Kes oli sprinterite maa Jamaica esimene olümpiavõitja? Millistes kaaludes tuli Ungari poksija László Papp kolmekordseks olümpiavõitjaks? Kes valiti 11. novembril 2005 Bulgaaria olümpiakomitee presidendiks? Kes oli esimene afroameeriklannast medalivõitja taliolümpiamängudel? Üks Nike'i kossukets on saanud kolmekordse olümpiavõitja nime. Kelle? Kes osales neljanda naisena Indianapolise 500 miili sõidus ja juhtis esimese naisena võistlust? Päev spordiajaloos annab vastused!
SÜNNIPÄEV
»»» 1899 Herbert "Burt" James Munro, Uus-Meremaa mootorisportlane (Invercargill – surn. 06.01.1978 Invercargill). Püstitas 1967. aastal Bonneville'i soolajärvel USA-s 47-aastat vana, kuid modifitseeritud Indiani 1000 cm3 tsikliga kiirusrekordi 295,44 km/h, mis püsib siiani. 1962 püstitas kiirusrekordi (288 km/h) 850 cm3 tsikliga. Munro viimase rekordi põhjal on tehtud mängufilm "The World's Fastest Indian" (2005), milles peaosa mängis Anthony Hopkins.
»»» 1920 Arthur Stanley Wint, Jamaica kergejõustiklane (Plowden, Manchester, Jamaica – surn. 19.10.1992 Linstead, Jamaica). Olümpiavõitja 1948 Londonis 400 m ja 1952 Helsingis 4 x 400 m teatejooksus, -hõbe nii Londonis kui ka Helsingis 800 m jooksus. Jamaica esimene olümpiavõitja, võitis Londonis kulla maailmarekordiga 46,2. Tunnistati juba 1937 kodusaare edukaimaks noorjõustiklaseks, aasta hiljem võitis Kesk-Ameerika mängudel Panamas kuldmedali 800 m. II maailmasõja ajal oli piloodina RAF-i teenistuses. Lõpetas võistlemise 1953 ning keskendus arstikutsele.
»»» 1923 Herbert Klein, Saksamaa ujuja (Wrocław - surn. 25.09.2001). Olümpiapronks 1952 Helsingis 200 m rinnuliujumises ja Euroopa meister samal distantsil 1950. Püstitas karjääri jooksul 3 MR-i ja 21 Saksamaa rekordit. Saksamaa parim sportlane 1950.
»»» 1926 László Papp, Ungari poksija (Budapest – surn. 16.10.2003 Budapest). Olümpiavõitja 1948 Londonis II keskkaalus ning 1952 Helsingis ja 1956 Melbourne'is I keskkaalus. Esimene poksija, kes suutis võita kolmel olümpial järjest (nüüdseks on seda korranud kuubalased Teofilo Stevenson ja Félix Savón). Euroopa meister 1949 II keskkaalus ja 1951 I keskkaalus. Elukutseliste Euroopa meister 1962-1965 II keskkaalus. Pidas amatöörina 312 matši ja kaotas neist 5, elukutselisena 29 matši, 27 võitu (sh 21 nokaudiga) ja 2 viiki.
»»» 1927 Leslie Walter Claudius, India maahokimängija (Bilaspur). Olümpiavõitja 1948 Londonis, 1952 Helsingis ja 1956 Melbourne'is, -hõbe 1960 Roomas. Lisaks temale on maahokis neli olümpiamedalit saanud veel vaid Udham Singh. Sai 1971 India tähtsuselt neljanda aumärgi Padma Shri.
»»» 1929 Wim van Est, Hollandi jalgrattur (Fijnaart – surn. 01.05.2003 Roosendaal). Esimene Hollandi rattur, kes sai Tour de France'il selga kollase liidrisärgi (1951) ning sõitis seda kandes järgmisel päeval 70 m sügavusse kraavi. Pääses küll suuremate vigastusteta ja ronis pealtvaatajate abil teele tagasi, kuid arstid ei lubanud tal velotuuri jätkata. Kandis liidrisärki veel ka 1955 ja 1958 ja sai 1957 kokkuvõttes 8. koha. Võitis Touril 3 etappi. 1950 Bordeaux' - Pariisi ühepäevasõidu (600 km) parim kolmel korral, võitnud kaks korda Hollandi velotuuri ja Hollandi meistrivõistlused grupisõidus (1956, 1957), neli Hollandi meistrikulda trekil jälitussõidus ja kolm medalit samal alal ka MM-il.
»»» 1943 Pavel Lednjov, N Liidu viievõistleja (Nižni-Novgorod). Olümpiavõitja 1972 Münchenis ja 1980 Moskvas meeskondlikus arvestuses, -hõbe 1968 Mexico Citys, 1972 ja 1980 individuaalselt ning 1968 meeskondlikult ning -pronks 1976 Montrealis individuaalselt. Maailmameister 1973-1975 ja 1978 ind. ning 1973 ja 1974 meesk.
»»» 1958 María Caridad Colón Rueñes, Kuuba kergejõustiklane (Baracoa, Guantánamo provints). Olümpiavõitja 1980 Moskvas odaviskes olümpiarekordiga 68.40. Esimene Kuuba naisolümpiavõitja. Pan Ameerika mängud võitja 1979 ja 1983. Helsingi MM-il 1983 oli 62.04-ga kaheksas. Isikliku rekordi 70.14 viskas 15. juunil 1986 Havannas. Pikkus 169 cm, kaal 66 kg.
»»» 1960 Peter Seisenbacher, Austria judomaadleja (Viin). Olümpiavõitja 1984 Los Angeleses ja 1988 Soulis keskkaalus. Õppis judot Jaapanis, kus olid parimad tingimused harjutamiseks. Austria parim sportlane 1984, 1985 ja 1988. Praegu tegutseb kodumaal judoõpetajana.
»»» 1965 Avery Johnson, USA korvpallur ja treener (New Orleans, Louisiana). Mängis NBA-s 1988-2004, pääses liigasse draftiväliselt. Klubid: Seattle SuperSonics (1988-1990), Denver Nuggets (1990-1991, 2001-2002), San Antonio Spurs (1991-1993, 1994-2001), Houston Rockets (1992), Golden State Warriors (1993-1994, 2003-2004) ja Dallas Mavericks (2002-2003). NBA meister 1999, spordimehelikkuse auhind 1998. Viskas karjääri jooksul 8817 punkti, sai kätte 1751 lauapalli ja andis 5846 söötu. 2004 sõlmis Mavericksiga lepingu mängiva treenerina, alates 19. märtsist 2005 oli Don Nelsoni järglasena meeskonna peatreener. NBA parim treener 2006. Vallandati 30. aprillil 2008 pärast seda kui Mavs ei jõudnud play-offides teist aastat järjest avaringist kaugemale. Hüüdnimi Little General.
»»» 1965 Stefka Kostadinova, Bulgaaria kergejõustiklane (Plovdiv). Olümpiavõitja 1996 Atlantas olümpiarekordiga 2.05 ja -hõbe 1988 Soulis kõrgushüppes. Maailmameister 1987 Roomas ja 1995 Göteborgis, Euroopa meister 1986 Stuttgardis. Viiekordne sisemaailmameister (1985, 1987, 1989, 1993 ja 1997) ja neljakordne Euroopa meister. Ületas 1. juunil 1986 Sofias 2.08 ja 30. augustil 1987 Roomas MM-võistluste lõppvõistlusel 2.09, mis on MR siiani. Bulgaaria parim sportlane 1985, 1987, 1995 ja 1996. 11. novembril 2005 valiti Bulgaaria olümpiakomitee presidendiks.
»»» 1967 Debra "Debi" Kanine Thomas, USA iluuisutaja (Poughkeepsie, New York). Olümpiapronks 1988 Calgarys naisüksiksõidus. Esimene afroameeriklannast medalivõitja taliolümpiamängudel. Maailmameister 1986, hõbe 1987 ja pronks 1988. USA meister 1986 ja 1988. Lõpetanud ülikooli arstina, praktiseerib ortopeedilises kirurgias.
»»» 1967 Brigitte McMahon-Huber, Šveitsi triatleet (Baar). Olümpiavõitja 2000 Sydneys olümpiatriatlonis ajaga 2:00.40,52. Ateenas 2004 sai kümnenda koha (2:07.07,73). Alustas ujujana, Šveitsi meister 100 ja 200 m seliliujumises 1990. Andis juunis 2005 võistlustel positiivse dopinguproovi (EPO), sai kaheaastase võistluskeelu ja loobus tippspordist. Kolme lapse ema, valiti Šveitsi parimaks naissportlaseks 2000.
»»» 1970 Magnus Larsson, Rootsi tennisist (Olofström). Mängis elukutselisena 1989-2003, võitis üksikmängus 7 ja paarismängus 6 turniiri. Kõrgeim koht maailma edetabelis üksikmängus 10. (1995). Võitis 1994 Grand Slam Cupi finaalis Pete Samprase. Suure slämmi turniiridel jäi parimaks poolfinaal French Openil 1994, paarismängus jõudis koos Niklas Kultiga Pariisis 1995 finaali. Davise karikasarja võitjameeskonnas 1994 ja 1997. Oli septembrist 2007 veebruarini 2008 Kaia Kanepi treener.
»»» 1971 Stacy Renée Dragila-Mikaelsen, USA kergejõustiklane (Auburn, California). Olümpiavõitja 2000 Sydneys teivashüppes, maailmameister 1999 Sevillas ja 2001 Edmontonis, sise-MM-i kuld 1997 Pariisis ja pronks 2004 Budapestis. Jesse Owensi auhinna võitja 2000 ja 2001. USA meister välitingimustes 9 ja hallis 8 korda. Parandas 1999-2001 kaheksa korda MR-i, viies selle 4.60-lt 4.81-le. Isiklik rekord 4.83 (2004). Tegutseb Idahos treenerina.
»»» 1971 Catherine Michelle "Cammi" Granato, USA jäähokimängija (Downers Grove, Illinois). Olümpiavõitja 1998 Naganos ja -hõbe 2002 Salt Lake Citys. Tõenäoliselt tuntuim USA naishokimängija. Naganos oli USA naiskonna kapten, NHL-i mängija Tony Granato noorem õde. Abielus endise NHL-i mängija Ray Ferraroga, poeg Riley sündis detsembris 2006. Esimese naismängijana USA jäähoki Kuulsuse hallis 2008. Elab Vancouveris.
»»» 1971 Sheryl Denise Swoopes, USA korvpallur (Brownfield, Texas). Olümpiavõitja 1996 Atlantas, 2000 Sydneys ja 2004 Ateenas. MM-võistluste pronks 2006 Brasiilias. Valitud WNBA-s kolm korda MVP-ks, mänginud liigas selle asutamisest saati 1997. Mängis pikka aega Houston Cometsis, alates 3. märtsist 2008 Seattle Stormis. Esimene WNBA-sse valitud korvpallur. Nike kossukets kannab tema auks nime Air Swoopes. Hüüdnimi Female Michael Jordan. Pikkus 183 cm.
»»» 1973 Michaela Dorfmeister, Austria mäesuusataja (Viin). Olümpiavõitja 2006 Torinos kiirlaskumises ja supersuurslaalomis ja -hõbe 1998 Naganos supersuurslaalomis. MM-kuld 2001 St. Antonis ja hõbe 1999 Vailis kiirlaskumises ning kuld 2003 St. Moritzis ja pronks Vailis supersuurslaalomis. MK-sarja üldvõitja 2002, kiirlaskumise parim 2003 ja 2006, supersuurslaalomis 2000, 2005 ja 2006. Võitnud kokku 25 etappi (7 kiirlaskumises, 10 supersuurslaalomis ja 8 suurslaalomis). Austria parim naissportlane 2003 ja 2006. Lõpetas tippspordi pärast Torino olümpiat.
»»» 1976 Vladimir Klitško, Ukraina poksija (Semipalatinsk, Kasahstan). Olümpiavõitja 1996 Atlantas üliraskekaalus. Profipoksi raskekaalu maailmameister IBF, WBO ja IBO versioonis, praegu IBF-i ja WBO arvestuses. Noorem vend Vitali oli endine WBC ja WBO maailmameister. Pidanud profiringis 55 kohtumist, võitnud 52 (sh 46 nokaudiga) ja kaotanud 3 (Ross Puritty 1998, Corrie Saunders 2003, Lamon Brewster 2004). Kohtub 20. juunil 2009 Londonis IBF-i, WBO ja IBO tiitlimatšis briti David Haye'ga. Isa oli N Liidu armee õhujõudude polkovnik. Osales koos Lennox Lewisega põnevusfilmis Ocean's Eleven. Innustunud maletaja. Pikkus 198 cm, kaal 102 kg.
»»» 1979 Muriel Hurtis-Houairi, Prantsusmaa kergejõustiklane (Bondy, Seine-Saint-Denis). Olümpiapronks 2004 Ateenas, MM-kuld 2003 Pariisis, hõbe 1999 Sevillas ja 2001 Edmontonis 4 x 100 m teatejooksus ning pronks 2003 200 m jooksus. Euroopa meister 2002 Münchenis 200 m jooksus. Juunioride MM-kuld 1998 200 m. Isiklikud rekordid: 100 m 10,96 (2002), 200 m 22,31 (1999).
»»» 1982 Danica Sue Patrick, USA autovõidusõitja (Beloit, Wisconsin). Alates 2005. aastast Rahal Letterman Racingu meeskonnas IRL IndyCar Seriesis, alates 2007. aastast Andretti/Greeni meeskonnas. Osalenud 64 võidusõidul, saanud 3 korda parima stardikoha ja võitnud esimese naisena ka ühe võistluse (20. aprillil 2008 Twin Ring Motegi rajal Jaapanis). Lõppkohad hooaja kokkuvõttes: 2005 - 12., 2006 - 9., 2007 - 7., 2008 - 6. Temast sai 29. mail 2005 neljas naine, kes kvalifitseerunud Indianapolise 500 miili sõidule (eelmised Janet Guthrie, Lyn St. James ja Sarah Fisher) ning esimene, kes seda sõitu juhtinud (lõpuks sai neljanda koha). 2006 ja 2007 lõpetas Indianapolises kaheksandana, 2008 sai 22. koha. Kuulduste järgi võib uus USA F1 meeskond USF1 pakkuda talle testimisvõimalust.
SURMAPÄEV
««« 1951 Zoltán Mechlovits, Ungari lauatennisist (Budapest – sünd. 1891 Budapest). Kaheksakordne maailmameister - üks kord üksikmängus (1928), kaks korda segapaarismängus (1926 ja 1968 koos Mária Mednyánszkyga) ja viis korda võistkondlikult (1926, 1928-1931). Võitis üksikmängu 1928 Stockholmis 37-aastaselt ja on siiani vanim selle tiitli saanud mees. 11-kordne Ungari meister (üksikmängus 4, meespaarismängus 5 ja segapaarismängus 2 korda).
««« 1961 Arthur Drewry, Inglismaa jalgpallitegelane (sünd. 03.03.1891). FIFA president aastatel 1955-1961. Valiti FIFA etteotsa 7. juunil 1955 FIFA konverentsil Lissabonis belglase Rodolphe William Seeldrayers järel, kes oli pärast Jules Rimet' surma olnud ametis vaid 15 kuud. Drewry oli 1955-1961 ühtlasi Football Associationi (FA) president, tegutsenud ka Football League'i juhi ja Grimsby Towni direktorina. 1950. aasta MM-il Brasiilias valis Drewry ainuisikuliselt Inglismaa koondise koosseisu mänguks USA-ga, mille inglased kaotasid 0:1.
««« 1984 Martin Stokken, Norra murdmaasuusataja (Trondheim – sünd. 16.10.1923 Snillfjord). Olümpiahõbe 1952 Oslos teatesõidus. Osales 1948 ja 1952 suve- ning 1952 ja 1956 ka taliolümpial. Kergejõustikus jäi parimaks 4. koht 1948 Londonis 10 000 m jooksus, suusatamises 6. koht 1956 Cortina d'Ampezzos 15 km. Suusatamises MM-võistluste pronks 1950 Lake Placidis teatesõidus. Holmenkolleni 50 km võitja 1954 ja Holmenkolleni medali võitja samal aastal. Kergejõustiku EM-il 1950 Brüsellis 4. koht 3000 m takistusjooksus ja 6. koht 10 000 m. Egebergs Ærespris 1949. Isiklikud rekordid: 5000 m - 14.13,8 (1955), 10 000 m - 29.54,0 (1952).
««« 1995 Johannes Bernhardus Theodorus "Hans" Hugenholtz, Hollandi võidusõiduradade arhitekt (Bentveld – sünd. 31.10.1914 Vledder). Kujundanud paljusid F1 MM-sarja ringradasid ja muid võidusõiduradasid - Suzuka Jaapanis (1962), Zolder Belgias (1963), Hockenheimring ("Motodromi" staadioniosa) Saksamaal (1965), Jarama Hispaanias (1967), Ontario Motor Speedway (nõuandjana) Californias (1970) ja Nivelles Belgias (1971). Sattus koos abikaasaga 10. jaanuaril 1995 Zandvoortis liiklusavariisse. Naine hukkus kohapeal, Hugenholtz suri kaks kuud hiljem kodus.
SÜNDMUSED
¤ 1668 peeti Ameerikas esimene hobuste võiduajamine.
¤ 1876 kohtusid Glasgow Hamilton Crescenti väljakul esimest korda Šotimaa ja Walesi jalgpallurid. Šotlased võitsid 4:0, publikut oli 17 000 pead.
¤ 1882 sai 11. korda välja mängitud FA Cupi enda valdusse Old Etonians, võites Kennington Ovalil 6500 pealtvaataja ees Blackburn Roversi 1:0.
¤ 1890 lõi Inglismaa Wrexhamis Walesi jalgpallikoondist 3:1.
¤ 1891 mängis Blackburn Rovers FA Cupi 20. finaalis Kennington Ovalil üle Notts County 3:1. Publikut kogunes 23 000, sarjas osales sel hooajal juba 161 klubi.
¤ 1903 asutati üks viiest Argentina suurest jalgpalliklubist Racing Club de Avellaneda.
¤ 1907 ilmus ajalehes Virulane teade, et "jõumees Aberg on Krakovis võidumaadlemise juures surma saanud. Jõumehe Zbyszkoga võideldes väänanud ta oma kaelaluu ära, mille tagajärjeks surm olnud". Neli päeva hiljem vabandas leht eksituse pärast, sest Aberg on Varssavis täie tervise juures.
¤ 1907 võitis Montreal Wanderers Stanley karika.
¤ 1908 asutati Brasiilias Belo Horizontes jalgpalliklubi Clube Atletico Mineiro.
¤ 1916 lubati naistel USA-s esimest korda külastada poksimatše.
¤ 1916 poksis Jess Willard New Yorgis profipoksi raskekaalu tiitlimatšis 10 raundi Frank Morani vastu viigiliselt ja säilitas tiitli.
¤ 1919 toimusid Ernst Killanderi organiseerimisel Rootsis Saltsjöbadenis esimesed ametlikud orienteerumisvõistlused. Seda kuupäeva loetakse orienteerumisspordi alguseks.
¤ 1926 pidas Rio de Janeiro Teatro Republicas oma esimese matši elukutselisena Eesti raskekaallane Ervin Klausner. Kohtumine sakslase Schelckeriga katkestati kuuendas raundis eestlase ilmse ülekaalu tõttu.
¤ 1934 lõppes Augustas (USA Georgia osariik) esimene Mastersi golfiturniir, üks neljast majorist. Võitis ameeriklane Horton Smith (284 lööki). Alates 1940. aastast toimub Masters igal aastal aprilli esimesel täisnädalal.
¤ 1937 ebaõnnestus Lionel Conacheril Stanley karikasarja esimene karistusvise.
¤ 1949 küüditati äsja N Liidu suusameistrivõistlustelt Sverdlovskist pronksiga koju tulnud Paul Kukk koos perega Siberisse. Võidetud medali, mis oli rongis jäänud esindaja kätte, sai mees endale alles 1971. aastal.
¤ 1950 püstitas rootslane Dan Netzell Oberstdorfis suusahüpete maailmarekordiks 135 meetrit.
¤ 1958 tõusis Sugar Ray Robinson esimeseks poksijaks, kes võitnud MM-tiitli 5 korda.
¤ 1962 peeti Riias Kiši järvel 14. N Liidu meistrivõistlused jääpurjetamises. Vladimir Girs saavutas absoluutse kiirusrekordi 130 km/h.
¤ 1972 tuli UCLA meeskond kuuendat aasta järjest USA üliõpilasmeistriks.
¤ 1972 sai Bobby Hullist teine mängija NHL-is, kes visanud 600 väravat.
¤ 1982 sai Wayne Gretzkyst esimene mängija NHL-i ajaloos, kes kogunud hooajaga 200 punkti.
¤ 1986 tuli Genfis iluuisutamise meesüksiksõidus maailmameistriks Brian Boitano (USA).
¤ 1988 nõudis Robin Givens täit ligipääsu oma abikaasa Mike Tysoni rahale.
¤ 1990 lõppesid Dijonis juunioride MM-võistlused judos, kus kuni 95 kg kaalus tuli pronksmedalile Indrek Pertelson.
¤ 1995 kaotas Eesti jalgpallikoondis Salernos EM-võistluste valikmängus Itaaliale 1:4. Eestlaste kasuks lõi karistuslöögist värava Martin Reim. See oli ühtlasi eestlaste esimene värav EM-i valikmängudes. Päev varem kaotas Eesti olümpiakoondis Catanzanos itaallastele 0:7.
¤ 1995 lõppes Riias MM-võistluste tsooniturniir males. Esikoha sai Lembit Oll, Jaan Ehlvest jagas 2.- 3. kohta.
¤ 1995 vabanes Mike Tyson pärast kolme aastat vanglast.
¤ 1996 tulid Edmontonis peetud iluuisutamise MM-il üksiksõidus võitjateks naistest Michelle Kwan (USA) ja meestest Todd Eldredge (USA).
¤ 1998 ilmus eestikeelne Nagano olümpiaraamat, mis oma 31 päevaga oli kiireim taliolümpiat käsitlev raamat, mis eesti keeles trükitud.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS,
Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, internet
