Kes oli FIFA kuues president? Kes alistas ameeriklase Cornelius Warmerdami 15 aastat püsinud maailmarekordi teivashüppes, ületades 4.78? Hollandi jalgpallikuulsuse Johan Cruijffi nime kannab ka üks tema kodumaa spordiauhind. Milline? NHL-i draftis 1983 valis üks klubi N Liidu koondise pikaaegse väravahi Vladislav Tretjaki. Mis klubi? USA ujumisnaiskonna kapten oli Atlanta olümpial 1996 endine dopingupatune ujuja. Kes? Kus on sündinud Austriale Ateena olümpialt triatlonikulla toonud Kate Allen? Milliste jalgpalliklubide fänn on F1-piloot Felipe Massa? Millist karva olümpiamedal on kodus neljakordsel NBA meistril Tim Duncanil?
SÜNNIPÄEV
»»» 1884 Arthur Chevrolet, Šveitsi päritolu Ameerika autovõidusõitja ja -konstruktor (La Chaux-de-Fonds, Neuchatel - surn. 16.04.1946 Slidell, Louisiana). Sõitis vanima venna Louisi järel koos noorema venna Gastoniga sajandi alguses Ameerikasse. Algul töötas mehaanikuna, seejärel hakkas venna eeskujul võidusõiduga tegelema. 1911 tegi kaasa ajaloolisel esimesel Indianapolise 500 miili sõidul, kuid pidi 30 ringi järel katkestama. Osales samas ka 1916, tegi 1920 treeningul raske avarii ning tema sõitjakarjäär lõppes. Gaston võitis samal aastal Indy, kuid hukkus mõned kuud hiljem Californias. 1929 asutas koos teise venna Louisi lennukimootorite tehase, kuid äri võeti üle. Arthur hakkas ehitama kiirusvõistluste autosid ning oli selle ala üks pioneere. Elu lõpus kannatas depressiooni käes ja poos end üles.
»»» 1895 söör Stanley Ford Rous, Suurbritannia jalgpallikohunik ja -ametnik (Watford, Suffolk – surn. 18.07.1986 London). FIFA kuues president aastatel 1961-1974. Koolis spordiõpetajana töötanud Rous mängis amatöörina jalgpalli väravavahina, hiljem sooritas rahvusvahelise kategooria kohtuniku eksami ja osales 36 rahvusvahelises mängus. Vilistas 1934 FA Cupi finaali Manchester City ja Portsmouthi (2:1) vahel ja loobus seejärel kohtunikuametist. Aastatel 1934-1962 tegutses Football Associationi (FA) sekretärina, 1961-1974 juhtis FIFA-t. Loobumise järel 11. juunil 1974 omistati talle FIFA aupresidendi tiitel. Osales 1938 reeglite kaasajastamisel. Watfordi staadionil Vicarage Roadil oli temanimeline tribüün.
»»» 1911 Maribel Yerxa Vinson-Owen, USA iluuisutaja (Boston, Massachusetts – surn. 15.02.1961 Berg-Kampenhout, Belgia). Olümpiapronks 1932 Lake Placidis naisüksiksõidus. MM-võistluste hõbe 1928 ja pronks 1930. USA meister üksiksõidus 1928-1933 ja 1935-1937 ning paarissõidus 1928, 1929, 1933 (koos Thornton L. Coolidge'iga), 1935, 1936 ja 1937 (George E.B. Hilliga). Treenerina viis Tenley Albrighti viiel korral USA meistriks ning esimese USA naisuisutajana olümpiavõitjaks. 1961 võitis tema tütar Maribel USA meistrivõistlustel paarissõidu koos Dudley S. Richardsiga ja teine tütar, 16-aastane Laurence krooniti võitjaks naisüksiksõidus. Nii ema kui mõlemad tütred hukkusid Sabena lennufirma laineriga juhtunud katastroofis teel USA koondisega MM-võistlustele Prahasse.
»»» 1916 Carl Jerome "Jerry" Barber, USA golfar (Jacksonville, Illinois - surn. 23.09.1994 Glendale, California). Mängis profina 1942. aastast, võitis 7 turniiri. PGA meistrivõistluste võitja 1961 Olympia Fields Country Clubi radadel. Osales Ryder Cupi meeskonnas 1955 ja 1961 (ühtlasi kapten).
»»» 1919 Finn Helgesen, Norra kiiruisutaja (Drammen, Buskerud). Olümpiavõitja 1948 Sankt Moritzis 500 m distantsil olümpiarekordi 43,1 sekundiga. 1952 Oslos sai ühena kolmest uisutajast aja 44,0, kuid et ta oli ühele kahest konkurendist omavahelises sõidus kaotanud, sai ta pronksi asemel viienda koha. Norra meister sprindis 1947 ja 1949. Võistles Oslo Skøiteklubi eest nagu ka Roald Aas, Ivar Ballangrud, Bernt Evensen, Rudolf Gundersen, Oscar Mathisen ja Laila Schou Nilsen.
»»» 1929 Yvette Winifred Williams, Uus-Meremaa kergejõustiklane (Caversham, Dunedin). Olümpiavõitja 1952 Helsingis kaugushüppes, esimene Uus-Meremaa naisolümpiavõitja. Püstitas 1954 Gisborne'is maailmarekordiks 6.29. Rahvaste Ühenduse mängudel võitis kulla kuulitõukes ja kettaheites, hõbeda odaviskes ning lisaks pääses 80 m tõkkejooksus finaali. Viiel alal tuli ta Uus-Meremaa meistriks kokku 21 korda. Valiti kahel aastal Uus-Meremaa parimaks sportlaseks. Tegi kaasa ka oma kodumaa korvpallinaiskonnas ning harrastas netballi. Noorem vend Roy Williams võitis 1966 Rahvaste Ühenduse mängudel kulla kümnevõistluses.
»»» 1932 Lia Manoliu, Rumeenia kergejõustiklane (Chişinău – surn. 09.01.1998 Bukarest). Olümpiavõitja 1968 Mexico Citys ning -hõbe 1960 Roomas ja 1964 Tokyos kettaheites. Osales kokku kuutel olümpiamängudel. Helsingis 1952 oli kuues, Melbourne'is 1956 ja Münchenis 1972 üheksas. Talvel enne Mexico olümpiat teatas Rumeenia olümpiakomitee 35-aastasele Manoliule, et ta on olümpiale sõitmiseks juba liialt vana. Veteran treenis aga seda innustunumalt ning pääses siiski koondisse. Mehhikos sai tema heitekäsi kuuli tõugates vigastada ning koondise arst ütles sportlasele, et see võib vastu pidada vaid ühe heite. Manoliu heitis esimesel katsel 58.28 ja sellest piisas kullaks. 1998. aastal elas ta üle infarkti, kuid 1998. aasta alguses langes pärast ajukasvaja opereerimist koomasse ning suri südamepuudulikkusse nädalapäevad hiljem. Rumeenia rahvusstaadion Bukarestis kannab Lia Manoliu nime.
»»» 1935 Robert Allen "Bob" Gutowski, Poola päritolu USA kergejõustiklane (San Pedro, California – surn. 03.08.1960 Camp Pendleton, California). Olümpiahõbe 1956 Melbourne'is teivashüppes 4.53-ga meeskonnakaaslase Robert Richardsi järel (4.56). Püstitas 27. aprillil 1957 maailmarekordi 4.78, ületades 15 aastat püsinud Cornelius Warmerdami senise margi ühe sentimeetriga. Hüpanud 7.54 kaugust ja 14.31 kolmikut. Hukkus suvel 1960 autoõnnetuses.
»»» 1939 Tarcisio Burgnich, Itaalia jalgpallur, kaitsja (Ruda). Itaalia koondises 1963-1974 kokku 66 mängu ja 2 väravat. Mängis MM-võistluste finaalturniiril 1966, 1970 (hõbe) ja 1974, Euroopa meister 1968. Klubid: Udinese (1958-1960), Torino Juventus (1960-1961), Palermo (1961-1962), Milano Inter (1962-1974) ja Napoli (1974-1977). Mängis Interi eest 467 mängu ja lõi 6 väravat. Viiekordne Itaalia meister, kaks Euroopa meistrite karikat ja Intercontinetal Cupi.
»»» 1947 Hendrik Johannes Cruijff (Cruyff), Hollandi jalgpallur ja treener (Amsterdam). Hollandi koondises 1966-1978 kokku 48 mängu ja 33 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1974 (hõbe). Aitas meeskonnal ka 1978. aasta MM-ile jõuda, kuid oktoobris sügisel 1977 loobus koondises mängimisest. Klubid: Amsterdami Ajax (1964-1973, 1981-1983), FC Barcelona (1973-1978), Los Angeles Aztecs (1979-1980), Washington Diplomats (1980-1981), Levante (1981) ja Rotterdami Feyenoord (1983-1984). Tulnud 9 korda Hollandi meistriks (sh. 8 korda Ajaxiga), 6 korda karikavõitjaks, 3 korda Euroopa meistrite karikaturniiri võitjaks (1971-1973). Hispaania meister 1974 ja karikavõitja 1978. Töötas treenerina 1986-1988 Ajaxis ja 1988-1996 FC Barcelonas. Viis Ajaxi kaks korda Hollandi meistriks ja UEFA karikavõitjate karikaturniiri võitjaks 1987, Barcelona võitis tema käe all neli kodust meistritiitlit ja ühe karika ning kolm eurokarikat. Nimetati esimesena Euroopa parimaks jalgpalluriks kolm korda (1971, 1973, 1974). Esimene Hollandi koondislane, kes teenis punase kaardi. Mänginud väljakul kõikidel kohtadel välja arvatud väravas. Alates 1996. aastast kannab Hollandi superkarikas nime Johan Cruijff-schaal. 18. aprillil 2007 igavikustas Ajax tema särginumbri 14. mais 2006 sai kätte Laureuse spordiauhinna elutöö eest.
»»» 1948 Enver Marić, Jugoslaavia jalgpallur, väravavaht (Mostar, Bosnia & Hertsegoviina). Mängis Jugoslaavia koondises kokku 32 mängu, osales MM-võistluste finaalturniiril 1974. Mängis Mostari FK Veleži eest aastatel 1967-1976 kokku 600 mängu ning lõpetas karjääri saksa klubis Schalke 04 (1976-1978). Tegutsenud väravavahtide treenerina Veležis (1987-1990), Düsseldorfi Fortunas (1993-1998) ja alates 2003. aastast Berliini Hertha BSC-s.
»»» 1949 Vicente Alberto Pernía, Argentina jalgpallur, kaitsja (Tandil, Buenos Airese provints). Mängis Argentina koondises 10 kohtumist, kuid ei pääsenud 1978 maailmameistriks tulnud meeskonda. Klubid: Estudiantes de La Plata (1969-1972), Boca Juniors (1973-1981) ja Vélez Sársfield (1982). Copa Libertadorese võitja 1977 ja 1978. Lõpetas karjääri 1982 ja hakkas osalema sportautode võidusõitudel. Poeg Mariano mängis 2006. aasta MM-il Hispaania koondises.
»»» 1952 Vladislav Tretjak, N Liidu jäähokimängija, väravavaht (Orudjevo, Moskva oblast). Olümpiavõitja 1972 Sapporos, 1976 Innsbruckis ja 1984 Sarajevos, -hõbe 1980 Lake Placidis. Mängis 1968-1984, tuli 10 korda maailmameistriks ja 9 korda Euroopa meistriks. Montreal Canadiens valis ta 1983. aastal NHL-i draftis 138-ndana, kuid Tretjakki ei lubatud N Liidust NHL-i. Loobus pärast Sarajevo olümpiat 32-aastasena. Mängis Moskva CSKA-s ja tuli 13 korda N Liidu meistriks. Kõrgliiga hooaja parim mängija 1974-1976, 1981 ja 1983. Töötanud Chicago Blackhawksi väravavahtide treenerina, detsembris 2003 valiti Riigiduumasse. 25. aprillil 2006 valiti Venemaa jäähokiföderatsiooni presidendiks (93 poolthäält 96 võimalikust).
»»» 1952 Jacques Santini, Prantsusmaa jalgpallur ja treener (Delle). Prantsusmaa koondise peatreener 2002-2004, astus tagasi pärast meeskonna allajäämis Euro 2004 finaalturniiri veerandfinaalis Kreekale. Oli 2004 Tottenham Hotspuri peatreener 13 mängus ja loobus siis ametist. 2005-2006 töötas AJ Auxerre'is, kuid vallandati pärast seda, kui klubil ei õnnestunud jõuda eurosarjadesse. Pärast seda pole enam treenerina tegutsenud, ehkki 2008 oli ta üks kandidaate Edinburgh’I klubi Hearts of Midlothian peatreeneri kohale. Mängijana tegutses kõige pikemalt AS Saint-Etienne'is (1969-1981), jõudis 1976 Euroopa meistrite karikaturniiri finaali. Töötas alates 1983. aastast treenerina ka Toulouse'is, Lille'is, Saint-Étienne'is, Sochaux's ja Lyoni Olympique'is (pani 2000-2002 aluse klubi võitudele Prantsuse meistrisarjas).
»»» 1952 Milena Duchková, Tšehhoslovakkia vettehüppaja. Olümpiavõitja 1968 Mexico Citys ja -hõbe 1972 Münchenis 10 m tornihüpetes, Euroopa meister samal alal 1970 Barcelonas ja MM-võistluste hõbe 1973 Belgradis. Pikkus 157 cm. 12-kordne Tšehhoslovakkia meister. Töötas mõnda aega treenerina, 1980. aastatest elab Kanadas Newfoundlandil ja praktiseerib hambaarstina.
»»» 1955 Américo Rubén "El Tolo" Gallego, Argentina jalgpallur, poolkaitsja (Morteros, Córdoba provints). Maailmameister 1978 Argentina koondises, tegi kaasa ka finaalturniiril 1982. Mängis kohalikus liigas 14 hooaega, kuid vaid kahes klubis – Newell's Old Boys (1974-1980) ja River Plate (1981-1988). Pidas liigas kokku 440 mängu ja lõi 35 väravat. River Platega Argentina meistritiitel 1985/1986, Copa Libertadores 1986 ja Intercontinental Cup 1986. Treenerina võitnud kodumaal neli meistritiitlit (kaks River Plate, ühe Independiente ja Newell's Old Boysi eesotsas), Mehhiko meister CD Toluca peatreenerina 2005.
»»» 1961 Agneta Andersson, Rootsi aerutaja (Karlskoga, Örebro). Olümpiavõitja 1984 Los Angeleses ühesüstal ja kahesüstal koos Anna Olssoniga ning 1996 Atlantas koos Susanne Gunnarssoniga. Hõbe 1982 nelja- ja 1992 Barcelonas kahesüstal ning pronks 1992 ja 1996 neljasüstal (kõik 500 m). Tuli 1993 Kopenhaagenis koos Anna Olssoniga kahesüstal maailmameistriks (Rootsi naiste esimene MM-kuld selles paadiklassis), lisaks saanud 3 hõbe- ja 7 pronksmedalit. Valiti 1996 koos Gunnarssoniga Rootsi parimaks sportlaseks, Victoriastipendiet 1997.
»»» 1967 Angel Martino, USA ujuja (Tuscaloosa, Alabama). Olümpiavõitja 1992 Barcelonas ja 1996 Atlantas 4 x 100 m vabalt teateujumises ja Atlantas ka 4 x 100 m kombineeritud teateujumises, -pronks Barcelonas 50 m vaba- ning Atlantas 100 m vaba- ja 100 m liblikujumises. Võitis Pan Ameerika mängudel 1995 Mar del Platas neli kuldmedalit (50 m ja 100 m vabalt ning kaks teateujumist). Hea Tahte mängudelt sai seitse kulda. Oli Atlantas USA olümpianaiskonna kapten, ehkki oli 1988 andnud nandrolooni sisaldanud dopinguproovi. Praegu töötab Georgias ujumistreenerina.
»»» 1968 Thomas Strunz, Saksamaa jalgpallur, kaitsja/poolkaitsa (Duisburg). Saksamaa koondises 1990-1999 kokku 41 mängu ja 1 värav. MM-võistluste finaalturniiril 1994 (veerandfinaal), Euroopa meister 1996. Klubid: Müncheni Bayern (1989–1992, 1995–2001) ja VfB Stuttgart (1992–1995). Viiekordne Saksamaa meister ja neljakordne karikavõitja, UEFA karikasarja võitja 1996 ja Meistrite liiga finalist 1999. Pärast loobumist oli ligi aasta aega VfL Wolfsburgi peatreener ja sai vallandamistasu 2,75 miljonit eurot.
»»» 1970 Katherine "Kate" Jessie Jean Allen, Austria triatleet (Geelong, Victoria, Austraalia). Olümpiavõitja 2004 Ateenas olümpiatriatlonis, 2008 Pekingis sai 14. koha. EM-võistluste hõbe 2004 ja 2007. Pärast Ateena olümpiat keskendus Ironmani triatlonidel (esimene 2002), isiklik rekord 8:54.01. Oli MM-il Hawaiil 2002. aastal seitsmes ning 2005 ja 2006 viies. Lõpetas ülikooli meditsiiniõena, 1999 kohtus ühel oma reisidest Austria triatlonilootuse Marcel Diechtleriga, abiellus 1999 ja asus elama Austriasse, kus sai 2002 ka kodakondsuse. Alustas triatloniga tulevase abikaasa õhutusel 1996. aastal. Austria parim naissportlane 2004.
»»» 1974 Tricia Dunn-Luoma, USA jäähokimängija, ründaja (Derry, New Hampshire). Olümpiavõitja 1998 Naganos, -hõbe 2002 Salt Lake Citys ja -pronks 2006 Torinos. Lõpetanud Pinkerton Academy (Derry.)
»»» 1976 Timothy "Tim" Theodore Duncan, USA korvpallur (Christiansted, St. Croix, USA Neitsisaared). Olümpiapronks 2004 Ateenas. 211 cm pikk ja 118 kg kaaluv Ducan oli 1997 NBA drafti esimene valik, mänginud kogu senise karjääri San Antonio Spursis. Neljakordne NBA meister (1999, 2003, 2005, 2007, kolm korda finaalseeria MVP (1999, 2003, 2005) ja Spursi kapten. Saanud kaks korda ka NBA hooaja MVP (2002, 2003) auhinna, valitud 1998-2009 kokku 11 korda Tähtede mängule, 10 korda hooaja sümboolsetesse viisikutesse ja kaitsemeeskondadesse. Alustas sportimist ujujana, korvpalli juurde tuli alles üheksandas klassis.
»»» 1976 Rainer Schüttler, Saksamaa tennisist (Korbach, Hesse). Mänginud elukutselisena 1995. aastast, võitnud 4 turniiri üksik- ja 4 paarismängus. Kõrgeim koht maailma edetabelis viies (26. aprillil 2004). Australian Openi finalist 2003 (kaotas kolmes setis Andre Agassile), ülejäänud kolmel suure slämmi turniiril jõudis samal aastal neljandasse ringi, 2008 Wimbledonis poolfinaali. Esimene sakslane pärast Boris Beckerit (1988), kes jõudis ühel aastal kõigil suurturniiridel vähemalt neljandasse ringi. Olümpiahõbe 2004 Ateenas meespaarismängus koos Nicolas Kieferiga. ATP auhind suurima arengu teinud mängijale 2003.
»»» 1979 Andreas Küttel, Šveitsi suusahüppaja (Einsiedeln). Suure mäe maailmameister 2009 Liberecis (kavas oli vaid üks hüppevoor). Osalenud MK-sarjas alates 1995. aastast, võitnud viis etappi ja kuulunud kokku 17 korda esikolmikusse. Torino olümpial 2006 normaalmäel viies ja suurel mäel kuues koht, 2002 Salt Lake Citys suure mäe kuues. MM-il Sapporos 2007 normaalmäel viies koht. Suusalennu MM-i kuues 2006 Kulmis. Elukutselt spordiõpetaja. Murdnud kukkudes käe- ja ninaluu ning vigastanud põlve.
»»» 1980 Alejandro Valverde Belmonte, Hispaania jalgrattur (Las Lumbreras, Murcia). Võitis 2006 ja 2008 UCI ProTouri üldkokkuvõttes. Liège-Bastogne-Liège'i klassiku võitja 2006 ja 2008, La Flèche Wallonne'il 2006. 2008 võitis veel Clasica de San Sebastiani ja Critérium du Dauphiné Libéré velotuuri ning tuli Hispaania meistriks grupisõidus. MM-võistlustelt grupisõidus hõbe 2003 Edmontonis ja 2005 Madridis ning pronks 2006 Salzburgis. Tour de France'il 3 ja Vuelta a Españal 5 etapivõitu. Tippratturite seas harvaesinev universaal, kes võib võrdselt hästi sõita mägedes, olla kõrgel kohal temposõidus ja tegija sprindifinišis. UCI kahtlustas teda osalemises Operación Puerto dopinguafääris ning keelas tal osalemast 2007. aasta MM-il, kuid spordiarbitraaži kohus (CAS) tühistas alaliidu otsuse. Klubid: Comunitat Valenciana/Kelme (2002–2004) ja Caisse d'Epargne (2005–).
»»» 1981 Felipe Massa, Brasiilia autovõidusõitja (Botucatu, São Paulo osariik). Osalenud F1 autode MM-sarjas 2002-2009 kokku 108 GP-sõidu stardis, võitnud 11 etappi ja olnud 27 korda esikolmikus. Parimad stardikoht 15 ja võistluse kiirem ring 11 korda. MM-sarja hõbe 2008, pronks 2006 ja neljas koht 2007. Meeskonnad: Sauber (2002-2005) ja Ferrari (2006-). Sarjavõidud: Eurocup Formula Renault 2000, Itaalia Formula Renault 2000 ja Euro Formula 3000 2001. Fännab São Paulo FC-d ja Türgi klubi Fenerbahçet, mille treener oli mõnda aega tema lapsepõlve iidol Zico ja mängija parim sõber Roberto Carlos.
»»» 1981 Anja Sofia Tess Pärson, Rootsi mäesuusataja (Umeå). Olümpiakuld 2006 Torinos slaalomis, -hõbe 2002 Salt Lake Citys suurslaalomis, -pronks Salt Lake Citys slaalomis ning Torinos kiirlaskumises ja alpi kahevõistluses. Võitnud 2001-2007 MM-võistlustelt kokku 11 (7+2+2) medalit, tulnud maailmameistriks nii kiirlaskumises (2007), supersuurslaalomis (2005, 2007), slaalomis (2001), suurslaalomis (2003, 2005) kui ka kahevõistluses (2007). MK-sarja üldvõitja 2004 ja 2005, slaalomi parim 2004 ning suurslaalomis 2003, 2004 ja 2006. Võitnud kokku 40 etappi (18 slaalomis, 11 suurslaalomis, 5 kiirlaskumises, 4 supersuurslaalomis ja 2 kahevõistluses). Suusatama õppis õe Frida kõrvalt, treeneriks siiani isa Anders. Rootsi parim sportlane 2006 ja 2007. Kuulub Tärnaby Fjällvindenisse nagu ka omaaegsed kuulsused Ingemar Stenmark ja Stig Strand. Elab Monacos.
SURMAPÄEV
««« 1968 John Walter Beardsley Tewksbury, USA kergejõustiklane (Tunkhannock – sünd. 21.03.1876 Ashley, Pennsylvania). Osales 1900 Pariisi olümpial viiel alal ning võitis neil kõigil medali: kulla 400 m tõkkejooksus ja 200 m, hõbeda 60 m ja 100 m jooksus (kordas poolfinaalis MR-i, kuid finaalis jäi alla Frank Jarvisele) ning pronksi 200 m tõkkejooksus. Loobus pärast olümpiat spordist ja praktiseeris Tunkhannockis (Pennsylvania) hambaarstina. Suri 92-aastaselt.
««« 1995 Andrea Fortunato, Itaalia jalgpallur, kaitsja (Perugia – sünd. 26.07.1971 Salerno). Mängis 1993 ühe korra Itaalia koondises - 22. septembril Tallinnas peetud MM-võistluste valikmängus Eesti vastu. Klubid: Como (1989-1991), Pisa (1991-1992), Genua (1992-1993) ja Juventus (1993-1995). Mais 1994 avastasid arstid tal leukeemia ja ehkki luuüdi siirdamise järel näis haigus olevat taandunud, haigestus kevadel 1995 kopsupõletikku ja suri. Juventus pühendas oma kevadel võidetud 23. meistritiitli lahkunud kaasmängijale (Scudetto Fortunato).
««« 1999 Michael Morris ehk lord Killanin, Iiri sporditegelane (Dublin – sünd. 30.07.1914 London). Rahvusvahelise Olümpiakomitee president 1972-1980. Valiti 1950 Iirimaa rahvusliku olümpiakomitee etteotsa ja alates 1952. aastast oli ROK-i liige. 1968 valiti asepresidendiks ning valiti ROK-i 73. istungjärgul 1972 Münchenis ameeriklase Avery Brundage’i mantlipärijaks olümpiakomitee presidendi toolil. Läks erru 1980 Moskva mängude ajal, andes ameti üle hispaanlasele Juan Antonio Samaranchile. Osalenud filmitööstuses, pidanud ajakirjaniku ametit. 1961-1984 oli Monaco aukonsul Iirimaal.
««« 2001 Michele Alboreto, Itaalia autovõidusõitja (Lausitz, Saksamaa – sünd. 23.12.1956 Milano). Osales F1 autode MM-sarjas 1981-1994 kokku 194 stardis, võitis 5 GP-d ja lõpetas 23 korda esikolmikus. 2 parimat stardikohta ja 5 kiireimat ringi. MM-sarja hõbe 1985 Alain Prosti järel, neljas 1984 ja viies 1988. Meeskonnad: Tyrrell (1981-1982, 1989), Benetton (1983), Ferrari (1984-1988), Larrousse (1989), Arrows (1990), Footwork (1991-1992), Lola (1993) ja Minardi (1994). Pärast F1-karjääri osales sportautode võistlustel (DTM, turismiautode MM ja sportautode MM-il) ning tegi kolm sõitu ka IRL-is. Hukkus Saksamaal Lausitzringil Audi R8 testil. Autol purunes suurel kiirusel rehv ning Alboreto hukkus vastu betoonseina paiskunud sõidukis.
««« 2003 Samson Kitur, Keenia kergejõustiklane (Ziwa, Eldoret – sünd. 25.02.1966 Moiben, Eldoret). Olümpiapronks 1992 Barcelonas 400 m jooksus, MM-võistluste hõbe 1993 Stuttgardis 4 x 400 m teatejooksus ja pronks samas 400 m jooksus. Suri ootamatu haigushoo tagajärjel oma kodulinnas Eldoretis 37-aastaselt.
««« 2007 Alan James Ball Jr., Inglismaa jalgpallur, poolkaitsja (Warsash, Hampshire – sünd. 12.05.1945 Farnworth, Lancashire). Inglismaa koondises 1965-1975 kokku 72 mängu ja 8 väravat. 1966 MM-kulla saanud meeskonna noorim liige, osales ka 1970 Mehhikos. Klubid: Blackpool (1962-1966), Everton (1966-1971), Arsenal (1971-1976), Southampton (1976-1978, 1981-1982), Philadelphia Fury (1978-1979), Vancouver Whitecaps (1979-1980), Blackpool (1980-1981), Eastern AA (1982-1983) ja Bristol Rovers (1983-1984). Evertoniga Inglismaa meister 1970. Töötas 1980-1999 ka treenerina, pikemalt Portsmouthis (1984-1989, 1998-1999) ja Exeter Citys (1991-1994). Isa Alan Ball Sr. oli samuti jalgpallur ja treener. Suri südameataki tagajärjel, olles teine 1966. aasta maailmameistritest, kes sellest ilmast lahkunud (esimene oli kapten Bobby Moore).
SÜNDMUSED
¤ 1922 kinnitati üliõpilaste spordiseltsi ASK (Akadeemiline Spordiklubi) põhikiri.
¤ 1925 toimus Wembley staadionil 50. FA Cupi finaal, kus Sheffield United alistas Cardiff City 1:0.
¤ 1926 selgusid esimesed Eesti meistrid lauatennises (tollal pingpong). Meeste üksikmängus tuli meistriks kalevlane Kristjan Lasn.
¤ 1952 nõudis NBA kuuenda meistri selgitamine seitset mängu. Siis oli Minneapolis Lakers võitnud New York Knicksi 4:3.
¤ 1964 alistas Toronto Maple Leafs Stanley karikasarja finaalseerias Detroit Red Wingsi 4:3.
¤ 1965 loovutas Boston Celtics NBA 19. finaalseerias Los Angeles Lakersile ühe mängu, kuid võitis ise neli.
¤ 1970 võitis 5. Amstel Gold Race'i belglane Georges Pintens.
¤ 1972 püstitas Saksamaa purilendur Hans-Werner Grosse kauguslennu maailmarekordi. II maailmasõjas Luftwaffe piloodina tegutsenud sakslane alustas lendu Lübeckist ning maandus Hispaania piiril Biarritzi lähistel, läbides 1460,5 km. Tulemus püsis rekordina üle 30 aasta.
¤ 1987 võitis 22. Amstel Gold Race'i hollandlane Joop Zoetemelk.
¤ 1989 kordus Mario Lemieux (Pittsburgh Penguins) NHL-i play-offide rekordit, visates esimesel kolmandikajal New York Rangersi vastu 4 väravat. Mängu lõppedes oli Lemieux' arvel 8 punkti (5 väravat ja 3 söötu).
¤ 1992 võitis 27. Amstel Gold Race'i sakslane Olaf Ludwig.
¤ 1998 võitis 33. Amstel Gold Race'i šveitslane Rolf Jaermann.
¤ 1998 toimus Hollandis kõige osavõturohkem teatejooks maailmas : 6850 jooksjat oli jaotatud 274 võistkonda.
¤ 2001 hukkus Saksamaal Lausitzringil peetud treeningsõidus endine F1 piloot 44-aastane itaallane Michele Alboreto.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
