SÜNNIPÄEV
»»» 1909 Teodoro "Dorino" Serafini, Itaalia mootorisportlane ja autovõidusõitja (Pesaro – surn. 05.07.2000 Pesaro). Tuli 1939 mootorrataste ringrajasõidus 500 cm3 klassis Gileraga Euroopa meistriks. Tegi 1950 kaasa F1 autode Itaalia GP-l ja sai Alberto Ascariga jagatud teise koha eest 3 punkti. Lisaks tegi kaasa mitmetel MM-võistluste sarja mittekuulunud võidusõitudel.
»»» 1916 Marcellin "Marcel" Cerdan, Prantsusmaa poksija (Sidi Bel Abbes, Alžeeria – surn. 27.10.1949 São Miguel Island, Assoorid). Profipoksi keskkaalu maailmameister 1938-1949. Pidas profina kokku 117 matši, võitis neist 113 (66 nokaudiga) ja kaotas 4. Hukkus Assooridel juhtunud lennuõnnetuses.
»»» 1920 Edgar Naarits, Eesti korvpallitreener (Tartu – surn. 04.05.2004 Tartu). Mängijana 1945 N Liidu meistrivõistluste pronks, 1941 N Liidu 8 linna turniiri võitjaid. Treenerina viis Kalevi meeskonna N Liidu meistrivõistlustel võitjaks (1949), teiseks (1950) ja kolmandaks (1951) ning Tartu Ülikooli (tollal TRÜ) naiskonna neli korda teiseks (1957-1960). Saanud kergejõustikus Eesti meistrivõistlustel 1940 ja 1945 hõbeda 400 m tõkkejooksus. Alustas sportimist omapäi, moodustas 1937 eakaaslastega Tartu Kalevi korvpallimeeskonna.
»»» 1923 Jeannette Josephina Maria "Netty" Witziers-Timmer, Hollandi kergejõustiklane (Amstedam – surn. 25.01.2005 Amstedam). Olümpiavõitja 1948 Londonis 4 x 100 m teatejooksus koos Xenia Stad-de Jongi, Gerda van der Kade-Koudijse ja Fanny Blankers-Koeniga. Kaks aastat varem tuli ta samal alal ka Euroopa meistriks. Isiklik rekord 100 m jooksus 12,3 (1944).
»»» 1927 George Hunter, LAV-i poksija (Brakpan, Gauteng – surn. 14.12.2004). Olümpiavõitja 1948 Londonis poolraskekaalus. 21-aastane keedunõude valmistaja Hunter sai enda valdusse ka Val Bakeri karika kui olümpiaturniiri parim tehnikapoksija.
»»» 1930 Nikolai Krogius, N Liidu maletaja (Saratov). Sai 1963 FIDE rahvusvaheliseks meistriks ja 1964 suurmeistriks. Võitis 1960 ja 1969 Varna turniiri ja 1964 Sotšis. Kuulus 1969 ja 1972 MM-matšides Boriss Spasski meeskonda. Veteranide MM-il 1991 jagas 3.- 6. kohta ning 1993 esikohta koos Leini, Taimanovi, Gurgenidze ja Arhangelskiga. Tegutsenud ka N Liidu maleföderatsiooni juhina. Hariduselt spordipsühholoog, avaldanud raamatuid malepsühholoogiast.
»»» 1938 Mark Rakita, N Liidu vehkleja (Moskva). Olümpiavõitja 1964 Tokyos ja 1968 Mexico Citys espadroni meeskonnavõistluses, -hõbe 1968 individuaalselt ja 1972 Münchenis meeskondlikult. Neljakordne (1965, 1967, 1969, 1971) meeskondlik maailmameister, individuaalne kuld 1967 ja hõbe 1970. Juudi spordi Kuulsuse hallis 1988.
»»» 1949 Lasse Artturi Virén, Soome kergejõustiklane (Myrskylä). Olümpiavõitja 1972 Münchenis ja 1976 Montrealis 5000 m ja 10 000 m jooksus. 1980 Moskvas sai 10 000 meetris viienda koha. EM-võistluste pronks 1974 Roomas 10 000 m jooksus. Debüteeris suurvõistlustel 1971. aastal Helsingis peetud EM-il, kui sai 5000 m 7. ja 10 000 m 17. koha. Püstitas olümpiafinaalis Münchenis MR-i 10 000 m distantsil 27.38,35-ga. Soome parim sportlane 1972 ja 1976.
»»» 1950 Miloslava Rezková-Hübnerová, Tšehhoslovakkia kergejõustiklane (Praha). Olümpiavõitja 1968 Mexico Citys kõrgushüppes 1.82-ga (18-aastasena). Euroopa meister 1969 Ateenas 1.83-ga, 1971 ja 1974 viies koht. Klubi Praha Hruda Hvezda. Abiellus oma treeneri Rudolf Hübneriga (ületanud kõrgushüppes 2.18), elukutselt kullasepp.
»»» 1962 Alvin Cyrrale Robertson, USA korvpallur (Barberton, Ohio). Olümpiavõitja 1984 Los Angeleses. Mängis NBA-s 1984-1993 ning 1995-1996. Valiti draftis 1984 seitsmendana San Antonio Spursi poolt. Klubid: Spurs (1984–1989), Milwaukee Bucks (1989–1993), Detroit Pistons (1993) ja Toronto Raptors (1995–1996). NBA parim kaitsemängija ja kõige rohkem arenenud mängija 1986. Osalenud neli korda NBA Tähtede mängul. Pikkus 191 cm.
»»» 1963 Emilio Butragueño Santos, Hispaania jalgpallur, ründaja (Madrid). Hispaania koondises 1984-1992 kokku 69 mängu ja 26 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1986 ja 1990, EM-il 1984 hõbe, finaalturniiril 1988. Klubid: Real Madrid Castilla (1982-1983), Real Madrid (1983-1995) ja Atlético Celaya (1995-1998). Hispaania meister 1986-1990 ja 1995 ning karikavõitja 1989 ja 1993. UEFA karikasarja võitja 1985 ja 1986. Hispaania liiga edukaim väravalööja 1991. Tegutsenud Reali asepresidendina. Hüüdnimi El Buitre (Raisakotkas). Pilt 1
»»» 1969 Ronny Weller, Saksamaa/SDV tõstja (Oelsnitz). Olümpiavõitja 1992 Barcelonas kuni 110 kg kaalus, -hõbe 1996 Atlantas üle 105 kg ja 2000 Sydneys üle 108 kg kaalus ning pronks 1988 Soulis kuni 110 kg kaalus. Osales ka 2004. aasta olümpial Ateenas, kuid sai rebimises vigastada. Tuli 1990. aastatel kolm korda maailmameistriks ning püstitas 11 MR-i. Rebimises jäi tema isiklikuks rekordiks 210, tõukamises 257,5 ja summas 467,5 kilo.
»»» 1970 Sergei Zubov, Venemaa jäähokimängija, kaitsja (Moskva). Olümpiavõitja 1992 Albertville'is SRÜ meeskonnas. Mänginud elukutselisena 1988. aastast, kuni 1993. aastani Moskva CSKA-s. NHL-i drafti 85. valik 1990 (New York Rangers). Klubid NHL-is: New York Rangers (1992-1995), Pittsburgh Penguins (1995-1996) ja Dallas Stars (1996-). Stanley karika võitja 1994 ja 1999. NHL-i Tähtede mängul 1998, 1999, 2000 ja 2006. Kõige resultatiivsem Venemaalt pärit kaitsja NHL-is.
1
2
3
4
»»» 1971 Kristine Marie Lilly, USA jalgpallur, ründaja (Wilton, Connecticut). USA koondises alates 1987. aastast 340 mängu ja 129 väravat (mõlemad näitajad on MR nii meeste kui naiste seas). Olümpiavõitja 1996 Atlantas ja 2004 Ateenas, -hõbe 2000 Sydneys. Maailmameister 1991, 1999, pronks 1995, 2003 ja 2007. Alates 2004. aastast rahvusnaiskonna kapten. Klubid: Tyresö FC (1994), Washington Warthogs (1995), Delaware Genies (1998), Boston Breakers (2001-2003) ja KIF Örebro DFF (2005). Pilt 2
»»» 1978 Dennis Rommedahl, Taani jalgpallur, ründaja (Kopenhaagen). Taani koondises alates 2000. aastast 87 mängu ja 16 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 2002 ja EM-i finaalturniiril 2004. Klubid: Kopenhaageni Lyngby FC (1995-1997), PSV Eindhoven (1997-2004), RKC Waalwijk (1997-1998, laen), Charlton Athletic (2004-2007), Amsterdami Ajax (2007-) ja NEC Nijmegen (2009). Hollandi meister 1997, 2000, 2001, 2003 ja superkarika võitja 1998, 2000, 2001, 2003, 2007. Taani parim jalgpallur 2007.
»»» 1980 Dirk Kuijt, Hollandi jalgpallur, ründaja (Katwijk aan Zee). Mänginud Hollandi koondises alates 2004. aastast kokku 53 mängu ja löönud 12 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 2006, EM-võistluste finaalturniiril 2008. Klubid: FC Utrecht (1998–2003), Rotterdami Feyenoord (2003–2006) ja Liverpool (2006–). Hollandi karikavõitja 2003, Eredivisie edukaim väravakütt 2005. UEFA Meistrite liiga finalist 2007. Hollandi parim jalgpallur 2006, Eredivisie parim mängija 2003 ja 2006. Pilt 3
»»» 1980 Scott Ronald Dixon, Uus-Meremaa autovõidusõitja (Brisbane). Võistles 1999-2000 Indy Lightsis (võitja 2000), 2001-2002 CART-sarjas (aasta uustulnuk 2001) ja alates 2003. aastast Indy Racing League'is (IRL), sama sarja üldvõitja kohe esimesel hooajal ning 2008, teine koht 2007. Indianapolise 500 miili sõidu võitja 2008, teine koht 2007. Alates 2002. aastast Target Chip Ganassi Racingu meeskonnas. Osalenud 2004-2009 Daytona 24 tunni sõidul, võitja 2006 koos Dan Wheldoni ja Casey Mearsiga. Uus-Meremaa parim sportlane 2008, üks viiest mootorisportlasest, kes pääsenud oma kodumaal margile (ülejäänud Denny Hulme, Bruce McLaren, Ivan Mauger ja Hugh Anderson). Pilt 4
»»» 1984 Stewart Downing, Inglismaa jalgpallur, poolkaitsja (Middlesbrough). Inglismaa koondises alates 2005. aastast 23 mängu. MM-võistluste finaalturniiril 2006. Klubid: Middlesbrough (2001–) ja Sunderland (2003, laen).
SURMAPÄEV
««« 1937 Jaak Kärner, Eesti laskur (Tartu – sünd. 22.03.1892 Õisu vald, Viljandimaa). MM-võistlustelt 1935 vabapüssist laskmises põlvelt kuld (ind.) ja pronks (meesk.), püstiasendist kuld ja lamades hõbe (mõlemad meesk.). Püstitas vabapüssist laskmises 1935 individuaalselt kaks Eesti rekordit. Suurmeister täiskaliibrilisest püssist laskmises. Võistles 1932-1936 Eesti koondises, võttis osa I maailmasõjast ja Vabadussõjast.
««« 1979 Sándor Kocsis Peter, Ungari jalgpallur, ründaja (Barcelona – sünd. 21.09.1929 Budapest). Ungari koondises 1948-1956 kokku 68 mängu ja 75 väravat. Olümpiavõitja 1952 Helsingis, MM-võistluste hõbe 1954 (turniiri edukaim väravakütt). Klubid: Kobanyai TC (1943-1944), Ferencváros TC (1945-1950), ÉDOSZ (1950), Honvéd (1950-1957), Zürichi Young Boys (1957-58), FC Barcelona (1958-1965) ja Valencia (1991). Ungari meister 1949, 1952, 1954, 1955, Hispaania meister 1959, 1960 ja karikavõitja 1959, 1963. Näituslinnade karikasarja võitja 1958/1960. Lahkus kodumaalt pärast 1956. aasta sündmusi.
««« 1985 Matti Henrikki Järvinen, Soome odaviskaja (Helsingi – sünd. 18.02.1909 Tampere). Olümpiavõitja 1932 Los Angeleses odaviskes kaasmaalaste Matti Sippala ja Eino Penttilä ees. 1936 Berliinis sai vigastada ja pidi leppima viienda kohaga. Euroopa meister 1934 Torinos ja 1938 Pariisis. Aastatel 1930-1934 parandas odaviske maailmarekordit 10 korda (Jonni Myyrä ja Jan Železný on seda suutnud 4 korda). Esimene rekord oli 8. augustil 1930 Viiburis visatud 71.57, viimane 18. juunil 1934 Helsingis saavutatud 77.23. Kümnest rekordist üheksa viskas Soomes, vaid üheksas (76.66) sündis 1933. aastal Itaalias Torinos. Soome meistriks tuli 8 korda ja oma maa koondist esindas 12 korda. Isa Verner Järvinen tuli samuti olümpiavõitjaks (1908 kettaheites), vend Akilles oli kümnevõistluses maailmarekordi valdaja ning sai olümpiamängudelt (1928 ja 1932) kaks hõbemedalit. Teine vend Kalle (Tatu) kuulus maailma paremikku kuulitõukes. Soomes oli Järvineni hüüdnimi Maailman Matti, tema klubi oli Helsingi Kisa-Veikkot.
««« 1990 Eduard Streltsov, N Liidu jalgpallur, ründaja (Moskva – sünd. 21.07.1937 Perovo, Moskva oblast). N Liidu koondises 1955-1968 kokku 38 mängu ja 25 väravat. Olümpiavõitja 1956 Melbourne'is. Mängis Moskva Torpeedos (1954-1958, 1965-1970). N Liidu meister 1965 ja karikavõitja 1968. N Liidu parim jalgpallur 1967 ja 1968, meistrivõistluste edukaim väravalööja 1955. Pidas N Liidu meistrisarjas 222 mängu ja lõi 100 väravat. Hiljem oli Torpeedos noortetreener. 1958. aastal sunniti teda liituma kas CSKA või Dinamoga, kuid mees keeldus. Streltsovi vastu fabritseeriti süüdistus vägistamises, ta heideti koondisest välja ning saadeti seitsmeks aastaks töölaagrisse, kust vabanes alles 1965. Suri vähki.
««« 2007 Jean Stablewski, tuntud kui Jean Stablinski, Prantsusmaa jalgrattur (Lille – sünd. 21.05.1932, Thun-Saint-Amand). Võistles elukutselisena 1952-1968, võitis kokku 105 võistlust. Maailmameister 1962, Prantsusmaa meister 1960, 1962, 1963, 1964 ning esimese Amstel Gold Race'i võitja 1966. Vuelta a España üldvõitja 1958. Pidi karjääri jooksul kaks korda dopingutarvitamise tõttu võistluspausi pidama. Vanemad olid Poola immigrandid.
SÜNDMUSED
¤ 1829 tõusis kabardiin Killar Kaširov esimesena Kaukasuse kõrgeima mäetipu Elbruse tippu mööda idanõlva.
¤ 1894 peeti Prantsusmaal esimene autovõidusõit marsruudil Pariis - Rouen. 102 osaleja seas võitis Jules de Dion (De Dion).
¤ 1912 lõppesid Stockholmis V nüüdisaegsed suveolümpiamängud. Medalimaid oli 18, neist vähemalt ühe kulla võitsid 15. Venemaa koondise viiest medalist (0+2+3) tõi ühe hõbeda maadleja Martin Klein, kes läks olümpiaajalukku pikima maadlusmatšiga - tema duell soomlase Alfred Asikaineniga kestis 11 tundi ja 40 minutit. Kolmekordseteks olümpiavõitjateks tulid Rootsi laskur Vilhelm Carlberg, Soome pikamaajooksja Hannes Kolehmainen ja USA laskur Alfred Lane.
¤ 1921 võitis golfi 25. US Openi Columbia radadel Jim Barnes 289 löögiga.
¤ 1921 pidas Eesti jalgpallikoondis esimese maavõistluse koduväljakul, mängides Tiigiveski väljakul Rootsiga üllatuslikult 0:0 viiki.
¤ 1927 asutati Itaalia jalgpalliklubi AS Roma.
¤ 1934 oli Eesti kergejõustikukoondis Riias peetud kolmikmaavõistlusel Läti ja Poolaga avapäeva järel juhtimas, kuid lõpuks tuli siiski tunnistada poolakate paremust. 1. Poola 134, 2. Eesti 129,5, 3. Läti 72,5.
¤ 1952 peeti Helsingi olümpiamängude jalgpalliturniiril kaheksandikfinaali kordusmäng N Liidu ja Jugoslaavia vahel. Lõunaslaavlased võitsid Tamperes 3:1 ning sel kaotusel olid nõukogulaste jaoks kurvad tagajärjed. Koondise tuumiku moodustanud Moskva CSKA meeskond saadeti laiali, treeneritelt ja mängijatelt võeti ära kõik aunimetused. N Liidu koondist ei eksisteerinud kaks aastat.
¤ 1963 nokautis Sonny Liston profipoksi raskekaalu tiitlimatši esimeses raundis Floyd Pattersoni.
¤ 1984 võitis golfi 113. British Openi St. Andrewsi radadel Steve Ballesteros 276 löögiga.
¤ 1984 võitis Tšehhoslovakkia tennisenaiskond 22. Fed Cupi finaalis Sao Paulos Austraalia 2:1.
¤ 1990 võitis golfi 119. British Openi St. Andrewsi radadel Nick Faldo 270 löögiga.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
