Keda on hüütud pesapallikohtunike isaks? Kes on taliolümpiamängude vanim võitja? Millise tollase liiduvabariigi koondises mängis aastatel 1963-1967 korvpalli Maret-Mai Otsa-Višnjova? Mitu GP-sõitu võitis austerlane Niki Lauda? Kes oli paarismängudes 17 suure slämmi turniiri võitnud Gigi Fernandeze peamine partner? Kellele andsid Schalke jalgpalliklubi fännid hüüdnime Kampfschwein? Kes kiiruisutajatest on võitnud medali viielt olümpialt järjest?
SÜNNIPÄEV
»»» 1874 William Joseph Klem, USA pesapallikohtunik, USA pesapallikohtunik (Rochester, New York – surn. 16.09.1951 Miami, Florida). Pesapallikohtunike isaks kutsutu tegutses NL-i kohtunikuna MLB-s 1905-1941 (kauem on tegutsenud vaid Bruce Froemming). Tegi kaasa 18 World Seriesi kohtumises 1908-1940. Pesapalli Kuulsuse hallis 1953.
»»» 1880 Eric Otto Valdemar Lemming, Rootsi kergejõustiklane (Göteborg – surn. 05.06.1930 Göteborg). Olümpiavõitja 1908 Londonis tavalises ja vabas stiilis odaviskes ning 1912 Stockholmis odaviskes. Ateena vahemängudel 1906 võitis odaviske ning sai pronksmedali kuulitõukes, viievõistluses ja köieveos. Osales ka 1900 Pariisis (kõrgus, kaugus, kolmik, teivas, ketas).
»»» 1883 Jay James O'Brien, USA bobisõitja (New York City – surn. 05.04.1940, Palm Beach, Florida). Olümpiakuld 1932 Lake Placidis neljabobil ja -hõbe 1928 Sankt Moritzis viiebobil. O'Brien on ka ühtlasi läbi aegade vanim taliolümpiamängude võitja – võidu päeval oli ta 48 aastat ja 359 päeva vana. 1932 oli USA olümpiakomitee bobisõidukomitee juht.
»»» 1887 Ksawery "Saviely" Tartakower, Poola/Prantsusmaa maletaja (Doni-äärne Rostov – surn. 04.02.1956 Pariis). 1920. ja 1930. aastate tuntumaid malepropageerijaid-ajakirjanikke. Hastingsi turniiri võitja 1927 ja 1928, Liege'i turniiri parim 1930. Esindas Poolat kuuel maleolümpial, sama riigi meister 1935 ja 1937. Juudi perekonnast pärit Tartakower õppis juurat Genfi ja Viini ülikoolides, male vastu hakkaski huvi tundma tudengina.
»»» 1891 Jan Wils, Hollandi arhitekt (Alkmaar – surn. 11.02.1972). Amsterdami olümpiastaadioni projekti autor, osales ka 1928. aasta olümpia arhitektuurikonkursil ja sai sama staadioni eest kuldmedali. Neoplastitsismi (De Stijl) kui kunstivoolu üks alusepanijaid.
»»» 1896 Emil Edvin Wide, Rootsi kergejõustiklane (Kemiö, Soome – surn. 19.06.1996 Stockholm). Olümpiahõbe 1924 Pariisis 10 000 meetri jooksus soomlase Ville Ritola järel ning -pronks 1920 Antverpenis 3000 m meeskondlikus arvestuses, Pariisis 5000 m ja 1928 Amsterdamis 5000 ja 10 000 m. Püstitas 1925-1926 neli MR-i (2000 m, 3000 m ja kaks korda 2 miili jooksus). Rootsi parim sportlane 1926 koos Arne Borgiga. Elas 100-aastaseks, suri Stockholmis. Isiklikud rekordid: 1500 m – 3.51,8 (1926), 5000 m – 14.40,4 (1925) ja 10 000 m – 30.55,2 (1924).
»»» 1902 Herma Planck-Szabo, Austria iluuisutaja (Viin – surn. 07.05.1986 Admont, Steiermark). Olümpiavõitja 1924 Chamonix's naisüksiksõidus. Maailmameister 1922-1926 ja hõbe 1927. Paarissõidus koos Ludwig Wredega MM-kuld 1925 ja 1927 ning pronks 1926. Üks neljast naisüksiksõitjast, kes tulnud maailmameistriks viis korda (ülejäänud Sonja Henie, Carol Heiss ja Michelle Kwan). Ema Christine Szabo oli paarissõitja, isa Eduard Engelmann Jr. tuli mitu korda Euroopa meistriks ja ehitas esimese kunstjääga uisuväljaku, millel ka tütar harjutas. Iluuisutamise Kuulsuse hallis 1982.
»»» 1904 Ernst Jakob Henne, Saksamaa mootorisportlane (Weiler, Wangen im Allgäu - surn. 23.05.2005 Gran Canaria). Saksamaa üks edukamaid võidusõitjaid 1920. ja 1930. aastatel. Võitis 1926 Saksamaa meistritiitli 500 cm3 ja 1927 750 cm3 klassis ning 1928 Sitsiilias peetud Targa Florio. Aastatel 1928-1937 püstitas kokku 76 kiirusrekordit, neist viimase 28. novembril 1937, kui sai pooleliitrise mootoriga BMW erimudelil keskmiseks kiiruseks 279,5 km/h. See rekord püsis 14 aastat.
»»» 1918 Sidney "Sid" Gerald Abel, Kanada jäähokimängija (ründaja) ja treener (Melville, Saskatchewan – surn. 08.02.2000 Farmington Hills, Michigan). Mängis 1938-1954 Detroit Red Wingsi ja Chicago Blackhawksi eest ning võitis kolm korda Stanley karika (1943, 1950, 1952). Oli Red Wingsi kuulsa ründekolmiku (Production line) kolmas liige Gordie Howe ja Ted Lindsay kõrval. Hart Trophy võitja 1949. Red Wingsi treener 1957-1970, hiljem töötas klubi raadiojaamas. NHL-i väravavahi Brent Johnsoni (Washington Capitals) vanaisa. Valiti jäähoki Kuulsuse halli 1969. Ajakiri The Hockey News asetas ta 1998. aastal kõigi aegade paremate mängijate pingreas 85. kohale.
»»» 1927 Florencio Campomanes, Filipiinide maletaja ja malefunktsionäär (Manila). FIDE president 1982-1996 ja aupresident alates 1996. aastast. Filipiinide meister 1956 ja 1960, osales oma maa koondises viiel maleolümpial 1956-1966. Tema FIDE presidendiks olles liitus maleföderatsiooniga poolsada uut riiki. Õppinud politoloogiat Filipiinide, Browni ja Georgetowni ülikoolis. Veebruaris 2007 sai autoavariis raskelt vigastada.
»»» 1931 Maret-Mai Otsa-Višnjova, Eesti korvpallur (Tartu). Maailmameister 1959, Euroopa meister 1952, 1954, 1956 ja 1960 ning hõbe 1958. Rahvusvaheliste noorsoomängude kuld 1953, 1955 ja 1957, ülemaailmsete üliõpilasmängude hõbe 1954. Mängis 1949-1963 Eesti koondises ja TRÜ esindusnaiskonnas, oli 1961 EK-sarja poolfinaliste ja 1957-1960 N Liidu meistrivõistluste hõbeda võitjaid, N Liidu rahvaste spartakiaadi hõbe 1959. Kuuekordne Eesti meister. 1963 asus elama Minskisse. Abikaasa Viktor Višnjovi juhendamisel võistles 1963-1967 Valgevene koondises ja Minski Dünamos (viis korda Valgevene meister). Sai esimese Eesti naissportlasena N Liidu teeneliseks meistersportlaseks. Asus 1967 elama Kohtla-Järvele, tegutsenud korvpallikohtuniku-sekretärina, olnud LNSK õppealajuhataja ja koolis kehalise kasvatuse õpetaja. Huvi korvpallimängu vastu tekitas Robert Keres, Tartu LSK-s olid juhendajad Viktor Laats, Eedi Juurup ja Leo Mõtsar, hiljem Edgar Naarits. Pikkus 174 cm.
»»» 1933 Robert Alfred Smith, Inglismaa jalgpallur, ründaja (Lingdale, North Yorkshire). Mängis Inglismaa koondises 1961-1964 kokku 15 mängu ja lõi 13 väravat. Klubid: Chelsea (1950-1955), Tottenham Hotspur (1955-1964) ja Brighton & Hove Albion (1964-1965). Mängis Inglise meistriliigas 376 mängu ja lõi 218 väravat. Inglismaa meister 1961, FA Cupi võitja 1961, 1962 ja Euroopa karikavõitjate karikavõitja 1963. Inglise meistrisarja edukaim väravakütt hooajal 1957/1958. Avaldas 2002 mälestusteraamatu "My Memories of Spurs".
»»» 1943 Richard Albert "Dick" Van Arsdale, USA korvpallur (Indianapolis, Indiana). Mängis profina 1965-1977, klubid New York Knicks (1965-1968) ja Phoenix Suns (1968-1977). NBA uustulnukate meeskonnas 1966 koos oma kaksikvenna Tomiga. Pärast lõpetamist Sunsi peamänedžer ja esimene asepresident. 1987 oli mõnda aega ka meeskonna peatreener. Pikkus 198 cm.
»»» 1943 Thomas Arthur "Tom" Van Arsdale, USA korvpallur (Indianapolis, Indiana). Mängis alates 1965. aastast profina Detroit Pistonsis (1965-1968), Cincinnati Royalsis (1968-1972), Kansas City/Omaha Kingsis (1972-1973), Philadelphia 76ersis (1973-1974), Atlanta Hawksis (1974-1976) ja Phoenix Sunsis (1976-1977). Tegi kolm korda kaasa NBA Tähtede mängul, oli liiga üks täpsemaid vabaviskajaid. Play-offidesse mitte pääsenud korvpallurite seas 929 mängu ja 14 232 punktiga NBA rekordimees. Richard Albert "Dick" Van Arsdale'i kaksikvend, mängisid koos karjääri viimase hooaja Sunsis. Pikkus 198 cm.
»»» 1944 Tom Okker, Hollandi tennisist (Amsterdam). Elukutseline 1968-1980, püsis seitse aastat (1968-1974) järjest maailma esikümnes, kõrgeim koht üksikmängu edetabelis kolmas (1969) ja paarismängus esimene (1969). Üksikmängus võitis 31 ja paarismängus 69 tiitlit. Suure slämmi turniiridel jõudis üksikmängus finaali vaid ühe korra (US Openil 1968, kaotas Arthur Ashe'ile), kuid paarismängus sai kaks meistritiitlit – US Openil 1976 (koos Marty Riesseniga) ja French Openil 1973 (John Newcombe). Hüüdnimed The Flying Dutchman ja Tom the Twitch.
»»» 1949 Andreas Nikolaus "Niki" Lauda, Austria autovõidusõitja (Viin). F1 maailmameister 1975, 1977 ja 1984 ning hõbe 1976 James Hunti järel. Osales 1971-1979 ja 1982-1985 kokku 171 GP-sõidu stardis, võitis neist 25 ja lõpetas 54 korda esikolmikus. 24 parimat stardikohta ja kiireimat ringi. Esimene võit 1974 Hispaania GP-l, viimane 1985 Hollandis. Meeskonnad: March (1971-1972), BRM (1973), Ferrari (1974-1977), Brabham (1978-1979), McLaren (1982-1985). Austria parim sportlane 1977. Kirjutanud neli raamatut. Oli lennukompanii Lauda Air omanik 1999. aastani. Tegutsenud pikka aega ka teleeksperdina.
»»» 1949 Olga Morozova, N Liidu tennisist (Moskva). Esimene vene naistennisist, kes jõudis suure slämmi turniiril finaali (1974 French Openil ja Wimbledonis, kaotas mõlemal korral Chris Evertile). French Opnil 1974 võitis koos Evertiga paarismängu. 1968 mängis koos Aleksandr Metreveliga Wimbledonis segapaarismängu finaalis. Naispaarismängus pääses veel kolm korda finaali - koos Margaret Courtiga 1975 Australian Openil, Julie Anthonyga 1975 French Openil ja Virginia Wade'iga 1976 US Openil. Wimbledoni noorteturniiri võitja 1965. Lõpetas 1977. Tuntud ka tennisekommentaatorina televisioonis.
»»» 1950 Julius Winfield Erving II, USA korvpallur (Roosevelt, New York). Mängis profina 1971-1987, NBA drafti 12. valik 1972 (Milwaukee Bucks). ABA ja NBA meeskonnad: Virginia Squires (1971-1973), New York Nets (1973-1976) ja Philadelphia 76ers (1976-1987). ABA meister 1974, 1976, NBA meister 1983. ABA hooaja MVP 1974 ja 1976, NBA hooaja MVP 1981. ABA Tähtede mängul 5 korda (1972-1976) ja NBA Tähtede mängul 11 korda (1977-1987; MVP 1977 ja 1983). ABA play-offide MVP 1974, 1976. NBA hooaja esimeses viisikus 1978, 1980-1983, teises 1977, 1984. ABA hooaja esimeses viisikus 1973-1976 ja teises 1972. Karjääri keskmised: punktid 30,026, vaheltlõiked 2,272 ja lauapallid 10,525. Üks viiest korvpallurist, kes visanud profina üle 30 000 punkti. SLAM Magazine'i poolt 2003. aastal koostatud NBA kõigi aegade 75 parema mängija edetabelis oli Erving 10. kohal. Hüüdnimi Dr J. Profitennisisti Alexandra Stevensoni isa. Pärast karjääri lõppu tegelenud äriga, 1990. aastatel oli koos NFL-i mängija Joe Washingtoniga NASCAR-i meeskonna omanik.
»»» 1952 Thomas Wessinghage, Saksamaa kergejõustiklane (Hagen). Euroopa meister 1982 Ateenas 5000 m jooksus. Sise-EM-i kuld 1975, 1980-1982 ning MK-võitja 1979 1500 meetris. 22-kordne Saksamaa meister. 1980 püstitas 1500 m jooksus siiani püsiva Saksamaa rekordi 3.31,58. Samas jooksus püstitas Steve Ovett 3.31,36-ga MR-i. Muud isiklikud rekordid: 3000 m 7.36,75, 5000 m 13.12,78. www.thomas-wessinghage.de
»»» 1959 Tom Erik Oxholm, Norra kiiruisutaja (Larvik). Olümpiapronks 1980 Lake Placidis 5000 m ja 10 000 m. MM- ja EM-võistluste pronks 1980 mitmevõistluses. Võistles 1977-1987. Isiklikud rekordid kahel pikemal distantsil 7.05,58 (1983) ja 14.36,60 (1980). Treenerina juhendas Ådne Søndråli ja Roger Strømi.
»»» 1959 Holger Hieronymus, Saksamaa jalgpallur, poolkaitsja (Hamburg). Mängis 1981-1982 Saksamaa koondises kolm mängu, oli meeskonnas ka 1982. aasta MM-il, kuid väljakule ei pääsenud. Mängis kogu karjääri (1979-1984) Hamburger SV-s. 31. märtsil 1984 sai mängus Mannheimi Waldhoffi vastu raske põlvevigastuse ning oli sunnitud karjääri lõpetama. Mängis HSV koosseisus 1979 Euroopa meistrite karikaturniiri finaalis Nottingham Foresti vastu ja 1982 UEFA karikasarja finaalis Göteborgi IFK vastu. Saksamaa meister 1982.
»»» 1959 Mihhail Gurevitš, N Liidu maletaja (Harkov). Ukraina meister 1984, N Liidu meister 1985. Suurmeister alates 1986. aastast. Tippaastad olid 1989-1991, mil võitis Reggio Emilia turniiri ja jagas Moskvas esikohta. FIDE edetabelis jagas jaanuaris 1990 ja 1991 viiendat kohta. Kõrgeim Elo koefitsient 2694 (jaanuar 2000). 1991-2005 elas Belgias (meister 2001), edasi Türgis (meister 2006).
»»» 1963 Vijay Singh, Fidži golfar (Lautoka). Mängib profina 1982, juhtis maailma edetabelit 2004-2005 kokku 32 nädalat. Võitnud kolm majorit – The Mastersi 2000 ning PGA meistrivõistlused 1998 ja 2004. British Openil 2003 teise koha ja US Openil 1999 kolmanda koha jagajaid. Võitnud 62 turniiri (sh PGA Touril 34 ja European Touril 13). PGA Touri suurim auhinnaraha võitja 2003, 2004 ja 2008. PGA Touri aasta mängija 2004, Vardon Trophy ja Byron Nelsoni auhind 2004. FedEx Cupi võitja 2008. Golfi Kuulsuse hallis 2006. Hüüdnimi The Big Fijian (188 cm).
»»» 1964 Beatriz "Gigi" Fernandez, USA tennisist (San Juan, Puerto Rico). Olümpiavõitja 1992 Barcelonas ja 1996 Atlantas paarismängus. Mängis profina 1983-1997. Võitis üksikmängus 2 (Singapur 1986 ja Albuquerque 1986) ja paarismängus 69 turniiri. Üksikmängu edetabelis kõrgeim koht 17. (6. oktoobril 1991), paarismängus esimene (4. märtsil 1991). Võitnud paarismängudes kokku 17 suure slämmi turniiri (rohkem on suutnud vaid Martina Navratilova ja Pam Shriver) - 6 korda French Openi, 5 korda US Openi, 4 korda Wimbledonis ja 2 Australian Openi. 17 võidust 14 tulid koos Natasha Zverevaga. Segapaarismängus jõudis kolm korda finaali, kuid kaotas alati. Üksikmängus jõudis Wimbledonis 1994 poolfinaali.
»»» 1964 Magnus Wislander, Rootsi käsipallur (Göteborg). Olümpiahõbe 1992 Barcelonas, 1996 Atlantas ja 2000 Sydneys. MM-võistlustelt 1990-2001 kokku 6 (2+2+2) medalit ja EM-võistlustelt 1994-2002 kokku 4 (4+0+0) medalit. Debüteeris Rootsi koondises 1985, mänginud üle 380 kohtumise ja visanud üle 1000 värava. Klubid Tuve IF, Redbergslids IK, THW Kiel. Maailma parim käsipallur 1990, nimetatud XX sajandi parimaks käsipalluriks.
»»» 1964 William Kiptarus Tanui, Keenia kergejõustiklane (Kemeloi, Nandi). Olümpiavõitja 1992 Barcelonas 800 m jooksus. Aafrika meister 1980. Sise-MM-il 1991 Sevillas lõpetas 800 m jooksu esimesena, kuid diskvalifitseeriti liigvarase rajavahetuse tõttu. Aafrika mängude võitja 1991. Hiljem keskendus 1500 meetrile, sai Atlanta olümpial 1996 viienda koha. Sise-MM-il 1997 kolmas koht. Isiklikud rekordid: 800 m – 1.43,30 (1991), 1500 m – 3.30,58 (1997), miil – 3.50,57 (1997).
»»» 1965 Aleksandr Popov, N Liidu laskesuusataja (Tobolsk). Olümpiavõitja 1988 Calgarys ja -hõbe 1992 Albertville'is 4 x 7,5 km teatesõidus. MM-võistlustelt 1987-1996 kokku 6 (0+4+2) medalit, neist ainus individuaalmedal hõbe 1991 Raubitšis 20 km distantsil, ülejäänud teatesõidus. Võistelnud ka Valgevene eest, alates 1999. aastast Valgevene koondise peatreener.
»»» 1965 Pat LaFontaine, USA jäähokimängija, ründaja (St. Louis, Missouri). Mängis profina 1983-1998, NHL-i drafti kolmas valik 1983 (New York Islanders). Klubid: Islanders (1983-1991), Buffalo Sabres (1991-1997) ja New York Rangers (1997-1998). Üks kolmest mängijast NHL-i ajaloos, kes mängis kogu karjääri vaid New Yorgi osariigi klubides. Bill Masterton Trophy 1995, Sabresi kapten 192-1997.
»»» 1965 Marit Mikkelsplass-Wold, Norra murdmaasuusataja (Oslo). Olümpiahõbe 1988 Calgarys 4 x 5 km, 1994 Lillehammeris 30 km ja 1998 4 x 5 km. MM-võistlustelt hõbe 1995 Thunder Bays ja 1997 Trondheimis teatesõidus ja pronks 1997 30 km. MK-sarjas võitis kaks etappi, 1997 Lahtis (15 km klassikat) ja 1998 Ramsaus (10 km klassikat), esikolmikus 12 korda. Abielus Pål Gunnar Mikkeslpalssiga.
»»» 1969 Brian Laudrup, Taani jalgpallur, poolkaitsja (Viin). Taani koondises 1987-1998 kokku 82 mängu ja 21 väravat. Euroopa meister 1992, finaalturniiril ka 1996, MM-võistluste finaalturniiril 1998. Klubid: Kopenhaageni Brøndby IF (1986-1989), Uerdingeni Bayer (1989-1990), Müncheni Bayern (1990-1992), Fiorentina (1992-1993), AC Milan (1993-1994), Glasgow Rangers (1994-1998), Chelsea (1998-1999), FC Copenhagen (1999) ja Amsterdami Ajax (1999-2000). Taani meister 1987, 1988, Itaalia meister 1994, Šotimaa meister 1995-1997, karikavõitja 1996 ja liiga karikasarja võitja 1997. UEFA superkarika võitja 1998. Taani parim jalgpallur 1989, 1992, 1995, 1997. Michael Laudrupi noorem vend. Pelé valis mõlemad vennad 2004. aastal 125 elava jalgpallilegendi sekka. Praegu kommenteerib Taani telekanalis TV3+ Meistrite liiga kohtumisi koos Peter Schmeicheli ja Preben Elkjær Larseniga. Isa Finn Laudrup mängis nooruses samuti Taani koondises.
»»» 1969 Marc Wilmots, Belgia jalgpallur, poolkaitsja (Dongelberg). Belgia koondises 1990-2002 kokku 70 mängu ja 28 väravat. Mänginud neljal MM-võistluste finaalturniiril (1990-2002). Klubid: Sint-Truiden (1987-1988), KV Mechelen (1988-1991), Liège'i Standard (1991-1996), Schalke (1996-2000, 2001-2003) ja Bordeaux' Girondins (2000-2001). Valitud Belgia senati liikmeks. Hüüdnimed Taureau de Dongelberg (Dongelbergi Pull) ja Saksamaal Kampfschwein või Willi das Kampfschwein (Võitlussiga).
»»» 1972 Claudia Pechstein, Saksamaa kiiruisutaja (Ida-Berliin). Saksamaa kõigi aegade edukaim talisportlane olümpiamängudel 9 (5+2+2) medaliga. Olümpiavõitja 1994 Lillehammeris 5000 m, 1998 Naganos 5000 m, 2002 Salt Lake Citys 3000 m ja 5000 m ning 2006 Torinos naiskondlikus jälitussõidus. Hõbe 1998 3000 m ja 2006 5000 m ning pronks 1992 Albertville'is 5000 m ja 1994 3000 m. Esimene naissportlane ja -kiiruisutaja, kes võitnud medali viielt olümpialt järjest. Püstitas Salt Lake Citys olümpiasõidus 5000 meetri MR-i 6.46,91. MM-võistlustelt (mitmevõistlus + ind.) saanud 34 (6+20+8), mitmevõistluse EM-võistlustelt 10 (3+5+2) ja Saksamaa meistrivõistlustelt 33 (14+14+5) medalit. MK-sarjas võitnud alates 1991. aastast 24 etappi, 3000/5000 m arvestuses karikavõitja 2002/2003, 2003/2004, 2004/2005. Föderaalpolitsei seersant, harjutab politsei treeningkeskuses Bad Endorfis.
»»» 1972 Michael Te-Pei Chang, USA tennisist (Hoboken, New Jersey). Mängis elukutselisena 1988-2003, võitis üksikmängus 34 turniiri. Suure slämmi turniiridel üks esikoht, French Openil 1989 alistas viies setis Stefan Edbergi. Jõudis finaali veel Franch Openil 1995 (kaotas Thomas Musterile), Australian Openil 1996 (kaotas Boris Beckerile) ja US Openil 1996 (jäi alla Pete Samprasele). ATP edetabelis kõrgeim koht teine (9. septembril 1996). Davise karika võitjaid 1990, World Team Cupi võitjaid 1993. Teenis auhinnaraha 19 145 632 dollarit.
»»» 1973 Šota Arveladze, Gruusia jalgpallur, ründaja (Tbilisi). Gruusia koondises 1997-2007 kokku 53 mängu ja 22 väravat. Klubid: Tbilisi Martve (1990-1991), Tbilisi Iberia (1990-1992), Tbilisi Dinamo (1992-1993, 1994-1995), Trabzonspor (1993-1994, 1994-1997), Amsterdami Ajax (1997-2001), Glasgow Rangers (2001-2005), AZ Alkmaar (2005-2007), Levante (2007-2008). Kaksikvend Artšil on samuti Gruusia koondises mänginud. Lõpetas karjääri kevadel 2008 ning liitus AZ Alkmaari treenerite rühmaga.
»»» 1973 Osvaldo Giroldo Júnior ehk Juninho Paulista, Brasiilia jalgpallur, poolkaitsja (São Paulo). Brasiilia koondises 1995-2003 kokku 50 mängu ja 5 väravat. Maailmameister 2002, olümpiapronks 1996. Klubid: São Paulo FC (1993-1995), Middlesbrough (1995-1997, laen; 1999-2000, 2002-2004), Madridi Atlético (1997-2002), Vasco da Gama (2000-2001 laen), Flamengo (2002, laen), Glasgow Celtic (2004-2005), Palmeiras (2005-2006), Flamengo (2007) ja Sydney FC (2007). Copa Libertadorese võitja 1993, Intercontinental Cupi võitja 1993 ja Copa CONMEBOL-i võitja 1994. Brasiilia meister 1995 ja 2000, Inglise liiga karikasarja võitja 2004. Pikkus 165 cm.
»»» 1973 Philippe Gaumont, Prantsusmaa jalgrattur (Amiens). Olümpiapronks 1992 Barcelonas 100 km meeskonnasõidus. Prantsusmaa meister trekil jälitussõidus 2002 ja 2002. Gent-Wevelgemi klassiku võitja 1997. Loobus 2004 ja peab kodulinnas kohvikut. Jäänud korduvalt vahele keelatud ainete tarbimisega.
»»» 1973 Claus Lundekvam, Norra jalgpallur, kaitsja (Austevoll). Norra koondises 1995-2005 kokku 40 mängu ja 2 väravat. Klubid: Bergeni SK Brann (1993-1996) ja Southampton (1996-2008). FA Cupi finalist 2003. Hüüdnimi Saintsi fännide poolt Santa Claus. Parim välismaalane, kes kunagi Southamptonis mänginud (kohaliku raadio hinnang). Mängis Saintsi eest liigas 357 mängu ja lõi 2 väravat. Lõpetas märtsis 2008 karjääri vigastuse tõttu. Pikkus 191 cm.
»»» 1973 Einar Kristian Tveitå, Norra kergejõustiklane. Norra meister kettaheites 1999-2002. MM-võistlustel 2001 Edmontonis 12. koht 59.11-ga, EM-il 2002 Münchenis lõppvõistlusele ei pääsenud. Norra meister 1999-2002. Isikliku rekordi 63.64 heitis septembris 1999 Islandil Hafnarfjörðuris.
»»» 1977 Hakan Yakin, Šveitsi jalgpallur, poolkaitsja (Basel). Šveitsi koondises alates 2000. aastast kokku 68 mängu ja 18 väravat. EM-võistluste finaalturniiril 2004 ja 2008, MM-võistluste finaalturniiril 2006. Klubid: Baseli Concordia (1994-1995), FC Basel (1995-1997, 2001-2002, 2003), Zürichi Grasshopper-Club (1997, 1999-2000), FC St. Gallen (1998), Pariisi Saint-Germain (2002), VfB Stuttgart (2003-2004), Istanbuli Galatasaray (2004-2005), Berni SC Young Boys (2005-2008), Al-Gharafa (2008-). Šveitsi meister ja karikavõitja 2002. Karistuslöökide ja "viimase passi" spetsialist. Türgi päritolu, vend Murat Yakini ja poolvend Ertan Irizik on samuti jalgpallurid. Šveitsi jalgpalli MVP 2003 ja 2008. Seni viimane klubi Al-Gharafa (Katar).
»»» 1979 Brett Michael Emerton, Austraalia jalgpallur, poolkaitsja (Bankstown, New South Wales). Austraalia koondises alates 1998. aastast kokku 69 mängu ja 16 väravat, noortekoondistes mängis 57 mängu ja lõi 11 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 2006, olümpiamängudel 2000 Sydneys meeskonna kapten. Klubid: Sydney Olympic (1996-2000), Rotterdami Feyenoord (2000-2003) ja Blackburn Rovers (2003-). Juulis 2008 sõlmis Roversiga lepingu 2012. aastani.
»»» 1980 Jonathan Simon Woodgate, Inglismaa jalgpallur, kaitsja (Middlesbrough). Inglismaa koondises alates 1999. aastast kokku 8 mängu. Klubid: Leeds United (1998-2003), Newcastle United (2003-2004), Madridi Real (2004-2007), Middlesbrough (2006-2007 laen; 2007-2008), Tottenham Hotspur (2008-). Augustis 2004 siirdus 13,4 miljoni naela eest Reali, kuid oli pidevalt vigastatud ning sai kaasa teha vaid 12 kohtumist.
»»» 1982 Susanna Kristiina Pöykiö, Soome iluuisutaja (Oulu). EM-võistluste hõbe 2005 Torinos, esimene Soome naisuisutaja, kes jõudnud tiitlivõistlustel üksiksõidus medalikohale. EM-il 2009 Helsingis sai pronksmedali. Juunioride MM-i pronks 2001, EM-il 2007 neljas, 2002 ja 2004 kuues koht, MM-il 2005 ja 2007 kaheksas koht. Soome meister 2000, 2002, 2005-2007. Treener on õde Heidi, konsulteerib ka Kanadas elava Kristiina Wegeliusega. Isiklik punktirekord 163,98 (MM 2005). Klubi Oulun Luistelukerho. www.susannapoykio.fi
SURMAPÄEV
««« 1959 Harold Hampton Hardwick, Austraalia ujuja (Rushcutters Bay, New South Wales – sünd. 14.12.1888 Balmain, Sydney, New South Wales). Olümpiavõitja 1912 Stockholmis 4 x 200 m vabalt teateujumises ning -pronks 300 m ja 1500 m vabaujumises. Hiljem Austraalia sõjajõudude kolonel ning Austraalia meister profipoksi raskekaalus. Osariigi tasemel mängis ka ragbit.
««« 1979 Amedeo Biavati, Itaalia jalgpallur, poolkaitsja (Bologna – sünd. 04.04.1915 Bologna). Itaalia koondises 1938-1947 kokku 18 mängu ja 8 väravat. Maailmameister 1938. Mängis Serie A-s Bologna (1932-1935, 1936-1947) eest ja Serie B-s Catania (1935-1936) rivistuses.
««« 1981 Guy Montagu Butler, Suurbritannia kergejõustiklane (St. Neots, Cambridgeshire – sünd. 25.08.1899 Harrow, Middlesex). Olümpiavõitja 1920 Antverpenis 4 x 400 m teatejooksus ja -hõbe 400 m jooksus ning -pronks 1924 Pariisis samadel aladel. Jooksis 1926. aastal 300 jardi maailmarekordi 30,6 sekundiga. Hiljem tegutsenud koolmeistri ja kergejõustikuajakirjanikuna, oli tegevuses sportlaste filmimise üks pioneere.
««« 1983 Romain Maes, Belgia jalgrattur (Groot-Bijgaarden – sünd. 10.08.1913 Zerkegem). Tour de France'i võitja 1935, osales ka 1934, 1936 ja 1939, kuid katkestas. Võitis 1935 kolm etappi ja 1939 veel ühe. Võistles elukutselisena 1933-1942 ja saavutas 14 võitu. Oli 1936. aastal parim Pariisi – Roubaix’ klassikul, kuid kohtunike arvates võitis lõpuspurdi hoopis prantslane Georges Speicher. 1938 oli võitmas Pariisi - Brüsseli sõitu, kui juhtis pool kilomeetrit enne lõppu järgnevate ees sajakonna meetriga. Velodroomil paiknenud finišipaika jõudes ületas ta lõpujoone ja peatus, ehkki juba varem oli teada, et ka velodroomil tuleb veel üks ring sõita. Maes taipas oma eksimust liiga hilja ning võidu sai Marcel Kint.
««« 1999 Menno Oosting, Hollandi tennisist (Turnhout, Belgia – sünd. 17.05.1964 Son en Breugel, Noord-Brabant). Võitis ATP Touril 7 turniiri paarismängus ja jõudis 11 korda finaali. Üksikmängu maailma edetabelis 72. (1988) ja paarismängus 20. koht (1995). Võitis French Openil 1994 segapaarismängu koos kaasmaalase Kristie Boogertiga. Sai surmavaid vigastusi Belgias juhtunud autoavariis.
««« 2004 Roque Gastón Máspoli, Uruguay jalgpallur, väravavaht (Montevideo – sünd. 12.10.1917 Montevideo). Uruguay koondises kokku 47 mängu. Maailmameister 1950, seisis uruguailaste väravas ka otsustavas mängus Brasiilia vastu (2:1). Osales MM-i finaalturniiril ka 1954 (neljas koht), oli turniiri vanim väravavaht. Klubid: Bella Vista, Wanderers, Cerro ja Peñarol. Pärast mängijakarjääri lõppu hakkas treeneriks ning viis Peñaroli viis korda Uruguay meistriks, Copa Libertadorese ja 1966 Intercontinental Cupi võitjaks (kahe mängu kokkuvõttes alistati Madridi Real 4:0). Töötas klubitreenerina Hispaanias, Peruus ja Ecuadoris, 1980. aastatel oli mõnda aega ka Uruguay koondise peatreener. Toimetati 10. veebruaril 2004 südameprobleemide tõttu haiglasse ja suri tosin päeva hiljem.
»»» 1921 Angelica Adelstein-Rozeanu, Rumeenia lauatennisist (Haifa, Iisrael - sünd. 15.10.1921 Bukarest). Lauatenniseajaloo edukamaid naisi, 17-kordne maailmameister, 12 hõbedat ja pronksi. Üksikmängus võitis kulla kuus korda järjest 1950-1955, naispaarismängus 1953-1955 ja segapaarismängus 1951-1953. 12-aastaselt võitis Rumeenia karika, 15-selt tuli Rumeenia meistriks. Võitis Rumeenia meistritiitli 1936-1957, vahele jäid vaid sõja-aastad (1940-1945). Oli 1950-1960 Rumeenia lauatenniseliidu president, 1960 emigreerus tagakiusamise eest Iisraeli, kus tuli 1960-1962 samuti riigi meistriks. Haifa linna aukodanik 2001, Juudi spordi Kuulsuse hallis 1981.
««« 2007 Dennis Wayne Johnson, USA korvpallur (Austin, Texas – sünd. 18.09.1954 San Pedro, California). Mängis NBA-s 1976-1990, drafti 29. valik 1976 (Seattle SuperSonics). Klubid: SuperSonics (1976-1980), Phoenix Suns (1980-1983) ja Boston Celtics (1983-1990). NBA meister 1979 ja finaalseeria MVP. Hooaja esimeses viisikus 1981 ja teises 1980. Valiti 6 korda hooaja kaitsemeeskonna esimesse viisikusse. Suri südameataki tagajärjel.
SÜNDMUSED
¤ 1888 demonstreeris šotlane John Reid Yonkersis (New York) ameeriklastele esimest korda golfimängu.
¤ 1931 võitis Eesti jääpallimeeskond kodus sulajääl Läti 8:1.
¤ 1931 jäi Eesti meister Aleksander Mitt Helsingis peetud kiiruisutamise MM-võistlustel 20-ndaks ehk viimaseks. Parima tulemuse saavutas ta 500 meetris, kus oli 48,0-ga 14. kohal. Mitmevõistluse kulla võitis soomlane Clas Thunberg.
¤ 1938 andis kindral Johan Laidoner Eesti Vabariigi 20. aastapäeva vastuvõtul 19 Eesti laskesportlasele üle kuldkäekellad.
¤ 1948 lõppesid N Liidu meistrivõistlused jäähoki, kus Tallinna Dünamo saavutas kaheksanda koha.
¤ 1952 võidutsesid taliolümpial Oslos neljabobil rasked mehed Andreas Ostler, Friedrich Kuhn, Lorenz Nieberl ja Franz Kemser, kelle kogukaal ilma kelguta oli 474 kilogrammi. Pärast mänge võttis rahvusvaheline alaliit FIBT vastu otsuse, mille kohaselt suurimaks lubatud kogukaaluks koos kelguga võib olla 630 kilo.
¤ 1956 peeti Suurbritannias esimene jalgpallimäng kunstvalguses. Kohtusid Portsmouth ja Newcastle United.
¤ 1958 püstitas Austraalia ujuja Jon Konrads kahe päevaga 6 maailmarekordit.
¤ 1959 võitis Lee Petty esimese sportautode võidusõidu Daytona 500.
¤ 1960 saavutas Squaw Valleys kiirlaskumises kuldmedali prantslane Jean Vuarnet. Ta oli esimene, kes kasutas mäesuusatamises metallist suuski ja oli ka esimesi nn munastiilis laskujaid.
¤ 1960 tuli Squaw Valleys kahevõistluses olümpiavõitjaks sakslane Georg Thoma. Favoriit Tormod Knutsen Norrast oli teine.
¤ 1962 Wilt Chamberlainil oli kasutada 34 vabaviset. NBA rekord.
¤ 1964 lõppesid Ants Antsoni lootused kõrgele kohale mitmevõistluse MM-võistlustel Helsingis kukkumisega avaalal 500 meetris. Antson võitis siiski kulla 5000 meetris ja hõbeda 10 000 meetris.
¤ 1976 sai Ants Nisu Uljanovskis peetud kreeka-rooma maadluse N Liidu meistrivõistlustel II keskkaalus kuldmedali.
¤ 1979 tõukas Heino Sild Vorošilovgradis kuuli 19.87. Tulemus on siiani Eesti siserekord.
¤ 1976 saavutasid Liivi Erm ja Valentina Makarova Pariisis toimunud EM-il õhkrelvadest laskmises N Liidu õhupüssinaiskonnas hõbemedali.
¤ 1980 alistas USA jäähokikoondis Lake Placidi olümpial finaalturniiri teises voorus tiitlikaitsja N Liidu 4:3 ning sillutas endale tee kullavõidule.
¤ 1980 tuli 4 x 7,5 km laskesuusatamises olümpiavõitjaks N Liit. Ala oli kavas 1968. aastast ja iga kord oli kuldmedali võitnud meeskonnas ka Aleksandr Tihhonov. Lisaks neljale teatesõidukullale sai Tihhonov 1968 Grenoble'is hõbeda 20 km distantsil.
¤ 1981 oli Tallinna-Keila suusamatkal 18 950 osalejat.
¤ 1982 võitsid rahvusvahelise epeeturniiri Tallinna Mõõk prantslane Olivier Lenglet ja Ungari
meeskond.
¤ 1983 said Tallinna Mõõga epeeturniiril esikohad Aleksandr Možajev ja N Liidu koondis. Toomas Hint oli neljas nagu ka Eesti meeskond.
¤ 1983 tuli Aivi Liiv Moskvas peetud N Liidu esivõistlustel võitjaks 200 m kompleksujumises.
¤ 1983 püstitas Vladimir Salnikov (N Liit) Moskvas maailmarekordi 1500 m vabaujumises ajaga
14.54,76.
¤ 1984 said vennad Anton ja Peter Štastny NHL-i kohtumises Vancouveri Canucksi eest mängides mõlemad kirja 8 punkti.
¤ 1987 lõppesid Oberstdorfis suusatamise MM-võistlused. Kahevõistluses kuulus N Liidu koondisse ning sai meeskonnavõistluses koos Sergei Tšervjakovi ja Andrei Dundukoviga pronksi. Individuaalvõistlusel oli Levandi hüpete järel 22. kohal, kuid suusarajal sõitis välja päeva teise aja ning lõpetas viiendana. Maailmameistriks tuli norralane Torbjørn Løkken. MM-i edukaim riik oli Norra 10 (2+4+4) medaliga, rootslased saavutasid kolm MM-kulda.
¤ 1988 võitis Calgarys esimest korda olümpiakavas olnud naiste supersuurslaalomi austerlanna
Sigrid Wolf.
¤ 1992 võidutses Albertville'is 50 km suusatamises norralane Bjørn Dæhlie. Tuhmimad aurahad said itaallased Maurilio de Zolt ja Giorgio Vanzetta.
¤ 1992 peeti Albertville'is näidisalana kavas olnud sööstlaskumise viimased sõidud. Võitjad Tarja Mulari (Soome) ja Michael Prufer (Prantsusmaa) püstitasid mõlemad maailmarekordi. Eesti esindaja Aare Tamme oli kolmekümnes.
¤ 1992 kuulus Alberville'is iluuisutamise naiste üksiksõidus kuldmedal Kristi Yamaguchile (USA). Teine oli jaapanlanna Midori Ito ja kolmas võitja kaasmaalane Nancy Kerrigan.
¤ 1994 saavutas Lillehammeris meeste 4 x 10 km teatesuusatamises suurvõidu Itaalia. Teine oli Norra ja kolmas Soome. Itaalia meeskonna liige Maurilio de Zolt oli juba 43 aasta 150 päeva vanune. Eesti meeskond lõpetas 11. kohaga.
¤ 1994 võitis Lillehammeris meeskondlikud suusahüpped Saksamaa, Jaapani ja Austria ees.
¤ 1997 võitis Tallinnas peetud Balti matši sisekergejõustikus Läti 196 punktiga. Eesti kogus 174 ja Leedu 152 punkti.
¤ 1998 lõppesid Naganos XVIII taliolümpiamängud. Mängude edukamad sportlased olid kolme kuldmedaliga Larissa Lazutina ja Bjørn Dæhlie. Suurima medalikoormaga lahkus Jaapanist Saksamaa.
¤ 1998 krooniti Nagano mängude viimasel päeval 50 km distantsil suusakuningaks norralane Bjørn Dæhlie. Võidetud kuldmedal tõstis tema olümpiavõitude arvu juba kaheksani ja -medalite arvu 12-ni. Dæhlie'le järgnes rootslane Niklas Jonsson, üllatuspronksi võttis austerlane Christian Hoffmann. Ainsa eestlasena suusamaratonile startinud Meelis Aasmäe jättis sõidu pooleli.
¤ 1998 kohtusid meeste jäähoki finaalis Venemaa ja Tšehhimaa. Kinnises mängus võtsid tšehhid Petr Svoboda väravast magusa 1:0 võidu.
¤ 1998 tegi Eesti meeskond Prantsusmaal puhta töö seitsme tugevama epeeriigi jõuproovil. Eestlased võitsid meeskonnaturniiri, individuaalselt kuulus Kaido Kaabermale ja Andrus Kajakule kaksikvõit.
¤ 1998 võitis Lauri Aus Prantsusmaal 200 km pikkuse Classic Haribo. Kolmanda koha sai
Jaan Kirsipuu.
¤ 1999 jõudis Jaak Mae esimest korda suusatamise MM-võistlustel esikümnesse, kui sai jälitussõidu esimesel poolel 10 km klassikasõidus seitsmenda koha. Päeva kiireimast, soomlasest Mika Myllyläst pääses ta järgmisel päeval rajale 29,3 sekundit hiljem.
¤ 2002 kirjutas Salt Lake Citys kirjutas olümpiaajalugu Janica Kostelić. Horvaatia mäesuusaäss võitis kahevõistluse ja slaalomi järel ka suurslaalomi ning kui lisada veel hõbe ülisuurslaalomist, siis pole ükski mäesuusataja varem ühtedelt mängudelt nii palju aurahasid saanud.
¤ 2002 sai Salt Lake Citys kolmanda kulla ka Samppa Lajunen, kes seekord oli kiireim kahevõistluse sprindis. 22-aastane soomlane jättis muud medalid sakslasele Ronny Ackermannile ja Felix Gottwaldile. Austerlane teenis neilt mängudelt oma kolmanda pronksi.
¤ 2002 alistas Salt Lake Citys Hollandi kiiruisutaja Jochem Uytdehaage esimesena maailmas 10 000 m distantsil 13 minuti piiri, saades võiduajaks 12.58,92. Tiitlikaitsja Gianni Romme pidi leppima hõbemedaliga.
¤ 2003 sai Kristina Šmigunist päev enne oma 26. sünnipäeva maailmameister. Val di Fiemmes oli kavas 5+5 km suusavahetusega sõit ning tänu võimsale lõpuspurdile võitis võistluse eestlanna. Evi Sachenbacher-Stehle ja Olga Zavjalova jäid maha 0,6 sekundiga.
¤ 2006 võitis Anja Pärson lõpuks ka olümpiakulla, kui oli Torinos parim slaalomis. Enne seda oli ta saanud neli muud medalit. Järgnesid austerlannad Nicole Hosp ja Marlies Schild.
¤ 2006 andis Torino olümpia suusasprint naiste seas ootamatu võitja, kui esimesena lõpetas Chandra Crawford Kanadast. Teine oli sakslanna Claudia Künzel ja kolmas venelanna Aljona Sidko. Meestest olid kolm paremat Björn Lind, prantslane Roddy Darragon ja teine rootslane Thobias Fredriksson.
¤ 2006 alistas Venemaa hokikoondis Torino olümpiaturniiri veerandfinaalis Kanada 2:0. Venelaste vastaseks poolfinaalis sai Soome, kes oli USA-st parem 4:3. Tšehhimaa võitis Slovakkia 3:1 ning sai vastaseks Rootsi, kes oli 6:2 üle Šveitsist.
¤ 2006 said Torinos lumelauasõidu paralleelslaalomis kaksikvõidu vennad Philipp Schoch ja Simon Schoch Šveitsist.
¤ 2006 sai Kanada kaksikvõidu Torino olümpia uisuhallis, kui naiste 1500 m distantsil olid kaks kiiremat Cindy Klassen ja Kristina Groves.
¤ 2007 tulid norralased Jens Arne Svartedal ja Astrid Jacobsen esimesteks murdmaasuusatamise maailmameistriteks sisehallis ja õhtupimeduses. MM-võistlustel Jaapanis Sapporos algas ja lõppes sprindivõitlus katuse all.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS,
Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, internet
