Kes oli esimene New York Cosmosega liitunud jalgpallikuulsus? Mitu medalit sai laskesuusatamise MM-võistlustelt sakslane Frank Ullrich? Kes oli Lev Jašini auhinna esimene laureaat? Kes saksa jalgpalluritest sai pärast 1990. aasta MM-i hüüdnime Diego? Kes oli USA võimleja Mary Lou Rettoni suur eeskuju? Mitu korda tuli Shae-Lynn Bourne Kanada meistriks iluuisutamise jäätantsus? Kes võitis Los Angeleses 1932 olümpiamaratoni?
SÜNNIPÄEV
»»» 1918 Erich Veetõusme, Eesti kergejõustiklane (Tallinn – surn. 17.05.1959 Tallinn). Tõusis esile Eesti meistri- ja rekordimehena 800 m jooksus. Võitis N Liidu meistrivõistlustel 1500 m jooksus 4 kulda (1945, 1949-1951) ja hõbeda (1947), 800 meetris hõbeda (1949) ja 2 pronksi (1945 ja 1948), ka teatejooksus hõbeda (1945) ja pronksi (1946). Oli 1937-1952 distantsidel 800-5000 m 22 korda Eesti meister (sh. 6 korda murdmaajooksus) ning 13 korda Eesti meistreid teatejooksudes. Parandas 1500 m jooksus kaks korda N Liidu rekordit (3.51,4 - 1949 ja 3.50,4 - 1950). Eesti rekordeid uuendas 1938-1952 kokku 25 korral. Isiklikud rekordid: 400 m - 50,8, 800 m - 1.53,3, 1000 m - 2.28,4, 1500 m - 3.50,4, 2000 m - 5.22,4, 3000 m - 8.18,6, 5000 m - 14.39,6. 11 korral oli Eesti rekordi püstitajaid ka teatejooksudes. Kuulus 4 korda N Liidu ja 26 korda Eesti koondisse. Juhendas 1945-1954 Kalevi keskmaajooksjaid Aleksander Tšikinit, Manivald Vallikivi, Ilmar Pendret, Ants Kõverjalga ja Mihail Velsvebelit. Esimest korda võistles 16-aastaselt. Treenis omapäi, aastast 1937 Tallinnas töötades Puhkekodu liikmena koos Hugo Tartoga. Kalevi liikmena treenis Edgar Tamme, Ruudi Toomsalu ja Eduard Pröömi juhendamisel. 1960-1992 korraldas Kalev tema mälestusvõistlusi.
»»» 1939 Renate Garisch-Culmberger, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Pillau). Olümpiahõbe 1964 Tokyos kuulitõukes 17.61 ja kuues koht 1960 Roomas 15.94-ga. Jäi Tokyos alla küll tiitlit kaitsnud Tamara Pressile (18.14), kuid edestas Helsingi olümpiavõitjat Galina Zõbinat (17.45). Abiellus 1966 ning võistles Mexico City olümpial Renate Boy nime all (viies koht 17.72-ga). EM-võistlustel 1962 hõbemedal 17.17-ga. Klubi SC Empor Rostock.
»»» 1945 Eva Janko-Egger, Austria kergejõustiklane (Floing). Olümpiapronks 1968 Mexico Citys odaviskes. Isikliku rekordi 61.80 viskas juulis 1973 Innsbruckis ja see tulemus on siiani Austria rekord (uue odaga pole kaugemale visatud). Austria jalgpallikoondise mängija Marc Janko ema.
»»» 1947 Giorgio Chinaglia, Itaalia jalgpallur, ründaja (Carrara). 9-aastasena asus koos vanematega elama Walesi ja hakkas seal ka jalgpalli mängima. Esimene klubi Swansea Town 1964-1966. Siirdus tagasi sünnimaale ning mängis Massese (1966-67), Internapoli (1967-69) ja kõige pikemalt Rooma Lazio (1969-1976) eest. Tuli Lazioga Itaalia meistriks ja oli liiga edukaim väravakütt. 1976 kolis ookeani taha USA profiliigasse NASL ning mängis kuni 1983. aastani New York Cosmose eest. Chinaglia oli esimene kuulus mängija, kes Cosmoses mängima hakkas. Tegi kaasa 254 mängus ja lõi 242 väravat, neljal hooajal liiga edukaim väravakütt. NASL-i MVP 1981. Itaalia koondises mängis 14 mängu ja lõi 4 väravat. Pärast karjääri lõppu tegelenud tele- (ABC kommentaator MM-idel 2002 ja 2006) ja raadiotööga (iganädalane jutusaade jalgpallist Sirius Satellite Radios).
»»» 1954 Jo Gartner, Austria võidusõitja (Viin – surn. 01.06.1986 Le Mans). Osales F1 MM-sarjas 1984 Osella meeskonnas kaheksal võistlusel. Sai Itaalia GP-l viienda koha, kuid MM-sarja punkte ei teeninud kuna Osella oli hooajale ametlikult registreerinud vaid ühe auto, Gartner sõitis aga teise autoga. Sai Le Mans'i 24 tunni sõidul 1984 neljanda koha. Hukkus samal võidusõidul 1986, kui öösel kell 2.10 tegi avarii ja auto süttis põlema.
»»» 1955 James "Jim" Paul Montgomery, USA ujuja (Madison, Wisconsin). Olümpiavõitja 1976 Montrealis 100 m vabaujumises, 4 x 200 m vabalt ja 4 x 100 m komb. teateujumises ning -pronks 200 m vabaujumises. MM-võistlustelt 1973-1978 kokku 8 (6+1+1) medalit. Võitis esimesel MM-il 1973 Belgradis nii 100 m kui 200 m vabaujumise, sai 1975 Calis samal distantsil hõbeda ja 1978 Lääne-Berliinis pronksi. Esimene mees, kes alistas 100 m vabaujumises 50 sekundi piiri (1976 Montrealis 49,99). Belgradi MM-il alistas Mark Spitzi maailmarekordid. Pärast Belgradi asus õppima Indiana ülikooli. Ujumise Kuulsuse halli liige 1986. Viimasel ajal treener Greenhilli koolis Addisonis (Texas). Dallas Aquatic Masters ujumiskompanii asutaja ja omanik. 15 aastat abielus, 5 last. Pikkus 191 cm.
»»» 1958 Frank Ullrich, Saksamaa (SDV) laskesuusataja ja treener (Trusetal). Osales esimest korda 1967 SDV laste meistrivõistlustel, 1972 sai spartakiaadivõistlustel 5 km distantsil teise koha, 1975 võitis noorte MM-il kulla teatesõidus. Esimene medal täiskasvanute seas 1976 Innsbrucki olümpialt, kus ta kuulus teatesõidus pronksi saanud SDV meeskonda. 1980. aasta olümpial Lake Placidis sai kolm medalit: kulla 10 km ning hõbeda 20 km ja teatesõidus. MM-võistlustelt 1977-1983 kokku 14 (9+4+1) medalit. Võitnud neli korda teatesõidu, kolm korda sprindi ja kaks korda 20 km. MK-sarja üldvõitja 1978, 1980, 1981 ja 1982. Pärast kehakultuuriõpingute lõpetamist sai Ullrichist 1987 Saksa DV koondise treener, kahe Saksamaa ühinemise järel uue koondise treener sprindi alal. Alates 2007. aastast koondise peatreener. Ullrichi isa oli laskesuusatamise kohtunik.
»»» 1959 Michel Preud'homme, Belgia jalgpallur, väravavaht (Ougrée). Maailma üks paremaid väravavahte 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate esimesel poolel. Sai 1994. aasta MM-il parimale väravavahile mõeldud Lev Jašini auhinna. Klubid: Liège'i Standard (1977-1986), KV Mechelen (1986-1994) ja Lissaboni Benfica (1994-1999). Võitis Mecheleniga Belgia karika 1987, Euroopa karikavõitjate karikasarja ja superkarika 1988 ning Belgia meistritiitli 1989. Belgia koondises aastatel 1979-1995 kokku 58 mängu. Mängis MM-finaalturniiri ka 1990. Loobus tegevspordist 40-aastasena 1999. 2006-2008 oli oma endise koduklubi Standard'i peatreener ja viis klubi pärast 25-aastast vaheaega taas Belgia meistriks. Seetõttu oli üllatav, et hooaega 2008/2009 alustas Preud'homme hoopis KAA Genti peatreenerina.
»»» 1961 Christa Kinshofer-Güthlein, Saksamaa mäesuusataja (Rosenheim). Olümpiahõbe 1980 Lake Placidis slaalomis ja 1988 Calgarys suurslaalomis ning pronks 1988 slaalomis. Võitis MK-sarjas 1978-1987 kokku seitse etappi, viis suurslaalomis, ühe alpi kahevõistluses ning viimase 19. detsembril 1987 Piancavallos slaalomis. MK-sarja üldvõitja 1979 suurslaalomis. Saksamaa parim naissportlane 1979 (aasta enne seda võitis sama au Maria Epple, aasta hiljem Irene Epple, mõlemad samuti mäesuusatajad). Sai SC Miesbachi liikmeks juba 1966, esimesed suured võistlused juba 1971. Pärast Lake Placidi mänge tekkisid lahkhelid Saksa suusaliiduga (DSV) ning mõneks ajaks võttis endale Hollandi suusaliidu litsentsi. Pärast Calgary mänge lõpetas karjääri. 3. märtsil 1988 kuulutati ta Miesbachi linna aukodanikuks. Kirjutanud raamatu "Fit for Success", tegeleb golfiturniiride ja suusaürituste korraldamisega.
»»» 1961 Guido Buchwald, Saksamaa jalgpallur (kaitsja) ja treener (Berliin). Maailmameister 1990, oli sel aastal oma tippvormis, suutes finaalis neutraliseerida argentiinlaste liidri Diego Maradona. Teenis hüüdnime Diego. Osales ka sakslastele pettumusega lõppenud 1994. aasta finaalturniiril. 1986 Franz Beckenbauer teda Saksamaa koondisse ei arvanud. Saksamaa koondises 1984-1994 kokku 76 mängu ja 4 väravat. Alustas profikarjääri Stuttgarter Kickersis (1981-1983), edasi mängis 1983-1994 VfB Stuttgardis 325 liigamängu ja lõi 28 väravat. Saksamaa meister 1984 ja 1992, karikasarja finalist ja UEFA karikasarja finalist 1989. Lõi 1992. aasta kevadel Bundesliga viimases voorus Leverkuseni Bayeri vastu kuus minutit enne mängu lõppu värava, mis kindlustas Stuttgardile meistritiitli. Liitus 1994 J-League'i klubiga Urawa Red Diamonds (liiga Tähtede meeskonnas 1995 ja 1996), 1997-1998 mängis mõnda aega Karlsruhes ja aitas klubil väljakukkumisest pääseda. Hiljem spordidirektor Karlsruhes ja Stuttgarter Kickersis. 2004 siirdus tagasi Jaapanisse ja juhendas 2006. aastani Urawa meeskonda, tõustes kultuslikuks tegelaseks. Viis Red Diamondsi 2006 meistriks ja nimetati liiga parimaks treeneriks. Imperaatori karika võitja 2005 ja 2006. Naasis kodumaale 2006 ja asus Aacheni Alemannia etteotsa. Vallandati 26. novembril 2007. Kandideeris 2008 Ghana koondise peatreeneriks, kuid ei osutunud valituks.
»»» 1962 Zoë Haas, Šveitsi mäesuusataja (Calgary, Alberta). Suurslaalomi ja supersuurslaalomi spetsialist. Võitis MK-sarjas kaks etappi - 1984 Puy Saint Vincentis kiirlaskumise (stardinumbriga 37) ja 1988 Lechis supersuurslaalomi (stardinumbriga 24). Esikümnes 44 korda. MM-il 1991 Saalbach-Hinterglemmis sai supersuurslaalomis neljanda koha.
»»» 1963 Arnold Petrus Maria Vanderlyde, Hollandi poksija (Sittard). Olümpiapronks 1984 Los Angeleses (kaotas poolfinaalis Willie DeWittile), 1988 Soulis (kaotas Ray Mercerile) ja 1992 Barcelonas (kaotas Felix Savonile) raskekaalus. Amatööride MM-il 1986 ja 1991 hõbemedal, EM-võistlustel 1987, 1989 ja 1991 kuld. Alustas poksitreeningutega 15-aastasena. Seitsmekordne Hollandi meister. Ei siirdunud kunagi profileeri. Alistamatuks vastaseks jäi talle kuubalane Félix Savón. Hollandi aasta sportlane 1991.
»»» 1964 Carole Merle, Prantsusmaa mäesuusataja (Le Sauze). Olümpiahõbe 1992 Albertville'is supersuurslaalomis. MM-võistlustel 1993 Moriokas kuld suurslaalomis ning hõbe 1989 Vailis suur- ja 1991 Saalbach-Hinterglemmis supersuurslaalomis. MK-sarjas aastatel 1988-1993 kokku 22 etapivõitu (9 suurslaalomis ja 13 supersuurslaalomis). Aastatel 1989-1992 oli neli korda MK-sarja parim supersuurslaalomis. Pärast karjääri lõppu avas kodulinnas restorani, kuid müüs selle maha, et tegelda rohkem lapsega ning oma teise armastuse ratsutamisega.
»»» 1965 Ross MacDonald, Kanada purjetaja (Vancouver, British Columbia). Olümpiahõbe 2004 Ateenas ja -pronks 1992 Barcelonas Star klassis. 1996 Atlanta olümpiaregatil diskvalifitseeriti kahes sõidus. Alustas purjetamisega 11-aastasena. Barcelonas oli tema paariliseks Eric Jespersen ja Ateenas Mike Wolfs. MM-võistlustelt kuld 1994 Koos Jesperseniga), hõbe 1999 ja 2000 ning pronks 1989. MacDonald juhib Vancouveris purjetamiskooli koos oma abikaasa Marcia Pellichanoga, kes osalenud kolmel olümpial Brasiilia võistkonnas. Pellichano kaks venda on olümpiamängudel jõudnud medalikohale.
»»» 1968 Mary Lou Retton, USA riistvõimleja (Fairmont, Lääne-Virginia). Los Angelese olümpial 1984 üks ameeriklaste kangelannasid, võitis naiste mitmevõistluse 0,05 punktiga rumeenlanna Ecaterina Szabo ees. Olümpiahõbe naiskonnavõistluses ja toenghüppes, -pronks rööbaspuudel ja vabaharjutuses. Esimene väljaspool Ida-Euroopat sündinud naisvõimleja, kes tulnud mitmevõistluses olümpiavõitjaks. Sai innustust Nadia Comăneci võimlemist nähes, kodulinnas juhendas teda Gary Rafaloski, edasi Houstonis Comăneci endised treenerid Béla ja Marta Károlyi. 1983 võitis Retton Ameerika karikavõistlused ja sai USA meistrivõistlustel oma treeningukaaslase Dianne Durhami järel teise koha. 1983. aasta MM-ist jäi eemale randmevigastuse tõttu, kuid võitis maineka Chunichi Cupi Jaapanis. 1984 võitis oma teise Ameerika karika ja tuli maa meistriks, kuid vajas põlvelõikust. Jõudis siiski olümpia alguseks tippvormi. Ajakiri Sports Illustrated nimetas Rettoni koos Edwin Mosesega USA aasta sportlaseks. Itaalia juured (algne perekonnanimi Rotunda), isa Ronnie tegutses söe transportimise masinate müügiga. Abielus, neli tütart (Shayla Rae, McKenna Lane, Skyla Brae, Emma). Retton sündis vigase puusaliigesega ja see asendati, ka on tal põieprobleeme ja artriit. Kõigist oma haigustest rääkis ta avalikult ravimeid reklaamides.
»»» 1969 Louise Currey-McPaul, Austraalia odaviskaja (Port Kembla, New South Wales). Olümpiahõbe 1996 Atlantas odaviskes, 11. koht 1992 Barcelonas, Sydney olümpial 2000 ei pääsenud lõppvõistlusele. Alustas seitsmevõistlejana (juunioride MM-il 1986 sai 13. koha), kuid hiljem keskendus odaviskele. Universiaadi neljas koht 1991, võitis Rahvaste Ühenduse mängudel 1994 ja 1998. MM-võistlustel 1991 kuues, 1995 13. ja 1999 viies koht. Viiekordne Austraalia meister. Isikliku rekordi 66.80 viskas 2000. aastal.
»»» 1976 Shae-Lynn Bourne, Kanada iluuisutaja (Chatham, Ontario). Tõi 2003 koos Victor Kraatziga Põhja-Ameerikale esimese MM-võistluste kuldmedali jäätantsus. MM-il veel üks hõbe (2002) ja neli pronksi (1996-1999). Olümpiamängudel kaks neljandat (1998 ja 2002) ja kümnes koht (1994). Kaheksakordne Kanada meister aastatel 1993-2003. Alustas harjutamist 7-aastasena, alguses harrastas paarissõitu koos Andrew Bertleffiga. Jäätantsu siirdudes sai tema Victor Kraatz. Paari on juhendanud Tatjana Tarassova, Natalja Dubova, Uschi Keszler ja Nikolai Morozov. 12. augustil 2005 abiellus Shae-Lynn Morozoviga, kuid juulis 2007 paar lahutas. Klubi CPA Brossard, viimane treeningpaik oli Newington (USA). Pärast tippspordist loobumist jätkas Shae-Lynn üksiksõitjana erinevates jääshow'des (Celebration on Ice, Stars On Ice, Champions On Ice), töötanud ka treeneri ja koreograafina. Praegu juhendab Kanada hõbepaari Kaitlyn Weaver - Andrew Poje.
»»» 1983 Shaun Richard Maloney, Šotimaa jalgpallur, poolkaitsja/ründaja (Mir, Malaisia). Šotimaa U-21 koondises 20 mängu ja 6 väravat, A-koondises alates 2005. aastast 15 mängu ja 1 värav. Kolis ema sünnilinna Aberdeeni kui oli 5-aastane. 1999 liitus Glasgow Celticuga ning 2001-2007 mängis kokku 103 liigamängu ning lõi 26 väravat. Hooajal 2007/2008 mängis Aston Villas, suvel 2008 tuli Celticusse tagasi. Šotimaa meister 2001, 2002, 2004 ja 2006, karikavõitja 2001, 2004, 2005 ja 2007 ning liiga karikavõitja 2001 ja 2006. Võitis Šotimaa parima jalgpalluri tiitli kokku kolmel küsitlusel, lisaks veel Celticu poolehoidjate parim.
»»» 1983 Scott Andrew Speed, USA autovõidusõitja (Manteca, California). Sõitis kaks hooaega (2006-2007) F1 autode MM-sarjas Scuderia Toro Rosso meeskonnas, kuid ei teeninud 28 etapilt ainsatki punkti. 31. juulil 2007 lõpetas Toro Rosso temaga lepingu. Septembris 2007 debüteeris Ameerikas stock cari võidusõidul (ARCA RE/MAX Series) Eddie Sharp Racingu meeskonnas. Esimese võidusõidu NASCAR-sarjas tegi 7. märtsil 2008, esimese etapi võitis samal aastal Doveris. Vormel Renault' Eurocupi ja Saksamaa meistrivõistluste võitja 2004. Oli 2005 GP2-sarjas kokkuvõttes kolmas ja tegutses Red Bulli F1 tiimi testisõitjana.
»»» 1982 Hamdi Dhouibi, Tuneesia kergejõustiklane (Kairouan). Aafrika rekord kümnevõistluses 8023 (MM-il 2005 Helsingis 11. koha saavutamisel) ja seitsmevõistluses 5733 punktiga (märtsis 2003 Aubière'is). Aafrika meister 2002 ja 2006, Araabia mängude võitja 2004, Aafrika mängude võitja 2007. Üksikaladest võistelnud ka teivashüppes (isiklik rekord 5.00), kui oli Aafrika meistrivõistlustel 2006 ja Aafrika mängudel 2007 kolmas.
SURMAPÄEV
««« 1929 Wilfred Baddeley, Inglismaa tennisist (Menton, Prantsusmaa – sünd. 11.01.1872 Bromley). Võitis üksikmängus Wimbledoni turniiri 1891 (kuni 1985. aasta ja Boris Beckeri võiduni oli noorim sealne võitja üksikmängus), 1892 ja 1895 ning mängis 1893, 1894 ja 1896 lisaks finaalis. Koos kaksikvenna Herbertiga oli Wimbledonis meespaarismängu võitja 1891, 1894, 1895 ja 1896. Wilfred oli kaksikutest vanem. Mõlemad lõpetasid oma tennisekarjääri 1897 ning keskendusid juristikarjäärile.
««« 1961 Alfred Carlton Gilbert, USA kergejõustiklane ja leiutaja (Boston, Massachusetts – sünd. 13.02.1884 Salem, Orgeon). Olümpiavõitja 1908 Londonis teivashüppes. Õppis Yale'i ülikoolis arstiks, kuid rohkem köitis teda leiutamine. Tema asutatud kompanii A.C.Gilbert Company hakkas 1913. aastal tootma populaarset konstruktorit Erector Set, mida 1935. aastaks oli müüdud enam kui 30 miljonit komplekti.
««« 1978 Georges Speicher, Prantsusmaa jalgrattur (Maisons-Laffitte – sünd. 08.06.1907 Pariis). Grupisõidu maailmameister 1933 Montlherys ja Tour de France'i võitja 1933 (lisaks kolm etapivõitu). Osales Tour de France'il 1932-1938 ja võitis kokku 9 etappi. Prantsusmaa meister grupisõidus 1935, 1937 ja 1939, Pariisi-Roubaix' klassiku võitja 1936.
««« 1983 Juan Carlos Zabala, Argentina kergejõustiklane (Buenos Aires – sünd. 11.10.1911 Rosario). Olümpiavõitja 1932 Los Angeleses maratonijooksus. Kuulus juhtgruppi kogu jooksu vältel, tegi otsustava kiirenduse 4 kilomeetrit enne lõppu ja edestas Suurbritannia esindajat Samuel Ferrist 20 sekundit. Berliini olümpial 1936 sai 10 000 m jooksus kuuenda koha, kuid maratonis ei suutnud olümpiavõitu kaitsta. Argentiinlane läks küll stardi järel juhtima, kuid katkestas 33 kilomeetri järel, kui peagrupp ta kinni püüdis. Mängis jalgpalli ja korvpalli ning tegeles ujumisega kuni kohtus 1927. aastal treener Alexander Stirlinguga. Jooksis esimese maratoni 1931. aasta oktoobri lõpus, kümme päeva hiljem püstitas 30 km distantsil maailmarekordi 1:42.30,4. Enne Berliini mänge 1936 jooksis MR-i ka 20 km pikkusel maal ajaga 1:04.00,2. Võitis Lõuna-Ameerika meistrivõistlustel 1931 nii 3000 m, 5000 m kui 10 000 m. Hüüdnimi El Ñandú Criollo.
««« 1986 Flora Jean "Flo" Hyman, USA võrkpallur (Jaapan – sünd. 31.07.1954 Inglewood, California). Olümpiahõbe 1984 Los Angeleses. Kaheksalapselisest perest pärit Hyman oli juba 13-aastasena 183 cm pikkune, neli aastat hiljem saavutas ta oma lõpliku pikkuse 196 cm. Jõudis USA koondisse juba 1974. MK-võistluste pronks 1981 ja MM-võistluste pronks 1982. Los Angelese mängude finaalis jäädi alla Hiina naiskonnale, keda alagrupis võideti. Pärast olümpiat siirdus Hyman Jaapanisse, kus mängis Daiei naiskonnas. Suri äkksurma kui oli mängus Hitachi vastu puhkama võetud. Algul arvati surma põhjuseks südameinfarkt, kuid lahkamine näitas, et tema süda oli terve. Selgus, et mängija surma põhjustas aordi lõhkemine, sest Hyman põdes haruldast Marfani sündroomi.
««« 1989 George Knudson, Kanada golfar (Toronto, Ontario – sünd. 28.06.1937 Winnipeg, Manitoba). Võitis karjääri jooksul 18 profiturniiri, neist 8 PGA Touril. Suurturniiridel jäi tema parimaks The Mastersil teise koha jagamine 1969, võitnud George Archerile kaotas ta vaid ühe löögiga. 1988 diagnoositi tal kopsuvähk, siirded jõudsid ajju ja Knudson suri.
««« 1992 Klaes Karppinen, Soome murdmaasuusataja (Iisalmi – sünd. 09.10.1907 Iisalmi). Olümpiavõitja 1936 Garmisch-Partenkirchenis 4 x 10 km teatesõidus. MM-võistlustel 1934-1939 kokku 10 (5+5+0) medalit, sh. kullad 1934, 1935, 1938 ja 1939 teatesõidus ning 1935 18 km-s ning hõbedad 1935, 1937 ja 1939 50 km-s, 1939 18 km-s ja 1937 teatesõidus. Soome meister 1941 3 x 10 km teatesõidus ja hõbe 1934 17 km-s.
««« 1996 Sándor Iharos, Ungari kergejõustiklane (Budapest – sünd. 10.03.1930 Budapest). Tiitlivõistlustel jäi medalita, kuid 1955 ja 1956 püstitas kokku kaheksa maailmarekordit. 1956: 1500 m - 3.40,8, 3000 m - 7.55,6, 2 miili - 8.33,4, 3 miili - 13.14,2, 5000 m - 13.50,8 ja 13.40,6. 1956: 6 miili - 27.43,8, 10 000 m - 28.42,8. Helsingi olümpial 1952 ei pääsenud 1500 m distantsil finaali, EM-il 1954 oli samal maal kuues. Melbourne'i olümpial ei osalenud, EM-il 1958 Stockholmis sai 5000 meetris kuuenda koha. Rooma olümpial 1960 oli 5000 meetris 10. ja 10 000 meetris 11. Pärast lõpetamist 1962 tegutses treenerina.
««« 2004 Leônidas da Silva, Brasiilia jalgpallur, ründaja (Cotia, São Paulo – sünd. 06.09.1913 Rio de Janeiro). Mängis MM-võistlustel 1934 ja 1938, oli finaalturniiril Prantsusmaal 7 tabamusega edukaim väravakütt. Käärlöögi pioneere. Hüüdnimed Must Teemant ja Kummimees. Alustas karjääri São Cristóvãos, 1933 liitus Montevideo Peñaroliga, kuid aasta pärast naasis kodumaale Vasco da Gama klubisse ning aitas meeskonna Rio meistriks. Pärast MM-i Itaalias 1934 liitus Botafogoga ning 1935 võideti taas Rio meistritiitel. Kuni 1941. aastani mängis Flamengos (Rio meister 1939) ja 1942. aastast kuni karjääri lõpuni 1950 FC São Paulos. Brasiilia koondises skooris kahel korral juba oma debüüdil. 1938. aasta MM-il otsustas brasiillaste treener Ademar Pimenta Leônidasele puhkust anda ning meeskond kaotas Itaaliale 1:2. 1953 töötas São Paulos treenerina, hiljem töötas raadioreporterina, omas São Paulos mööbipoodi. Haigestus 1974 Alzheimeri tõppe ning suri lõpuks sellest tingitud komplikatsioonide tagajärjel.
SÜNDMUSED
¤ 1900 asutati Inglismaal maailma vanim sulgpalliklubi Newcastle Badminton Club.
¤ 1901 peeti pesapalliliigas AL (American League) esimene mäng.
¤ 1921 sai Eesti meistrivõistlustel kiiruisutamises kõigil neljal distantsil esikoha Christfried Burmeister.
¤ 1935 andis riigivanem Konstantin Päts oma heakskiidu Karl Terrase algatusele rajada Eesti esindusspordihoone.
¤ 1939 lõppes Eesti jäähokikoondise esimene ja seni ka viimane turnee Rootsi. Kõik kolm klubimeeskonda alistati.
¤ 1940 avati Garmisch-Partenkirchenis taliolümpiamängude asendajana (mängud ise pidid algama 2. veebruaril) kaheksa rahva talispordivõistlused. Lisaks Saksamaale osalesid Itaalia, Jugoslaavia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia ning Böömi-Määrimaa.
¤ 1952 sündis NFL-i esimene klubi Texases. Endine New York Yanks sai nimeks Dallas Texans.
¤ 1962 valiti Jackie Robinson esimese mustanahalise mängijana pesapalli Kuulsuse halli.
¤ 1970 püstitas venelane Valeri Muratov Medeos MR-i 500 m kiiruisutamises 38,99 sekundiga.
¤ 1974 asutas Lamar Hunt profitenniseorganisatsiooni WCT (World Championship Tennis).
¤ 1976 nokautis George Foreman profipoksi rasekaalu matši viiendas raundis Ron Lyle'i.
¤ 1976 sai Cleveland Cavaliers kirja klubi ajaloo suurima võidu, kui Milwaukee alistati 43-punktise vahega (132:89).
¤ 1978 oli NHL-i 31. Tähtede mängus Buffalos võitja selgitamiseks vaja lisaaega. Walesi konverentsi esindus võitis lõpuks Campbelli 3:2.
¤ 1986 jõudis New York Islandersi ründaja Mike Bossy NHL-is oma 1000. punktini.
¤ 1987 võitis Australian Openi 61. naiste finaalis Hana Mandlikova teise tšehhitari Martina Navratilova 7:5, 7:6.
¤ 1988 lõppes Australian Openi 76. meeste turniir Mats Wilanderi võiduga. Rootslane alistas viiesetilised finaalis austraallase Pat Cashi 6:3, 6:7, 3:6, 6:1, 8:6.
¤ 1993 võitis USA meistrivõistlustel iluuisutamise meesüksiksõidu Scott Davis.
¤ 1993 jõudis Krasnojarskis peetud Ivan Jarõgini mälestusvõistlustel vabamaadluses oma esimese suurema saavutuseni Küllo Kõiv, olles kuni 68 kg kaalus kolmas.
¤ 1997 mõisteti oma tütre Steffi tulusid varjanud Peter Graf kolmeks aastaks ja kolmeks kuuks vangi.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002),
Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
