SÜNNIPÄEV
»»» 1868 Emanuel Lasker, Saksamaa maletaja (Berlinchen, Preisimaa – surn. 11.01.1941 New York City). Maleajaloo teine maailmameister, tõusis troonile 1894, kui võitis senise valitseja Wilhelm Steinitzi (+10, -5, =4). Püsis maailmameistrina 27 aastat, kauem kui keegi teine hiljem. Kaitses oma tiitlit 1896. aastal matšis Steinitziga ning keskendus siis järgmiseks seitsmeks aastaks matemaatikaõpingutele. Naasis malesse 1904 ning kaitses tiitlit matšides Frank Marshalli (1907, +8, -0, =7), Siegbert Tarraschi (1908, +8, -3, =5), Carl Schlechteri (1910, +1, -1, =8) ja David Janowski (1910, +8, -0, =3) vastu. Kaotas 1921 tiitli kuubalasele Jose Raul Capablancale (+0, -5, =11). 1933 lahkus juudi rahvusest Lasker pärast natside võimuletulekul koos abikaasaga Saksamaalt, esmalt Inglismaale, siis NSV Liitu (loobus Saksa kodakondsusest ja võttis vastu NSVL-i oma) ja edasi USA-sse, kus elas elu lõpuni.
»»» 1868 Richard Teichmann, Saksamaa maletaja (Altenburg – surn. 12.06.1925 Berliin). Kuulus XX sajandi alguses maailma paremikku, võitis 1921 Karlsbadi turniiri. Jäi plussidesse partiides Aleksander Alehhini vastu (+3-2=2), kui miinustesse Emanuel Laskeri (+0-4=0) ja Jose Raoul Capablanca (+0-2=1) vastu. Saavutas võite kõigi tollaegsete tippmaletajate üle - Carl Schlechter (+4-2=21), Frank Marshall (+7-7=17), Aron Nimzowitsch (+1-1=5), Siegbert Tarrasch (+5-7=2), Akiba Rubinstein (+5-6=11), Geza Maroczy(+1-2=12), David Janowski (+4-5=4).
»»» 1886 Peter Joseph "Peco" Bauwens, Saksamaa jalgpalliametnik (Köln – surn. 24.11.1963). Oli Saksamaa jalgpalliga seotud 1904-1962. Tegutses mängijana, kohtunikuna (1931 vilistas Londoni Highburyl Inglismaa - Hispaania kohtumist, 1936 olümpiafinaali). 1932-1942 oli FIFA Täitevkomitee liige, 1950 valiti Saksamaa jalgpalliliidu (DFB) etteotsa ja töötas sel kohal surmani. Bundesliga asutajaid 1962.
»»» 1895 Josef Uridil, Austria jalgpallur, ründaja (Viin – surn. 20.05.1962 Viin). Austria esimesi jalgpallitähti. Mängis koondises 1919-1926 kokku 8 mängu ja lõi 8 väravat. Austria liigas 106 mängu ja 127 väravat. Klubid: Romania Ottakring (1910-1912), Blue Star (1912-1914), Viini SK Rapid (1914-1925, 1926-1927), First Vienna FC (1925-1926) ja AS Bari (1929-1930). Austria meister 1916, 1919, 1920, 1921, 1923 ja karikavõitja 1919, 1920. Austria liiga edukaim väravalööja 1919, 1920, 1921. Valiti 1999 Austria sajandi meeskonda. Aastatel 1953-1954 oli Viini Rapidi treenerina Austria meistriks.
»»» 1898 Héctor Scarone, Uruguay jalgpallur, ründaja (Montevideo – surn. 04.04.1967 Montevideo). Uruguay koondise kõigi aegade edukaim väravakütt, lõi 51 mängus 31 väravat. Maailmameister 1930, olümpiavõitja 1924 Pariisis ja 1928 Amsterdamis. Copa America võitja 1917, 1923, 1924 ja 1926. MM-võistlused oli tema viimane turniir koondises. Nacionalis 8-kordne Uruguay meister, mängis ka FC Barcelona, Milano Interi, Palermo ja Montevideo Wanderersi eest. Treenerina juhendas Nacionali ja ka Madridi Reali.
»»» 1910 Ellen Braumüller, Saksamaa kergejõustiklane (Berliin – surn. 10.08.1991 Berliin). Olümpiahõbe 1932 Los Angeleses naiste odaviskes Mildred „Babe“ Didriksoni järel. Osales samadel mängudel lisaks kõrgushüppes, kettaheites ja 4 x 100 m teatejooksus. Naiste maailmamängudel 1930 Prahas võitis kolmevõistluse (100 m, kõrgus ja oda). Saksamaa meistriks tuli viievõistluses 1929, 1930, 1931, 1932, odaviskes 1931 ja kettaheites 1933. MR-id odaviskes: 40.27 (1930), 42.28 (1931) ja 44.64 (1932). Klubi OSC Berlin. Pikkus 170 cm, kaal 68 kg.
»»» 1929 Lennart "Nacka" Skoglund, Rootsi jalgpallur, poolkaitsja (Stockholm – surn. 20.07.1975 Kärrtorp). Rootsi koondises 1950-1964 kokku 11 mängu ja 1 värav. MM-võistluste hõbe 1958 ja pronks 1950. Klubid: Hammarby IF (1946), AIK Fotboll (1949-1950), Milano Internazionale (1950-1959), Genua Sampdoria (1959-1962), Palermo (1962-1963), Hammarby IF (1964-1967) ja Kärrtorps IK (1968). Itaalia meister 1953, 1954 (246 mängu ja 57 väravat). Kahest pojast mängis üks (Evert) Ineri eest 16 mängu, vend Georg kandis mõnes mängus AC Milani särki. 1984 avati tema kodumaja ees Katarina Bangatanil mälestusmärk.
»»» 1937 Félix Miéli Venerando, Brasiilia jalgpallur, väravavaht (São Paulo). Brasiilia koondises 47 mängu (sh 8 mitteametlikku). Maailmameister 1970. Klubid: Clube Atlético Juventus (1951-1954), Associação Portuguesa de Desportos (1956, 1958-1968), Nacional-SP (1957-1958) ja Fluminense Football Club (1968-1977). Rio de Janeiro osariigi meister 1969, 1971, 1973, 1975, 1976, RIO Branco Cupi võitja 1967, 1968.
»»» 1940 Grigori Kriss, N Liidu/Ukraina vehkleja (Kiiev, Ukraina). Olümpiavõitja 1964 Tokyos ind. epees, hõbe 1968 Mexico Citys ind. ja meesk. ning -pronks 1972 Münchenis meesk. epees. MM-võistlustelt ind. kuld 1971 ja hõbe 1967, meesk. kuld 1969, hõbe 1966, 1971 ja pronks 1965. Kuulus Liidu koondisse 1963-1973. Juudi spordi Kuulsuse hallis 1989.
»»» 1944 Erhard Keller, Saksamaa kiiruisutaja (München). Olümpiavõitja 1968 Grenoble'is ja 1972 Sapporos 500 m distantsil. Sprindi mitmevõistluse ISU meistrivõistluste (MM-i eelkäija) võitja 1971. Kordas detsembris 1967 Jevgeni Grišinile kuulunud MR-i 500 m 39,5 ja jaanuaris 1968 püstitas Inzellis uue margi 39,2. 1971 sai ajaks 38,42, 192 38,3 ja 38,0. 1000 m MR-i 1.18,5 ja sprindi mitmevõistluse rekordi 155,800 püstitas 1972 samuti Inzellis. Õppis Müncheni ülikoolis hambaarstiks ja on sel alal tegev alates 1975. aastast.
»»» 1949 Willi Reimann, Saksamaa jalgpallur ja treener (Rheine). Mängis Bundesligas Hannover 96 (1970-1974) ja Hamburger SV (1974-1981) eest 287 mängu ja lõi 93 väravat. Saksamaa meister 1979, karikavõitja 1976 ja UEFA karikavõitjate karikasarja võitja 1977. Klubid treenerina: FC St. Pauli, HSV, VfL Wolfsburg, 1. FC Nürnberg ja Frankfurdi Eintracht, Al-Shaab (AÜE) ja Braunschweigi Eintracht.
»»» 1958 Hans Spaan, Hollandi mootorisportlane (Assen). Osales ringrajasõidu MM-võistlustel 1980, 1982-1994 kokku 133 GP-sõidul, võitis 9 etappi, lõpetas 21 korda esikolmikus, alustas 9 korda parimalt stardikohalt ja sõitis 9 kiireimat ringi. Sõitis Honda meeskonnas. 1989 võitis 125 cm3 klassis 4 etappi ja sai Alex Criville'i järel MM-hõbeda, 1990 sai 5 etapivõitu, kuid seekord pidi alla vanduma Loris Capirossile.
»»» 1963 Timo Juhani "Juti" Jutila, Soome jäähokimängija, kaitsja (Tampere). Olümpiapronks 1994 Lillehammeris (osales ka 1988 ja 1992), maailmameister 1995, hõbe 1994 ja 1992 (osalenud kokku 8 MM-il). Canada Cupi kolmas koht. Klubid: Tampere Tappara (1980–1984, 1985–1988, 1992–1996, 1997–1999), Buffalo Sabres (1984-1985), Kolhester Amicans (1984-1985), Luleå HF (1988-1991) ja SC Bern (1996-1997). Olnud teles kommentaator. Praegu Soome koondise ülem.
»»» 1967 Mihhail Štšennikov, N Liidu kergejõustiklane (Sverdlovsk). Olümpiahõbe 1996 Atlantas 50 km käimises, MM-i hõbe 1991 Tokyos ja 1997 Ateenas 20 km. Euroopa meister 1994 Helsingis 20 km. Sise-MM-i kuld 5000 m distantsil 1987 Sevillas, 1989 Budapestis, 1991 Sevillas ja 1993 Torontos, Euroopa sisemeister 1989 Haagis, 1990 Glasgow's ja 1994 Pariisis. IAAF-i MK-võistluste võitja 20 km 1991, teine 1989, 1995. Püstitas 30. juulil 1988 Kiievis 20 km MR-i 1:19.08.
»»» 1973 George Edward "Eddie" Pope, USA jalgpallur, kaitsja (Greensboro, Põhja-Carolina). USA koondises 1996-2006 kokku 82 mängu ja 8 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1998, 2002 ja 2006, olümpiaturniiril 1996 Atlantas. Klubid: DC United (1996-2002), MetroStars (2003-2004) ja Real Salt Lake (2005-2007). MLS-i Fair Play auhind 2004, MLS-i parim kaitsja 1997.
»»» 1974 José Marcelo Salas Melinao, Tšiili jalgpallur, ründaja (Temuco). Tšiili koondises 1994-2008 kokku 70 mängu ja 37 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1998. Elías Figueroa ja Iván Zamorano kõrval Tšiili tuntumaid jalgpallureid. Klubid: Universidad de Chile (1993–1996, 2005–2008), River Plate (1996–1998, 2003–2005), SS Lazio (1998–2001) ja Torino Juventus (2001–2003). Tšiili meister 1994, 1995, Argentina meister 1996 (A), 1997 (A/C), 2004 (C). Itaalia meister 2000, 2002, 2003, karikavõitja 2000, superkarika võitja 1998, 2000, 2003. UEFA karikavõitjate karikasarja ja superkarika võitja 1999, Supercopa Sudamericana 1997. Teatas karjääri lõpetamisest 26. novembril 2008. Tšiili kolmandas liigas mängiva Unión Temuco omanik. Hüüdnimed El Matador, El Fenómeno, El Shileno, José Marcelo, Rey Midas, El Poeta del Gol, Chamelo, La Chancha.
»»» 1978 Yıldıray Baştürk, Türgi jalgpallur, poolkaitsja (Herne, Saksamaa). Türgi koondises alates 1998. aastast kokku 45 mängu ja 2 väravat. MM-võistluste pronks 2002, FIFA Confederations Cupi kolmas 2003. Klubid: Wattenscheid 09 (1996–1997), VfL Bochum (1997–2001), Leverkuseni Bayer (2001–2004), Berliini Hertha (2004–2007) ja VfB Stuttgart (2007–). UEFA Meistrite liiga finalist 2002. Saksamaal võõrtöölisena tegutsenud kaevuri poeg. Jäeti 2008. aasta EM-i finaalturniiril osalenud koondisest välja ning teatas pärast seda, et kuni koondise peatreener on Fatih Terim, tema selles ei mängi.
»»» 1980 Stephen Appiah, Ghana jalgpallur, poolkaitsja (Accra). Ghana koondises alates 1996. aastast 53 mängu ja 13 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 2006. U-17 MM-kuld 1995, noorte MM-il 1997, 1999, olümpiaturniiril 2004. Klubid: Hearts of Oak (1995-1997), Udinese Calcio (1997-2000), Parma (2000-2003), Brescia (2002-2003, laen), Torino Juventus (2003-2005) ja Istanbuli Fenerbahçe (2005-2008). Ghana meister 1997 ja karikavõitja 1996. Itaalia karikavõitja 2002 ja superkarika võitja 2003. Türgi meister ja superkarika võitja 2007. Ghana parim jalgpallur 2005, 2007.
»»» 1984 Wallace Spearmon, Jr., USA kergejõustiklane (Chicago, Illinois). Maailmameister 2007 Osakas 4 x 100 m teatejooksus, hõbe 2005 Helsingis ja pronks Osakas 200 m. Arkansase ülikooli tudengina 200 m jooksus NCAA välimeister 2004, 2005 ja sisemeister 2005. USA meister 200 m jooksus 2006 ja hõbe 2007. Isiklik rekord 200 m 19,65 (maailma kõigi aegade viies aeg) ja 100 m 9,96. Pekingi olümpial 2008 lõpetas 200 m finaalis kolmandana, kuid diskvalifitseeriti kõrvalrajale astumise tõttu.
SURMAPÄEV
««« 1999 William J. "Bill" Bowerman, USA kergejõustikutreener ja ettevõtja (Fossil, Oregon – sünd. 19.02.1911 Portland, Oregon). Juhendanud kesk- ja pikamaajooksus 31 olümplast, 51 USA meistrivõistluste medaliomanikku, 12 USA rekordiomanikku ja 24 NCAA meistrit. 16 tema hoolealust jooksid miili alla nelja minuti. Töötas Oregoni ülikoolis 24 aastat, tema ajal oli ülikool neli korda NCAA parim ning jõudis kümne parema kõrgkooli sekka 16 korda. Tuntumad õpilased Steve Prefontaine, Kenny Moore, Bill Dellinger, Mac Wilkins, Harry Jerome jt. 1964 asutas koos endise õpilase Phil Knightiga jooksujalatsite valmistamisega tegelenud kompanii Blue Ribbon Sports, mis hiljem sai nimeks Nike, Inc. Knighti ülesanne oli äri juhtida, Bowerman eksperimenteeris jalavarjudega. 1967 valminud treeningjalats Cortez saavutas peagi suure populaarsuse, samuti paljud tema edasised leiutised. Nike praegune peakorter asub Bowerman Drive'il ühe kaasasutaja kodulinnas.
««« 2000 John Newton Cooper, Inglise võidusõiduautode disainer (West Sussex - sünd. 17.07.1923 Kingston, Surrey). Asutas koos isa Charles Cooperiga oma firma Cooper Car Company, osaleti nii F1 autode MM-sarjas kui Indianapolise 500 miili sõidus. Tuntumad sõitjad Jack Brabham (MM-tiitel Cooper autoga 1959 ja 1960), Stirling Moss, Maurice Trintignant, Bruce McLaren. Üheksa aasta jooksul 16 Grand Prix' võitu.
««« 2007 Reinhard Hess, Saksamaa suusahüppetreener (Bad Berka - sünd. 13.06.1945 Lauscha). Saksamaa koondise juhendaja 1993–2003. Sakslased saavutasid tema ajal kolm olümpiakulda ja seitse MM-tiitlit. Võistles ise suusahüppajana 12 hooaega, 1964 tuli SDV noortemeistriks. Isikliku rekordi 112 m hüppas Oberhofis. Juhendanud Jens Weissflogi, Dieter Thomat, Martin Schmitti, Sven Hannawaldi, Michael Uhrmanni jt. Suri vähki.
SÜNDMUSED
¤ 1889 patenteerisid Daniel Stover ja William Hance jalgratta tagaratta piduri.
¤ 1940 asutati Eesti NSV Kehakultuuri- ja Spordikomitee, mille esimeheks sai Arnold Kress. Selle moodustamisega pidid likvideeruma erialaliidud, maakonnaliidud, EOK ja sihtasutus Kehakultuurihoone.
¤ 1946 tuli Eesti maadluskoondis N Liidu võistkondlikel meistrivõistlustelk 21 meeskonna seas kolmandaks.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
