SÜNNIPÄEV
»»» 1890 Duke Kahanamoku (täisnimega Duke Paoa Kahinu Mokoe Hulikohola Kahanamoku), USA ujuja (Honolulu, Hawaii – surn. 22.01.1968 Honolulu, Hawaii). Olümpiavõitja 1912 Stockholmis 100 m vabaujumises, 1920 Antverpenis 100 m vabaujumises ja 4 x 200 m vabalt teateujumises ning -hõbe 1912 4 x 200 m vabalt teateujumises ja 1924 Pariisis 100 m vabaujumises. Sai augustis 1911 Honolulu lahel peetud amatööride ujumisvõistlustel 100 jardi (91 m) vabaujumises ajaks 55,4, mis ületas kehtiva MR-i 4,6 sekundiga. MR-ist paremini ujus ta ka 220 jardi (201 m) vabaujumises ja kordas 50 jardi 846 m) rekordit. AAU ei suutnud neid tulemusi uskuda, kuid Kahanamoku arvati siiski USA olümpiakoondisse ning võitis Stockholmis kulla ja hõbeda. 1924 Pariisis sai 100 m vabaujumises medali (pronksi) ka tema vend Samuel. 1932 osales oma neljandal olümpial USA veepallimeeskonnas. Tegelenud palju ka surfispordiga. 1932-1961 oli Honolulu šerif. Suri südameataki tagajärjel 77-aastasena. Hüüdnimi The Big Kahuna.
»»» 1894 Elisha Scott, Põhja-Iirimaaa jalgpallur, väravavaht (Belfast – surn. 16.05.1959 Belfast). Iirimaa koondises 1920-1936 kokku 31 mängu. Klubid: Broadway United (1911-1912), Linfield (1911), Liverpool (1912-1917, 1919-1934) ja Belfast Celtic (1917-1919, 1934-1936). Inglismaa meister 1922 ja 1923. Treenerina viis Belfast Celticu 10 korda Iirimaa meistriks ja 6 korda karikavõitjaks.
»»» 1911 Viktor Barna (sünd. Gyözö Braun), Ungari/Suurbritannia lauatennisist (Budapest – surn. 28.02.1972 Lima, Peruu). Võitis MM-võistlustelt 1929-1938 kokku 40 (22+8+10) medalit, meistritiitlitest 5 tulid üksikmängus, 8 meespaarismängus, 3 segapaarismängus ja 7 võistkondlikult. II maailmasõja puhkedes siirdus elama Inglismaale, oli sõjas langevarjur ja võitles Jugoslaavias. Oli Dunlopi spordikaupade kompanii esindaja ja reisis palju välismaal. Ühel sellistest reisidest 1972 tabas teda südameatakk.
»»» 1938 José João Altafini ehk Mazola, Itaalia/Brasiilia jalgpallur, ründaja (Piracicaba). Brasiilia koondises 1957-1958 kokku 8 mängu ja 4 väravat, Itaalia koondises 1961-1962 kokku 6 mängu ja 5 väravat. Maailmameister 1958 Brasiilia koondises, 1962 mängis finaalturniiril juba Itaalia eest. Klubid: Palmeiras (1956-1958), AC Milan (1958-1965), Napoli (1965-1972) ja Torino Juventus (1972-1976). Lõi Itaalia Serie A-s peetud 459 mängus kokku 216 väravat ning jagab sellega kõigi aegade edetabelis koos Giuseppe Meazzaga kolmandat kohta. Serie A edukaim väravakütt 1962. Itaalia meister 1959, 1962, 1973, 1975. UEFA meistrite karikasarja võitja 1963 (lõi 2:1 lõppenud finaalis Lissaboni Benfica vastu mõlemad Itaalia klubi väravad). Pärast Itaaliast lahkumist mängis veel neli aastat Šveitsis (FC Chiasso ja Mendrisiostar) ning lõpetas karjääri 42-aastaselt. Praegu tuntud saatejuht Sky Italia kanalil ja raadios.
»»» 1941 Hans-Georg Reimann, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Starrischken, Klaipeda). Olümpiahõbe 1976 Montrealis ja -pronks 1972 Münchenis 20 km käimises. EM-võistluste hõbe 1962 Belgradis samuti 20 km distantsil. IAAF-i MK-võistluste võitja 1970 ja 1973. Uuendas 1972 enne olümpiat ka 20 km MR-i, isikliku rekordi 1:25.14 käis 1976. Montrealis oli SDV koondise lipukandja mängude avatseremoonial. Klubi Berliini SC Dynamo. Töötanud mõõteinsenerina, treenerina ja farmaatsiafirma esindajana.
»»» 1947 Roger de Vlaeminck, Belgia jalgrattur (Eeklo). Võistles profina 1969-1984. Maailmameister 1975 Melchnaus rattakrossis ja hõbe samal aastal elukutseliste grupisõidus. Esimene armastus oli jalgpall (mängis FC Eeklos ründajana), kuid vanema venna Eriku õhutusel hakkas tegelema rattaspordiga. 1965 võitis juuniorina 1 võidu, järgmisel aastal juba 25. Talvel sõitsid vennad rattakrossi ning 1968 tulid vennad Luksemburgis peetud MM-il ühel päeval maailmameistriteks - Erik proffide ja Roger amatööride seas. 1968 osales Roger Mexico olümpial ning sai grupisõidus 18. koha. Järgmisel aastal siirdus profiks võitis kohe oma esimese võitluse Omloop Het Volki. Pakkus väärilist konkurentsi oma eakaaslasele Eddy Merckxile. Osales Pariis-Roubaix klassikul 14 korda ja võitis 4 korda (1972, 1974, 1975, 1977), oli 4 korda teine, 1 korra kolmas, 1 korra viies ja 2 korda seitsmes. Katkestas vaid korra (1980). Kevadise Tirreno-Adriatico velotuuri 6-kordne võitja (1972-1977, kokku 15 etapivõitu). De Vlaeminck on üks kolmest ratturist, kes suutnud võita viis kuulsat ühepäevasõitu - Milano-San Remo, Ronde van Vlaanderen, Pariis-Roubaix, Liège-Bastogne-Liège ja Giro di Lombardia (ülejäänud on belglased Rik van Looy ja Merckx). Tour de France'il osales vaid kolm korda ja võitis 1 etapi (1970), seevastu Giro d'Italial sai kolm korda aktiivseima sõitja särgi ja võitis 22 etappi. Oma viimasel hooajal 1984 võitis ühe etapi ka Vuelta a Españal. 15 aastat kestnud karjääri jooksul kogus 257 esikohta. Praegu elab oma farmis Kaprijkes, juhendanud krossirattureid. Hüüdnimed The Gypsy ja Monsieur Paris-Roubaix.
»»» 1949 David Zwilling, Austria mäesuusataja (Abtenau, Salzburg). Maailmameister 1974 St. Moritzis kiirlaskumises ja hõbe slaalomis. Olümpial 1972 Sapporos oli nii slaalomis kui suurslaalomis seitsmes. MK-sarja üldarvestuse teine 1973, võitis kokku kaks etappi, mõlemad suurslaalomis. Austria meister slaalomis 1974, suurslaalomis 1971, 1972 ning kiirlaskumises 1971. Lõpetas karjääri kevadel 1975. Austria parim meessportlane 1974.
»»» 1952 Veronika Hesse-Schmidt, Saksamaa (SDV) murdmasuusataja (Harzgerode, Sachsen-Anhalt). Olümpiavõitja 1980 Lake Placidis ja -pronks 1976 Innsbruckis 4 x 5 km teatesõidus. Ind. sai Lake Placidis 5 km-s seitsmenda ning mõlematel mängudel 10 km-s kaheksanda koha. Maailmameister 1980 Falunis 20 km-s, hõbe 1974 Falunis ja pronks 1982 Holmenkollenis teatesõidus. Klubi Skiclub Motor Zella-Mehlis.
»»» 1953 Elfi Zinn-Rost, Saksamaa kergejõustiklane (Rathebur). Olümpiapronks 1976 Montrealis 800 m jooksus. Sise-EM-i hõbe 1973. Ida-Saksamaa sisemeister 800 m jooksus 1973 ja 1976. Isikliku rekordi 1.55,60 jooksis 1976 Montreali olümpial. Sakslannadest on temast suutnud kiiremad olla vaid Sigrun Wodars and Christine Wachtel. Klubi SC Neubrandenburg.
»»» 1953 Sam Torrance, Šotimaa golfar (Largs). Mänginud profina alates 1970. aastast, võitnud 43 profiturniiri, neist 21 European Touril (kõigi aegade üheksas tulemus). Majoritest jõudis 10 parema sekka vaid ühe korra, olles British Openil 1981 viies. 2002 oli Ryder Cupi võitnud Euroopa koondise mittemängiv kapten, mängijana võitis karika 1985, 1987 ja 1989. Alfred Dunhill Cupi võitja 1995. Hennessy Cognac Cupi võitja 1976, 1978, 1980, 1982. Abielus inglise näitlejanna Suzanne Danielle'iga, kolme lapse isa.
»»» 1954 Olga Korosteljova-Barõševa, N Liidu korvpallur (Jekaterinburg). Olümpiavõitja 1976 Montrealis ja 1980 Moskvas. Maailmameister 1975, 1983, Euroopa meister 1974, 1976, 1981, 1983. Universiaadi võitja 1977. N Liidu meistrivõistluste pronks 1973 ja Venemaa meistrivõistlustel 1994. Rahvaste spartakiaadi teine koht 1975 ja 1979. Mängis Sverdlovski Uralmaši naiskonnas 1969-1994, sama naiskonna treener 1995-1998, alates 1998. aastast töötanud UGMK treenerina. Lõpetanud Sverdlovski pedagoogilise instituudi. Jekaterinburgi aukodanik 1980. Pikkus 170 cm.
»»» 1954 Vjatšeslav Janovski, N Liidu/Valgevene poksija (Vitebsk). Olümpiavõitja 1988 Soulis kuni 63,5 kg kaalus. MK-võistluste võitja 1987, EM-hõbe 1987 ja -pronks 1985. N Liidu meister 1987, 1988. Pärast olümpiavõitu siirdus profiks. Ei tulnud küll kordagi maailmameistriks, kuid kaheksa aastat kestnud karjääri jooksul võitis 32 matšist 30 (sh. 15 nokaudiga), kaotas vaid 1 ja viigistas 1. Oli 1998-2000 Valgevene poksiföderatsiooni president, Minskis on tema nime kandev poksiklubi.
»»» 1960 Calvin Edwin "Cal" Ripken, Jr., USA pesapallur (Havre de Grace, Maryland). Mängis profina 1981-2001 vaid Baltimore Oriolesi eest. Mängis shortstopi ja kolmanda basemanina. Kokku 3001 mängu, neist 2632 järjest. Kodujookse 431. World Seriesi võitja 1983, AL-i Gold Glove'i auhind 1991, 1992, AL-i Silver Sluggeri auhind 1983-1986, 1989, 1991, 1993, 1994, AL-i MVP 1983, 1991. Mängis MLB Tähtede mängul 19 korda (1983-2001) ning tunnistati 1991 ja 2001 mängu MVP-ks. Isa Cal seenior oli pesapallitreener. Hüüdnimi The Iron Man.
»»» 1964 Carlos Manuel Hermosillo Goytortúa, Mehhiko jalgpallur, ründaja (Cerro Azul, Veracruz). Mehhiko koondises 1984–1997 kokku 90 mängu ja 35 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1994. Klubid: America (1983–1989), Standard Liege (1990), CF Monterrey (1990–1991), Cruz Azul (1992–1998), Necaxa (1998), Los Angeles Galaxy (1998–1999), America (1999–2000), Atlante FC (2000) ja Club Deportivo Guadalajara (2001). Lõi Mehhiko meistrisarjas 1995 kokku 35 ja aasta hiljem 36 väravat. Alates 1. detsembrist 2006 Mehhiko riikliku spordikomisjoni esimees.
»»» 1964 Éric Bernard, Prantsusmaa autovõidusõitja (Martigues, Marseille). Osales 1989-1991 ja 1994 F1 autode MM-sarjas kokku 45 GP-stardis, jõudis ühe korra esikolmikusse (Saksamaa GP-l 1994 kolmas koht) ja kogus 10 punkti. Meeskonnad Ligier, Larrousse ja Lotus. Kardisõidus neli Prantsuse meistritiitlit. Pärast F1-karjääri osales GT- ja ALMS-sarjades.
»»» 1965 Sylvia Eder, Austria mäesuusataja (Leogang, Salzburg). MM-võistluste hõbe 1985 Bormios ja 1987 Crans Montanas alpi kahevõistluses ning 1993 Moriokas supersuurslaalomis. MK-sarjas kaks etapivõitu, esimese sai jaanuaris 1982 Bad Gasteini kiirlaskumises vaid 17-aasta vanusena (siiani noorim võitja sel alal!), teise detsembris 1994 Vailis suurslaalomis. Olümpial 1992 Albertville'is suurslaalomi üheksas koht. Austria meister slaalomis 1981, alpi kahevõistluses 1981, 1983, 1987, suurslaalomis 1985, 1986 ja kiirlaskumises 1987. Lõpetas karjääri märtsis 1995 Bormios. Õde Elfi Eder oli samuti tipptasemel mäesuusataja.
»»» 1965 Reginald "Reggie" Wayne Miller, USA korvpallur (Riverside, California). Mängis profina 1987-2005, NBA drafti 11. valik 1987 (Indiana Pacers). Mängis kogu karjääri Pacersi eest, viskas 25 279 punkti, tabas 2560 kolmepunktiviset (NBA rekord) ja jagas 4141 tulemuslikku söötu. Olümpiavõitja 1996 Atlantas ning maailmameister 1994 Kanadas. NBA Tähtede mängul 1990, 1995, 1996, 1998, 2000, NBA hooaja kolmandas viisikus 1995, 1996, 1998. Teenis 19 hooaja jooksul palgaraha üle 105 miljoni dollari. Praegu töötab TNT-s NBA mängude kommentaatorina. Õde Cheryl Miller on samuti korvpallis olümpiavõitja, vend Darrell Miller mängis MLB-s pesapalli.
»»» 1966 Jonathan "Jon" Scott Sieben, Austraalia ujuja (Brisbane, Queensland). Olümpiavõitja 1984 Los Angeleses 200 m liblikujumises ja -pronks 4 x 100 m komb. teateujumises. Universiaadi võitja 1985 Kobes 100 m liblikas. Ujus 3. augustil 1984 Los Angeleses 200 m liblikat MR-i 1.57,04-ga. Hüüdnimi The Shrimp, pikkus 173 cm.
»»» 1967 Jan Eriksson, Rootsi jalgpallur, kaitsja (Sundsvall). Rootsi koondises 1990-1994 kokku 35 mängu ja 4 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1990 (ei mänginud üheski kohtumised), 1994 oli samuti meeskonda arvatud, kuid sai enne MM-i algust vigastada ning teda asendas Teddy Lucić. EM-i poolfinalist 1992. Klubid: GIF Sundsvall (1974–1980), IFK Sundsvall (1980–1986), AIK Fotboll (1987–1990, 1994–1995), IFK Norrköping (1991–1992), 1.FC Kaiserslautern (1992–1994), Genfi Servette FC (1995–1996), Helsingborgs IF (1996), Sunderland AFC (1997–1998) ja Tampa Bay Mutiny (1998–1999). Rootsi parim jalgpallur (Guldbollen) 1992. Isa Jan-Åke ja noorem vend Patrik Eriksson-Ohlsson olid samuti jalgpallurid.
»»» 1972 Olga Zavjalova-Kornejeva, Venemaa murdmaasuusataja (Begunitsõ, Leningradi oblast). Maailmameister 2003 Val di Fiemmes 30 km ühistardist sõidus ja 2007 Sapporos suusavahetusega sõidus, hõbe 2007 Sapporos 10 km ning pronks 2003 Val di Fiemmes suusavahetusega sõidus, 15 km-s ja teatesõidus. Osalenud kahel olümpial (2002, 2006), kõrgeim koht seitsmes 2006 Torinos suusavahetusega sõidus. MK-sarja üldarvestuse viies koht 1995 ja 2001, üks etapivõit (10 km vabatehnikas 2005 Reit im Winklis), ind. esikolmikus 12 korda. Jättis hooaja 2007/2008 vahele lapse sünni tõttu, järgmisel hooajal tuli rajale tagasi, kuid suurt edu ei saavutanud.
»»» 1972 Fritz Strobl, Austria mäesuusataja (Lienz). Olümpiavõitja 2002 Salt Lake Citys kiirlaskumises. MM-võistluste kuld 2007 Åres võistkonnavõistluses ja hõbe samas supersuurslaalomis. Võitnud MK-sarjas 1996-2005 kokku 9 etappi - 7 kiirlaskumises (sh. 1997 ja 2000 Kitzbühelis) ja 2 supersuurslaalomis. Lõpetas 15 hooaja jooksul 31 korda esikolmikus ja 110 korda esikümnes. Kiirlaskumise teine koht 2002 ja 2006, kolmas 1997 ja 2001. Üldarvestuses oli 2005 viies. Lõpetas karjääri 15. märtsil 2007, kui laskus Lenzerheide superuurslaalomis Mozarti kostüümis. Andnud välja heliplaadi "Genie auf die Ski" (2007), mis jõudis Austrias muusikaedetabelites teisele kohale.
»»» 1972 Mikko Eloranta, Soome jäähokimängija, ründaja (Aura). Mänginud profina alates 1995. aastast, NHL-i drafti 247. valik 1999 (Boston Bruins). Mängis NHL-is Bruinsi eest 1999-2002 ning Los Angeles Kingsis 2001-2003. Esimene klubi Soomes Tampere Ilves, NHL-i siirdus Turu Palloseurast (TPS). Pärast NHL-i mänginud Rapperswil-Jonas (Šveits) ja Malmö Redhwksis, alates 2008. aastast taas TPS-is. MM-võistluste hõbe 1998 ja 1999, World Cupi hõbe 2004.
»»» 1972 Jean-Luc Brassard, Kanada vigursuusataja (Valleyfield, Quebec). Olümpiavõitja 1994 Lillehammeris meeste küngaslaskumises. 1992 Albertville'is oli näidisvõistlusel seitsmes, 1998 Naganos sai neljanda ja 2002 Salt Lake Citys 21. koha. Maailmameister 1993 ja 1997, hõbe 1995. Alates 2005. aastast Kanada suusakuurordi Le Massifi pressiesindaja.
»»» 1973 Inge de Bruijn, Hollandi ujuja (Barendrecht). Olümpiamängudelt kokku 8 (4+2+2) medalit. Olümpiavõitja 2000 Sydneys 50 m vaba-, 100 m vaba- ja 100 m liblikujumises ning 2004 Ateenas 50 m vabaujumises; -hõbe Sydneys 4 x 100 m vabalt teateujumises ja Ateenas 100 m vabaujumises: -pronks Ateenas 100 m liblikujumises ja 4 x 100 m vabalt teateujumises. Osales olümpial ka 1992 Barcelonas. Pika raja MM-il võitis kaks korda nii 50 m vaba- kui liblikujumises (2001, 2003) ning 2001 ka 100 m vabaujumise. Lühiraja MM-ilt kuld 1999 Hongkongis 50 m vabaujumises. EM-võistlustelt 1999 Istanbuli kuld 50 m vaba- ja liblikujumises ning 1991 Ateenas 4 x 100 m vabalt teateujumises. Lühiraja EM-kuld 1991 Gelsenkirchenis 50 m liblikas. Maailma parim ujuja 2000 ja 2001, Hollandi parim naissportlane 2001. Teatas karjääri lõpetamisest märtsis 2007, elab Eindhovenis, sportlasena treenis Portlandis (Oregon). Hüüdnimi Invincible Inky.
»»» 1976 Yang Yang (A), Hiina lühirajauisutaja (Jiamusi, Heilongjiang). Olümpiavõitja 2002 Salt Lake Citys 500 m ja 1000 m-s, -hõbe samas ja 1998 Naganos 3000 m teatesõidus ning -pronks 2006 Torinos 1000 m-s. Kogunud MM-võistlustelt 1994-2005 kokku 50 (32+13+5) medalit, sh. 6 mitmevõistluses. Täht A (varem L) on tema nime kõrval sulgudes, sest Hiina koondises oli pikka aega ka teine samanimeline uisutaja, kelle eristamiseks kasutati tähte S. Esimene hiinlane, kes tulnud talimängudel olümpiavõitjaks.
»»» 1977 Jürgen Macho, Austria jalgpallur, väravavaht (Viin). Austria koondises alates 2002. aastast 17 mängu. EM-võistluste finaalturniiril 2008. Klubid: Wiener Sportclub (1996–1997), First Vienna (1997–2000), First Vienna (2000–2003), Chelsea (2003–2004), Viini Rapid (2004), 1.FC Kaiserslautern (2005–2007) ja Ateena AEK (2007–2009). Austria meister 2005. Olnud senistes klubides peamiselt teise või kolmanda numbrina, mitu hooaega jäänud vigastuste tõttu poolikuks. 16. novembril 2007 peetud Austria - Inglismaa maavõistlusmängus põrkas kokku Peter Crouchgiga ja neelas alla oma keele. Macho elu päästis Austria koondise arsti kiire tegutsemine.
»»» 1977 Denílson de Oliveira Araújo, Brasiilia jalgpallur, poolkaitsja (Diadema). Brasiilia koondises 1996-2003 kokku 61 mängu ja 9 väravat. Maailmameister 2002 ja hõbe 1998. Copa América võitja 1997 ja FIFA Confederations Cup 1997 (tunnistati turniiri MVP-ks). Pärast Carlos Alberto Parreira asumist Brasiilia koondise peatreeneriks 2003 enam koondisse ei pääsenud. Klubid: São Paulo (1994–1998), Real Betis (1998–2005), Flamengo (2000, laen), Bordeaux (2005–2006), Al-Nasr (2006–2007), FC Dallas (2007–2008), Palmeiras (2008), Itumbiara (2009), Xi Măng Hải Phòng (2009) ja Famagusta Anorthosis (2009). Copa Conmebol 1994, São Paulo osariigi meister 1998, 2008, Hispaania karikavõitja 2005. Temast sai 1998 kõige maailma kallim jalgpallur, kui São Paulo sai tema eest Real Betiselt 32 miljonit dollarit.
»»» 1982 Kim Källström, Rootsi jalgpallur, poolkaitsja (Sandviken). Rootsi koondises alates 2001. aastast 62 mängu ja 13 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 2006, EM-võistluste finaalturniiril 2004 ja 2008. Klubid: Göteborgi BK Häcken (1999–2001), Djurgården (2002–2003), Stade Rennais (2003–2006) ja Olympique Lyonnais (2006–). Rootsi meister 2002, 2003, karikavõitja 2002. Prantsusmaa meister 2007. Hüüdnimi Kongo-Kim.
»»» 1987 Anže Kopitar, Sloveenia jäähokimängija, ründaja (Jesenice). Mänginud profina alates 2004. aastast, NHL-i drafti 11. valik 2005 (Los Angeles Kings). Esimene sloveen NHL-is. Siirdus 16-aastaselt praktiseerima Rootsi, Södertälje SK-sse. Debüteeris Kingsi eest 6. oktoobril 2006, viskas Anaheim Ducksi vastu kaks väravat, kuid Kings kaotas 3:4. Kingsi kodusaalis Staple Centeris pidas esimese mängu järgmisel õhtul ning andis 4:1 võidumängus St. Louis Bluesi üle kolm tulemuslikku söötu. Esimesel hooajal olid temast edukamad uustulnukad vaid Jevgeni Malkin ja Paul Stastny. 2008 tegi kaasa NHL-i Tähtede mängus. Allkirjastas 11. oktoobril 2008 Kingsiga 7-aastase lepingu 47,6 miljoni dollari peale.
SURMAPÄEV
««« 1965 Mihkel Kuusik (ka Hugo Maksimilian Kusick), Eesti sõudja (Battle Ground, Washingtoni osariik – sünd. 09.12.1877 Peterburi). Saavutas 1912 Stockholmi olümpial ühepaadil 3.- 4. koha (Rahvusvahelise Sõudeliidu väljaanded kinnitavad pronksivõitu). Tuli 1910, 1911 ja 1913 ühepaadil Venemaa meistriks. Kuulus Peterburi Jõelaevastikuklubisse. Lõpetas Peterburis gümnaasiumi, hiljem jätkas õpinguid Oxfordi ülikoolis. Oli Peterburi Kalevi asutajaliikmeid, 1903 ka sekretär. Oli 1918 Venemaa kodusõja ajal Arhangelskis Inglise laevastiku tõlk ja langes bolševike kätte vangi. Lubjanka vanglast päästis teda Eesti - Vene rahuleping. Tegutses 1921 Spordi poksitreenerina, läks 1920. aastail USA-sse ja oli New Yorgis autoärimees.
««« 1958 Ingeborg "Inge" Stoll-Laforge, Saksamaa naismootorisportlane (sünd. 11.02.1930 Brand). Tegi 1952-1958 kaasa külgvankrite ringrajasõidus Jacques Drioni "korvitüdrukuna". Prantsusmaa meister 1952, 1954, tegi koos Drioniga 1952-1957 kaasa ka MM-sarjas. Mani saare TT-l 19954 viies koht. Hukkus 1958 Tšehhoslovakkia GP-l, kui paar sõitis teisel kohal olles rajalt välja, põrkas vastu rajapiiret ja paiskus kummuli. Stoll hukkus kohapeal, Drion suri mõned tunnid hiljem haiglas.
««« 1997 Luigi Villoresi, Itaalia autovõidusõitja (Modena – sünd. 16.05.1909 Milano). Osales F1 autode MM-sarjas 1950-1956 kokku 31 GP-stardis, jõudis 8 korda esikolmikusse ja sõitis ühel etapil kiireima ringi. MM-sarja viies koht 1951 ja 1953. Meeskonnad: Ferrari, Maserati, Lancia ja Scuderia Centro Sud. Võitis 34 võidusõitu.
««« 1991 Albert Richard "Abel" Kiviat, USA kergejõustiklane (Lakehurst, New Jersey - sünd. 23.06.1892 New York, New York). Olümpiavõitja 1912 Stockholmis 3000 m meeskonnaarvestuses ja -hõbe 1500 m jooksus Arnold Jacksoni järel. Osales ka pesapallurite näidismängus. Püstitas 1912. aasta juunis Cambridge'is (Massachusetts) MR-i 1500 m jooksus 3.55,8-ga. Isiklik rekord miilijooksus 4.15,6 (1912).
««« 1979 Bernt Sverre Evensen, Norra kiiruisutaja (Oslo – sünd. 08.04.1905 Kristiania). Olümpiavõitja 1928 St. Moritzis 500 m, -hõbe samas 1500 m-s ja 1932 Lake Placidis 500 m-s ning -pronks St. Moritzis 5000 m-s. Tõi Norra kiiruisutajatele esimese olümpiakulla. Maailmameister mitmevõistluses 1927, 1934, hõbe 1931 ja pronks 1926, 1928, 1932. Euroopa meister mitmevõistluses 1927, hõbe 1928, 1935. Harrastas ka jalgrattasporti ning tuli 11 korda Norra meistriks. Talle omistati Egebergs Ærespris 1928. Pärasts II maailmasõda tegutses treenerina Oslo Skøiteklubis (OSK). Isiklikud rekordid: 500 m - 43,2 (1934), 1500 m - 2.20,6 (1928), 5000 m - 8.36,7 (1934), 10 000 m - 17.30,2 (1928).
««« 1983 Kalevi Kotkas, Soome kergejõustiklane (Vantaa – sünd. 10.08.1913 Tallinn). Euroopa meister 1934 ja hõbe 1938 kõrgushüppes. 1938. aasta EM-il sai lisaks kettaheites neljanda koha. Berliini olümpial 1936 kõrgushüppes neljas ja 1932 Los Angeleses kettaheites seitsmes koht. Esimene eurooplane, kes ületas kõrgushüppes kaks meetrit (1934 Rio de Janeiros 2.01). Isiklikud rekordid: kõrgus - 2.04 (1936), ketas - 51.27 (1937). 1936. aasta sügisel ületatud 2.04 kõrgushüppes püsis Soome rekordina 20 ja Euroopa rekordina 17 aastat, kettaheite 51.27 oli Soome rekordiks 17 aastat. Tuli kõrgushüppes Soome meistriks 5 ja kettaheites 6 korda, lisaks sai kuulitõukes ühe hõbeda. Pikkus 194 cm. Vanemad olid eestlased, kes kolisid 1910. aastate lõpus elama Soome. Sai Soome kodakondsuse 1932. Lõpetas tippspordi juba 26-aastasena. Päev pärast Kotkase surma püsitas venelanna Tatjana Bõkova naiste MR-iks 2.04.
««« 2000 Andy Hug, Šveitsi kick-poksija (Bunkyo, Tokyo – sünd. 07.09.1964 Zürich). Elukutseline Kyokushin karateka ja kick-poksija. K-1 World Grand Prix võitja 1996 ning finalist 1997 ja 1998. Võistles 1985-2000, pidas kick-poksis 47 matši, võitis neist 37 (22 nokaudiga), kaotas 9 ja viigistas 1. Hakkas 6-aastaselt jalgpalli mängima ning 11-selt innustus karatest. Suri leukeemiasse mõned nädalad enne oma 36. sünnipäeva.
««« 2004 Eleni Ioannou, Kreeka judomaadleja (Ateena – sünd. 13.01.1984 Saksamaa). Kolmekordne Kreeka meister, arvati Ateena olümpiamängudeks Kreeka judokoondisse. Vahetult enne mängude algust hüppas oma kolmandal korrusel paiknenud korteri rõdult alla. Viibis 17 päeva kriitilises seisus haiglas enne kui suri. Enesetapp oli seotud tema poiss-sõbra Giorgos Chrisostomidesega, kes üritas samal rõdult alla hüpates endalt elu võtta 9. augustil, kuid pääses vaid vigastustega.
SÜNDMUSED
¤ 1610 tõusid Christa Barball, Claus Manall ja David Pappus von Tratzberg esimestena Rätikoni mäeaheliku (Austria ja Šveitsi piiril) kõrgeima mäe Schesaplana (2964,3 m) tippu.
¤ 1904 võitis Holcombe Ward 24. USA tennisemeistrivõistluste finaalis William Clothieri 10:8, 6:4, 9:7.
¤ 1908 nokautis Tommy Burns profipoksi raskekaalu tiitlimatši 13. raundis Bill Squiresi.
¤ 1919 lõppesid Tallinnas kaks päeva kestnud Eesti meistrivõistlused kergejõustikus. Edukaim sportlane oli Johannes Villemson, kes koos teatejooksu esikohaga saavutas viis meistritiitlit.
¤ 1925 peeti naiste 39. USA meistrivõistluste finaal: Helen Wills Moody - K.McKane 3:6, 6:0, 6:2.
¤ 1926 alistas hilisem raskekaalu maailmameister Max Schmeling Max Diekmanni ja tõusis 21-aastaselt Saksamaa meistriks poolraskekaalus.
¤ 1929 peeti naiste 43. USA meistrivõistluste finaal: Helen Wills Moody - Phoebe Watson 6:4, 6:2.
¤ 1937 algasid Pariisis VII üliõpilaste maailmamängud, kus eestlased võitsid viis medalit. Maailmameistriks tulid Friedrich Issak odaviskes 70.25-ga ja kuulitõukaja Aleksander Kreek 15.17-ga. Ruudi Toomsalu oli kaugushüppes teine, pronksmedali võitsid Aksel Kuuse kõrgus- ja Evald Äärma teivashüppes.
¤ 1937 lõppes Stockholmis maleolümpia, kus Eesti meeskond saavutas 41,5 punktiga seitsmenda koha. Esikolmikusse tulid USA, Ungari ja Poola. Esimesel laual oli Paul Keres võiduprotsendiga 73,33 paremuselt viies. Esmakordselt mängis maleolümpial kaasa Paul Schmidt, kes sai teisel laual 16 partiist 8 punkti.
¤ 1940 pidanuks Tokyos algama olümpiamängud.
¤ 1954 tunnistas Rahvusvaheline Kergejõustikuliit (IAAF) Hiina Rahvavabariigi alaliitu.
¤ 1963 läbis USA ujuja Don Schollander 200 m vabaujumise distantsi esimesena alla kahe minuti, 1.58-ga.
¤ 1963 peeti vastloodud jalgpalli Bundesliga (16 klubi) avavoor. Telekanalis ZDF oli sel puhul esimest korda eetris spordiprogramm Sportstudio, mis kestab siiani.
¤ 1972 arvati Gordie Howe ja Jean Béliveau jäähoki Kuulsuse halli liikmeteks.
¤ 1981 oli ameeriklane Charles Chapman esimene tõmmu mees, kes ületas ujudes Inglise kanali.
¤ 1994 püstitas Kieren Perkins ühe ujumisega kaks MR-i - 800 meetris 7.46,00 ja 1500 m vabaujumises 14.41,66.
¤ 1997 püstitas Taanit esindav keenia jooksja Wilson Kipketer Kölnis siiani kehtiva MR-i 800 m jooksus, saades ajaks 1.41,11. Üksteist päeva varem oli sama mees Zürichis alistanud enam kui 16 aastat inglasele Sebastian Coe’le kuulunud MR-i 1.41,73. Šveitsis oli Kipketeri tulemus 1.41,24.
¤ 2001 püstitas marokolane Brahim Boulami Brüsselis MR-i 3000 m takistusjooksus ajaga 7.55,28. Päevapealt neli aastat varem oli Keenia mees Bernard Barmassai Kölnis saanud ajaks 7.55,72.
¤ 2008 Pekingis lõppesid XXIX suveolümpiamängud.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
