SÜNNIPÄEV
»»» 1881 Louis Magnus, Prantsusmaa iluuisutaja (Kingston, Jamaica – surn. 01.11.1950). Asus Prantsusmaale elama 1889 ja huvitus iluuisutamisest. Tuli viis korda Prantsusmaa meistriks. Kutsus 15. mail 1908 Pariisi kokku Suurbritannia, Šveitsi ja Belgia jäähokiesindajad ning loodi Ligue Internationale de Hockey sur Glace (hilisem rahvusvaheline jäähokiliit IIHF). Valiti uue organisatsiooni presidendiks ja oli ametis 1914. aastani, IIHF-i asepresident 1923-1924. Töötas ajakirjaniku ja kirjastajana kogu elu ning propageeris jäähokit. 1924 oli Chamonix' taliolümpia üks korraldajaid. Tema auks peetakse turniiri Louis Magnus Cup. IIHF-i Kuulsuse hallis 1997.
»»» 1897 James Joseph "Gene" Tunney, USA poksija (New York – surn. 07.11.1978 Stamford, Connecticut). Profipoksi raskekaalu maailmameister aastatel 1926-1928, alistas kaks korda Jack Dempsey (1926 ja 1927). Lõpetas 1928 pärast võitu Tom Heeney üle. Pidas profina kokku 86 matši, võitis neist 81 (48 nokaudiga), viigistas 3 ja kaotas vaid 1 (poolraskekaalus Harry Grebole).
»»» 1920 Arthur Stanley Wint, Jamaica kergejõustiklane (Plowden, Manchester, Jamaica – surn. 19.10.1992 Linstead). Olümpiavõitja 1948 Londonis 400 meetris MR-i 46,2 sekundiga ja 1952 Helsingis 4 x 400 m teatejooksus, -hõbe mõlemal korral 800 m jooksus. Jamaica esimene olümpiavõitja. Tunnistati juba 1937 kodusaare edukaimaks noorjõustiklaseks, aasta hiljem võitis Kesk-Ameerika mängudel Panamas kuldmedali 800 m. II maailmasõja ajal oli piloodina RAF-i teenistuses. Lõpetas võistlemise 1953 ning keskendus arstikutsele.
»»» 1924 István Nyers (tuntud ka kui Stefano Nyers), Ungari jalgpallur (Freyming-Merlebach, Prantsusmaa – surn. 09.03.2005 Subotica, Serbia). Mängis Ungari koondises vaid kaks mängu (1945-1946), kuid teda peeti 1940. ja 1950. aastate parimaks ungari soost jalgpalluriks. Prantsusmaal Ungari immigrandi perekonnas (isa oli kaevur) sündinud Nyers alustas profikarjääri 1944 Ungari klubides (Zuglói GANZ, Kispest AC, Újpesti TE), tulles Újpestiga 1945 ja 1946 Ungari meistriks. Siirdus 1946 Tšehhoslovakkiasse Žižkovi FK Viktoriasse ja sealt edasi Stade Français FC-sse. 1948-1954 mängis Milano Interis ja tõusis Serie A üheks edukamaks ründajaks – esimesel hooajal (1948/49) kohe 26 väravaga liiga edukaim väravakütt. Lõi Interi eest peetud 182 mängus kokku 133 väravat. Itaalia meister 1953 ja 1954. Mängis veel Genfi Servette'is (1954), AS Romas (1954-56) ning karjääri lõpus FC Barcelonas, Terrassas, CD Sabadellis, AC Leccos ja Marzotto Valdagnos. Lõpetas 1961. Elas seejärel aastaid Milanos, elu viimased aastad veetis Serbias.
»»» 1932 K.C.Jones, USA korvpallur (Taylor, Texase). Olümpiavõitja 1956 Melbourne'is. Mängis NBA-s üheksa hooaega (1958-1967) ning tuli Boston Celticsi ridades kaheksa korda NBA meistriks. NBA ajaloos on rohkem meistritiitleid vaid tema meeskonnakaaslastel Bill Russellil ja Sam Jonesil. San Francisco ülikooli meeskonnas koos Russelliga NCAA meister 1955 ja 1956. Tegutses treenerina San Diego Conquistadorsis (ABA, 1972-1973), Washington Bulletsis (1973-1976), Boston Celticsis (1983-1988), Seattle SuperSonicsis (1990-1992) ja New England Blizzard (ABL, 1997-1998).
»»» 1938 Ljudmila Buldakova, N Liidu võrkpallur (Leningrad – surn. 08.11.2006 Moskva). Olümpiavõitja 1968 Mexico Citys ja 1972 Münchenis, -hõbe 1964 Tokyos. Maailmameister 1956, 1960 ja 1970, Euroopa meister 1958, 1967 ja 1971. N Liidu meister 1960, 1962, 1967 ja 1970-1973. Mängis Moskva Dinamos.
»»» 1938 John Llewellyn Davies, Uus-Meremaa kergejõustiklane (Chingford, Greater London - 21.07.2003 Auckland). Olümpiapronks 1964 Tokyos 1500 m jooksus ja Rahvaste Ühenduse mängude võitja 1962 Perthis miilijooksus. Pärast jooksjakarjääri lõppu jätkas treenerina, tema õpilased olid 1976 Montrealis 5000 meetris medali saanud Dick Quax ja 1996 Atlantas 800 m finalist Toni Hodgkinson. Oktoobrist 2000 olu Uus-Meremaa olümpiakomitee president. Sündis uelsi perekonnas, 1953 kolis pere elama Uus-Meremaale.
»»» 1939 Ferdinand Bracke, Belgia jalgrattur (Hamme, Oost-Vlaanderen). Vuelta a España üldvõitja 1971 kaasmaalase Wilfried Davidi ja hispaanlase Luis Ocaña ees. Püstitas 1968 tunnisõidus maailmarekordiks 48,093 km. Jälitussõidu elukutseliste maailmameister 1964 ja 1968. Võitis Tour de France'il kaks etappi (1966 ja 1976) ja sai 1968 kolmanda koha. Belgia parim sportlane 1967.
»»» 1949 Rauno Miettinen, Soome suusakahevõistleja (Kuopio). Olümpiahõbe 1972 Sapporos, MM-võistluste hõbe 1978 Lahtis individuaalvõistluses ning 1982 Holmenkollenis ja 1984 Rovaniemis teatevõistluses. Võitis Holmenkolleni mängudel viis korda (1969, 1971-1973, 1978), olles üks neljast viiekordsest võitjast (ülejäänud norralased Lauritz Bergendahl, Johan Grøttumsbråten ja Bjarte Engen Vik). Holmenkolleni medal 1972 koos Magne Myrmoga.
»»» 1953 Daniel Alberto Passarella, Argentina jalgpallur (kaitsja) ja treener (Chacabuco, Buenos Aires). Mängis Argentina koondises 1974-1986 kokku 70 mängu ja lõi 22 väravat. Maailmameister 1978 (kapten) ja 1986, finaalturniiril veel 1982 ning peatreenerina 1998. Klubid: Sarmiento (1971-1973), River Plate (1974-1982, 1988-1989), Fiorentina (1982-1986) ja Milano Inter (1986-1988). Argentina meister 1975, 1977, 1979, 1981. Meeskonnad treenerina: River Plate (1989-1994, 2006-2007), Argentina (1994-1998), Uruguay (1999-2001), Parma (2001), Monterrey (2002-2004) ja Corinthians (2005). Oli ühel hetkel kõigi aegade edukaim skoorija kaitsjate seas – 134 väravat 451 mängus (selle rekordi ületas Ronald Koeman). Hüüdnimed El Gran Capitán ja El Kaiser.
»»» 1953 Gaetano Scirea, Itaalia jalgpallur, kaitsja (Cernusco sul Naviglio – surn. 03.09.1989 Skierniewice, Poola). Üks viiest Euroopa jalgpallurist (ülejäänud on Antonio Cabrini, Sergio Brio, Stefano Tacconi ja Danny Blind), kes võitnud kõik klubijalgpalli tähtsamad UEFA ja FIFA tiitlid. Mängis 1974-1986 Itaalia koondises kokku 78 mängu ja lõi 2 väravat. Maailmameister 1982, neljas koht 1978, finaalturniiril ka 1986. EM-i finaalturniiril 1980 neljas koht. Klubid: Bergamo Atalanta (1972–1974) ja Torino Juventus (1974–1988). Itaalia meister 1975, 1977, 1978, 1980, 1982, 1984 ja 1986, Itaalia karikavõitja 1979 ja 1983, UEFA Cup 1977, karikavõitjate karikavõitja 1984, meistrite karikavõitja, superkarika võitja 1984, Intercontinental Cup 1985. Pärast karjääri lõppu tegutses Juventuse skaudina, hukkus autoõnnetuses Poolas.
»»» 1956 Carlos Lavado, Venetsueela mootorisportlane (Caracas). Võistles ringrajasõidu MM-sarjas 1978-1992, võitis 137 etapist 19 ja lõpetas 42 korda esikolmikus. Maailmameister 250 cm3 klassis 1983 ja 1986 ning pronks 1984 ja 1985, sõitis ka 350-lisel (2 võitu). Võistles 11 hooaega Yamaha meeskonnas, lisaks veel Aprilia ja Gileraga. Üks kahest Venetsueela maailmameistrist (esimene oli Johnny Cecotto).
»»» 1963 Eha Rünne, Eesti kergejõustiklane (Viljandi). 22-kordne Eesti meister kettaheites (1988-2008) ja 23-kordne kuulitõukes (1985-2006). Olümpial 1996 Atlantas 25. koht (58.24) ja 2004 Ateenas 37. koht (54.82), MM-il 1999 Sevillas 29. koht, EM-il 1994 Helsingis 14. koht, 1998 Budapestis 19. koht ja 2002 Münchenis 17. koht, kõik kettaheites. Pikkus 183 cm ja kaal 88 kg. Elab Tallinnas, hobid reisimine, teater ja filmid. Treener Vello Palm.
»»» 1967 Luc Nilis, Belgia jalgpallur, ründaja (Hasselt). Mängis 1988-2000 Belgia koondises 56 mängu ja lõi 10 väravat. Osales MM-il 1994 ja 1998 ning Euro 2000 finaalturniiril. Klubid: Winterslag (1984-1986), RSC Anderlecht (1986-1994), PSV Eindhoven (1994-2000) ja Aston Villa (2000-2001). Belgia meister 1987, 1991, 1993, 1994 ja karikavõitja 1988, 1989, 1994. Hollandi meister 1997, 2000 ja karikavõitja 1996. Lõpetas karjääri pärast seda kui murdis kokkupõrkes Ipswich Towni väravavahi Richard Wrightiga jalaluu.
1
2
»»» 1971 Stefano Baldini, Itaalia kergejõustiklane (Castelnovo di Sotto, Emilia-Romagna). Olümpiavõitja 2004 Ateenas maratonijooksus, 2000 Sydneys katkestas, 2008 Pekingis sai 12. koha. Atlanta olümpial 1996 sai 10 000 m jooksus 18. koha, 5000 meetris finaali ei pääsenud. MM-võistluste pronks 2001 Edmontonis ja 2003 Pariisis ning EM-võistluste kuld 1998 Budapestis ja 2002 Münchenis maratonis. Poolmaratoni MM-i kuld 1996. Võitis esimese maratoni 1998 Roomas. Isiklikud rekordid: 5000 m - 13.23,43 (1996); 10 000 m - 27.43,98 (1996); maraton - 2:07.22 (2006).
»»» 1971 Georg Totschnig, Austria jalgrattur. Võistles elukutselisena 1993-2006, võitis 2005 Tour de France'il 14. etapi, olles esimene austerlane pärast 1931. aastat (Max Bulla), kes etapi võitnud. Austria meister grupisõidus 1997, 2003 ning temposõidus 1996, 1997, 2001, 2002 ja 2004. Austria velotuuri võitja 2000. Meeskonnad: Polti (1993–1994), Deutsche Telekom (1997–2000) ja Gerolsteiner (2001–2006).
»»» 1973 Marco Meoni, Itaalia võrkpallur (Padua). Olümpiahõbe 1996 Atlantas ja -pronks 2000 Sydneys. Euroopa meister 1995 Ateenas ja Patrases, 1999 Viinis ja 2003 Berliinis.
»»» 1976 Stefan Christian Holm, Rootsi kergejõustiklane (Forshaga, Värmland). Olümpiavõitja 2004 Ateenas kõrgushüppes, Sydneys 2000 ja Pekingis 2008 neljas koht. MM-võistluste hõbe 2003 Pariisis. EM-i hõbe 2002 Münchenis ja pronks 2006 Göteborgis. Sise-MM-i kuld 2001 Lissabonis, 2003 Birminghamis, 2004 Budapestis ja 2008 Valencias, sise-EM-i kuld 2007 Birminghamis. Isiklik rekord sisetingimustes 2.40 (2005) ja väljas 2.36 (2004). Ivan Uhhovi kõrval teine kõrgushüppaja, kes ületanud pärast Javier Sotomayorit sees 2.40. Rootsi parim sportlane 2004. Pilt 1
»»» 1976 Virpi Katriina Kuitunen, Soome murdmaasuusataja (Kangasniemi). Olümpiapronks 2006 Torinos sprinditeates koos Aino-Kaisa Saarineniga. MM-võistlustelt kuld 2001 Lahtis 5+5 km, 2007 Sapporos sprinditeates, 30 km ja teatesõidus ning 2009 Liberecis sprinditeates ja teatesõidus, hõbe 2005 Oberstdorfis 30 km ning pronks Sapporos sprindis. Tour de Ski võitja 2007, 2009 ja teine 2008, MK-sarja üldvõitja 2007 ja 2008. Soome parim naissportlane 2007. Oli üks Soome suusatajatest, kes jäid 2001. aasta MM-il vahele veredopinguga. Teatesõidu kuld võeti ära, kuid jälitussõidu kuld jäi alles. Oli kaks aastat võistluskeelu all. Pilt 2
»»» 1979 Jonathan Peter Wilkinson, Inglise ragbimängija (Frimley, Surrey). Mänginud alates 1998. aastast Inglismaa koondises 70 mängu. Oli 2003 maailmameistriks tulnud Inglismaa meeskonna kapten. Klubi alates 1997. aastast Newcastle Falcons.
»»» 1979 Péguy Luyindula, Prantsusmaa jalgpallur, ründaja (Kinshasa, Kongo DV). Prantsusmaa koondises 2004. aastal 8 mängu ja 1 värav. Klubid: Niort (1997–1998), RC Strasbourg (1998–2002), Lyoni Olympique (2002–2004), Marseille' Olympique (2004–2007), AJ Auxerre (2005–2006, laen), Levante (2006–2007, laen) ja Pariisi Saint-Germain (2007–).
»»» 1979 Caroline Ouellette, Kanada jäähokimängija (Montréal, Quebec). Olümpiavõitja 2002 Salt Lake Citys ja 2006 Torinos. Mängis Minnesota ülikooli naiskonnas (Duluth), arvati koondisse 1999 ning võitnud neli MM-kulda (1999, 2000, 2001, 2004). Lõpetas 2000 Quebecis politseiakadeemia.
»»» 1982 Ezekiel Kemboi Cheboi, Keenia kergejõustiklane (Matira, Marakwet). Olümpiavõitja 2004 Ateenas 3000 m takistusjooksus, 2008 Pekingis seitsmes koht. MM-võistlustel 2003 Pariisis, 2005 Helsingis ja 2007 Osakas hõbemedal. Rahvaste Ühenduse mängude kuld 2006 Melbourne'is ja hõbe 2002 Manchesteris. Alustas sportimist alles pärast kooli lõpetamist, võitis 2001 Aafrika juunioride meistritiitli. Isiklik rekord 8.02,49 (2003).
SURMAPÄEV
««« 1983 John Sherratt "Black Jack" Stewart, Kanada jäähokimängija, ründaja (sünd. 06.05.1917 Pilot Mound, Manitoba). Mängis Detroit Red Wingsi ja Chicago Black Hawksi eest, oli 1943 Stanley karika võitnud Red Wingsi üks võtmemängijaid, sai samas klubis karika ka 1950. Viimased kaks hooaega mängis Black Hawksis (oli kapten). Kuulsuse hallis 1964, sai ajakirja Hockey News poolt 1998 koostatud kõigi aegade edetabelis 97. koha. Suri maovähki.
««« 1992 Daniel "Danny" Biasone, NBA tiimiomanik (sünd. 22.02.1909 Miglianico Chieti, Itaalia). NBA meeskonna Syracuse Nationals (nüüd Philadelphia 76ers) asutaja ja omanik. Tuntud kui rünnakuaega fikseeriva kella kasutusele võtmise toetaja (1954). Arvati teenete eest korvpalli Kuuluse halli 2000.
««« 1995 Krešimir Ćosić, Horvaatia korvpallur (Baltimore, Maryland – sünd. 26.11.1948 Zagreb). Olümpiavõitja 1980 Moskvas ning -hõbe 1968 Mexico Citys ja 1976 Montrealis. Maailmameister 1970 ja 1978, hõbe 1967 ja 1974. Euroopa meister 1973, 1975 ja 1977, hõbe 1969, 1971, 1981 ja pronks 1979. Mängis 1971-1973 USA-s Brigham Young University eest, kuid pöördus soodsatest pakkumistest hoolimata Jugoslaaviasse tagasi. Treenerina viis Jugoslaavia koondise 1988 Soulis olümpiafinaali, MM-il kahe pronksivõiduni ja EM-i pronksile 1987. Valiti kolmanda välismaalasena korvpalli Kuulsuste halli Springfieldis. Tuntud ka kui kirikutegelasena (Jeesus Kristuse viimsepäeva pühakute kirik), töötas Horvaatia USA saatkonnas diplomaadina. Suri 1995 lümfihaiguse tagajärjel.
««« 1983 Villem Jaanson, Eesti laskur (Rootsi – sünd. 22.10.1905 Palupera, Tartumaa). MM-võistlustel võitis 1935 väikepüssist laskmises 2 meeskondlikku kulda (lamades ja põlvelt), 1937 armeepüssist laskmises 2 meeskondlikku hõbedat (põlvelt ja püsti) ning 2 pronksi (kogusummas ja väikepüssi lamadesmatšil), 1939 meeskondliku kulla väikepüssi lamadesmatšil MR-iga. 1947 täitis MM-il 5 korral kuldmedalinormi ja võitis erivõistluse 4 asendist laskmises. Eesti meistrivõistlustel 1933-1939 kokku 11 medalit (2+3+6). Parandas samal ajavahemikul Eesti rekordeid 8 korda, kuulus 1931-1939 Eesti koondisse. Elukutseline sõjaväelane, allohvitser Tondil lahingukoolis.
SÜNDMUSED
¤ 1901 asutati Buenos Aireses jalgpalliklubi River Plate.
¤ 1924 kaotas Eesti jalgpallimeeskond Pariisi olümpiaturniiril USA-le 0:1. See oli Eesti koondise esimene mäng tiitlivõistlustel.
¤ 1935 püstitas Jesse Owens Ann Arboris (Michigan) peetud Big Ten Conference'i meistrivõistlustel ühel päeval viis maailmarekordit ja kordas ühte. 21-aastane Owens ületas kaugushüppes esimese inimesena maailmas 8 meetri piiri - 8.13. Lisaks püstitas ta 70 minuti jooksul veel neli maailmarekordit – 100 ja 200 jardi jooksus ning 220 jardi ja 200 m tõkkejooksus.
¤ 1935 sooritas Babe Ruth Pittsburgh'i Forbes Fieldil oma karjääri 714. ja ühtlasi viimase kodujooksu. See rekord püsis ületamatuna 39 aastat.
¤ 1935 püstitas Julius Johanson Raudalu maanteel korraldatud kiirusvõistlusel oma uuel Studebakeril Eesti uueks absoluutseks rekordiks 148,8 km/h.
¤ 1937 lõppes traagiliselt USA pesapalluri Mickey Cochrane'i karjäär. Mängus New York Yankeesi vastu sai surmavaid peavigastusi (koljuluu murrud kolmes kohas).
¤ 1941 võitis Bordeaux' Girondins Prantsusmaa karikafinaalis SC Fivesi 2:0.
¤ 1948 võitis PGA 30. meistrivõistlused Norwood Hillsi radadel Ben Hogan.
¤ 1955 jõudsid britid George Band ja Joe Brown maailma kõrguselt kolmanda mäe Kangchendzonga tippu. Austusest Sikkimi usutavade vastu pöördusid nad mõned sammud enne absoluutsesse tippu jõudmist tagasi. Seda tava on järginud ka enamik hilisemaid ekspeditsioone.
¤ 1965 kaitses Muhammad Ali profipoksi raskekaalus MM-tiitlit, alistades Lewistonis (USA) Sonny Listoni. Matš kestis alla minuti.
¤ 1966 kaklesid Limas Peruu ja Argentina jalgpallifännid. Bilanss - 248 hukkunut.
¤ 1967 võitis Glasgow Celtic Lissabonis peetud UEFA meistrite karikaturniiri finaalis Milano Internazionale 2:1 ja tuli esimese Suurbritannia klubina selle sarja võitjaks.
¤ 1972 alistas Joe Frazier Omaha Civic Auditoriumis peetud profipoksi raskekaalu tiitlimatšis tehnilise nokaudiga Ron Standeri.
¤ 1972 uue Parc des Princes'i staadioni avamänguks Pariisis oli Prantsusmaa ja N Liidu olümpiakoondiste kohtumine.
¤ 1975 võitis Golden Warriors Washington Bulletsi vastu kõik neli finaalmängu ning krooniti NBA 29. meistrivõistluste võitjaks.
¤ 1977 sai UEFA meistrite karikaturniiri võitjakarika enda valdusse Liverpool, kui Rooma Stadio Olimpicol saadi jagu Mönchengladbachi Borussiast 3:1.
¤ 1978 peeti Stanley Cupi finaalseeria viimane, kuues mäng. Montreal Canadiens oli Boston Bruinsist parem kokkuvõttes 4:2.
¤ 1983 mängis Hamburger SV UEFA meistrite karikaturniiri Ateenas peetud finaalis üle Torino Juventuse 1:0 ja sai esimest korda selle eurokarika omanikuks.
¤ 1988 sai UEFA meistrite karika enda valdusse PSV Eindhoven. Finaalis saadi jagu Lissaboni Benficast.
¤ 1989 sai Stanley Cupi enda valdusse Calgary Flames, kui Montreal Canadiens alistati finaalseerias 4:2.
¤ 1991 lõi Pittsburgh Penguins Minnesota North Starsi Stanley karikasarja finaalseerias 4:2.
¤ 2001 hakkas Pariisi Roland Garros' tennisekeskuse peaväljak pärast uuenduskuuri kandma Philippe Chatrier' nime.
¤ 2005 tuli Liverpool UEFA Meistrite liiga finaalis AC Milani vastu välja 0:3 kaotusseisust ning võitis lõpuks penaltiseerias 6:5. Finaal peeti Istanbulis (Türgi), Liverpool sai karika viiendat korda.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
