SÜNNIPÄEV
»»» 1896 Frank Farmer Loomis, Jr., USA kergejõustiklane (St. Paul, Minnesota – surn. 04.04.1971 Tarpon Springs, Florida). Olümpiavõitja 1920 Antverpenis 400 m tõkkejooksus uue MR-i 54,0 sekundiga. Edestas rekordimehena (54,2) olümpiale tulnud kaasmaalast John Nortonit finaalis 0,6 sekundiga. AAU meister 220 jardi tõkkejooksus 1917, 1918 ning 440 jardi tõkkejooksus 1920.
»»» 1897 William Joseph Klem, USA pesapallikohtunik, USA pesapallikohtunik (Rochester, New York - surn. 16.09.1951 Miami, Florida). Pesapallikohtunike isaks kutsutu tegutses NL-i kohtunikuna MLB-s 1905-1941 (kauem on tegutsenud vaid Bruce Froemming). Tegi kaasa 18 World Seriesi kohtumises 1908-1940. Pesapalli Kuulsuse hallis 1953.
»»» 1902 Leni Riefenstahl, Saksa filmirežissöör (Berliin – surn. 08.09.2003 Pöcking). Berliini olümpiafilmi "Olympia" (1. osa "Fest der Völker", 2. osa "Fest der Schönheit") autor. Lähedaste sidemete tõttu natsionaalsotsialistide ja eriti Adolf Hitleriga oli ta üks vastuolulisemaid filmiajaloo suurkujusid. Tema juhtimisel 1934. aasta NSDAP parteipäevadest tehtud dokumentaalfilm "Triumph des Willens" (Tahte triumf) on kõigi aegade üks mõjuvõimsamaid propagandafilme. Peatus 8. augustil 1938 lennul Helsingist Berliini ka Tallinnas. Lisaks režissöörina olnud tuntud ka tantsija, näitleja, fotograafina.
»»» 1903 Aleksandr Starostin, Venemaa jalgpallur, kaitsja (Posgost, Jaroslavli kubermang – surn. 23.09.1981 Moskva). Mängis 1931-1935 N Liidu koondises 11 mitteamelikku mängu, Moskva koondises 1927—1936 (1933—1936 kapten) ja VNFSV koondises 1927—1934. Klubid: Moskva RGO (1918-1921), МКS (1922), Krasnaja Presnja (1923—1925), Pištševik (1926—1930), Promkooperatsija (1931, 1934), Dukat (1932—1933) ja Spartak (1935—1937, meeskonna kapten). VNFSV meister 927, 1928, 1931, N Liidu meister 1936 (sügis). Osales esimestes kohtumistes rahvusvaheliste meeskondadega 1934 ning mängus Baskimaa koondisega 1937. Jääpallis Moskva koondises 1929—1931, Moskva meister 1927, 1928. Represseeriti alusetult 1942. aastal. 1967 valiti N Liidu sümboolsesse koondisse. VNFSV jalgpalliföderatsiooni esimees 1959—1967 ja esimehe asetäitja 1968—1976. Jalgpallurid olid ka vennad Nikolai (1902—1996), Andrei (1906—1987) ja Pjotr (1909—1993).
»»» 1929 Pauli Toivonen, Soome autosportlane (Hämeenlinna – surn. 14.02.2005 Espoo). Tuntud eelkõige kui rallisõitjana, kuid osalenud ka sportautode pikamaasõitudel, sh. ka Le Mans'i 24 tunni sõidus. Rallivõite: 1000 järve ralli 1962 (Citroën), Monte Carlo ralli (Citroën DS21) 1966, Lääne-Saksa, Ida-Saksa, San Remo, Castrol-Danube ja Genfi ralli 1968 (kõik Porsche 911T) ja Akropolise ralli 1969 (Porsche 911S). Euroopa meister 1968. Harri ja Henri Toivoneni isa. 29-aastane Henri hukkus 1986 Korsika rallil.
»»» 1930 Gilmar ehk Gylmar Neves dos Santos, Brasiilia jalgpallur, väravavaht (Santos, São Paulo). Brasiilia koondises 1956-1969 kokku 94 mängu. Maailmameister 1958, 1962, finaalturniiril ka 1966. Klubid: Corinthians (1951-1961) ja Santos (1961-1969). São Paulo osariigi meister 1951, 1952, 1954 Corinthiansiga ning 1962, 1964, 1965, 1967, 1968 Santosega. Brasiilia meister 1961-1965, Libertadorese karikasarja võitja 1962, 1963, Intercontinental Cupi võitja 1962 ja 1963. Mängis Santoses Pelé, Pepe, Zito, Mengálvio, Lima, Coutinho jpt. Valitud Brasiilia XX sajandi parimaks väravavahiks. Sai oma nime vanemate eesnimedest (Gilberto ja Maria).
»»» 1935 Richard Wayne "Dick" Howard, USA kergejõustiklane (Oklahoma City, Oklahoma – surn. 09.11.1967 Hollywood, Los Angeles, California). Olümpiapronks 1960 Roomas 400 m tõkkejooksus koondisekaaslaste Glenn Davise ja Cliff Cushmani järel. Tuli 1959 AAU ja NCAA meistriks, sai Pan Ameerika mängudel hõbeda ja teise koha N Liidu ja USA maavõistlusel. 1960 sai Davise järel teise koha nii AAU meistri- kui koondise katsevõistlustel. Mõisteti narkokaubandusega tegelemise eest seitsmeks aastaks vangi, kuid vabanes varem. Suri heroiini üledoosi tagajärjel 1967. Roomas hõbeda saanud Cushman hukkus Vietnami sõjas. Isiklikud rekordid: 440 jardi – 47,4 (1959), 120 jardi tj – 14,2 (1960), 400 m tj – 49,90 (1960).
»»» 1942 Harald Norpoth, Saksamaa kergejõustiklane (Münster, Nordrhein-Westfalen). Olümpiahõbe 1964 Tokyos 5000 m jooksus, 1968 Mexico Citys oli 1500 m-s neljas, 1972 Münchenis 5000 m-s kuues. EM-võistluste hõbe 1966 Budapestis 5000 m ning pronks 1966 1500 m ja 1971 Helsingis 5000 meetris. Püstitas septembris 1966 Hagenis 2000 m MR-i 4.57,8. Isiklikud rekordid: 1500 m - 3.37,8 (1971, sees), 5000 m - 13.20,49 (1973).
»»» 1949 Diana Nyad, USA ujuja (New York City). Maailma väljapaistvaim pikamaaujuja 1969-1979. Ujus 1979 esimesena Bahamalt Bimini saarelt Floridasse (102,5 miili). Ujus järjest enam kui kaks päeva ning selle rekordi ületas Susie Maroney alles 1997. Püstitas pikamaaujumises korduvalt maailmarekordeid, näiteks ümber Manhattani saare ujumises (7:57) 1975. Ujumise Kuulsuse hallis 2003. Ei varjanud oma lesbilisust. Praegu töötab raadioajakirjanikuna.
»»» 1957 Steve Davis, Suurbritannia snuukerimängija (Plumstead, London). Kõige rohkem profitiitleid võitnud snuukerimängija - 28 reitinguturniiri ja 53 muud turniiri. Maailmameister 1981, 1983, 1984, 1987, 1988, 1989, lisaks jõudis veel kaks korda finaali. World Cupi võitja Inglismaa meeskonnas 1981, 1983, 1988, 1989, paaride MM-kuld koos Tony Meoga 1982, 1983, 1985, 1986. Oli 1980. aastatel seitsmel aastal maailma esimängija. Esimene sportlane, kes snuukeris teenis üle miljoni naela auhinnaraha. On endiselt tegevmängija, kuid pole pärast 1997. aastat enam suurturniiri võitnud. Tegutsenud ka kommentaatorina.
»»» 1958 Christian Haas, Saksamaa kergejõustiklane (Nürnberg). EM-võistluste pronks 1982 Ateenas 4 x 100 m teatejooksus Christian Zirkelbachi, Peter Kleini ja Erwin Skamrahliga. Euroopa sisemeister 1984 60 meetris. Saksamaa meister 100 m jooksus 1980-1983, 1985-1987, 200 meetris 1980 ja 1987. Sisemeister 60 m jooksus 1981-1988. Isiklik rekord 100 m jooksus 10,16 (juunis 1983 Bremenis) annab Saksamaa kõigi aegade edetabelis kaheksanda koha. 200 m isiklik rekord 20,46. Klubi LAC Quelle Fürth. Olümpial medali võitnud Karl-Friedrich Haasi ja EM-i medalisti Maria Haasi poeg.
»»» 1959 Denise Curry, USA korvpallur ja treener (Fort Benton, Montana). Olümpiavõitja 1984 Los Angeleses, maailmameister 1979 ja 1983, Pan Ameerika mängude võitja 1983. Universiaadi hõbe 1981. Aitas UCLA 1978. aastal AIAW-i meistriks, kolmekordne All-American 1979, 1980 ja 1981. UCLA parim sportlane ja USA parim naiskorvpallur 1981. Stade Francais' naiskonnas tuli Prantsusmaa meistriks 1986 ja 1987. Hiljem tegutsenud treenerina, viimati Cal State Long Beachi naiskonna juures.
»»» 1962 Viktor Brõzgin, N Liidu/Ukraina kergejõustiklane (Vorošilovgrad). Olümpiavõitja 1988 Soulis 4 x 100 m teatejooksus. MM-võistluste hõbe 1987 Roomas ja pronks 1983 Helsingis 4 x 100 m-s, sai 1987 Roomas 100 meetris viienda koha. EM-i kuld 1986 Stuttgardis 4 x 100 m-s. Viimati osales suurvõistlustel 1991. Abikaasa Olga Brõzgina võitis 1988 Soulis kaks kuldmedalit (400 m ja 4 x 400 m).
»»» 1964 Mats Wilander, Rootsi tennisist (Växjö). Mängis profina 1981-1996, võitis üksikmängus 33 ja paarismängus 7 turniiri. Kõrgeim koht maailma edetabelis üksikmängus esimene (12. septembril 1988) ja paarismängus kolmas (21. oktoobril 1985). Üksikmängus võitis 7 suure slämmi turniiri: Australian Open 1983, 1984, 1988, French Open 1982, 1985, 1988 ja US Open 1988. Wimbledonis jõudis 1987-1989 veerandfinaali. Paarismängus Wimbledoni võitja 1986 (koos Joakim Nyströmiga), finaalis Melborune'is 1984 ja New Yorgis 1986. Wilander on Jimmy Connorsi, Andre Agassi, Rafael Nadali ja Roger Federeri kõrvbal üks viiest meestennisistist, kes võitnud suure slämmi turniiri murul, kõvakattel ja saviliivaväljakul ning ainus, kes saanud kõigil katetel vähemalt kaks võitu. Davis Cupi võitja 1984, 1985, 1987, võitis karikasarjas üksikmängus 36 mängu ja kaotas 16, paarismängus vastavalt 7 ja 2. Oli juulis 1982 osaline Davis Cupi kõigi aegade pikimas kohtumises, kui alistas veerandfinaali kohtumises St. Louis (Missouri) USA esindaja John McEnroe 9:7, 6:2, 15:17, 3:6, 8:6, kulutades selleks 6 tundi ja 32 minutit. Tennise Kuulsuse hallis 2002. Teenis auhinnaraha 7 976 256 dollarit. Praegu elab peamiselt Haileys (Idaho) koos oma LAV-i modellist abikaasa Sonjaga, nelja lapse isa. Olnud Rootsi Davis Cupi meeskonna treener ja Marat Safini juhendaja.
»»» 1965 Yvonne Mai-Graham, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Annaberg-Buchholz). Sise-MM-i pronks 1989 Budapestis 1500 m jooksus. Juunioride EM-i pronks 1983. Abiellus 1993 Jamaica tõkkejooksja Winthrop Grahamiga ning sai Jamaica kodanikuks. Isiklikud rekordid: 800 m - 1.58,32 (1990), 1500 m - 4.01,84 (1995), miil - 4.22,97 (1990), 3000 m - 8.37,07 (1995), 5000 m - 15.07,91 (1995). Klubid SC Neubrandenburg ja Rostocki Empor.
»»» 1966 Rob Witschge, Hollandi jalgpallur, poolkaitsja (Amsterdam, North-Holland). Hollandi koondises 1989-1995 kokku 31 mängu ja 3 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1994, EM-võistluste poolfinalist 1992. Klubid: Amsterdami Ajax (1985–1989), AS Saint-Étienne (1989–1990), Rotterdami Feyenoord (1991–1996), FC Utrecht (1996–1998) ja Al-Ittihad (1998–1999). Hollandi meister 1993, 3-kordne karikavõitja ja 1 superkarikas. UEFA karikavõitjate karikasarja võitja 1987. Oli 2004-2008 Hollandi koondise abitreener. 2008. aastast Ajaxi abitreener. Noorem vend Richard on samuti mänginud Hollandi koondises ja Ajaxis.
»»» 1967 Paul Ereng, Keenia kergejõustiklane (Kitale, Trans-Nzoia). Olümpiavõitja 1988 Soulis 800 m jooksus. Sise-MM-i kuld 1989 Budapestis ja 1991 Sevillas. MM-il 1991 Tokyos neljas koht. Püstitas Budapestis kullajooksus sise-MR-i 1.44,84. Alustas 400 m jooksjana, siirdus poole pikemale maale alles 1988. aasa alguses, NCAA meister 800 meetri jooksus 1988 ja 1989. Lõpetas 1993 Virginia ülikooli usuteaduse ja sotsioloogia alal. Praegu kergejõustikutreener Texase ülikoolis El Pasos.
»»» 1968 Aleksandr Mostovoi, Venemaa jalgpallur, poolkaitsja (Leningrad). N Liidu koondises 1991 kokku 15 mängu ja 3 väravat, SRÜ koondises 1992 2 mängu ja Venemaa koondises 1992–2004 kokku 50 mängu ja 10 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1994 ja 2002, EM-i finaalturniiril 1996 ja 2004. Klubid: Moskva Spartak (1986–1991), Lissaboni Benfica (1992–1993), SM Caen (1993–1994), RC Strasbourg (1994–1996), Celta Vigo (1996–2004) ja Alavés (2005). N Liidu meister 1987, 1989, Portugali meister 1994 ja karikavõitja 1992, Intertoto Cupi võitja 2000. Hüüdnimi El Zar.
»»» 1968 Michael Edward Curry, USA korvpallur ja treener (Anniston, Alabama). Mängis profina 1990-2005, klubid NBA-s Philadelphia 76ers (1993–1994), Washington Bullets (1996), Detroit Pistons (1996–1997, 1999–2003), Milwaukee Bucks (1997–1999), Toronto Raptors (2003–2004) ja Indiana Pacers (2004–2005). Teinud kaasa ka Euroopa klubides (Steiner Bayreuth 1990–1991, Clear Cantù 1994 ja Valvi Girona 1994-1995). Oli 2001-2005 NBA mängijate assotsiatsiooni president. Nimetati 10. juunil 2008 Flip Saundersi järglasena Detroit Pistonsi peatreeneriks, kuid edutu hooaja järel lõpetati kolmeks aastaks sõlmitud 2,5 miljonit dollarit väärt leping juba 30. juunil 2009.
»»» 1968 Horst Skoff, Austria tennisist (Klagenfurt – surn. 07.06.2008 Hamburg). Mängis profina 1985-1995, võitis neli turniiri üksik- ja kaks paarismängus. Kõrgeim koht maailma edetabelis üksikmängus 18. ja paarismängus 70. Kuulus Austria Davis Cupi meeskond 9 aastat, võitis 22 ja kaotas 17 mängu. Aitas austerlased 1990. aastal poolfinaali. Teenis auhinnaraha 1 651 858 dollarit. Suri ootamatult südameataki tagajärjel.
»»» 1970 Timea Nagy, Ungari vehkleja (Budapest). Olümpiavõitja ind. epees 2000 Sydneys ja 2004 Ateenas, nelajs koht 1996 Atlantas. Naiskondlikult sai Atlantas ja Sydneys neljanda ning Ateenas viienda koha. Ind. maailmameister 2006, naiskonnavõistluses MM-i kuld 1992, 1993, 1995, 1997, 1999 ning pronks 2001, 2003. Ungari parim naissportlane 2006. Klubi Budapesti Honvéd. Vasakukäeline, pikkus 180 cm, kaal 69 kg.
»»» 1970 Ricco Gross, Saksamaa laskesuusataja (Schlema im Erzgebirge). Võistles 1990-2007 ning jõudis maailma kõigi aegade edukamate laskesuusatajate sekka. Viitelt olümpiamängudelt (1992-1996) kokku 8 (4+3+1) medalit, sh. kõik 4 kulda 4 x 7,5 km teatesõidust, kaks hõbedat sprindis ja üks teatesõidus ning pronks jälitussõidus. MM-võistlustelt noppis 20 (9+5+6) medalit, neist neli kulda olid ind. distantsidelt ja viis teatesõidust. MK-sarjast 33 etapivõitu, neist 9 ind. Kuulus armee spordiühingusse, auaste hauptfeldwebel. Abiellus 1994, abikaasa Kathrin, pojad Marco (s. 1995), Simon (s. 1998) ja Gabriel (s. 2004). Pärast karjääri lõpetamist tegutsenud telekommentaatorina. Elab Ruhpoldingis.
»»» 1971 Oswald Haselrieder, Itaalia kelgutaja (Völs am Schlern). Olümpiapronks 2006 Torinos kahekelgul koos Gerhard Plankensteineriga, osales olümpial ka 1994, 1998 ja 2002. Maailmameister kahekelgul 2009 Lake Placidis ja pronks 1996 Altenbergis, pronks võistk. 1996 ja 1997 Iglsis. EM-võistlustel kokku 5 0+1+4) medalit. MK-sarjas sai hooajal 1996/1997 üldarvestuses kahekelgul teise koha. Abikaasa Doris esindas 1990. aastate esimesel poolel Itaaliat naturaalrajal kelgutamise.
»»» 1973 Okkert Brits, Lõuna-Aafrika Vabariigi kergejõustiklane (Uitenhage). MM-võistluste hõbe 2003 Pariisis ja sise-MM-i pronks 1995 Barcelonas teivashüppes. Aafrika rekordimees 6.03-ga (1995). Osales olümpial 1996, 2000 ja 2004, parimaks jäi seitsmes koht Sydneys. Rahvaste Ühenduse mängude võitja 2002. Aafrika meister 1998, 1992, 1993, Aafrika mängude võitja 1995. Abikaasa alates 2003. aastast Jane Gillespie, tütar Sarah Jane Brits (s. 2005) ja poeg David Okkert Brits (s. 2006).
»»» 1975 Franco Squillari, Argentina tennisist (Buenos Aires). Mängis profina 1995-2004, võitis üksikmängus kolm turniiri. Kõrgeim koht maailma edetabelis 11. (18. septembril 2000). French Openi poolfinalist 2000. Üks väheseid tennisiste, kes pole kordagi Roger Federerile kaotanud – Squillari võitis mõlemad šveitslasega peetud kohtumised.
»»» 1977 Heiðar Helguson, Islandi jalgpallur, ründaja (Akureyri). Islandi koondises alates 1999. aastast 43 mängu ja 8 väravat. Klubid: Þróttur (1997–1998), Lillestrøm SK (1998–1999), Watford (1999–2005), Fulham (2005–2007), Bolton Wanderers (2007–2009) ja Queens Park Rangers (2008–2009, laen, 2009–). Sündides sai isa järgi nime Heiðar Sigurjónsson, kuid muutis oma nime ema auks Heiðar Helgusoniks.
»»» 1978 Kutre Dulecha, Etioopia kergejõustiklane (Sidamo). MM-võistluste pronks 1999 Sevillas 1500 m jooksus. Sise-MM-i kuld 2004 Tokyos 1500 m-s. Krossijooksu MM-kuld 2000 ja pronks 1998 lühikesel distantsil. Aafrika mängude võitja 1995, 1999 ja 2003 1500 m-s ja pronks 1995 800 m-s. Püstitas 1997 juunioride MR-i 1500 m jooksus. Olümpial 2000 Sydneys oli 1500 m-s neljas. Isiklikud rekordid: 800 m - 1.59,37 (1999), 1000 m - 2.37,82 (1999), 1500 m - 3.58,43 (1998), 1 miil - 4.39,04 (1997), 15 km - 50.28 (2005), poolmaraton - 1:10.54 (2005), maraton - 2:32.29 (2005).
»»» 1979 Mia Audina Tjiptawan, Indoneesia/Hollandi sulgpallur (Jakarta). Indoneesia hiinlanna mängis oma sünnimaa eest Uber Cupil juba 14-aastasena ning finaalis võitis just tema otsustava matši Hiina mängija vastu. 1996 aitas Indoneesial tiitlit kaitsta, 1998 mängis finaalis. Seejärel abiellus hollandlasega ning asus elama abikaasa kodumaale. Olümpiahõbe 1996 Atlantas ja 2004 Ateenas üksikmängus. MM-võistluste pronks 2003. EM-kuld 2004 nii üksik- kui paarismängus. Openite võitja USA-s (1996), Singapuris (1997), Jaapanis (1997, 2004), Indoneesias (1998), Koreas (2003), Hollandis (2001, 2002), Šveitsis (2002) ja Taivanis (2000, 2003). Lõpetas tippspordis 2006.
»»» 1979 Lang Yinglai, Hiina kergejõustiklane. Läbis 18. oktoobril 1997 Shanghais 1500 m maailma kõigi aegade kolmanda tulemusega 3.51,34. Temast eespool on vaid kaasmaalased Qu Yunxia ja Jiang Bo. Tulemus on ühtlasi juunioride MR. Rahvusvahelistel võistlustel osales harva.
»»» 1980 Felix Limo, Keenia kergejõustiklane. Portugali poolmaratoni võitja 2002. Amsterdami maratonil 2003 teine koht 2:06.42-ga. Chicago maratoni võitja 2005, Berliini ja Rotterdami maratoni parim 2004. Püstitas Rotterdamis isikliku rekordi 2:06.14. Londoni maratoni võitja 2006 ajaga 2:06.39. Püstitas novembris 2001 Nijmegenis maailmarekordi 15 km tänavajooksus ajaga 41.29. Isiklik rekord 10 000 m jooksus 27.04,54 (2000). Sugulussidemed maailmameistri Richard Limoga puuduvad, kuid Benjamin Limoga on ta kaugelt sugulane.
»»» 1981 Christina Obergföll, Saksamaa kergejõustiklane (Offenburg). Olümpiapronks 2008 Pekingis odaviskes. MM-võistluste hõbe 2005 Helsingis ja 2007 Osakas, kodusel MM-il 2009 Berliinis pidi leppima viienda kohaga. Püstitas Helsingi MM-il Euroopa rekordi 70.03-ga ning uuendas seda 23. juunil 2007 Münchenis Euroopa superliiga võistlusel, visates 70.20. EM-il 2006 Göteborgis oli neljas. Klubi Badeni LG Offenburg, treener Werner Daniels. Pikkus 175 cm, kaal 71 kg. Õpib Freiburgi ülikoolis kehakultuuri ja inglise keelt. Elukaaslane odaviskaja Boris Henry.
»»» 1983 Theo Bos, Hollandi jalgrattur (Hierden). Olümpiahõbe 2004 Ateenas trekisprindis. Maailmameister 2004, 2006 ja 2007 sprindis, 2006 keirinis ja 2005 1 km paigaltstardist sõidus, lisaks veel kaks hõbedat ja kaks pronksi. Püstitas 16. detsembril 2006 Moskvas MR-i 200 m lendstardist sõidus 9,772 sekundiga, ületades 11 aastat püsinud kanadalase Curt Harnetti tipptulemuse. Hollandi parim meessportlane 2006. Vend Jan Bos on tuntud kiiruisutaja. Elab Alkmaaris.
»»» 1985 Jens Byggmark, Rootsi mäesuusataja (Örebro). MM-võistluste hõbe 2007 Åres võistkonnavõistluses. Võitis jaaniaris 2007 Kitzbühelis kaks MK-sarja slaalomit järjest, lisaks saanud etappidel veel neli korda teise koha. Kasvas üles Tärnabys ja esindab Tärna IK Fjällvindenit.
SURMAPÄEV
««« 1951 John Paris Bickell, Kanada ärimees, filantroop ja klubiomanik (New York City - sünd. 26.09.1884 Molesworth, Ontario). Asutas oma maaklerifirma juba 23-aastaselt, kuid rikkaks sai kaevanduskompanii McIntyre Porcupine Mines Ltd. eesotsas. Liitus hokiäriga pärast Toronto Arenase pankrotti ning aitas Charlie Querrie'l asutada Toronto St. Patricksi (Stanley Cupi võitja 1922). Veebruaris 1927 jäi ta klubi osanikuks ka siis, kui selle omandas Conn Smythe'i finantsgrupp ja klubi nimetati ümber Maple Leafsiks. Aitas rajada Maple Leaf Gardenit ja oli spordihalli esimene president ning hiljem ka nõukogu esimees. Kuulus ka Toronto Maple Leafsi pesapalliklubi juhatusse.
««« 1960 Eduard Pütsep, Eesti maadleja (Kuusamo, Soome – sünd. 21.10.1898 Vastseliina vald, Võrumaa). Olümpiakuld Pariisis 1924 ja kuues koht Amsterdamis 1928 kreeka-rooma maadluse sulgkaalus. Osales ka Antverpenis 1920. Hõbemedal MM-võistlustel 1922 ja EM-võistlustel 1927. Eesti meister 1921 kerge- ning 1923 ja 1925 sulgkaalus. 1936 maadlustreener Lätis, elas aastast 1939 Soomes.
««« 1962 Charles Rigoulot, Prantsusmaa tõstja (Pariis – sünd. 03.11.1903 Le Vésinet). Olümpiavõitja 1924 Pariisis poolraskekaalus. Tuli Prantsusmaa meistriks 1923. Püstitas kokku 10 maailmarekordit - 4 rebimises, 5 tõukamises ja 1 kogusummas. II maailmasõja ajal vangistati natsiarmee ohvitseri löömise eest. Lisaks tõstmisele paistis silma ka profimaadleja, autovõidusõitja (osales 1937 le Mans'i 24 tunni sõidul) ning laulja ja näitlejana. Tütar Danielle Rigoulot (s. 1944) sai 1960 Squaw Valleys iluuisutajana 13. koha.
««« 1980 Alfred Neubauer, Saksamaa autospordimänedžer (Stuttgart – sünd. 29.03.1891 Neutitschein). Tegutses 1926-1955 Mercedes Grand Prix' tiimi mänedžerina. Töötas pärast I maailmasõda Austria autotootja Austro-Daimleri eest, alates 1922. aastast osales ka võidusõitudes, kuid suurema eduta. Kui Ferdinand Porsche siirdus 1923. aastal Austro-Daimlerist Stuttgardis paiknenud Daimleri tehastesse, võttis ta Neubaueri endaga kaasa. 1926 hakkas Neubauer võidusõidumänedžeriks. Rakendas esimesena lippude ja tahvlite süsteemi, et võidusõitjale raja äärest võistluse ajal infot jagada. Perfektsionistina nõudis tiimilt alati täpset tööd ning edu ei jäänud tulemata. Ka Mercedese Hõbenooleks kutsumise algus on temaga seotud. Enne uue auto esimest võistlust selgus, et see kaalub lubatud 750 kilost ühe kilo võrra rohkem. Neubauer ja Manfred von Brauchitsch tulid välja ideega autolt valge värv maha koorida ja see aitaski lubatud kaalu saavutada. Värvita jäänud alumiiniumkere jäi "alasti" ning Hõbenool oligi sündinud. Mercedese tuntumad sõitjad enne II maailmasõda olid Rudolf Caracciola, Hermann Lang, Manfred von Brauchitsch ja Richard Seaman. Pärast sõda ehitas Mercedes 300. mudeli baasil uue auto 300SL, millega võideti muuhulgas ka Le Mans'is. 1954 pöördus Mercedes Neubaueri juhtimisel tagasi ka F1-te ning 1954 ja 1955 tuli Juan Manuel Fangio selle autoga maailmameistriks. Neubaueri karjääri kõige mustem päev oli Le Mans'i võidusõit 1955, mil üks Mercedes 300SLR lendas publiku hulka, tappes enam kui 80 inimest. Pärast seda õnnetust tõmbus Mercedes võidusõidust tagasi ning erru läks ka Neubauer.
««« 2007 Willem Hendrik "Butch" van Breda Kolff, USA korvpallitreener (Spokane, Washington – sünd. 28.10.1922 Glen Ridge, New Jersey). Mängis New Yorgi ülikooli meeskonnas ning 1946–1950 NBA-s New York Knicksis. 1967 sai Los Angeles Lakersi peatreeneriks ning viis meeskonna 1968 ja 1969 NBA meistrivõistluste finaali, kus mõlemal korral jäädi alla Boston Celtics. Lisaks töötas NBA-s Detroit Pistonsi (1969–1971), Phoenix Sunsi (1972), Memphis Tamsi (1973–1974) ja New Orleans Jazziga (1974-1976). Karjääri võidud NBA-s 266, kaotused 253, kolledžikorvpallis jäi bilanss 769:588. Üks neljas treenerist, kes juhendanud meeskonda NCAA Final Fouris (Princeton, 1965) ja NBA finaalis (ülejäänud Larry Brown, Jack Ramsay ja Fred Schaus). Suri hooldekodus pärast pikka põdemist. Hüüdnimed VBK, Bill.
SÜNDMUSED
¤ 1851 võitis 100 Guinea Cupi nime kandnud esimese Isle of Wighti regati Ameerika kuunar America ning edaspidi nimetati võistlust America’s Cupiks.
¤ 1922 avati Pariisi Stade Pershingil esimesed naiste maailmamängud. Kokku püstitati neil võistlustel 18 uut kergejõustiku maailmarekordit.
¤ 1926 püstitas sakslanna Gundel Wittman Brunswickis MR-i 100 m jooksus 12,4 sekundiga. Rekord püsis kaks aastat.
¤ 1926 krooniti Torino Juventus teist korda klubi ajaloos Itaalia meistriks. Esimene tiitel oli tulnud 1905.
¤ 1935 lõppes Tallinnas pärast kaheaastast vaheaega taas toimunud Balti jalgpalliturniir. Võitis Leedu, Eesti pidi leppima viimase kohaga.
¤ 1940 algasid esimesed Eesti NSV meistrivõistlused tennises, kus meistriteks tulid Kristjan Lasn ja Veera Nõmmik.
¤ 1950 parandas ameeriklane James Fuchs Eskilstunas kaks päeva varem Visbys püstitatud kuulitõuke MR-i, saades kirja 17.95. Fuchs jäi rekordiomanik kolmeks aastaks.
¤ 1950 osales Althea Gibson esimese mustanahalise tennisistina USA meistrivõistlustel.
¤ 1951 kogunes Berliini Olümpiastaadionile maailma kõigi aegade arvukaim korvpallipublik – Harlem Globetrottersi tasuta etendust jälgis 75 052 inimest.
¤ 1957 nokautis Floyd Patterson profipoksi raskekaalu tiitlimatšis Seattle'is kuuendas raundis oma profidebüüdi teinud Pete Rademacheri.
¤ 1972 heitis Rahvusvaheline Olümpiakomitee oma ridadest välja apartheidipoliitikat ajanud Rodeesia.
¤ 1983 püstitas USA teatenelik koosseisus Rowdy Gaines, Steve Lundquist, Matt Gribble ja Rick Carey Caracases uue maailmarekordi 4 x 100 m kombineeritud teateujumises 3.40,42-ga.
¤ 1984 parandas USA sprinter Evelyn Ashford aasta tagasi enda poolt püstitatud MR-i 100 m jooksus, saades Zürichis ajaks 10,76 (endine 10,81). Ashfordi tulemus püsis rekordina ligi neli aastat, 16. juulil 1988 alistas selle Indianapolises Florence Griffith-Joyner, kattes staadionisirge 10,49-ga.
¤ 1991 püstitas ungarlanna Krizstina Egerszegi MR-i 100 m seliliujumises 1.00,31-ga.
¤ 1997 võttis Keenia pikamaajooksja Paul Tergat Brüsselis enda nimele 10 000 m jooksu MR-i, läbides 25 staadioniringi ajaga 26.27,85. Sama aasta 4. juulil oli Haile Gebrselassie Oslos jooksnud 26.31,32. 1. juunil 1998 sai etiooplane Hengelos rekordi 26.22,75-ga taas enda nimele.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
