SÜNNIPÄEV
»»» 1883 Sam Hardy, Inglismaa jalgpallur, väravavaht (Chesterfield – surn. 24.10.1966 Chesterfield). Inglismaa koondises 1907-1920 kokku 21 mängu. Klubid: Chesterfield (1903-1905), Liverpool (1905-1912), Aston Villa (1912-1921) ja Nottingham Forest (1921-1925). Inglismaa meister 1906, FA Cupi võitja 1913 ja 1920.
»»» 1906 Henry Wilfred "Bunny" Austin, Inglismaa tennisist (London – surn. 26.08.2000 Coulsdon, Surrey). Viimane Suurbritannia meestennisist, kes jõudnud Wimbledoni turniiril meesüksikmängu finaali (1932 ja 1938). Prantsusmaa meistrivõistluste finaalis 1937 ning USA meistrivõistlustel 1928 ja 1929. Davis Cupi võitja 1933-1935.
»»» 1934 Thomas William Heinsohn, USA korvpallur (Jersey City, New Jersey). Ainus mees, kes võitnud NBA-s nii hooaja parima uustulnuka kui parima treeneri auhinna. Pärast Holy Crossi kolledžit liitus ta Boston Celticsiga ning võitis üheksa hooaja jooksul 8 NBA meistrikrooni. 1965 loobus Heinsohn tippkorvpallist ja alustas neli aastat hiljem edukat treenerikarjääri. 1974 ja 1976 viis ta Celticsi NBA meistriks. Hooajal 1972/73 võitis Celtics tema juhendamisel 68 mängu. 1978 lõpetas mees treenerina ning temast sai telekommentaator.
»»» 1937 Valeri Popentšenko, N Liidu poksija (Kuntsevo – surn. 15.02.1975 Moskva). Olümpiavõitja 1964 Tokyos II keskkaalus. Tunnistati olümpiaturniiri parimaks poksijaks ning talle kuulus Val Barkeri karikas. Euroopa meister 1963 ja 1965, N Liidu meister 1959-1961 ja 1965.
»»» 1943 Ulf Sundelin, Rootsi purjetaja (Nacka, Stockholm). Olümpiavõitja 1968 Mexico Citys 5,5 m klassis koos vendade Jörgen ja Peter Sundeliniga. Võiduka paadi nimi oli Wasa IV. 1972 Müncheni mängudel saadi samas koosseisus Draakon-klassis kuues koht.
»»» 1948 Gertrud Gabl, Austria mäesuusataja (Sankt Anton am Arlberg - surn. 18.01.1976 Sankt Anton am Arlberg). MK-sarja üldvõitja 1969, samuti slaalomi parim. Võitis MK-sarjas 1968-1969 kokku seitse etappi, neist viis slaalomis ja kaks suurslaalomis. Esikolmikus kokku 16 korda. MM-võistlustel 1970 Val Gardenas slaalomis neljas ja suurslaalomis viies. Olümpiamängudel jäi parimaks 9. koht 1968 Grenoble'is suurslaalomis. Loobus 1972 tippspordist 23-aastaselt ja abiellus rikka saksa ärimehega. Hukkus suusasõidul lumelaviinis oma kodulinna lähistel. St. Antonis on esimese austerlasest MK-sarja võitja auks nimetatud tänav (Gertrud Gabl-Weg).
»»» 1951 Gerd Bonk, Saksamaa (SDV) tõstja (Limbach). Olümpiahõbe 1976 Montrealis ja -pronks 1972 Münchenis üliraskekaalus. MM-võistlustelt 1972-1979 kokku 2 hõbe- ja 3 pronksmedalit, EM-võistlustelt kokku 2 kulda, 2 hõbedat ja 3 pronksi. Püstitas 1975-1976 kaks MR-i tõukamises ja ühe kogusummas.
»»» 1952 John Pitann Kinsella, USA ujuja (Oak Park, Illinois). 1968 Mexico City olümpial sai ta 1500 m vabaujumises hõbemedali, 1972 Münchenis kuulus 4 x 200 m vabaujumise võitnud USA meeskonda. 1970. aastal kattis Kinsella esimese mehena 1500 m vabalt alla 16 minuti (15.57,1) ning püstitas MR-i ka 400 m vabaujumises (4.02,7).
»»» 1958 Klaus Ostwald, Saksamaa (SDV) suusahüppaja (Bad Elster). Suusalennu MM-kuld 1983 Harrachovis (183 m), MM-ilt 1984 Engelbergis hõbe ja 1985 Seefeldis pronks meeskonnavõistluses. Individuaalselt parim koht neljas (1982 Oslos suurel mäel).
»»» 1962 Roger Kingdom, USA kergejõustiklane (Vienna, Georgia). Olümpiavõitja 1984 Los Angeleses ja 1988 Soulis 110 m tõkkejooksus. Soulis sai temast teine mees Lee Calhouni (1956, 60) kõrval, kes võitnud 110 m tõkkejooksu kahel olümpial. 1988. aastal võitis ta kõik 25 võistlust ning sai teise mehena ajaloos aja alla 13 sekundi. 1989 Zürichis püstitas Kingdom 12,92-ga MR-i. Tuule toetusel läbis ta samal aastal MK-võistlustel lühikese tõkkedistantsi 12,87 sekundiga. 1992 ja 1996 ta olümpiale ei pääsenud, 1995 tuli aga MM-il Göteborgis teiseks. Kolm aastat hiljem lõpetas Kingdom 36-aastasena tippsportlase
karjääri.
»»» 1963 Ludger Beerbaum, Saksamaa ratsutaja (Detmold, Nordrhein-Westfalen). Olümpiavõitja 1988 Soulis, 1996 Atlantas ja 2000 Sydneys võistkondlikus takistussõidus ning 1992 Barcelonas individuaalselt. Võistkondlik MM-kuld 1994 ja 1998 ning Euroopa meister 1997, 1999 ja 2003 ning individuaalne Euroopa meister 1997 ja 2001. Vend Markus on samuti takistussõidu maailmameister, vennanaine Meredith Michaels-Beerbaum Euroopa meister. Abielus Paul Schockemöhle eksabikaasaga. 2004 Ateenas oli tema hobuse (Goldfire) dopinguproov positiivne ning Saksamaa jäi ilma võistkondlikust kullast.
»»» 1966 Kari Tiainen, Soome mootorisportlane (Riihimäki). Tulnud seitse korda enduros maailmameistriks, sai MM-il rekordilised 77 etapivõitu (selle rekordi ületas 2008 Tiaineni kaasmaalane Juha Salminen). Meeskondlik maailmameister 1996, 1998, 1999 ja 2003. Võitis esimese MM-tiitli Suzukiga, järgmised neli Husqvarna ja viimased kaks KTM-i tsikliga. 1999 osales koos Tommi Mäkineni ja JJ Lehtoga Race of Championsi võistlusel ja kolmekesi võideti Rahvuste karikas.
»»» 1967 Aleksandar "Saša" Djordjević, Serbia korvpallur ja treener (Belgrad). Olümpiahõbe 1996 Atlantas, MM-kuld 1998, EM-il kuld 1991, 1995 ja 1997 ning pronks 1987. Mängis 1986-2005, klubid: Belgradi Partizan (1986–1992), Milano Olimpia (1992–1994), Bologna Fortitudo (1994–1996), Portland Trail Blazers (1996–1997), FC Barcelona (1997–1999), Madridi Real (1999–2002), Pesaro Scavolini (2003–2005) ja Milano Armani Jeans (2005). Euroopa meistrite karikasarja võitja 1992, Koraći karikasarja võitja 1989, 1993, 1999. Serbia ja Hispaania kodakondsus. Pikkus 188 cm.
»»» 1968 Christopher Miles Boardman, Suurbritannia jalgrattur (Clatterbridge, Merseyside). Olümpiavõitja 1992 Barcelonas 4000 m jälitussõidus ja –pronks maantee eraldistardist sõidus 1996 Atlantas. Jälitussõidus tuli Boardman kaks korda (1994, 1996) ja temposõidus ühe korra (1996) ka maailmameistriks. Trekil parandas ta tunnisõidu MR-i kolm korda. Meeskonnad profina: GAN (1993-1997), GAN-Crédit Agricole (1998) ja Crédit Agricole (1999-2000).
»»» 1968 Zoran Vujović, Bosnia jalgpallur, kaitsja (Sarajevo). Mängis Jugoslaavia koondises 1979-1989 kokku 34 mängu ja lõi 2 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1982. Zlatko Vujovići kaksikvend. Spliti Hajduk (1976-1986), Girondins de Bordeaux (1986-1988), AS Cannes (1988-1989, 1991-1992), Belgradi Crvena Zvezda (1989-1990), Stade Vallauris (1990-1991) ja OGC Nice (1992-1993).
»»» 1968 Zlatko Vujović, Bosnia jalgpallur, ründaja (Sarajevo). Mängis 1979-1990 Jugoslaavia koondises kokku 75 mängu ja lõi 24 väravat. Osales MM-võistluste finaalturniiril 1982 ja 1990. Klubid: Spliti Hajduk (1977-1986), Girondins de Bordeaux (1986-1988), AS Cannes (1988-1989), PSG (1989-1992), FC Sochaux (1992-1993) ja OGC Nice (1993-1994). Valiti 1981 Jugoslaavia parimaks jalgpalluriks.
»»» 1970 Olimpiada Ivanova, Venemaa kergejõustiklane (Munsjut, Tšuvaššia). Olümpiahõbe 2004 Ateenas 20 km käimises. Maailmameister 2001 Edmontonis ja 2005 Helsingis. Euroopa meister 2002 Münchenis. Sai 1997 MM-il Ateenas 10 km hõbemedali, kuid pidi selle positiivse dopinguproovi (stanozolool) tõttu tagastama ja kaks aastat võistluspausi pidama. Võitis Helsingi MM-il 2005 siiani kehtiva maailmarekordi 1:25.41-ga.
»»» 1971 Giuseppe Pancaro, Itaalia jalgpallur, kaitsja (Cosenza). Itaalia koondises 1999-2005 kokku 19 mängu. Klubid: Acri (1988–1989), Torino (1989–1992, 2006–2007), Avezzano (1991–1992, laen), Cagliari (1991–1992), Lazio (1991–1992), AC Milan (2003–2005) ja Fiorentina (2005–2006). Euroopa karikavõitjate karikasarja võitja 1999, Itaalia meister 2000, karikavõitja 1998 ja 2000.
»»» 1971 Charles Michael Friedek, Saksamaa kergejõustiklane (Giessen). Maailmameister 1999 Sevillas kolmikhüppes. Lõppvõistlusel hüpatud 17.59 on siiani mehe isiklik rekord. Sise-MM-i kuld 1999 tulemusega 17.18. EM-i hõbe 2002 Münchenis, sise-EM-i hõbe 1998 ja kuld 2000. Üritas MM-il 2009 Berliinis 37-aastasena lõppvõistlusele jõuda, kuid ei saanud valikvõistlusel kolmel katsel tulemust kirja.
»»» 1977 Malin Therèse Alshammar, Rootsi ujuja (Solna). Olümpiahõbe 2000 Sydneys 50 m ja 100 m vabaujumises ning pronks 4 x 100 m vabalt teateujumises. Pika raja MM-ilt 6 (1+4+1) medalit ja EM-ilt 16 (8+6+2) medalit, lühiraja MM-ilt 15 (9+2+4) medalit. Isiklikud rekordid: 50 m vabalt 24,23 (lühirajal 23,59), 50 m liblikat 25,07 MR (25,31), 100 m vabalt 54,33 (52,17). Tõusis 2006 Rootsi meistrivõistluste kõigi aegade edukaimaks ujujaks, võites oma 73. kuldmedali ja möödudes Anders Holmertzist. Püstitas 17. märtsil 2009 Austraalias MR-i 50 m liblikujumises 25,44-ga, kuid korraldajad tühistasid tulemuse, kui selgus, et rootslanna oli ujumise ajal kandnud kahte trikood. FINA oli vaid ühte trikood lubava reegli jõustanud vaid 17 päeva enne nimetatud võistlust ning Alshammar ei teadnud seda.
»»» 1978 Hestrie Cloete-Storbeck, LAV-i kergejõustiklane (Germiston). Olümpiahõbe 2000 Sydneys ja 2004 Ateenas kõrgushüppes. Maailmameister 2001 Edmontonis (2.00) ja 2003 Pariisis (2.06, isiklik ja Aafrika rekord). Suitsetab paki sigarette päevas, tunnistanud ka oma nõrkust rämpstoidu vastu. Lõpetas karjääri pärast Ateena olümpiat.
»»» 1979 Marianna Longa, Itaalia murdmaasuusataja (Tirano). MM-võistluste hõbe 2009 Liberecis 10 km (k) ja pronks sprinditeates koos Arianna Follisega. Olümpiamängudel 2002 Salt Lake Citys kuues koht teatesõidus ja 20. koht 10 km (k). MK-sarjas 1 etapivõit (2009 Rõbinskis 10 km vabatehnikas ühisstardist), lisaks veel kaks teist kohta. Kuulub armeespordiklubisse. Abielus, lapse ema.
»»» 1983 Magnus Hovdal Moan, Norra suusakahevõistleja (Lillehammer). Olümpiahõbe 2006 Torinos sprindis ja -pronks tavavõistluses. MM-kuld 2005 Oberstdorfis meeskonnavõistluses, hõbe 2005 ja 2007 Sapporos sprindis ning pronks Sapporos ja 2009 Liberecis meeskonnakonnavõistluses. MK-sarjas alates 2003. aastast 13 etapivõitu ja kokku 25 korda esikolmikus. Lahkus perega Lillehammerist 1985 ning elab siiani Trondheimis. Klubi Byåsen IL.
SURMAPÄEV
««« 1972 söör Francis Chichester, Suurbritannia purjetaja ja seikleja (Plymouth, Devon - sünd. 17.09.1901 Barnstaple, Devon). Kuninganna Elizabethi II poolt rüütliks löödud Chichester oli esimene, kes purjetas üksinda ümber maailma läänest itta (nn clipper route), kulutades selleks üheksa kuud ja ühe päeva. Alustas oma paadiga Gipsy Moth IV Plymouthist teekonda 27. augustil 1966 ning jõudis tagasi 28. mail 1967. Teekonnal tegi vaid ühe peatuse (Sydney).
««« 1939 Louis Heusghem, Belgia jalgrattur (Montignies-le-Tilleul - sünd. 26.12.1882 Ransart). Tour de France´i viies 1911, võitis aasta hiljem ka ühe etapi. Pariisi - Toursi klassika parim 1912. Vennad Hector ja Pierre-Joseph olid samuti tuntud ratturid.
««« 1978 José Manuel Moreno ehk El Charro, Argentina jalgpallur, ründaja (sünd. 03.08.1916 Buenmos Aires). Argentina koondises 1936-1950 kokku 34 mängu ja 19 väravat. Copa América võitja 1941, 1942 ja 1947. Klubid: River Plate (1935-1944, 1946-1948), Club España (1944-1946), U. Católica (1949, 1951), Boca Juniors (1950), Defensor (1952), Ferrocarril Oeste (1953) ja Independiente Medellín (1954-1956, 1960-1961). Tulnud nelja erineva riigi meistriks: Argentina 1936, 1937, 1941, 1942, 1945, Mehhiko 1946, Tšiili 1949 ning Kolumbia 1955 ja 1957. Hüüdnimi El Charro.
SÜNDMUSED
¤ 1894 sõideti kolmandat korda jalgrattavõistlus marsruudil Liège - Bastogne - Liège. Võitja belglane Léon Houa.
¤ 1904 võitis James Jeffries profipoksi raskekaalu tiitlimatšis San Franciscos 2. raundis Jack Munroe. Peagi pärast seda lahkus Jeffries võitmatuna troonilt.
¤ 1906 alistas Paul Schröder esimese saksa jooksjana 100 meetris 11 sekundi piiri - 10,8.
¤ 1912 võitis 32. USA meistrivõistlused tennises Maurice McLoughlin, saades finaalis jagu Wallace Johnsonist 3:6, 2:6, 6:2, 6:4, 6:2.
¤ 1913 võitis 33. USA meistrivõistlused tennises Maurice McLoughlin, saades finaalis jagu Norris Williamsist 6:4, 5:7, 6:3, 6:1.
¤ 1914 asutati São Paulos jalgpalliklubi Sociedade Esportiva Palestra Itália, mis 1942 nimetati ümber Sociedade Esportiva Palmeiraseks. Klubi on üks populaarsemaid Brasiilias.
¤ 1926 asutati Firenzes jalgpalliklubi AC Fiorentina.
¤ 1928 tõukas sakslane EM-il Hirschfeld Bochumis esmakordselt maailmas kuuli üle 16 meetri - 16.00 ja 16.04.
¤ 1934 võitis tartlanna Lydia Raudsepp Pärnus peetud naiste Eesti meistrivõistlustel viis esikohta. Odaviskes püstitas ta 37.18-ga Eesti rekordi, mis püsis 12 aastat.
¤ 1938 arvati finantsraskuste tõttu NHL-ist välja 1924. aastast liigasse kuulunud kaks korda Stanley karika võitnud Montreal Maroons.
¤ 1938 arutas EOK esimest korda Eesti osalemist 1940. aasta Helsingi olümpial. Avaldati arvamust, et üle lahe võiks saata 60-70 sportlast.
¤ 1939 toimus USA-s esimene teleülekanne pesapallimängult. Vastamisi olid Reds ja Brooklyn Dodgers ning ülekande tegi New Yorgi kompanii W2XBS.
¤ 1940 asutati Hollandis jalgpalliklubi RKC Waalwijk.
¤ 1950 võitis 39. korda mängus olnud Davis Cupi Austraalia tennisemeeskond, kui New Yorgis peetud finaalis alistati USA 4:1.
¤ 1955 nägid ameeriklased tennisemängult esimest korda värvilist telepilti, kui NBC transleeris Davis Cupi kohtumist.
¤ 1961 avati Torontos (Kanada) NHL-i kuulsuste hall (Hall of Fame).
¤ 1972 algasid Münchenis XX suveolümpiamängud. Osales 7147 sportlast 121 maalt. Kavas oli pärast vaheaega taas judo ja käsipall, samuti lisandus vibulaskmine. Kõige rohkem medaleid (99) ja kuldmedaleid (50) sai NSV Liit, USA koondise samad numbrid olid 94 ja 33. Edukaim sportlane oli ameeriklane Mark Spitz, kes ujumises võitis seitse kuldmedalit. Eesti sportlastest võitsid kulla tõstja Jaan Talts, kõrgushüppaja Jüri Tarmak ja vehkleja Svetlana Tširkova (naisk. florett) ning pronksi vehkleja Georgi Zažitski (meesk. epee). Lisaks osalesid jooksja Raissa Ruus ja vibulaskur Mati Vaikjärv. Purjetaja Aleksandr Tšutšelov oli kaasas varuvõistlejana. Mänge häiris Palestiina terroristide kallaletung olümpiakülas Iisraeli võistkonnale. Kokku hukkus 5. septembril 17 meest: 11 Iisraeli olümpiakoondise liiget, 1 saksa politseinik ja 5 terroristi.
¤ 1977 ületas Saksa DV kõrgushüppaja Rosmarie Ackermann Berliinis esimese naisena kaks meetrit. Kolme aasta jooksul nihutas sakslanna MR-i tähist kõrgemale kuue sentimeetri võrra (esimene rekord 1.94), kuid jäi rekordist ilma juba vähem kui aasta pärast, kui 4. augustil 1978 ületas itaallanna Sara Simeoni Brescias 2.01.
¤ 1984 püstitas venelanna Tatjana Kazankina Leningradis MR-i 3000 m jooksus ajaga 8.22,62. Senine, üle kahe aasta Svetlana Ulmassovale kuulunud rekord paranes 4,16 sekundiga. Kazankina rekordi ületas 1993. aasta septembris hiinlanna Zhang Linli, saades Pekingis ajaks 8.22,06.
¤ 1984 heitis Tšehhoslovakkia kettaheitja Zdenka Šilhava naiste maailmarekordiks 74.55.
¤ 1992 kinnitati Prantsusmaa jalgpallikoondise peatreeneriks Gérard Houiller.
¤ 1999 püstitas USA jooksja Michael Johnson MM-il Sevillas 400 m jooksus MR-iks 43,18 sekundit. Tulemus püsib rekordina tänaseni.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
