, Šveits, Belgia, Taani, Rootsi, Hispaania) jalgpallijuhid ja moodustasid ala rahvusvahelise organisatsiooni FIFA. Esimeseks presidendiks sai prantslane Robert Guerin.
¤ 1950 püstitas Brunko Junk Tallinnas N Liidu rekordi 10 km käimises ajaga 44.24,0.
¤ 1966 alistas Cassius Clay Londonis peetud profipoksi raskekaalu MM-matšis Henry Cooperi kuuendas raundis tehnilise nokaudiga.
¤ 1967 demonstreeriti USA-s esimest korda purjelauasõitu.
¤ 1975 alistas Mönchengladbachi Borussia UEFA karikasarja finaali kordusmängus Enschede Twente 5:1 ning sai esimese Saksamaa klubina selle karika enda valdusse.
¤ 1979 lõppes Stanley karikaturniir Montreal Canadiensi võiduga. New York Rangers suutis viiest finaalseeria mängust võita vaid ühe.
¤ 1980 kohtusid UEFA karikasarja finaalis Frankfurdi Eintracht  ja Mönchengladbachi Borussia. Eintracht kaotas võõrsil 2:3 ja võitis kodus 1:0 ning võitis karika tänu võõrsil löödud väravatele.
¤ 1997 peeti UEFA karikavõistluste finaal viimast korda kahemängulisena. Schalke 04 võitis kodus Milano Internazionale 1:0, võõrsil kaotas sama tulemusega, kuid võitis penaltiseeria 4:1.
¤ 2003 läks UEFA karikavõitja selgitamiseks vaja lisaaega. Õnn saatis Sevillas FC Portot, kes võitis Glasgow Celticu lõpuks 3:2. Portugallaste võiduvärava lõi 115. minutil Derlei.
¤ 2004 vallutas šerpa Pemba Dorjie Mount Everesti 8 tunni ja 10 minutiga, ületades oma kaasmaalase Lakpa Gelu aasta varem püstitatud kiirusrekordi.
¤ 2006 krooniti värske olümpiavõitja Rootsi jäähokis ka maailmameistriks. See oli esimene kord, kui ühe riigi koondis sai eraldi peetud turniiridel ühel aastal mõlemad tiitlid.

Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet

Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet