SÜNNIPÄEV

»»» 1875 Norman Gilbert Pritchard
(ka Norman Trevor), India päritolu kergejõustiklane ja filminäitleja (Kolkata – surn. 31.10.1929 Los Angeles). Olümpiahõbe 1900 Pariisis 200 m tõkkejooksus (püstitas eeljooksus MR-i) ja 200 m jooksus. Jõudis finaali ka 110 m tõkkejooksus, kuid ei lõpetanud, osales ka 60 ja 100 m jooksus. Esimene India sportlane, kes osales olümpiamängudel ja esimene Aasia sportlane, kes võitis medali. Päritolult britt, asus 1905. aastal alaliselt Inglismaale elama. Oli 1900-1902 India jalgpalliliidu sekretär, lõi juulis 1897 India jalgpalliajaloo esimese kübaratriki. 1920. aastatel siirdus USA-sse, kui sai osi tummfilmides Norman Trevori nime all. Tuntumad filmid "Beau Geste" (1926), "Dancing Mothers" (1926), "Tonight at Twelve" (1929). Tegi kaasa ka Broadway show'des.

»»» 1892 Albert Richard "Abel" Kiviat
, USA kergejõustiklane (New York, New York – surn. 24.08.1991 Lakehurst, New Jersey). Olümpiavõitja 1912 Stockholmis 3000 m meeskonnaarvestuses ja -hõbe 1500 m jooksus Arnold Jacksoni järel. Osales ka pesapallurite näidismängus. Püstitas 1912. aasta juunis Cambridge'is (Massachusetts) MR-i 1500 m jooksus 3.55,8-ga. Isiklik rekord miilijooksus 4.15,6 (1912).

»»» 1910 William Lawson Little, Jr., USA golfar (Newport, Rhode Island – surn. 01.02.1968 Monterey, California). Üks golfiajaloo edukamaid amatööre, võitis nii Briti kui USA amatööride meistrivõistlused (loeti majoriteks) nii 1934 kui 1935. James E. Sullivani auhind 1935. Aprillis 1936 siirdus profiks ja võitis kaheksa PGA Touri turniiri, sealhulgas ka US Openi 1940. Lawsoni golfikotis oli rajal kaasas kokku 26 erinevat keppi ning see oli ajendiks, miks USA golfiliit kehtestas 1938. aastal kaasas olevate keppide limiidiks 14. Golfi Kuulsuse hallis alates 1980. aastast.

»»» 1916 söör Leonard Hutton, Suurbritannia kriketimängija (Fulneck, Yorkshire – surn. 06.09.1990 Kingston upon Thames, Surrey). Inglise koondise kapten ja profikoondise esimene kapten pärast II maailmasõda. Eksmaailmarekordimees. Sai 1956. aastal oma spordisaavutuste eest sööri tiitli.

»»» 1916 Ernst Wilimowski, Poola päritolu Saksamaa jalgpallur (Katowice – surn. 30.08.1997 Karlsruhe). Pärit Preisi Sileesiast, 1922. aastast Poola kodanik. Mängis enne II maailmasõda 1934-1939 Poola koondises 22 mängu ja lõi 21 väravat. Osales 1938. aasta MM-il. Esimene mängija, kes lõi MM-võistluste mängus neli väravat. Mängis Katowice Pogońi eest ka jäähokit. Sõja alguses võttis Saksa kodakondsuse ja töötas politseinikuna, 1940 asus elama Chemnitzi. Debüteeris Saksamaa koondises 1. juunil 1941 mängus Rumeeniaga. Kokku pidas Saksamaa koondises 8 mängu ja lõi 13 väravat. Lõpetas mängijana alles 1959, kui oli juba 43-aastane.

»»» 1935 György Kárpáti, Ungari veepallur (Budapest). Olümpiavõitja 1952 Helsingis, 56 Melbourne'is ja 1964 Tokyos ning -pronks 1960 Roomas. Euroopa meister 1954, 1958 ja 1962. Pidas Ungari koondises 165 mängu. Ungari meister Budapesti Ferencvárose koosseisus 1956, 1962, 1963, 1965 ja 1968. Ujumisspordi Kuulsuse hallis 1982. Pilt 1

»»» 1940 Wilma Glodean Rudolph, USA kergejõustiklane (St. Bethlehem Tennessee – surn. 12.11.1994 Brentwood, Tennessee). Olümpiavõitja 1960 Roomas 100 m, 200 m ja 4 x 100 m teatejooksus ning -pronks 1956 Melbourne'is  x 100 m teatejooksus. Esimene USA naissportlane, kes võitis ühtedelt mängudelt kergejõustikus kolm kulda. Loobus tippspordist 1962 pärast USA - N Liidu maavõistlust. Hüüdnimi The Tennessee Tornado, itaallased kutsusid teda La Gazzella Nera (Must Gasell), prantslased La Perle Noire (Must Pärl). Juulis 1994 avastasid arstid tal aju- ja kõrivähi ning sama aasta novembris 54-aastane Rudolph suri. Pilt 2

»»» 1951 Michèle Mouton, Prantsusmaa autovõidusõitja (Grasse). Maailma kõigi aegade edukaim naisrallisõitja. Osales 1974-1986 autoralli MM-sarjas kokku 50 etapil, võitis neist 4 (San Remo 1981, Portugal, Akropolis ja Brasiilia 1982), lõpetas 9 korda esikolmikus ja võitis 160 kiiruskatset. MM-sarjas 1982 teine koht sakslase Walter Röhrli järel. Meeskonnad FIAT ja Audi. Oli 1988 üks Henri Toivoneni mälestuseks peetud Race of Champions võistluse korraldajaid. 1975 tegi kaasa le Mans'i 24 tunni sõidus vaid naistest koostatud tiimis. Lõpetas 2000. aastal teise kohaga Londoni - Sydney maratonralli koos kaardilugeja Francis Tuthilliga. Pilt 3

»»» 1953 Filbert Bayi, Tansaania kergejõustiklane (Arusha). Olümpiahõbe 1980 Moskvas 3000 m takistusjooksus Bronislaw Malinowski järel. Aafrika mängude võitja 1973 Lagoses ja 1978 Alžiiris 1500 m jooksus. Rahvaste Ühenduse mängude võitja 1974 Christchurchis 1500 m jooksus MR-i 3.32,16-ga. Ületas 1975 ka kaheksa aastat Jim Ryuni nimele kuulunud miilijooksu MR-i, saades 17. mail Kingstonis ajaks 3.51,0. Selle jooksis sama aasta 12. augustil üle John Walker 3.49,4-ga. Pärast karjääri lõppu lõi oma heategevusfondi, mille eesmärgiks on uute spordiannete leidmine, samuti õpetada noori hoiduma nakatumast HIV-sse ja AIDS-i.

»»» 1953 Nikolai Bažukov, N Liidu murdmaasuusataja (Troitsko-Petšorsk, Komi). Olümpiavõitja 1976 Innsbruckis 15 km ja 1980 Lake Placidis 4 x 10 km teatesõidus ning -pronks Innsbruckis teatesõidus. Lahti MM-il 1978 oli nii 15 km kui 50 km distantsil üheksas. Kuulus armee spordiklubisse. Mitmekordne N Liidu meister.

»»» 1955 Jean Amadou Tigana, Prantsusmaa jalgpallur, poolkaitsja (Bamako, Mali). Mängis Prantsusmaa koondises 1980-1988 kokku 52 mängu ja lõi 1 värava. MM-võistlustel 1982 neljas ja 1986 kolmas koht, Euroopa meister 1984. Klubid: Sporting Toulon Var (1975–1978), Olympique Lyonnais (1978–1981), Girondins de Bordeaux (1981–19899 ja Olympique Marseille (1989–1991). Alates 1993. aastast töötanud treenerina, klubid Olympique Lyonnais (1993–1995), AS Monaco (1995–1999), Fulham (2000–2003) ja Istanbuli Beşiktaş (2005–2007). Pärast Türgis töötamist võttis aja maha, elab koos abikaasa ja kolme lapsega Salzburgis.

»»» 1966 Oliver-Sven Buder, Saksamaa kergejõustiklane (Erlabrunn, Saksimaa). MM-võistluste hõbe 1997 Ateenas ja 1999 Sevillas ning EM-võistluste hõbe 1990 Splitis ja 1998 Budapestis kuulitõukes. Juunioride EM-kuld 1985. Olümpial jäi parimaks 7. koht 1996 Atlantas. Klubid Karl-Marx-Stadt SC (esindas kuni 1990. aastani SDV-d), TV Wattenscheid ja MTV Ingolstadt. Pikkus 200 cm, kaal 125 kg. Lõpetas karjääri 2003. aastal vigastuse tõttu.

»»» 1969 Maria Fernanda Moreira Ribeiro, Portugali kergejõustiklane (Penafiel). Olümpiavõitja 1996 Atlantas ja -pronks 2000 Sydneys 10 000 m jooksus. Osalenud viiel olümpial (1988-2004) järjest. MM-võistluste kuld 1995 Göteborgis 10 000 m ja hõbe 5000 m, 1997 Ateenas samadel distantsidel vastavalt hõbe ja pronks. Sise-MM-i pronks 1997 Pariisis 3000 m, sise-EM-i kuld 1994 Pariisis ja 1996 Stockholmis ning hõbe 1998 Valencias 3000 m. Isiklikud rekordid 5000 meetris 14.36,45 (1995) ja 10 000 meetris 30.22,88 (2000).

»»» 1972 Maria Grozdeva, Bulgaaria laskur (Sofia). Olümpiavõitja 2000 Sydneys ja 2004 Ateenas väikepüstoliharjutuses (25 m), -pronks 1992 Barcelonas, 1996 Atlantas ja 2004 Ateenas õhupüstoliharjutuses (10 m). Väikepüstoliharjutuses MR-i omanik nii põhivõistluses (590 silma) kui ka finaalis (796,7 silma). Võitnud hulgaliselt medaleid ka MM- ja MK-võistlustelt. 

»»» 1972 Zinédine Yazid Zidane, Prantsusmaa jalgpallur, poolkaitsja (Marseille). Mängis Prantsusmaa koondises 1991-2006 kokku 108 mängu ja lõi 31 väravat. Maailmameister 1998, hõbe 2006, finaalturniiril 2002 sai vigastuse tõttu platsile alles kolmandas alagrupimängus. Euroopa meister 2000, Confederations Cupi võitja 2001, 2003. Klubid: AS Cannes (1988–1992), Girondins Bordeaux (1992–1996), Torino Juventus (1996–2001) ja Madridi Real (2001–2006). UEFA Meistrite liiga võitja 2002, UEFA superkarikas 1996 ja 2002, UEFA Intertoto Cupi parim 1995, Intercontinental Cupi võitja 1996 ja 2002. Itaalia meister 1997 ja 1998, Hispaania meister 2003. FIFA aasta mängija 1998, 2000, 2003, Euroopa parim 1998. Prantsusmaa parim jalgpallur 1998, 2002. MM-võistluste parim mängija (Kuldpall) 2006. Prantsuse ja Alžeeria kodakondsus, Auleegioni kavaler 1998. Hüüdnimi Zizou. Alates 2009. aastast Madridi Reali presidendi nõunik.

  1    2    3    4

»»» 1975 Tatjana Lõssenko
, N Liidu/Ukraina riistvõimleja (Herson, Ukraina). Olümpiavõitja 1992 Barcelonas naiskonnavõistluses ja poomil ning -pronks toenghüppes. MM-võistlustel 1991 Indianapolises kuld naiskonnavõistluses ning pronks 1992 Pariisis vabaharjutuses ja 1993 Birminghamis ind. mitmevõistluses. EM-i hõbe 1992 Nantes'is rööbaspuudel.

»»» 1975 Christine "Chris" Diane Witty, USA kiiruisutaja (West Allis, Wisconsin). Olümpiavõitja 2002 Salt Lake Citys 1000 m, -hõbe 1998 Naganos 1000 m ja 500 m. Üksikalade MM-il kuld 1998, hõbe 1996 ja pronks 2000, kõik 1000 m. Sprindi mitmevõistluse maailmameister 1996, hõbe 1997 ja 1998 ning pronks 2000. Võistles 2000 ka suveolümpial, kui sai Sydneys 500 m paigaltstardist sõidus viienda koha. Witty oli üheksas ameeriklane, kes võistelnud nii tali- kui suvemängudel. Kandis Torino olümpial 2006 USA koondise lippu. Pilt 4

»»» 1976 Patrick Donalé Vieira, Prantsusmaa jalgpallur, poolkaitsja (Dakar, Senegal). Mänginud Prantsusmaa koondises alates 1997. aastast 106 mängu ja löönud 6 väravat. Maailmameister 1998, Euroopa meister 2000. Klubid: AS Cannes (1993–1995), AC Milan (1995–1996), Londoni Arsenal (1996–2005), Torino Juventus (2005–2006) ja Milano Internazionale (2006–). Inglismaa meister 1998, 2002, 2004, FA Cupi võitja 1998, 2002, 2003, 2005, FA Community Shield 1998, 1999, 2002. Itaalia meister 2007, 2008, 2009, Itaalia superkarikas 2006. Prantsusmaa parim jalgpallur 2001. Lahkus Senegalist koos perega 8-aastaselt ja pöördus esimest korda tagasi alles 2003.

»»» 1976 Paola Suarez
, Argentina tennisist (Pergamino, Buenos Aires). Mängis elukutselisena 1991-2007, võitis üksikmängus 4 WTA turniiri ja paarismängus 39 turniiri. Maailma edetabelis kõrgeim koht üksikmängus üheksas (7. juuni 2004) ja paarismängus esimene (9. september 2002). Olümpiapronks 2004 Ateenas paarismängus koos Patricia Tarabiniga. Üksikmängus French Openi poolfinalist 2004, US Openil 2003 ja Wimbledonis 2004 veerandfinaalis, Australian Openil 2001 neljandas ringis. Paarismängu 39 tiitlist 32 on võitnud koos hispaanlanna Virginia Ruano Pascualiga. Võitis naispaarismängus 8 suure slämmi turniiri ja mängis veel 6 korda finaalis. French Openi võitja 2001, 2002, 2004, 2005, US Openil 2002, 2003, 2004 ning Australian Openi 2004. Mängis Wimbledonis finaalis 2002, 2003 ja 2006, kuid alati kaotas. Segapaarismängus jõudis French Openil 2000 ja Australian Openil 2002 finaali. Teatas karjääri lõpetamisest 1. septembril 2007 US Openil. Teenis auhinnaraha 4 837 968 dollarit.

»»» 1980 Francesca Schiavone, Itaalia tennisist (Milano). Mänginud elukutselisena 1998. aastast, võitnud üksikmängus 1 (8 korda finaalis kaotaja) ja paarismängus 6 turniiri. Kõrgeim koht maailma edetabelis üksikmängus 11. (30. jaanuar 2006) ja paarismängus 8. (12. veebruar 2007). Üksikmängus French Openi veerandfinalist 2001 ja US Openil 2003, Australian Openil 2006 neljas ja Wimbledonis kolmas ring 2003. Paarismängus jõudis French Openil 2008 koos Casey Dellacquaga finaali. Fed Cupi võitja 2006.

»»» 1987 Alessia Filippi, Itaalia ujuja (Rooma). Olümpiahõbe 2008 Pekingis 800 m vabaujumises. Lühiraja-MM-i hõbe 2006 Shanghais 400 m kompleksujumises. Pika raja EM-il 2006 Budapestis ja 2008 Eindhovenis kuld 400 m kompleksujumises ja Eindhovenis ka 800 m vabaujumises, pronks Budapestis 200 m kompleksis ja Eindhovenis 4 x 200 m vabalt teateujumises. Esimene Itaalia naisujuja, kes tiitlivõistlustelt kulla saanud. Isiklikud rekordid (50 m basseinis): 200 m kompleksi - 2.13,08 (2007), 400 m kompleksi - 4.34,34 (2008), 100 m selili - 1.01,52 (2006), 200 m selili - 2.08,44 (2009), 400 m vabalt - 4.07,15 (2009), 800 m vabalt - 8.20,23 (2008). Püstitas 12. detsembril 2008 lühiraja EM-il Rijekas MR-i 800 m vabaujumises 8.04,53.

SURMAPÄEV

««« 1951 Victor Louis Johnson
, Suurbritannia jalgrattur (Sutton Coldfield – sünd. 10.05.1883 Aston Manor, Warwickshire). Olümpiavõitja 1908 Londonis trekil ühe ringi (660 jardi) sõidus. Osales ka sprindifinaalis, kuid et keegi ei mahtunud ajalimiit, tulemused tühistati. Elukutselt oli puusepp, isa John T. Johnson jalgrataste valmistaja.

««« 1969 Volmari "Vomma" Fritijof Iso-Hollo
, Soome kergejõustiklane (Heinola – sünd. 01.05.1907 Ylöjärvi). Olümpiavõitja 1932 Los Angeleses ja 1936 Berliinis 3000 m takistusjooksus, -hõbe Los Angeleses ja -pronks Berliinis 10 000 m jooksus. Üks viimaseid Lendavaid Soomlasi. Noorena tegeles suusatamise, võimlemise ja poksiga, jooksuharrastus hakkas külge armeeteenistuses. Jooksis erinevaid distantse 400 meetrist maratonini. Los Angeleses oli ta püstitamas maailmarekordit, kuid kohtunikud läksid ringide lugemisega segamini ning soomlane jooksis ühe ringi rohkem ehk 3460 meetrit. Püstitas takistusjooksu MR-i 1933 Lahtis 9.09,4-ga. Berliini olümpiafinaalis parandas rekordit veelgi (9.03,8). Pärast olümpiat haigestus reumasse, kuid võistles viimast korda 1945. aastal.

««« 1982 Maria "Marie" Johanna Philipsen-Braun, Hollandi ujuja (Gouda – sünd. 22.06.1911 Rotterdam). Olümpiavõitja 1928 Amsterdamis 100 m selili ja -hõbe 400 m vabaujumises. Ujumise Kuulsuse hallis 1980. Suri üks päev pärast oma 71. sünnipäeva.

««« 1995 Anatoli Tarassov, N Liidu jäähokimängija ja -treener (Moskva – sünd. 10.12.1918 Moskva). Mängijana klubid VVS MVO (1946—1947) ja CDKA/CDSA (1947—1953). N Liidu meister 1948—1950, viskas 100 mängus kokku 106 väravat. Oli 1946—1947 ühtlasi ka VVS MVO treener ning 1947-1975 Moskva armeeklubi peatreener. Tema hoolealused tulid N Liidu meistriks 18 korda. Oli N Liidu koondise peatreener 1958—1960 ja 1962—1972. Olümpiavõitja 1964, 1968, 1972, maailmameister 1963-1971, Euroopa meister 1958—1960 ja 1963—1970. 1975 juhendas ka CSKA jalgpallimeeskonda. Tema eestvõttel hakati korraldama noorteturniiri Kuldne litter. Tütar Tatjana Tarassova on tunnustatud iluuisutamistreener.

SÜNDMUSED

¤ 1894
asutati Pierre de Coubertin eestvõttel Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Sorbonne'is peetud koosolekul võeti vastu ka olümpiaharta. Selle sündmuse auks tähistatakse 23. juunit ka rahvusvahelise olümpiapäevana.
¤ 1897 algas Londonis esimene naiste rahvusvaheline maleturniir.
¤ 1917 võitis Molla Mallory USA tennisemeistrivõistluste naisüksikmängu finaalis Marion Vanderhoefi 4:6, 6:0, 6:2.
¤ 1922 lõppes golfi 57. British Open Royal St. George'i radadel Walter Hagen võiduga. Lööke sooritas võitja 300.
¤ 1925 vallutas kuueliikmeline ekspeditsioon esimest korda Kanada kõrgeima tipu, 5959 m kõrguse Mount Logani.
¤ 1941 hukati Tallinnas Eesti Laskurliidu president Otto Sternbeck (sünd. 24.12.1871).
¤ 1963 võitis golfi 63. US Openi Julius Boros 293 löögiga.
¤ 1968 võitis šoti võidusõitja Jackie Stewart (Matra-Ford Cosworth) oma karjääri kolmanda GP, võites F1 autode Hollandi GP Zandvoorti rajal. Võitjale järgnesid prantslane Jean-Pierre Beltoise (Matra) ja mehhiklane Pedro Rodriguez.
¤ 1969 alistas Joe Frazier profipoksi raskekaalu tiitlimatšis Jerry Quarry 8. raundis tehnilise nokaudiga.
¤ 1975 võitis golfi 75. US Openi Medinah' radadel (Illinois) Lou Graham 287 löögiga.
¤ 1984 oli Michael Jordan NBA drafti kolmas valik. Valijaks teadagi Chicago Bulls.
¤ 1987 püstitas Sergei Bubka Prahas maailmarekordi teivashüppes, ületades 6.03.
¤ 1991 mängiti viimast korda välja N Liidu jalgpallikarikas. Moskva Lužniki staadionil kohtusid kaks pealinna klubi. CSKA oli Torpeedost parem 3:2.
¤ 2004 kaotas Saksamaa jalgpallikoondis Euro 2004 finaalturniiri viimases alagrupimängus Tšehhimaale 1:2 ning ei pääsenud veerandfinaali. Päev hiljem astus koondise peatreener Rudi Völler oma ametist tagasi.
¤ 2007 võitis Hispaania jalgpallikarika Sevilla, alistades finaalis Frédéric Kanouté väravast Getafe 1:0.

Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet

Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet