Millise klubi viis Jack Ramsay NBA meistriks? Mitu maailmarekordit püstitas 1965. aastal 44 päeva sees Austraalia staier Ronald Clarke? Kes F1 pilootidest on võitnud GP-sõidu ainsatki ringi juhtimata? Mitu medalit sai Eesti meistrivõistlustelt suusatamises Mati Alaver? Kes on kahevõistluse noorim maailmameister? Mis rahvusest on Saksamaa jalgpallikoondises mängiva David Odonkori isa? Kes jalgpalluritest kandis hüüdnime Il Gigante Buono?
SÜNNIPÄEV
»»» 1909 Auguste Jordan, Austria/Prantsuse jalgpallur, poolkaitsja (Linz – surn. 17.05.1990). Sündinud Austrias, 1933 siirdus elama Prantsusmaale ja 1938 sai kodakondsuse. Prantsusmaa koondises 1938-1945 kokku 16 mängu ja 1 värav. Prantsusmaa meister 1936 (RC Paris) ning karikavõitja 1936, 1939, 1940 ja 1945 (RC Paris). Treenerina viis Standard de Liège'i 1963 Belgia meistriks. Hüüdnimed Gusti ja Le Baby de Linz.
»»» 1915 Arthur Godfrey Kilner Brown, Suurbritannia kergejõustiklane (Bankura, Lääne-Bengal, India – surn. 04.02.1995 Coneyhurst, West Sussex). Olümpiavõitjaid 1936 Berliinis 4 x 400 m teatejooksus ja -hõbe 400 m jooksus. Bankuras (India) sündinud Brown oli mitmekülgne jooksja, saavutades edu distantsidel 100 jardist kuni poole miilini. Berliini olümpial kaotas 400 m finaalis napilt ameeriklasele Archie Williamsile, kuid lõpetas teatejooksu ankrumehena jänkide ees esimesena. 1937 võitis üliõpilaste maailmamängudel 400 m ja mõlemad teatejooksud. Õppis Cambridge'is ülikooli inglise keelt ja ajalugu, hiljem töötas õpetajana. Tema õde Audrey ja vend Ralph olid samuti heal tasemel kergejõustiklased. Audrey sai Berliini olümpialt hõbeda 4 x 100 m teatejooksus, Ralph võitis 1934 Briti AAA meistritiitli 440 jardi tõkkejooksus. Isiklikud rekordid: 100 jardi – 9,9 (1936); 220 jardi – 22,2 (1936); 400 m – 46,7 (1936); 880 jardi – 1.52,2 (1937).
»»» 1918 Louis Dugauguez, Prantsusmaa jalgpallitreener (Thénac, Charente-Maritime - surn. 22.09.1991 Sedan). Juhendas 1967-1968 Prantsusmaa koondist. Mängijana tuli 1951 Prantsusmaa amatööride meistriks, treenerina viis UA Sedan-Torcy 1956 ja 1961 Prantsusmaa karikavõitjaks ning 1965 finaali.
»»» 1925 Jack Ramsay, USA korvpallitreener (Philadelphia, Pennsylvania). Juhendas NBA-s peatreenerina nelja klubi: Philadelphia 76ers (1968-1972), Buffalo Braves (1972-1976), Portland Trail Blazers (1976-1986) ja Indiana Pacers (1986-1988). Viis Trail Blazersi 1977 (oma esimesel hooajal) NBA meistriks ja Sixersi kolm korda play-offi. Loobumisel 1988 oli temast rohkem võite NBA treeneritest saavutanud vaid Red Auerbach. Kuulsuste hallis 1992, neli aastat hiljem kõigi aegade 10 parema treeneri sekka.
»»» 1928 Cecil Charles Sandford, Suurbritannia mootorisportlane (Blockley, Gloucestershire). Ringrajasõidu maailmameister 1952 MV Agustal 125 cm3 klassis ja 1957 Mondialil 250 cm3 klassis. Osales 1950-1957 kokku 42 GP-l, võitis 5 sõitu ja lõpetas 21 korda esikolmikus. Meeskonnad MV Agusta, Moto Guzzi, DKW ja Mondial. Võitis kaks korda Mani saare TT. Loobus pärast 1957. aasta hooaja lõppu.
»»» 1937 Ronald "Ron" William Clarke, Austraalia kergejõustiklane (Victoria). Olümpiapronks 1964 Tokyos 10 000 m jooksus. Püstitas 1960. aastatel kokku 17 maailmarekordit. Süütas noore ja lootustandva sportlasena Melbourne'i olümpial 1956 olümpiatule. 1965 oli ta 44 päeva Euroopas võistlemas, tegi kaasa 18 võistlusel ja püstitas 12 maailmarekordit (pikim distants 20 000 m). Parandas omaenda 10 000 m rekordit korraga 39 sekundiga ning alistas esimest mehena 28 minuti piiri (27.39,4). Valiti 2004 Gold Coasti linnapeaks.
»»» 1940 Peter Kenneth Gethin, Inglismaa autovõidusõitja (Ewell, Surrey). Osales F1 MM-sarjas 1970-1974 kokku 30 stardis, võitis 1 GP (Itaalia 1971). Meeskonnad McLaren, BRM, Hill. Saavutas 1971 Monzas võites suurima keskmise kiiruse, 242,644 km/h (selle tulemuse ületas samal rajal alles Michael Schumacher 2003. aastal). Gethin edestas teisena lõpetanud rootslast Ronnie Petersoni vaid 0,01 sekundiga, mis on siiani F1 ajaloo kõige napim võit. Võidule vaatamata ei juhtinud ta oma F1-karjääri jooksul ainsatki ringi, sest edenes neljandalt kohalt esimeseks viimasel ringil.
»»» 1949 Folke Ronnie Wallentin Hellström, Rootsi jalgpallur, väravavaht (Malmö). Rootsi koondises kokku 77 mängu. MM-võistluste finaalturniiril 1970, 1974, 1978, aitas koondise 1974 viiendaks. 1970. aastatel peeti teda maailma üheks paremaks väravavahiks. Alustas karjääri Hammarby IF-is, 1974 siirdus Saksamaale 1. FC Kaiserslauternisse, kus mängis kuni karjääri lõpuni 1984. aastal kokku 266 Bundesliga kohtumist. Oma viimase mängu pidas 1988 Allsvenskanis GIF Sundsvalli eest 39 aasta, 7 kuu ja 18 päeva vanuselt. Rootsi parim jalgpallur (Guldbollen) 1971 ja 1978. Töötanud hiljem väravavahtide treenerina Hammarbys ja Malmö FF-is. Poeg Erland Hellström (sünd. 1980) on samuti väravavaht ja mängib Hammarbys.
»»» 1954 Mati Alaver, Eesti murdmaasuusataja ja treener (Võru). Alustas sportimist Võrus Laur Lukini juhendamisel. N Liidu noortemeister 3 x 5 km teatesuusatamises 1968. Eesti meistrivõistlustel jäi Alaveri laeks maratonihõbe 1977, lisaks pronks 4 x 10 km teatesuusatamises 1978. Meistersportlane 1977. Lõpetas 1976 TRÜ KKT ja töötas samas 1976-1980 suusaspordikateedri õppejõuna. 1981-1992 Eesti naiste ja aastast 1992 Eesti meeste murdmaasuusatamise koondise peatreener, 1987-1992 ka Dünamo vanemtreener. Oli 1986-1990 suusaspordiföderatsiooni treenerite nõukogu esimees, aastast 1990 olnud tegev suusaliidu volikogus. ENSV teeneline treener 1986, aasta parim treener 1999 ja 2001-2003. Riiklik spordipreemia 1999.
»»» 1954 Ivo van Damme, Belgia kergejõustiklane (Dendermonde – surn. 29.12.1976 Orange, Vaucluse). Olümpiahõbe 1976 Montrealis nii 800 m kui 1500 m jooksus. Sai 1973 juunioride MM-il neljanda koha ja alistas 1976 alates 1955. aastast Roger Moensile kuulunud Belgia rekordi 800 m jooksus, Euroopa sisemeister 1976 samal distantsil. Montrealis kaotas lühemal maal Alberto Juantorenale ja pikemale John Walkerile. Hukkus autoavariis 29. detsembril 1976, kui oli Marseille'st koduteel. Alates 1977. aastast peetakse Brüsselis tema mälestusvõistlusi (Memorial van Damme), mis on aastaid olnud ka IAAF-i Kuldse liiga osavõistluseks.
»»» 1961 Yobes Ondieki, Keenia kergejõustiklane (Kisii, Nyanza). Maailmameister 1991 Tokyos 5000 m jooksus. Tegi kaasa olümpiafinaalides 1988 ja 1992, kuid medalikohale ei jõudnud. Püstitas 1991 Zürichis Keenia rekordi 5000 meetris ajaga 13.01,82. 10. juulil 1993 sai temast Oslos peetud Bisletti mängudel esimene jooksja, kes katnud 10 000 meetrit ajaga alla 27 minuti - 26.58,38. Sai rekordiomanikuks olla ühe aasta ja 12 päeva, siis parandas tema kaasmaalane William Sighei samal staadionil MR-i 26.52,23-le. Abiellus Austraalia maratoonari Lisa Martiniga, 1990. aastal sündis tütar Emma. Nüüdseks on Ondieki ja Martin lahku läinud.
»»» 1964 Jane Emily Tomlinson, Suurbritannia sportlane (Wakefield, West Yorkshire - surn. 03.09.2007 Leeds, West Yorkshire). 1990 avastati tal rinnavähk, kuid ravi tulemusena haigus taandus. 2000 leidsid arstid, et vähk on tagasi ning nakatunud on nii luud kui kopsud. Tomlinson otsustas haigusega võidelda sportides ehkki tohtrite arvates oli tal elada jäänud veel maksimaalselt aasta. Ta lõpetas kolm korda Londoni ja ühe korra New Yorgi maratoni, kaks korda Londoni triatloni, sõitis jalgrattaga ümber Euroopa, Ameerika ja Aafrika, kogudes heategevuseks 1,5 miljonit naela. Suri 43-aasta vanuselt, kuid kuus aastat hiljem, kui ennustasid arstid.
»»» 1967 Leroy Russel Burrell, USA kergejõustiklane (Philadelphia). Olümpiavõitja 1992 Barcelonas 4 x 100 m teatejooksus. Maailmameister 1991 Tokyos ja 1993 Stuttgardis teatejooksus ning hõbe 1991 Tokyos 100 m jooksus Carl Lewise järel. Püstitas 100 m jooksus kaks MR-i. Esimese – 9,90 14. juunil 1991 New Yorgis – ületas vähem kui poolteist kuud hiljem Lewis (9,86), teisest – 9,85 6. juulil 1994 Lausanne'is – sai Atlanta olümpiafinaalis 1996 jagu kanadalane Donovan Bailey (9,84). Pärast loobumist 1998 vahetas Houstoni ülikooli kergejõustikuklubis välja oma kunagise treeneri Tom Tellezi. Abielus samuti endise sprinteri Michelle Finniga, kaks last. Burrelli noorem õde Dawn oli samuti kergejõustiklane.
»»» 1969 Petra Kronberger, Austria mäesuusataja (Pfarrwerfen). Olümpiavõitja 1992 Albertville'is slaalomis ja alpi kahevõistluses. Maailmameister 1991 Saalbachis kiirlaskumises. MK-sarja üldvõitja 1990 (esimese austerlannana pärast Annemarie Moser-Prölli 1979), 1991 ja 1992, slaalomi karikavõitja 1991. Üks vähestest naismäesuusatajatest, kes võitnud vähemalt ühe MK-sarja etapi kõigil viiel alal. Kokku 16 etapivõitu (6 kiirlaskumises, 2 supersuurslaalomis, 3 suurslaalomis, 3 slaalomis ja 2 alpi kahevõistluses). Debüteeris MK-sarjas 1987, esimese võidu sai 1989 ja lõpetas karjääri detsembris 1992.
»»» 1969 Antonio Michael Meola, USA jalgpallur, väravavaht ((Belleville, New Jersey). USA koondises 1988-2006 kokku 100 mängu. Osales MM-võistluste finaalturniiril 1990 ja 1994, mängis MLS-is 1996-2006. Klubid: Brighton & Hove Albion (1990, laen), Watford (1990, laen), Fort Lauderdale Strikers (1991, laen), Buffalo Blizzard (1994-95, sisejalgpall), Long Island Rough Riders (1995), MetroStars (1996-1998), Kansas City Wizards (1999-2004), Red Bull New York (2005-2006) ja New Jersey Ironmen (2007, sisejalgpall). MLS-i parim väravavaht 2000.
»»» 1970 Trond Einar Elden, Norra kahevõistleja (Namdalseid). Olümpiahõbe 1992 Albertville'is meeskonnavõistluses. MM-võistluste kuld 1989 Lahtis nii ind. kui meesk., hõbe 1993 Falunis meesk. ja pronks ind. Lahtis sai temast kõigi aegade noorim maailmameister, esimese kulla võitis norralane 15 päeva pärast oma 19. sünnipäeva. Holmenkolleni suusamängude kahekordne võitja (1989 ja 1991), sai Holmenkolleni medali 1991 koos Vegard Ulvangi, Ernst Vettori ja Jens Weissflogiga. Egebergs Ærespris 2004. Karjääri viimastel aastatel üritas edu saavutada suusasprindis, treenis ka USA suusakoondist. Vanem vend Bård Jørgen Elden oli samuti kahevõistleja.
»»» 1973 Brian Rolston, USA jäähokimängija, ründaja (Flint, Michigan). Olümpiahõbe 2002 Salt Lake Citys, mänginud kokku kolmel olümpiaturniiril. NHL-i drafti 11. valik 1991 (New Jersey Devils). Klubid: Devils (1994-1999, 2008-), Colorado Avalanche (1999-2000), Boston Bruins (1999-2004) ja Minnesota Wild (2005-2008). Stanley karika võitja 1995. Läänekonverentsi Tähtede meeskonnas 2006/2007.
»»» 1973 Damjan Fras, Sloveenia suusahüppaja (Ljubljana). Olümpiapronks 2002 Salt Lake Citys suure mäe meeskonnavõistluses. Juunioride MM-il 1991 normaalmäel pronksmedal. Võitnud kolm Continential Cupi etappi.
»»» 1973 Paulo Roberto Rink, Saksamaa/Brasiilia jalgpallur, ründaja (Curitiba). Saksamaa koondises 1998-2000 kokku 13 mängu. Esimene brasiillane, kes mänginud Saksamaa eest (sai kodakondsuse naturalisatsiooni korras). Alustas Atlético Paranaenses, 1997 liitus Leverkuseni Bayeriga. Mänginud Saksamaal veel 1.FC Nürnbergis ja Cottbusi Energie's. Lõpetas karjääri 2007 Atléticos.
»»» 1974 Iván Campo Ramos, Hispaania/Baski jalgpallur, kaitsja (San Sebastián). Hispaania koondises 1998-2000 kokku 4 mängu, osales MM-võistluste finaalturniiril 1998. Klubid: Deportivo Alavés (1993-1996), Valencia (1996-1997), RCD Mallorca (1997-1998), Madridi Real (1998-2003), Bolton Wanderers (2002-2003 laen; 2003-2008) ja Ipswich Town (2008-). 19. augustil 2006 lõi hooaja avamängus Tottenhami vastu värava 43 meetrilt. Üks Prestoni indie-bänd võttis endale nimeks Ivan Campo.
»»» 1975 Scott Andrew Miller, Austraalia ujuja (Sydney, New South Wales). Olümpiahõbe 1996 Atlantas 100 m liblikujumises ja -pronks 4 x 100 m kombineeritud teateujumises. Lühiraja-MM-il 1995 Rio de Janeiros kuld 100 m ja hõbe 200 m liblikujumises ning 4 x 100 m kombineeritud teateujumises. 1997. aasta lõpus andis marihuaanat sisaldanud dopinguproovi ja FINA määras talle kahekuulise võistluskeelu.
»»» 1976 Ryan Alexander Gordon Smyth, Kanada jäähokimängija, ründaja (Banff, Alberta). Olümpiavõitja 2002 Salt Lake Citys. MM-võistluste kuldmedal 2003 Soomes ja 2004 Tšehhimaal ning hõbe 2005 Austrias. Canada Cupi võitja 2004. Juunioride MM-i kuld 1995. NHL-i drafti kuues valik 1994 (Edmonton Oilers). Klubid: Edmonton Oilers (1994-2007) ja New York Islanders (2007) ja Colorado Avalanche (2007-). Sõlmis 1. juuli 2007 Colorado klubiga viieaastase lepingu 31,2 miljoni dollari peale.
»»» 1977 Steve D'Shawn Francis, USA korvpallur (Takoma Park, Maryland). NBA drafti teine valik 1999 (Vancouver Grizzlies). Klubid: Houston Rockets (1999-2004, 2007-2008), Orlando Magic (2004-2006), New York Knicks (2006-2007), Portland Trail Blazers (2007) ja Memphis Grizzlies (2008–2009). NBA parim uustulnuk 2000 (koos Elton Brandiga), osalenud kolm korda NBA Tähtede mängul. Pikkus 191 cm.
»»» 1978 Ralf Bartels, Saksamaa kergejõustiklane (Stavenhagen). MM-võistluste pronks 2005 Helsingis kuulitõukes 20.99-ga. Euroopa meister 2006 Göteborgis, tõugates viimases voorus 21.13 ehk kaks sentimeetrit rohkem kui valgevenelane Andrei Mihnevitš. EM-il 2002 Münchenis pronksmedal 20.58-ga. Ateena olümpial 2004 kaheksas koht. Isiklik rekord 21.36 (2005 Engersis).
»»» 1979 Nathalie Dechy, Prantsusmaa tennisist (Les Abymes, Guadeloupe). Mänginud elukutselisena alates 1995. aastast, võitnud üksikmängus 1 (Gold Coast 2003) ja paarismängus 5 WTA Touri turniiri. Kõrgeim koht üksikmängu WTA edetabelis 11. (9. jaanuaril 2006), paarismängus 8. (21. mai 2007). US Openi võitja paarismängus 2006 koos Vera Zvonarjova ja 2007 Dinara Safinaga (mõlemad Venemaa). French Openi võitja segapaarismängus 2007 koos Andy Ramiga (Iisrael). Üksikmängus Australian Openi poolfinalist 2005 (kaotas Lindsay Davenportile), Wimbledonis US Openil jõudnud neljandasse ringi (mõlemal 1999 ja 2005), French Openil kolmandasse ringi (1998, 1999, 2001, 2002, 2003, 2005, 2006).
»»» 1984 David Odonkor, Saksamaa jalgpallur, poolkaitsja (Bünde). Saksamaa koondises alates 2006. aastast kokku 16 mängu ja 1 värav. U-21 koondises 15 mängu ja 3 väravat. MM-võistluste pronksmedal 2006. Klubid: Dortmundi Borussia (2001-2006), Real Betis (2006-). Ema sakslanna, isa pärit Ghanast.
»»» 1985 Georgios Samaras, Kreeka jalgpallur, ründaja (Heraklion). Kreeka koondises alates 2006. aastast 22 mängu 3 väravat. EM-võistluste finaalturniiril 2008. Klubid: SC Heerenveen (2002-2006), Manchester City (2006-2008) ja Glasgow Celtic (2008, laen; 2008-). Kolis 16-aastaselt elama Hollandisse. Liitus jaanuaris 2006 Manchester Cityga 5,25 miljoni naela eest, mis tegi temast kõige kallima Kreeka mängija Euroopas.
SURMAPÄEV
»»» 1944 Ferenc Szisz, Ungari autovõidusõitja (Auffarg, Prantsusmaa – sünd. 20.09.1873 Szeghalom, Békés). Ringrajasõidu esimese Grand Prix võistluse (Prantsuse GP 1906 Le Mans'is) võitja Renault Grand Prix 90CV-ga. Elukutselt lukksepp, 1900 asus elama Pariisi ja hakkas tööle Renault Automobile'is. I maailmasõjas võitles Prantsuse armees.
»»» 1945 Eric Henry Liddell, Šotimaa kergejõustiklane ja ragbimängija (Weixin, Yunnan – sünd. 16.01.1902 Tianjin, Hiina). Olümpiavõitja 1924 Pariisis 400 m jooksus ja -pronks 200 m jooksus. Sündis Hiinas šoti misjonäri James Dunlop Liddelli peres. Asus koos kaks aastat vanema venna Robiga õppima Elthami kolledžisse, kui pere Suurbritanniasse naasis. Elthamis hakkas tegelema spordiga, oli nii kriketis kui ragbis kooli meeskonna kapten. 1920 astus venna eeskujul Edinburgh'i ülikooli, osales ülikooli eest 100 ja 220 jardi jooksus ja kuulus Šoti rahvusmeeskonda ragbis. Võitis 1924 Suurbritannia meistrivõistlustel 100 jardi jooksu riigi rekordiga 9,7 sekundit (püsis 35 aastat!) ja 220 jardi jooksu 21,6 sekundiga. Pariisi mängudel keeldus ta pühendunud kristlasena pühapäeval võistlemast ning seetõttu jäi eemale 100 m jooksust. Et mängude ajakava oli teada juba varem, harjutas Liddell enne olümpialt rohkem 400 m jooksu ning võitis Pariisis uue MR-i 47,6 sekundiga. Mõned päevad varem osales ka 200 m jooksu finaalis, kus sai ameeriklaste Jackson Scholzi ja Charles Paddocki järel pronksmedali. Lõpetas pärast olümpiat ülikooli ja jätkas võistlemist. Võitis 1924 ja 1925 Šoti meistrivõistlustel nii 100, 220 kui 440 jardi jooksu. Aastal 1925 siirdus vanemate eeskujul misjonitööle Hiinasse, elas alguses Tianjinis, hiljem Shaochangis. Osales kergejõustikuvõistlustel ka Hiinas. 1943 vahistasid jaapanlased Liddelli ja saatsid vangilaagrisse, kus suri ajukasvaja tagajärjel. Liddelli ja tema kaasaegse Harold Abrahamsi sportlaskarjäärist jutustav mängufilm Chariots of Fire teenis mitu Oscarit. Kui šotlane Allan Wells võitis 1980 Moskva olümpial 100 m jooksu, küsiti temalt, kas ta jooksis seni viimase britist sprindi olümpiavõitja Harold Abrahamsi mälestuseks. Wells vastas vaikselt: "Ei, see võit oli Eric Liddelli mälestuseks." Ajalehe The Scotsman küsitlusel valiti Liddell Šotimaa kõigi aegade populaarseimaks sportlaseks.
««« 1958 Duncan Edwards, Inglismaa jalgpallur, poolkaitsja (München – sünd. 01.10.1936 Dudley). Suri 15 päeva pärast Manchester Unitedi meeskonnaga Saksamaal juhtunud lennuõnnetuses saadud vigastustesse. Debüteeris Manchester Unitedis 16 aasta ja 185 päeva vanuselt, olles noorim meistriliigas mänginud jalgpallur. Arvati 1955 Inglismaa koondisse ning jõudis mängida 18 mängu ja lüüa 5 väravat. Kahekordne Inglismaa meister.
««« 1974 Miles Gilbert "Tim" Horton, Kanada jäähokimängija, kaitsja (Catharines, Ontario – sünd. 12.01.1930 Cochrane, Ontario). Mängis NHL-is 22 hooaega, klubid Toronto Maple Leafs, New York Rangers, Pittsburgh Penguins ja Buffalo Sabres. Stanley karikavõitja 1962, 1963, 1964 ja 1967. Sabres otsustas 1996. aastal numbriga 2 särki enam mitte kunagi välja anda. Tegutses edukalt ka ärimehena, oli Kanada suurima kohvi- ja sõõrikuäride keti Tim Hortons kaasasutajaid. Suri autoõnnetuse tagajärjel.
««« 1989 Alexis "Alex" Thépot, Prantsusmaa jalgpallur, väravavaht (Pariis – sünd. 30.07.1906 Brest). Aastatel 1927-1935 Prantsusmaa eest 31 mängu (esimene kohtumine oli Inglismaa vastu), laskis enda selja taha 77 palli. Mängis koondise väravas MM-võistlustel 1930 ja 1934, olümplane 1928 Amsterdamis. Klubid: FEC Levallois (1927-1928), Red Star FC (1928-1935) ja USL Dunkerque (1935-1936).
««« 2000 Antonio Díaz-Miguel, Hispaania korvpallitreenr (Madrid – sünd. 06.07.1933 Alcázar de San Juan). Juhendas Hispaania rahvuskoondist kokku 27 aastat (1965-1992). Osales kuuel olümpial, parimaks jäi hõbemedal 1984 Los Angeleses. 14 EM-turniirilt tõid Díaz-Migueli hoolealused kaks hõbe- (1973, 1983) ja ühe pronksmedali (1991), neljal MM-il Hispaania tema juhendamisel medalikolmikusse ei jõudnud. Mängis ise koondises 27 mängu, 1959 ja 1960 tuli Madridi Reali koosseisus Hispaania meistriks. Suri vähki.
««« 2004 William John Charles, Walesi jalgpallur, ründaja (Wakefield – sünd. 27.12.1931 Swansea). Walesi kõigi aegade edukamaid jalgpallureid. Mängis koondises 1950-1965 kokku 38 mängu ja lõi 15 väravat. Klubid: Leeds United (1948-1957, 1962), Torino Juventus (1957-1962), AS Roma (1962-1963), Cardiff City (1963-1966), Hereford United (1966-1971) ja Merthyr Tydfil (1972-1974). Itaalia meister 1958, 1960 ja 1961 ning karikavõitja 1959 ja 1960. Walesi karikavõitja 1964 ja 1965. Itaalia aasta mängija 1958. Leedsi spordikeskus kannab tema nime. Mängis Leedsi eest 308 liigamängu ja lõi 153 väravat. Kogu karjääri jooksul ei teeninud ainsatki hoiatust, tema mängijafilosoofia ei lubanud vastasmängijat rünnata. 188 cm pikkuse kasvu tõttu sai Itaalias hüüdnime Il Gigante Buono (Gentle Giant). Suri Alzheimeri tõppe.
««« 2004 Irina Press, N Liidu/Ukraina kergejõustiklane (Moskva – sünd. 10.03.1939 Harkov). Olümpiavõitja 1960 Roomas 80 m tõkkejooksus ja 1964 Tokyos esimest korda olümpiakavas olnud viievõistluses. Sai Tokyos tõkkejooksus neljanda koha. Juudi päritolu õed Irina ja Tamara (s. 1937) tõid kahelt olümpialt N Liidule kokku viis kuldmedalit ja ühe hõbeda ning püstitasid kokku 26 maailmarekordit. Irina maailmarekordid: 80 m tj 10,5 (1964), 10,3 ja 10,3 (1964), viievõistluses 4880 (1959), 4902, 4959 ja 4972 (1960), 5137 (1961). Teeneline meistersportlane 1960. 1960 Moskva Trud, 1964 Leningradi Dinamo. Mõlema õe karjäär katkes äkitselt pärast sookontrolli sisseviimist spordivõistlustel, tõenäoliselt oli tegemist hermafrodiitidega.
SÜNDMUSED
¤ 1880 mängiti Glasgow First Cathkin Parkis seitsmes Šoti jalgpallikarikavõistluste finaal. Queen's Park võitis 4000 pealtvaataja ees Thornliebanki 3:0.
¤ 1926 otsustati Eesti Jalgpalli Liidu asemikkudekogu koosolekul, et tulevikus ei tohi liidu juhatus korraldada alkoholiga bankette.
¤ 1934 selgitati Narvas esmakordselt Eesti meister suusamaratonis. 50 km võitis Edgar Siitan ajaga 3:41.24.
¤ 1942 tulid USA meistriks iluuisutamise üksiksõidus naistest Jane Vaughn ja meestest Bobby Specht.
¤ 1946 tuli Vaike Paduri Moskvas peetud N Liidu meistrivõistlustel iluuisutamises leningradlanna Jevgenia Aleksejeva järel teiseks. Aleksejeva esindas sel võistlusel samuti Eestit.
¤ 1952 sooritas USA iluuisutaja Dick Button võistlustel esimesena kolmekordse hüppe ning võitis Oslos olümpiakulla. Button oli parim ka neli aastat varem Sankt Moritzis. Kuuendale kohale jäänud itaallase Carlo Fassi saavutus ei väärikski ehk äramärkimist, kuid ometi on ka tema nimi sügavalt jäädvustatud olümpiaajalukku. Hilisema andeka treeneri õpilased on olümpiavõitjad Peggy Fleming, Dorothy Hamill, Robin Cousins, John Curry jt.
¤ 1953 peeti kolledžikorvpalli pikim kohtumine, kui Niagara võitis Siena alles kuuendal lisaajal 88:81.
¤ 1960 tuli Squaw Valleys 20 km laskesuusatamises üllatuslikult olümpiavõitjaks rootslane Klas Lestander. See kuldmedal on jäänud rootslastele laskesuusatamises tänini ainsaks. Tegemist oli olümpiaajaloo esimese võistlusega laskesuusatamises.
¤ 1964 saavutas Donetskis peetud tõstmisvõistlustel juunioride klassis kaks N Liidu tipptulemust poolraskekaallane Jaan Talts, kes tõukas 160 kg ja kogus kolmevõistluses 407,5 kg.
¤ 1967 peeti Viinis Hohe-Wand-Wiese slaalomirajal esimesed võistlused paralleelslaalomis.
¤ 1969 avati esimene Tallinna rahvusvaheline maleturniir. Osalejaid oli 14 viiest riigist (N Liit, Soome, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia).
¤ 1971 jahmatas Tammikul peetud tõstmisvõistlustel 530-kilose kogusummaga kõiki raskekaallane Karl Utsar, kes tõusis selle tagajärjega maailma hooaja edetabelijuhiks ning koos Vladimir Jablonovskiga kõigi aegade neljandaks.
¤ 1972 võitis Pariisis peetud Jean Dame'i teistel mälestusvõistlustel tõstmises raskekaalus esikoha Jaan Talts 550 kiloga.
¤ 1973 püstitas NHL-i rekordi Chicago Black Hawks - 262 mängu järjest ilma kaotuseta lisaajal.
¤ 1980 püstitas Eric Heiden Lake Placidis olümpiarekordi 1500 m distantsil (1.55,44) ja sai juba neljanda kuldmedali.
¤ 1980 võitis Lake Placidis iluuisutamise meeste üksiksõidus kuldmedali inglane Robin Cousins. Naiste suurslaalomis tuli olümpiavõitjaks Hanni Wenzel Liechtensteinist.
¤ 1983 algas NBA-s San Diego Clippersi 29-mänguline kaotuste seeria võõrsil mängides.
¤ 1985 vaatas Atlanta Hawksi ja Detroit Pistonsi kohtumist NBA põhihooajal 44 970 pealtvaatajat.
¤ 1986 määrati USA tennisetähele Jimmy Connorsile 20 000 dollarit trahvi ja 10 nädala pikkune võistluskeeld.
¤ 1988 võitis Calgary olümpial 10 000 m kiiruisutamise rootslane Tomas Gustafsson. Paar päeva varem oli kiireim olnud ka 5000 m distantsi.
¤ 1988 võitis Calgarys esimest korda olümpiakavas olnud supersuurslaalomi prantslane Franck Piccard.
¤ 1990 tuli Saadjärvel lõppenud N Liidu meistrivõistlustel DN-klassis võitjaks Tarmo Tuisk.
¤ 1992 sai Albertville'i olümpial naisüksiksõidus esikoha USA iluuisutaja Kristi Yamaguchi.
¤ 1992 võidutses Albertville'is naiste suusamaratonis (30 km) itaallanna Stefania Belmondo. Kahvatumat värvi medalid said Ljubov Jegorova ja Jelena Välbe. Viimasele oli see Albertville'ist juba viies medal. Teatesõidu kulla kõrvale sai ta individuaaldistantsidelt neli pronksi.
¤ 1993 peeti Salt Lake Citys NBA 43. Tähtede mäng. Vaja oli lisaaega, alles siis sai Lääs Ida üle võidu 135:132.
¤ 1993 püstitas Sergei Bubka Donetskis teivashüppes 6.15-ga uue sisemaailmarekordi.
¤ 1993 saavutas Erki Nool Berliinis peetud sisevõistlustel seitsmevõistluses 5867 punktiga neljanda koha. Võitis 6067 punkti kogunud sakslane Paul Meier.
¤ 1993 lõppes Milanos lühiraja ujumise MK-sari. Ainsa eestlasena kaasa võistelnud Indrek Sei sai 100 m kompleksujumises Eesti rekordi 55,46-ga esikoha. Etappide kokkuvõttes võitis sel distantsil sakslane Christian Keller 40 punktiga. Indrek Sei sai 27 punktiga teise koha.
¤ 1994 tulid Lillehammeris jäätantsus olümpiavõitjaks Oksana Grištšuk ja Jevgeni Platov Venemaalt. Tagasitulekut üritanud Sarajevo mängude kangelased ja värsked Euroopa meistrid Jayne Torvill ja Christopher Dean Suurbritanniast pidid seekord leppima pronksiga. Grištšuk ja Platov saavutasid teise kulla neli aastat hiljem Naganos.
¤ 1994 saavutas Lillehammeris alpi kahevõistluses kuldmedali rootslanna Pernilla Wiberg. Nagu Albertville'iski, oli Wiberg jälle Rootsi au kõrgelhoidja. Tema kuldmedal oli jäähokikulla kõrval üks Rootsi sportlaste kahest esikohast.
¤ 1994 võitis Lillehammeris naiste 1500 m kiiruisutamise austerlanna Emese Hunyady ja naiste 4 x 5 km teatesuusatamise Venemaa. Eesti naiskond lõpetas kaheteistkümnendana.
¤ 1995 maandus ameerika seikleja Steve Fossetti õhupall Kanadas Leaderis (Saskatchewan) ja temast sai esimene õhupalliga üle Vaikse ookeani lennanud inimene.
¤ 1997 tegi Kristina Šmigun oma parima sõidu Trondheimis peetud MM-võistlustel, kui sai 15 km vabatehnikasõidus kaheksanda koha. Kulla võitnud Jelena Välbele kaotas Šmigun 1.25,7-ga, pronksmedal jäi 1.11,9 kaugusele.
¤ 1997 jagas Jaan Ehlvest Calcutta maleturniiril esikohta koos Vadim Zvjagintsevi ja Aleksandr Nenaševiga.
¤ 1998 võitsid Naganos meeste 4 x 7,5 km lasketeatesuusatamises kuldmedali kogenud sakslased Ricco Gross, Peter Sendel, Sven Fischer ja Franck Luck, kusjuures Grossile oli see juba kolmas olümpiakuld. Eestlased esinesid ebaõnnestunult, tulemuseks kolmeteistkümnes koht.
¤ 1998 selgus Nagano mängude viimane olümpiavõitja mäesuusatamises. Meeste slaalomis noppis üllatuskulla norralane Hans-Petter Burås, jättes kogenud kaasmaalase Ole Christian Furusethi hõbedale.
¤ 1998 võideldi meeste jäähokis pronksmedalite eest, kus soomlaste hingestatum mäng andis neile 3:2 võidu Kanada üle.
¤ 2002 võitis Salt Lake Citys iluuisutamises naiste üksiksõidu 16-aastane ameeriklanna Sarah Hughes.
¤ 2002 ei lubatud Salt Lake Citys Venemaa ja Ukraina naiskondi 4 x 5 km teatesuusatamise starti, sest nii Larissa Lazutina kui Valentina Ševtšenko hemoglobiinitase osutus enne starti lubatust kõrgemaks. Võistluse võitis Saksamaa, muud medalid said Norra ja Šveits.
¤ 2002 võitis Salt Lake Citys meeste suurslaalomi Stefan Eberharter. Kiirlaskumises oli austerlane olnud kolmas, ülisuurslaalomis teine.
¤ 2002 juubeldasid Salt Lake City olümpia jääkeeglihallis šotlannad, kelle kapteni Rhona Martini viimane vise kindlustas Suurbritanniale finaalivõidu Šveitsi naiskonna üle.
¤ 2002 sai Salt Lake Citys naiste jäähoki kulla Kanada. Järgnesid USA ja Rootsi.
¤ 2003 sai Jaak Mae MM-võistlustelt oma seni ainsa medali, kui lõpetas Val di Fiemmes 15 km eraldistardist klassikasõidu sakslase Axel Teichmanni järel teisena ajaga 35.54,4. Teichmann oli Salt Lake City olümpiapronksist 6,9 sekundit nobedam. Pronksi sai Frode Estil, kaotades Maele 1,6 sekundiga. Selle distantsi olümpiavõitja Andrus Veerpalu pidi leppima kaheksanda kohaga, kaotades medali 14,6 sekundiga.
¤ 2006 selgusid Torino olümpia hokiturniiril kõik veerandfinalistid. Slovakkia võitis B-grupis Rootsi 3:0 ning sai grupi võitjana kaheksa parema hulka koos Venemaa, Rootsi ja USA-ga. A-grupist pääsesid edasi Soome, Šveits, Kanada ja Tšehhimaa.
¤ 2006 võitis austerlane Felix Gottwald kahevõistluse sprindi norralase Magnus Moani ja sakslase Georg Hettichi ees.
¤ 2006 sai itaallane Enrico Fabris kiiruisutamises juba teise olümpiakulla, jättes 1500 m distantsil kahvatumad medalid ameeriklastele Shani Davisele ja Chad Hedrickule.
¤ 2006 võitis Torino olümpial meeste 4 x 7,5 km teatesõidu Saksamaa meeskond Venemaa ja Prantsusmaa ees.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS,
Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, internet
