Kes on esimene olümpiavõitja meeste 200 m jooksus? Kes võitis esimese välismaalasena Giro d'Italia? Kaks endise Saksa DV naissprinterit, mõlemad olümpiavõitjad, on sündinud ühel ja samal päeval. Kes? Mitu korda võitis Ingrid Kristiansen Londoni maratoni? Mitu korda alustas Ayrton Senna F1 autode GP-sõitu parimalt stardikohalt? Kelle valis FIFA 1991 maailma parimaks jalgpalluriks? Ronald Koeman on kahe klubiga tulnud Hollandi meistriks nii mängija kui treenerina. Milliste?
SÜNNIPÄEV
»»» 1874 Alfred Ernest Tysoe, Suurbritannia kergejõustiklane (Padiham, Burnley – surn. 26.10.1901 Blackpool). Olümpiavõitja 1900 Pariisis 800 m jooksus ja 5000 m meeskonnavõistluses. Püstitas kaks nädalat enne olümpiat maailmarekordi 800 jardi jooksus 1.57,8-ga ja oli Pariisis favoriit. Tysoe võitiski kergelt, edestades ameeriklast John Creganit kuue jardiga. Haigestus 1901. aasta alguses pleuriiti ja suri sama aasta oktoobris oma kodus Blackpoolis.
»»» 1876 John Walter Beardsley Tewksbury, USA kergejõustiklane (Ashley, Pennsylvania – surn. 25.04.1968 Tunkhannock, Pennsylvania). Osales 1900 Pariisi olümpial viiel alal ning võitis neil kõigil medali: kulla 400 m tõkkejooksus ja 200 m, hõbeda 60 m ja 100 m jooksus (kordas poolfinaalis MR-i, kuid finaalis jäi alla Frank Jarvisele) ning pronksi 200 m tõkkejooksus. Loobus pärast olümpiat spordist ja praktiseeris Tunkhannockis (Pennsylvania) hambaarstina. Suri 92-aastaselt.
»»» 1879 Josef Steinbach, Austria tõstja (Horšov, Tšehhimaa – surn. 15.01.1937 Viin). Püstitas oma karjääri jooksul 35 MR-i, krooniti 1904 esimest korda maailmameistriks ja kaitses tiitlit aasta hiljem. 1906 osales Ateenas vaheolümpiamängudel ning võitis ühe käega tõstmise 76,6 kiloga ning oli kahe käega tõukamises 136,5 kiloga kreeklase Tofalose järel teine. Köieveos sai Austria meeskonnas neljanda koha. Pärast sportlaskarjääri lõppu pidas surmani Viinis Erdbergis külalistemaja.
»»» 1916 Ken Wharton, Inglismaa autovõidusõitja (Smethwick – surn. 12.01.1957 Ardmore'i ringrada, Auckland). Tegi aastatel 1952-1955 F1 MM-võistlustel kaasa 15 GP-l ja kogus 3 punkti (autod Frazer-Nash & Cooper, BRM, Vanwall). Tulpide autoralli kolmekordne võitja. Tuntud ka mägironijana; võitis Briti meistrivõistlused 1951-1954. Hukkus Aucklandi lähistel Ardmore'i ringrajal Ferrari Monza roolis.
»»» 1925 Hugo Koblet, Šveitsi jalgrattur (Zürich – surn. 06.11.1964 Zürichi - Esslingeni maantee). Võistles 1946-1958, Giro d'Italia esimene mitteitaallasest võitja 1950. Võitis Tour de France'il 1951 viis etappi ja ka üldkokkuvõttes. Alustas trekil jälitussõitjana (Šveitsi meister 1947-1954), sai 1947 MM-il pronksi ning 1951 ja 1954 hõbeda. Hüüdnimi Pedaleur de Charme (kena välimuse pärast). Šveitsi meister maanteesõidus 1950, edestas 1951 Grand Prix des Nationsi eraldistardist sõidus (mitteametlik MM) kuulsat itaallast Fausto Coppit. Hukkus liiklusõnnetuses, mida mõned pidasid ka enesetapuks.
»»» 1935 Brian Howard Clough, Inglismaa jalgpallur (ründaja) ja treener (Middlesbrough – surn. 20.09.2004 Derby, Derbyshire). Mängijana Middlesbrough's (1955-1961) ja Sunderlandis (1961-1964). Mängis 1959 ka kaks korda Inglismaa koondises. Treenerina alustas 1965 Hartlepool Unitedis, edasi Derby Countys (1967-1973), Brighton & Hove Albionis (1973-1974), Leeds Unitedis (1974) ja Nottingham Forestis (1975-1993). Viis Foresti 1978 Inglismaa meistriks (vaid aasta varem tõusti esimesse divisjoni!) ning 1979 ja 1980 Euroopa meistrite karikaturniiri võitjaks. Suri maovähki. 31. juulil 2007 mängisid Derby City ja Nottingham Forest esimese väljakul Brian Clough Trophy pärast, tulevikus on kõik nende klubide omavahelised mängud sarjast hoolimata automaatselt kohtumised selle karika pärast.
»»» 1941 Mati Kuulmann, Eesti jääpurjetaja (Tallinn – surn. 09.10.2004 Tallinn). Maailmameister DN-klassis 1980 ja pronks 1984. Euroopa meister 1982 ja 1991, hõbe 1980 ja 1981 ning pronks 1990 ja 1993. Euroopa karika võitja 1993. N Liidu meistrivõistlustelt võitis 7 (2+4+1) medalit. Tuli purjetamises 1972-1988 kokku 8 korda Eesti meistriks. 1994 valiti Jääpurjetamisliidu presidendiks. Purjetamist alustas 1955 ja jääpurjetamist 1972 Kalevi Jahtklubis Ernst Kuzmanovi juhendamisel. Poeg Rene tegeles samuti jääpurjetamisega.
»»» 1943 István Gyulai, Ungari kergejõustiklane ja spordifunktsionäär (Budapest – surn. 12.03.2006). Tegevsportlasena tuli 28 korda Ungari meistriks, sai universiaadil 4 x 100 m teatejooksus 1963 kulla ja 1995 hõbeda. 1970 alustas tööd teleajakirjanikuna. 1984-2001 oli IAAF-i nõukogu liige, alates 1991. aastast surmani IAAF-i peasekretär. Oktoobris 2006 sai Debreceni kergejõustikustaadion tema nime. Pojad Miklos ja Marton samuti sportlased (kergejõustik, bobisõit).
»»» 1944 Charles Edward Greene, USA kergejõustiklane (Pine Bluff, Arkansas). Olümpiavõitja 19968 Mexico Citys 4 x 100 m teatejooksus ja pronks 100 m jooksus. AAU meistrivõistlustel 1968 jooksis kaks korda 100 m maailmarekordi - eeljooksus kordas 10,0-ga Armin Haryle kuuluvat tippmarki, poolfinaalis sai ajaks 9,9 (sama aja said samal võistlusel ka Jim Hines ja Ronnie Ray Smith. Nebraska ülikooli tudengina võitis NCAA meistritiitli 100 jardi jooksus kolm aastat järjest (1965-1967). Pärast sportlaskarjääri astus sõjaväkke, oli West Pointis armee kergejõustikukoondise treener. Pärast teenistusest lahkumist sai temast Rahvusvahelise Eriolümpia direktor.
»»» 1954 Michael Joseph Dunleavy, Sr., USA korvpallitreener (Brooklyn, New York). Mängis 1976-1990 Philadelphia 76ersis (1976-1978), Houston Rocketsis (1978-1982), San Antonio Spursis (1982-1983) ja Milwaukee Bucksis (1983-1985, 1988-1990). Peatreenerina Los Angelese Lakersis (1990-1992), Bucksis (1992-1996), Portland Trail Blazeris (1997-2001) ja Los Angeles Clippersis (2003-). On Clippersis lisaks ka peamänedžer. NBA parim treener 1999. Indiana Pacersis mängiva Mike Dunleavy juuniori isa. Pikkus 191 cm.
»»» 1955 Bärbel Wöckel-Eckert, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Leipzig). Olümpiavõitja 1976 Montrealis ning 1980 Moskvas 200 m jooksus ja 4 x 100 m teatejooksus. EM-võistlustel 1982 Ateenas kuld 200 m ja 4 x 100 m jooksus ning hõbe 100 m. Juhtis 200 meetris maailma hooaja edetabelit 1976 ja 1980. Klubi SC Motor Jena.
»»» 1956 Ingrid Kristiansen-Christensen, Norra kergejõustiklane (Trondheim). Maailmameister 1987 Roomas 10 000 m jooksus, Euroopa meister 1986 Stuttgardis 10 000 m ja pronks 1982 Ateenas maratonijooksus. Lõpetas esimese naiste olümpiamaratoni 1984 Los Angeleses neljandana. Parandas 10 000 ja 5000 meetris maailmarekordeid kokku viis korda. Maratonis oli MR (2:21.06) tema nimel 1984-1988. Võitis maratoni neli korda Londonis, kaks korda Bostonis ja ühe korra New Yorgis ja Chicagos. Juunioride Euroopa meister murdmaasuusatamises 1974 ja 8-kordne Norra meister teatesuusatamises. Isiklikud rekordid: 3000 m 8.58,80 (1980), 5000 m 14.37,33 (1986), 10 000 m 30.13,74 (1986), poolmaraton 1:08.31 (1989) ja maraton 2:21.06 (21. aprillil 1985 Londonis). www.ingrid-kristiansen.com
»»» 1956 Dick Beardsley, USA maratonijooksja (Minneapolis, Minnesota). Londoni maratoni esimene võitja 1981 koos norralase Inge Simonseniga ajaga 2:11.48. Teine koht Bostoni maratonil 1982 Alberto Salazari järel.
»»» 1958 Marlies Göhr-Oelsner, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Gera). Olümpiavõitja 1976 Montrealis ja 1980 Moskvas 4 x 100 m teatejooksus, -hõbe 1980 100 m ja 1988 Soulis 4 x 100 m teatejooksus. Maailmameister 1983 Helsingis 100 m ja 4 x 100 m teatejooksus ning hõbe 1987 Roomas teatejooksus. Euroopa meister 100 m jooksus 1978, 1982 ja 1986, 4 x 100 m teatejooksus 1982 ja 1986, hõbe 200 m ja 4 x 100 m 1978. Parandas 100 meetris kaks korda MR-i, joostes 1. juulil 1977 esimese naisena elektrilise ajavõtuga aja alla 11 sekundi (10,88), kordas sama aega 1982 ja sai 8. juunil 1983 Berliinis ajaks 10,81.
»»» 1960 Ayrton Senna da Silva, Brasiilia autovõidusõitja (São Paulo – surn. 01.05.1994 Imola, Itaalia). Osales F1 autode MM-võistlustel 1984-1994 kokku 161 stardis, võitis 41 GP-d, lõpetas 80 korda esikolmikus, alustas 65 parimalt stardikohalt ja sõitis 19 kiireimat ringi. Maailmameister 1988, 1990, 1991 (noorim kolmekordne meister), hõbe 1989 ja 1993, pronks 1987. Meeskonnad: Toleman (1984), Lotus (1985-1987), McLaren (1988-1993) ja Williams (1994). Võitude arvult (41) kõigi aegade kolmas Michael Schumacheri (91) ja Alain Prosti (51) järel, esikolmikukohtade arvult samade meeste järel samuti kolmas (vastavalt 80, 154 ja 106) nagu ka kogutud punktide arvestuses (vastavalt 614, 1369 ja 798,5). Parimate stardikohtade (65) arvult Schumacheri (68) järel teine. Saanud ainsana F1 ajaloos 8 etapil järjest parima stardikoha (1988-1989). Sai nii 1988 kui 1989 parima stardikoha 13 etapil 16-st. Startis 87 korda esireast (rohkem on vaid Schumacheril - 115). Võitis 19 GP-d juhtides algusest lõpuni (teisel kohal on Jim Clark 13 võiduga). Hukkus San Marino GP-l, kui auto roolisamba purunemine põhjustas avarii, mille tagajärjel pääses esivedrustusest pärinev tükk nii õnnetult lendu, et läbis võidusõitja kiivrivisiiri ning tungis pähe.
»»» 1961 Lothar Herbert Matthäus, Saksamaa jalgpallur (kaitsja) ja treener (Erlangen, Bavaria). Saksamaa koondises 1980-2000 kokku 150 mängu (maa rekord) ja 23 väravat, koondise kapten 1986-1994. Osales 1982-1998 viiel MM-võistluste finaalturniiril ja pidas 25 mängu (rekord), kuld 1990, hõbe 1982 ja 1986. Euroopa meister 1980, finaalturniiril veel 1984, 1988 ja 2000. Euroopa parim jalgpallur 1990, FIFA esimene aasta parim jalgpallur 1991. Saksamaa parim jalgpallur 1990 ja 1999. Pele valis Matthäusi 2004. aastal maailma 125 parema elava jalgpalluri sekka. Klubid: Mönchengladbachi Borussia (1979-1984), Müncheni Bayern (1984-1988, 1992-2000), Milano Internazionale (1988-1992) ja MetroStars (2000). Saksamaa meister 1985, 1986, 1987, 1994, 1997, 1999, 2000, karikavõitja 1986, 1998, 2000. Itaalia meister 1989, UEFA karikasarja võitja 1991, 1996. Alates 2001. aastast tegutsenud treenerina. Meeskonnad: Viini Rapid (2001–2002), Belgradi Partizan (2002–2003), Ungari koondis (2003–2005), Atlético Paranaense (2006), Salzburgi Red Bull (2006–2007) ja Netanya Maccabi (2008–).
»»» 1963 Ronald Koeman, Hollandi jalgpallur, libero/poolkaitsja (Zaandam). Hollandi koondises 1983-1994 kokku 78 mängu ja 14 väravat. Euroopa meister 1988, MM-võistluste finaalturniiril 1990 ja 1994. Klubid: FC Groningen (1980-1983), Amsterdami Ajax (1983-1986), PSV Eindhoven (1986-1989), FC Barcelona (1989-1995), Rotterdami Feyenoord (1995-1997). Hollandi meister 1985, 1987-1989 ja karikavõitja 1986, 1988, 1989. Hispaania meister 1991-1994, karikavõitja 1990 ja superkarika võitja 1992, 1993 ja 1995. UEFA meistrite karikavõistluste võitja 1988 ja 1992, superkarika võitja 1993. Alates 1997. aastast tegutsenud treenerina: Hollandi koondis (1997-1998, abitreener), FC Barcelona (1998-2000, abitreener), Arnhemi Vitesse (2000-2001), Amsterdami Ajax (2001-2005), Lissaboni Benfica (2005-2006), PSV Eindhoven (2006-20079 ja Valencia CF (2007-2008). Viis Ajaxi kaks korda (2002 ja 2004) ning PSV ühe korra (2007) Hollandi meistriks, Ajaxi lisaks ka karikavõitjaks 2002 ja superkarika võitjaks 2003. Valenciaga Hispaania karikavõitja 2008. Isa Martin Koeman (s. 1938) mängis 1964 ühe mängu Hollandi koondises, vend Erwin (s. 1961) 1983-1994 kokku 34 mängu.
»»» 1969 Ali Daei, Iraani jalgpallur, ründaja (Ardabil). Iraani koondises 1993-2006 kokku 149 mängu ja 109 väravat (MR). Osales MM-võistluste finaalturniiril 1998 ja 2006. Aasia parim jalgpallur 1999. Mänginud lisaks Iraani klubidele ka Bundesligas: Bielefeldi Arminia (1997-1998), Müncheni Bayern (1998-1999) ja Berliini Hertha (1999-2002). Alates 2008. aastast Iraani koondise peatreener. Pikkus 192 cm.
»»» 1972 Derartu Tulu, Etioopia kergejõustiklane (Bekoji, Arsi provints). Olümpiavõitja 1992 Barcelonas ja 2000 Sydneys ning -pronks 2004 Ateenas 10 000 m jooksus. Maailmameister 2001 Edmontonis ja hõbe 1995 Göteborgis 10 000 meetris. Juunioride maailmameister 1990 (10 000 m). Krossijooksu MM-kuld 1995, 1997 ja 2000, Tokyo naiste maratoni ja Londoni maratoni võitja 2001. Sündinud samas külas, kus Kenenisa Bekele.
»»» 1975 Fabricio Raúl Jesús Oberto, Argentina korvpallur (Córdoba). Olümpiavõitja 2004 Ateenas, -pronks 2008 Pekingis. MM-võistluste hõbe 2002 Indianapolises. Mängis alates 1993. aastast Euroopas AD Atenases (1993-1998), Pireuse Olympiakoses (1998-1999), Vitoria TAU Cerámicas (2000-2002) ja Valencia Pamesas (2002-2005). 2005 sõlmis kolmeaastase lepingu NBA klubiga San Antonio Spurs, kus mängib koos koondisekaaslase Manu Ginobiliga. NBA meister 2007. Hispaania meister 2002, ULEB-i karikasarja võitja 2003. Argentina ja Itaalia kodakondsus. Pikkus 208 cm.
»»» 1980 Ronaldinho ehk Ronaldo de Assís Moreira, Brasiilia jalgpallur, poolkaitsja (Porto Alegre). Mänginud alates 1999. aastast Brasiilia koondises 85 mängu ja löönud 32 väravat. Maailmameister 2002, Copa America võitja 1999, Confederations Cup 2005, U-17 MM-kuld 1997. Olümpiapronks 2008 Pekingis. Klubid: Grêmio (1998-2001), Paris Saint-Germain (2001-2003), FC Barcelona (2003-2008) ja AC Milan (2008-). FIFA World Player of the Year 2004, 2005, Euroopa parim jalgpallur 2005, FIFPro World Player of the Year 2005 ja 2006. Hispaania meister 2005, 2006, superkarika võitja 2005, 2006, UEFA Meistrite liiga võitja 2006. Jaanuaris 2007 sai ka Hispaania kodakondsuse. Lükkas 2008 tagasi Manchester City 25,5 miljoni naela suuruse pakkumise ja sõlmis kolmeaastase lepingu AC Milaniga (üleminekusumma 21 miljonit eurot). Mängib AC Milanis numbri 80 all (ravapärane 10 oli juba hõivatud Clarence Seedorfi poolt).
»»» 1980 Marit Bjørgen, Norra murdmaasuusataja (Trondheim). Olümpiahõbe 2002 Salt Lake Citys 4 x 5 km teatesõidus ja 2006 Torinos 10 km (k). MM-võistlustelt 2003-2007 kokku 9 (4+2+3) medalit, ind. kullad 2003 Val di Fiemmes sprindis ja 2005 Oberstdorfis 30 km (k). MK-sarjas alates 1999. aastast 30 etapivõitu ja 50 korda esikolmikus. MK-sarja üldvõitja 2005 ja 2006, sprindi karikas 2003-2006, tavadistantside karikas 2005. Klubi Rognes IL. Pikkus 168 cm, kaal 64 kg. Treener Svein Tore Samdal.
»»» 1982 Ejegayehu Dibaba, Etioopia kergejõustiklane (Bekoji). Olümpiahõbe 2004 Ateenas 10 000 m jooksus, MM-võistlustel 2005 Helsingis pronks nii 5000 kui 10 000 meetris. Sündis kuuelapselise pere kolmanda lapsena, noorem õde Tirunesh on kahekordne olümpiavõitja nagu ka tädi Derartu Tulu. Pikkus 160 cm, kaal 46 kg.
SURMAPÄEV
««« 1940 Felice Nazzaro, Itaalia autovõidusõitja (sünd. 1881 Monteu da Po). Prantsuse Grand Prix võitja 1907 ja 1922 ning Targa Florio kiireim 1907 ja 1913. Kutsuti 1908 võistlema Ameerika Grand Prix'le Savannah's (Georgia), kus sai kolmanda koha. Võistles samas uuesti 1910, kuid oli auto rikke tõttu sunnitud katkestama.
««« 1963 Josef "Jupp" Gauchel, Saksamaa jalgpallur, ründaja (sünd. 11.09.1916). Mängis 1936-1942 Saksamaa koondises kokku 16 mängu ja lõi 13 väravat. Osales ka 1938. aasta MM-võistlustel ja lõi ühe värava. Klubijalgpalli mängis TuS Neuendorfis (praegu TuS Koblenz).
SÜNDMUSED
¤ 1914 võitsid USA meistrivõistlustel iluuisutamises üksiksõidu naistest Theresa Weld ja meestest Norman M Scott.
¤ 1931 võitsid USA meistrivõistlustel iluuisutamises üksiksõidu naistest Maribel Vinson ja meestest Roger Turner.
¤ 1938 lõppesid Tallinnas Ülemiste järvel EM-võistlused jääpurjetamises. Mõlemad põhivõistluse esikohad jäid Eestisse - võitjad olid Etienne Gahlnbäck ja Erik Holst.
¤ 1941 nokautis Joe Louis profipoksi raskekaalu tiitlimatši 13. raundis Abe Simoni.
¤ 1953 vilistasid kohtunikud NBA kohtumises Bostoni ja Syracuse’i vahel 106 viga. Tosin mängijat kukkus vigadega välja.
¤ 1953 algasid Eesti malemeistrivõistlused, kus pärast 10-aastast vaheaega osales taas Paul Keres, kogudes võitjana 18 punkti 19-st. Teiseks jäänud külalisvõistleja Aleksandr Toluš kogus 15,5 punkti.
¤ 1962 algas Bisertas IV Tuneesia velotuur, kus N Liidu esinduses tegid kaasa ka Rein Leegu ja Ants Väravas.
¤ 1964 lõpetas UCLA korvpallimeeskond hooaja ühegi kaotuseta (30:0).
¤ 1973 sai Frank Mahovlichist viies mängija NHL-i ajaloos, kes visanud 500 väravat.
¤ 1980 teatas USA president Jimmy Carter, et USA ei osale protestiks N Liidu tungimisele Afganistani sama aasta olümpiamängudel Moskvas.
¤ 1982 lõppesid Tallinnas teised N Liidu meistrivõistlused karates. Võistkondlikult oli parim Eesti, individuaalselt tulid Liidu meistriteks Olav Kivirand (kuni 85 kg) ja Allan Runnel (absoluutne kaal).
¤ 1985 nimetati afroameeriklane Arthur Ashe tennise rahvusvahelise Kuulsuse halli liikmeks.
¤ 1987 lõppes kahevõistlejate MK-sari. Esikoha sai maailmameister Torbjørn Løkken 146 punktiga. Allar Levandile kuulus 73 punktiga kuues koht.
¤ 1993 said Sulev Künnapuu ja Jaak Unnuk Venemaal Razlivis peetud jääpurjetamise EM-il Monotüüp XV klassis kuldmedali.
¤ 1993 lõppesid murdmaasuusatamise MK-võistlused Bjørn Dæhlie ja Ljubov Jegorova võiduga. Kahevõistluses võidutses jaapanlane Kenji Ogiwara, Allar Levandi oli viies.
¤ 1994 viskas Wayne Gretzky NHL-is 801. värava ja tõusis ühele pulgale Gordie Howe'ga.
¤ 1998 tulid Vello Jürjo ja Mati Roosma Haapsalu lahel jääpurjetamises Monotüüp XV klassis Euroopa meistriks.
¤ 1998 saavutas Indrek Pertelson judo raskekaalus esikoha Roomas peetud MK-etapil.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS,
Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
