Kes tõkkesprinteritest võitis esimesena oma lemmikala kahel olümpial? Kes valiti Saksa DV parimaks sportlaseks üheksa aastat järjest? Kes maoori päritolu mängijatest on võitnud ühe neljast golfi suurturniirist? Mitu etapivõitu on MK-sarjas kogunud Kristina Šmigun? Kes on jalgpalli MM-võistluste finaalturniiride ajaloos peatreenerina kogunud kõige rohkem mänge(25) ja võite (16). Kes lõi Hispaania meistriliigas 277 mängus 251 väravat?

SÜNNIPÄEV

»»» 1914 Theofiel "Theo" Middelkamp, Hollandi jalgrattur (Nieuw-Namen – surn. 02.05.2005 Kieldrecht). Maailmameister maantee grupisõidus 1947 Reimsis, hõbe 1950 Moorsledes ja pronks 1936 Bernis. Pärit üheksalapselisest perest. Noorena tahtis saada jalgpalluriks, kuid mõistis siis, et rattaspordis on võimalik paremini teenida (jalgpall polnud tollal Hollandis veel profisport). Võitis 1936 esimese hollandlasena etapi Tour de France'il, kui oli parim mägisel trassil Aix-les-Bains - Grenoble. 1938 võitis veel teisegi etapi (Bayonne-Pau), kuid et ta teenis kogu Touriga vaid 5000 franki, otsustas ta suurtuuril enam mitte kunagi startida, öeldes: "Ma ei saa elada kuulsusest ja aust." Sõja ajal tegeles salakaubaveoga, jäi vahele ning istus kuid vanglas. Lõpetas karjääri 1951 ja ostis Kieldrechtis õllesaali. Ei rääkinud aastaid ajakirjanikele oma ratturielust, alles kaks aastat enne surma meenutas televisioonis kuulsat 1936. aastast.

»»» 1928 Ralph Lee Earnhardt
, USA autovõidusõitja (Kannapolis, Põhja-Carolina - surn. 26.09.1973 Cabarrus, Põhja-Carolina). Võistles NASCAR Sprint Cup Seriesis 1956-1964 kokku 51 võistlusel ja lõpetas 16 korda esikümnes. 1956 NASCAR-i Sportsman champion. Dale Earnhardti isa, Dale Earnhardt juuniori ja Kerry Earnhardti vanaisa ning Jeffrey Earnhardt vanavanaisa. Suri südameinfarkti tagajärjel oma kodu garaažis autot putitades.

»»» 1931 Gustav-Adolf "Täve" Schur
, Saksamaa/SDV jalgrattur (Heyrothsberge, Magdeburg). Olümpiahõbe 1960 Roomas ja -pronks 1956 Melbourne'is 100 km meeskonnasõidus. Amatööride maailmameister grupisõidus 1958 ja 1959 ning hõbe 1960. Rahutuuri üldvõitja 1955 ja 1959. Kuuekordne SDV meister grupisõidus ja neljakordne mitmepäevasõidus. SDV parim sportlane üheksa aastat järjest (1953-1961). Oli aastatel 1959-1990 SDV parlamendi (Volkskammer) liige, 1998-2002 kuulus sotsiaaldemokraadina ka Saksamaa parlamenti (Bundestag) .

»»» 1933 Lee Quincy Calhoun, USA kergejõustiklane (Laurel, Mississippi – surn. 22.06.1989 Erie, Pennsylvania). Olümpiavõitja 1956 Melbourne'is ja 1960 Roomas 110 m tõkkejooksus. Melbourne'i finaalis parandas oma senist isiklikku rekordit peaaegu sekundiga, võites 13,5-ga. 1958 sai ajutiselt võistluskeelu, sest võttis telemängus Bride and Gloom vastu auhindu. Kordas enne Rooma olümpiat MR-i 13,2, olümpiafinaalis võitis 13,98-ga, edestades kaasmaalast Willie Mayd 0,01 sekundiga. Pärast loobumist töötas treenerina (Gramblingi, Yale'i ja Lääne-Illinoisi ülikool), oli olümpial 1976 USA koondise abitreener.

»»» 1936
Roger Rivière, Prantsusmaa jalgrattur (Saint-Etienne – surn. 01.04.1976 Saint-Galmier). Maailmameister 4000 m ind. jälitussõidus 1957-1959. Püstitas tunnisõidu MR-i 46,923 km (1957) ja 47,346 km (1958), viimane rekord püsis 1967. aastani. Võitis Tour de France'il kokku 5 etappi ja sai 1959 kokkuvõttes neljanda koha. Samal aastal Vuelta a Españal 3 etapivõitu ja kuues koht. Vigastas Touril 1960 kuristikku sõites selgroogu ning jäi elu lõpuni valuvaigistite pantvangiks ning ratastooli. Pidas Saint- Etienne'is restorani Le Vigorelli (velotrekk Milanos, kus ta tunnisõidu rekordid püstitas). Suri 40-aastaselt kõrivähki.

»»» 1939 Josef Feistmantl, Austria kelgutaja (Absam, Tirool). Olümpiavõitja 1964 Innsbruckis ühekelgul. MM-võistlustelt 1959-1971 ühekelgul kokku 5 (1+2+2) medalit, EM-võistlustelt 1954-1967 kahekelgul kokku 3 (1+2+0) medalit. Innsbrucki olümpial 1976 süütasid Feistmantl ja Austria naismäesuusataja Christl Haas koos olümpiatule.

»»» 1949 Anna-Maria Müller, Saksamaa/SDV kelgutaja (Friedrichroda). Olümpiavõitja 1972 Sapporos ühekelgul. Oli 1968 Grenoble'is teine, kuid diskvalifitseeriti, sest oli enne võistlust kelgujalaseid soojendanud. MM-võistlustelt sai 1969 Köngissees hõbeda, EM-võistlustelt 1970 Hammarstrandis kulla ja 1972 Königssees pronksi. Õppis farmatseudiks, töötab Berliinis apteekrina.

»»» 1949 Bruno Saby
, Prantsuse autovõidusõitja (La Tronche, Grenoble). Osales autoralli MM-sarjas 1973-1991 kokku 39 rallil ja võitis neist kaks – Korsika 1986 ja Monte Carlo 1988. Lõpetas 7 korda esikolmikus ja võitis 58 kiiruskatset. Meeskonnad: Renault, Peugeot ja Lancia. Prantsusmaa meister rallis 1981 ja rallikrossis 1978. Pärast MM-võistlustelt tagasitõmbumist osales pikamaarallidel, Dakari ralli võitja 1993 Mitsubishiga. Võitis 2005 Volkswageniga sõites FIA pikamaarallide MM-sarja. Lõpetas võistlusspordi juulis 2008.

»»» 1951 Eddie Dibbs, USA tennisist (Brooklyn, New York). Võitis üksikmängus 1973-1981 kokku 22 turniiri ja jõudis veel 20-l finaali. Paarismängus sai ühe võidu koos Harold Solomoniga. Kõrgeim koht maailma edetabelis viies (1978). Hüüdnimed Dibbs, Dibbies, Dibbles, Invisi-Matt jt.

»»» 1953 Satoru Nakajima, Jaapani autovõidusõitja (Okazaki). Osales F1 autode MM-sarjas 1987-1991, kokku 74 starti, pjedestaalile ei jõudnud, punkte teenis 16 ja ühel GP-l sõitis kiireima ringi. Meeskonnad: Lotus (1987-1989) ja Tyrrell (1990-1991). Esimene GP Brasiilias 1987 ja viimane Austraalias 1991. Jaapani F2 meister 1981, 1982 ja 1984-1986. Jaapani Formula Nippon sarjas (F3000) osaleva meeskonna Nakajima Racing omanik. Poeg Kazuki (s. 1985.) liitus 2006 testisõitjana Williamsi F1 meeskonnaga, debüteeris MM-sarjas 2007 ja võistles 2008 täishooaja.

»»» 1965 Helena Suková, Tšehhi tennisist (Praha). Elukutseline 1981-1998. Olümpiahõbe 1988 Soulis ja 1996 Atlantas naispaarismängus koos Jana Novotnága. Võitis 10 turniiri üksik- ja 73 paarismängus. Kõrgeim koht maailma edetabelis üksikmängus neljas (18. märtsil 1985) ja paarismängus esimene (5. veebruaril 1990). Üksikmängus jõudis suure slämmi turniiridel neli korda finaali (Australian Openil 1984 ja 1989 ning US Openil 1986 ja 1993), kuid kaotas alati. Naispaarismängus 9 tiitlit kõigilt neljalt turniirilt: 4 Wimbledonis (1987, 1989, 1990 ja 1996), 2 US Openil (1985, 1993), Australian Openil (1990, 1992) ja French Openil (1990). Segapaarismängus võitis koos venna Cyriliga French Openi 1991 ning Wimbledoni turniiri 1996 ja 1997, lisaks veel ühe Wimbledonis (1994) ja US Openil (1993) koos Todd Woodridge'iga. Fed Cupi võitjaid 1983, 1984, 1985 ja 1988, esimese Hopman Cupi võitja 1989 koos Miloslav Mečířiga. Teenis auhinnaraha 6 391 245 dollarit.

»»» 1969 Marc Wauters, Belgia jalgrattur (Hasselt). Sõitis elukutselisena 1991-2006, osales 10 korda Tour de France'il, lõpetas 8 korda ja võitis 1 etapi (2001). Belgia meister temposõidus 2002, 2003 ja 2005. Tähtsamad võidud: Pariis-Tours (1999), Tour de Luxembourg (1999) ja GP Eddy Merckx (1999, 2001). Hüüdnimi De Soldaat.

»»» 1969 Michael Shane Campbell, Uus-Meremaa golfar (Hawera). Mänginud elukutselisena alates 1993. aastast. Võitnud 15 turniiri (sh European Touril 8). Majoritel üks esikoht – 2005 US Openil. British Openil 1995 kolmanda koha ja PGA meistrivõistlustel 2005 kuuenda koha jagajaid. The Mastersil pole ühelgi kaheksast osaluskorrast kolmandale ja neljandale päevale pääsenud. HSBC World Match Play Championshipi võitja 2005. Amatööride Eisenhower Trophy võitjaid 1992. Maoori päritolu, mitme põlve tagant ka šoti juurtega.

»»» 1971 Risto Kallaste, Eesti jalgpallur, kaitsja/poolkaitsja (Tallinn). Mänginud Eesti koondises 1992-1996 kokku 36 maavõistlusmängu. Esimene kohtumine 3. juunil 1992 Sloveenia ja viimane 29. mail 1996 Türgi vastu. Klubid: Göteborgi Gunnilse IS (1990-1991), FC Flora (1992-1994), Viborg FF (1995-1996), FC Kuressaare (1999-2001), Nõmme Kalju (2006). Äratas tähelepanu saltosisseviskega.

»»» 1975 Bohdan Ulihrach, Tšehhi tennisist (Kolin). Elukutseline 1993. aastast. Võitnud 3 turniiri (Praha ja Montevideo 1995, Umag 1998), mänginud 6 korda finaalis. Karjääri kõrgeim koht üksikmängu edetabelis 22. (mais 1997). Suure slämmi turniiridel neljas ring Australian Openil ja French Openil 1999. Süüdistati 2003 dopingu tarvitamises, kuid karistada ei saanud.

»»» 1976 Víctor Sánchez del Amo, Hispaania jalgpallur, poolkaitsja (Madrid). Hispaania koondises 2000-2002 kokku 8 mängu. Klubid: Madridi Real (1994-1998), Racing Santander (1998-1999), Deportivo La Coruña (1999-2006), Ateena Panathinaikos (2006-2007) ja Elche CF (2007-2008). UEFA Meistrite liiga võitja 1998, Hispaania meister 2000 ja karikavõitja 2002.

»»» 1977 Kristina Šmigun-Vähi
, Eesti murdmaasuusataja (Tartu). Olümpiavõitja 2006 Torinos  suusavahetusega sõidus (7,5+7,5 km) ja 10 km (k). Maailmameister 2003 Val di Fiemmes suusavahetusega sõidus (5+5 km), hõbe 1999 Ramsaus 15 km, 2003 Val di Fiemmes 10 km ja 15 km ning pronks 1999 Ramsaus 30 km ja 2003 Val di Fiemmes 30 km distantsil. Võitis esimese Eesti murdmaasuusatajana MM-võistlustel medali ja esimese naissportlasena taliolümpialt medali. MK-sarjas 16 etapivõitu (14 distantsil ja 2 sprindis). MK-sarja kokkuvõttes teine koht 2000 ja 2003. Juunioride MM-võistlustelt kullad 1997 Canmore'is 15 km (v) ja 5 km (k), hõbedad 1995 Gällivares 5 km (k) ja 15 km (v) ning 1996 Asiagos 5 km (k) ja 15 km (v). Eesti parim naissportlane 1997, 1999, 2000, 2002-2004 ja 2006. Abiellus 7. juulil 2007 oma pikaaegse mänedžeri Kristjan-Thor Vähiga (07.07.2007), sünnitas 17. juulil 2008 tütre (Victoria Kris).

»»» 1978 Dan Snyder, Kanada jäähokimängija, ründaja (Elmira, Ontario – surn. 05.10.2003 Atlanta, Georgia). Mängis NHL-is 1999-2003 Atlanta Thrashersis. Tegi kaasa 49 kohtumises, viskas 11 väravat ja andis 5 söötu. Suri 5. oktoobril 2003 Atlantas, viis päeva pärast liiklusavariid, kui meeskonnakaaslase Dany Heatley juhitud Ferrari 360 Modena vastu betoonseina sõitis. Snyder sai pea- ja ajuvigastusi ning langes koomasse.

»»» 1981 Gareth Barry, Inglismaa jalgpallur, poolkaitsja (Hastings). Inglismaa koondises alates 2000. aastast 27 mängu ja 1 värav. Noorena mängis Brighton & Hove Albionis, alates 1997. aastast Aston Villas. FA Cupi finalist 2000, Intertoto Cupi võitja 2001, Aston Villa parim mängija 2007.

»»» 1981 Jaakko Tallus, Soome suusakahevõistleja (Lieksa). Olümpiavõitja 2002 Salt Lake Citys meeskonnavõistluses, -hõbe samas tavadistantsil ja -pronks 2006 Torinos meeskonnavõistluses. MM-võistluste kuld 2007 Sapporos ning pronks 2001 Lahtis ja 2003 Val di Fiemmes meeskonnavõistluses. MK-sarjas seitse korda esikolmikus (0+4+3). Juunioride MM-võistlustel hõbe 2001 nii sprindis kui tavavõistluses.

»»» 1983 Ahmed Hossam Hussein Abdelhamid ehk Mido, Egiptuse jalgpallur, ründaja (Kairo). Egiptuse koondises alates 2001. aastast 48 mängu ja 19 väravat. Klubid: El-Zamalek (1999-2000), KAA Gent (2000-2001), Amsterdami Ajax (2001-2003), Celta Vigo (2003, laen), Marseille' Olympique (2003-2004), AS Roma (2004-2006), Tottenham Hotspur (2005-2006, laen, 2006-2007), Middlesbrough (2007-) ja Wigan Athletic (2009-, laen). CAF-i aasta parim noormängija 2002. Belgia liiga parim tõmmunahaline mängija 2001.

SURMAPÄEV

««« 1968 Emil Hirschfeld
, Saksamaa kergejõustiklane (Berliin – sünd. 31.07.1903 Danzig). Olümpiapronks 1928 Amsterdamis kuulitõukes. 1932 Los Angeleses sai kuulitõukes neljanda ja kettaheites 13. koha. Parandas kuulitõukes kaks korda maailmarekordit – 6. mail 1928 Breslaus 15.79 ja 26. augustil Bochumis 16.04.

««« 1996 Helmut Schön
, Saksamaa jalgpallur ja treener (Wiesbaden – sünd. 15.09.1915 Dresden). Saksamaa Liitvabariigi koondise peatreener 1964-1978. Viis sakslased 1974 maailmameistriks, 1966 teiseks ja 1970 kolmandaks ning Euroopa meistriks 1972 ja teiseks 1976. MM-võistluste ajaloos peatreenerina kõige rohkem mänge (25) ja võite (16) finaalturniiridel. Ainus treener, kes võitnud nii MM- kui EM-tiitli. 14 aasta jooksul mängis koondis tema juhendamisel 139 mängu, võites neist 87, viigistades 30 ja kaotades 22. Mängijana Saksamaa koondises 1937-1941 kokku 16 mängu ja 17 väravat. Klubijalgpalli mängis oma sünnilinna meeskonnas Dresdener SC (Saksamaa meister 1943 ja 1943, karikavõitja 1941 ja 1942).

»»» 2000 söör Stanley Matthews, Inglise jalgpallur, poolkaitsja (Stoke-on-Trent  – sünd. 01.02.1915 Hanley, Stoke-on-Trent). Inglismaa koondises 1934-1957 kokku 54 mängu ja 11 väravat. Esimene inglise jalgpallur, kes löödud rüütliks. Valiti 1956 France Footballi ringküsitlusel esimeseks Euroopa aasta jalgpalluriks ja Inglise jalgpalliajakirjanike poolt aasta mängijaks. Inglise jalgpalliajaloo üks paremaid triblajad, täiskarsklase ja taimetoitlasena suutis tipptasemel mängida 50. eluaastani. Nii vanalt pole Inglise meistriliigas keegi ei varem ega hiljem kaasa löönud. Klubid Stoke City (1932-1947, 1961-1965) ja Blackpool (1947-1961). Kokku 701 liigamängu ja 71 väravat. Blackpooliga FA Cupi võitja 1953, Stoke Cityga teise divisjoni meister 1963. Hüüdnimed The Wizard of the Dribble, The Magician.

««« 2006 Telmo Zarraonaindía Montoya
ehk Zarra, Hispaania/Baski jalgpallur, ründaja (Bilbao – sünd. 20.01.1921 Vizcaya, Baskimaa). Hispaania koondisse kuulus aastatel 1945-1951 kokku 20 korda ning lõi ka 20 väravat. 18. veebruaril 1951 lõi 6:3 võidumängus Šveitsi vastu neli väravat. 1950. aasta MM-il lõi võiduvärava Inglismaa vastu ning Hispaania pääses nelja parema sekka. Rohkem hüüdnime Zarra all tuntud ründaja mängis suurema osa oma karjäärist (1940-1955) Bilbao Athleticus. Pidas liigas 277 mängu ja lõi 251 väravat (klubi rekord siiani). Hooajal 1950/1951 tabas märki 38 korda. Hispaania meister 1942, karikavõitja 1942, 1943, 1944 ja 1949. Liiga edukaim väravakütt 1945-1947, 1950, 1951 ja 1953. Lahkus Athleticust 1955 ning mängis seejärel veel ühe hooaja nii SD Indautxu kui Barakaldo CF-i eest. Suri südameinfarkti tagajärjel.

««« 2007 Ephraim "Jock" Dodds, Šoti jalgpallur, ründaja (Lytham St. Annes - sünd. 07.09.1915 Grangemouth). Šotimaa koondises 8 mängu ja 9 väravat. Klubid: Huddersfield Town (1932-1934), Sheffield United (1934-1939), Blackpool (1939-1946), Shamrock Rovers (1946), Everton (1946-1948) ja Lincoln City (1948-1950). Osales 1936 FA Cup finaalis ning oli surres vanim jalgpallur, kes mänginud Wembleyl finaalis.

SÜNDMUSED

¤ 1874
patenteeris Walter Winfield mängu nimega sphairistike, mida tänapäeval tuntakse lauatennisena.
¤ 1900 Oslos tuli kiiruisutamise maailmameistriks norralane Edwin Engelsaas.
¤ 1902 jäi Helsingis toimunud kiiruisutamise MM-il tiitel välja andmata, sest ükski võistleja ei suutnud võita kolme distantsi. 500 m ja 15000 m võitis norralane Rudolf Gundersen, 5000 m ja 10 000 m soomlane Jussi Wiinikainen.
¤ 1906 võitis Tommy Burns Los Angeleses peetud profipoksi raskekaalu tiitlimatšis 20. raundis Marvin Harti ja tõusis uueks tšempioniks. Burns hoidis tiitlit enda käes 1908. aasta detsembrini.
¤ 1911 võisteldi Eesti meistrivõistlustel kiiruisutamises esimest korda 10 000 m distantsil. Võitis Johannes Villemson ajaga 23.46,6. Võistlejatel tuli läbida 80 125-meetrist ringi.
¤ 1936 võitsid Eesti jääpurjetajad Angerburgis peetud EM-võistlustel esikoha kõigis neljas klassis. Lisaks saadi veel üks hõbe- ja pronksmedal. Kolmandat korda tuli Vana Maailma meistriks Etienne Gahlnbäck, kulla said veel Erik Holst, Jörn Scheel ja William von Wiren.
¤ 1941 kaotasid Eesti tennisemängijad Leningradis sealsele võistkonnale 2:11.
¤ 1941 peeti Siguldas Balti matš suusaaladel. Võitis Eesti, järgnesid Läti ja Leedu. Eestlastest olid murdmaadistantsidel võidukad Vello Kaaristo, Evald Särak ja teatemeeskond.
¤ 1941 pidi Kaunases toimuma Balti matš jäähokis, kuid lätlased ei ilmunud kohale. Eesti alistas Leedu 2:0. Mäng peeti spordihallis, mis oli eestlastele esmakordne kogemus.
¤ 1938 nokautis Joe Louis profipoksi raskekaalu tiitlimatši kolmandas raundis Nathan Manni.
¤ 1952 olid olümpia suusarajal esimest korda naised. 10 km distantsil said Holmenkollenis 20 osaleja seas kolmikvõidu soomlannad eesotsas Lydia Widemanniga.
¤ 1952 võitis Soome teatemeeskond Oslo OM-il 4 x 10 km teatesõidu ligi kolme minutiga Norra ees. Soome viimast vahetust sõitis Tapio Mäkelä.
¤ 1957 tuli Moskvas peetud N Liidu maletšempionaadil esmakordselt võitjaks Mihhail Tal. Paul Keres jäi temast maha poole punktiga ja jagas David Bronsteiniga teist-kolmandat kohta.
¤ 1958 jäeti Havannas ära F1 autode GP ja Fidel Castro mässulised võtsid 28 tunniks kinni  maailmameister Juan Manuel Fangio.
¤ 1958 võitsid Eesti kiiruisutajad Riias Lätit 3236,510:3244,380.
¤ 1960 võitis Squaw Valleys oma teise kuldmedali N Liidu kiiruisutaja Lidia Skoblikova.  Võiduala oli 3000 m.
¤ 1960 võitis naiste üksiksõidus kuldmedali Squaw Valley mängudel olümpiavande andnud USA iluuisutaja Carol Heiss.
¤ 1960 võitis meeste 15 km olümpiavõistluse 32-aastane norralane Håkon Brusveen. Kahvatumad  medalid jäid Sixten Jernbergile ja Veikko Hakulinenile.
¤ 1968 sai Wilt Chamberlainist esimene korvpallur NBA-s, kes visanud 25 000 punkti.
¤ 1974 püstitas Vello Jürjo Haapsalu lahel DN-klassis uue N Liidu kiirusrekordi 93,750 km/h.
¤ 1980 võitis Eric Heiden Lake Placidi OM-il oma viienda olümpiakulla. 10 000 m läbis võitmatu jänki uue maailmarekordiga 14.28,13. Heidenist sai esimene sportlane taliolümpiamängude ajaloos, kes võitnud ühtedel mängudel viis kuldmedalit.
¤ 1980 võitis oma teise kulla Lake Placidi mängudel Liechtensteini mäesuusataja Hanni Wenzel. Slaalomis edestas ta sakslannat Christa Kinshoferit 1,41 sekundiga. Varem oli Wenzel võitnud kulla ka suurslaalomis ja Annemarie Moseri järel hõbeda kiirlaskumises.
¤ 1980 päästis soomlaste au Lake Placidi mängudel Jouko Törmänen, võites K-90 mäe hüpped. See kuldmedal jäi soomlastele sellelt olümpialt ainsaks.
¤ 1980 võitis Nikolai Zimjatov esimese N Liidu suusatajana olümpiamängudel meeste 50 km. Venelane oli mängude edukaim suusataja, sest sai kulla ka 30 km distantsil ja teatesõidus. Vaid 15 km sõidus pidi Zimjatov leppima neljanda kohaga.
¤ 1980 püstitas odaviskaja Heino Puuste Sotšis toimunud kergejõustikuvõistlustel 85.94-ga uue  Eesti rekordi.
¤ 1981 võitsid rahvusvahelise epeeturniiri Tallinna Mõõk Volker Fischer (SLV) ja SLV meeskond. Eesti meeskond oli seitsmes.
¤ 1988 võitis Calgary olümpial suure mäe hüpped Matti Nykänen. Hõbeda pälvinud üllatusmees Erik Johnsen (Norra) kaotas soomlasele 16,1 punktiga.
¤ 1988 jättis N Liidu meeskond Calagry olümpial pooleli meeskondliku kahevõistluse hüppevõistluse. Koos Andrei Dundukovi ja Vassili Saviniga kuulus meeskonda ka Allar Levandi.
¤ 1988 sai oma esimese olümpiakulla Calgary mängude kangelanna Yvonne van Gennip, võites 3000 m kiiruisutamise. Neli päeva hiljem sai just olümpiaks imelisse vormi tõusnud hollandlanna esikoha ka 1500 m ja veel päev hiljem 5000 m distantsil.
¤ 1992 lõppesid Albertville'is XVI taliolümpiamängud, millel pärast 56-aastast vaheaega tegi taas kaasa ka Eesti võistkond. Suurima medalisaagi (26) sai Saksamaa, viis suusamedalit teenisid nii Ljubov Jegorova kui ka Jelena Välbe. Albertville'i mängud jäid viimasteks, mis viidi läbi suveolümpiaga ühel aastal.
¤ 1992 lõppes Albertville'i mängude jäähokiturniir Ühendatud Võistkonna võiduga. Finaalis alistas kummalise nimega ühendus Kanada koondise 3:1. Kanadalased said pärast 24-aastast vaheaega jälle olümpiamedali.
¤ 1994 võitis Myriam Bedard (Kanada) Lillhammeris oma teise olümpiakulla, olles kiirem naiste sprindis. Meeste sprindi võitis venelane Sergei Tšepikov.
¤ 1994 võitis Bonnie Blair Hamari uisuhallis naiste 1000 m ning tõusis USA kõigi aegade edukaimaks sportlaseks talimängudel. Blair võitis kokku viis kulda ja ühe pronksi.
¤ 1994 sai sakslane Markus Wasmeier kulla meeste suurslaalomis. Varem oli ta võitnud  supersuurslaalomi.
¤ 1994 püstitas venelanna Olga Kuzenkova Adleris esimese ametliku maailmarekordi vasaraheites -  66.84.
¤ 1999 tegi Katrin Šmigun oma paremuselt teise suusasõidu MM-võistlustel. Austrias Ramsaus  lõpetas Šmigun 15 km jälitussõidu 16. kohaga. Katrini vanem õde Kristina oli oma 22-ndal sünnipäeval samas sõidus kuues.
¤ 1999 jõudis Jaak Mae esimest korda suusatamise MM-võistlustel esiviisikusse, kui sai jälitussõidu  teisel 15 km vabatehnikasõidus viienda koha. Kulla ja hõbeda saatuse otsustasid omavahel klassikapoole võitja Mika Myllylä ja norralane Frode Estil ning peale jäi viimase karmim lõpuspurt. Pronksi pärast heitlesid kuni lõpujooneni sisuliselt kuus meest. Õnn naeratas itaallasele Fulvio Valbusale. Neljas oli soomlane Jari Isometsä, viies Mae, kuues Norra kuulsus Bjørn Dæhlie, seitsmes venelane Aleksei Prokurorov ja kaheksas austerlane Alois Stadlober.
¤ 2000 oli jalgpallimatš Saksamaa ja Hollandi vahel 38-aastasele sakslasele Lothar Matthäusile karjääri 144. maavõistluseks. Endine rekordimees oli 143 mänguga Rootsi koondise väravavaht Thomas Ravelli.
¤ 2001 sai Eesti suusanelik Andrus Veerpalu, Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Indrek Tobreluts  tiitlivõistluste kõrgeima, seitsmenda koha 4 x 10 km teatesõidus. Juhtus see MM-il Lahtis, kus võistlus lõpetati küll kaheksandana, kuid pärast Soome meeskonna diskvalifitseerimist tõusti koha võrra kõrgemale.
¤ 2002 Salt Lake Citys hõivasid meeste slaalomis kaks kõrgemat kohta prantslased Jean-Pierre Vidal  ja Sebastien Amiez. Üllatuspronks kuulus rasketes ilmaoludes peetud võistlusel šotlasele Alain Baxterile, kes sellest aga positiivse dopinguproovi tõttu ilma jäi.
¤ 2002 krooniti Salt Lake Citys naiste 5000 m distantsil kolmandat korda olümpiavõitjaks sakslanna Claudia Pechstein.
¤ 2002 võidutses Salt Lake Citys neljabobide võistlusel Saksamaa nelik eesotsas Andre Langega. Hõbe ja pronks kuulusid USA bobipilootidele.
¤ 2002 läks Andrus Veerpalu Salt Lake City taliolümpial nõutama oma teist medalit ning selle 50 km klassikamaratonis ka sai. Esialgu oli eestlase lõpuaeg Johann Mühleggi ja Mihhail Ivanovi järel küll kolmas, kuid sakslase tulemus tühistati positiivse dopinguproovi tõttu ning kuld kuulus venelasele ja hõbe eestlasele. Ivanovi aeg oli 2:06.20,8, Veerpalul 2:06.44,5. Pronksmedal langes ülle norralasele Odd-Bjørn Hjelmesetile. Raul Olle sai 18. koha, Meelis Aasmäe oli 48.
¤ 2003 püsis Jaak Mae suusatamise MM-il Val di Fiemmes 10+10 km suusavahetusega sõidus lõpuni medalikonkurentsis. Suures grupifinišis neli aastat varem MM-il Ramsaus viienda koha  üllatanud eestlasel end siiski maksma panna ei õnnestunud ning ta pidi leppima 10. kohaga. Esitosin mahtus sel võistlusel 5,1 sekundi sisse, Maest jäi medal 4,2 sekundi kaugusele. Aivar Rehemaa oli 41. ja Priit Narusk 44., Andrus Veerpalu katkestas. Võitis rootslane Per Olafsson, kes lõi lõpuspurdis norralast Tore Ruud Hofstadi 0,3 sekundiga.
¤ 2006 võitsid Albina Ahhatova, Anna Bogali, Svetlana Išmuratova ja Olga Zaitseva Torino olümpial laskesuusatamise teatesõidu. Tiitlikaitsjat Saksamaad edestati 50,7 sekundiga.
¤ 2006 said Torino olümpial jääkeegli kulla rootslannad eesotsas Anette Norberg. Kullamatšis edestati Šveitsi 7:6.
¤ 2006 sooritas jaapanlanna Shizuka Arakawa suhteliselt konservatiivse, kuid see-eest veatu vabakava ning teenis selle eest olümpiakulla naisüksiksõidus. Sasha Cohen (USA) sai hõbeda ja Irina Slutskaja (Venemaa) pronksi. Mõlemad kukkusid vabakava esitamisel.

Koostanud
TOIVO KIVIMETS,
Sportnet

Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, internet