Kes oli sporditarvete firma Puma asutaja? Millisel võimlemise kaheksast medalialast jäi Mexico City olümpial Mihhail Voroninil medal võitmata? 23. augustil 1987 Wighti saare lähistel võimsa mootorpaadiga kihutades üks F1 piloot. Kes? Mitu korda osales John Stockton NBA Tähtede mängul? Mis aastal peeti Thamesil esimene Henley kuninglik regatt sõudmises? Milline klubi krooniti esimese USA klubina Stanley Cupi võitjaks (1917)?
SÜNNIPÄEV
»»» 1895 Vilho Immanuel "Ville" Tuulos, Soome kergejõustiklane (Tampere - surn. 03.09.1967 Tampere). Olümpiavõitja 1920 Antverpenis ning -pronks 1924 Pariisis ja 1928 Amsterdamis kolmikhüppes. 1924 Pariisis sai kaugushüppes lisaks neljanda koha. Parandas kaks korda Euroopa rekordit kolmikhüppes - 15.30 (Tampere 1919) ja 15.30 (Borås 1923). Viimane tulemus püsis rekordina üle 16 aasta.
»»» 1898 Rudolf Dassler, Saksamaa ettevõtja (Herzogenaurach – surn. 27.10.1974 Herzogenaurach). Sporditarvete firma Puma looja ja Adidase asutaja Adolf Dassleri vend. Vendadest said konkurendid ning Rudolf otsustas asutada oma firma, mis algul vanem kandis nime Ruda (Rudolf Dassler), hiljem muutis nime Pumaks. Rudolfi juhtimisel oli Puma väike provintsifirma, ülemaailmse tuntuse tõi ettevõttele alles tema poja Armin Dassleri töö. Suri kopsuvähki.
»»» 1904 Attilio Ferraris, Itaalia jalgpallur, poolkaitsja (Rooma – surn. 08.05.1947 Montecatini Terme, Pistoia). Maailmameister 1934, olümpiapronks 1928 Amsterdamis. Mängis Serie A-s 210 mängu ja lõi 2 väravat. Suri 43-aastaselt.
»»» 1908 Hilde Krahwinkel-Sperling, Saksamaa tennisist (Essen – surn. 07.03.1981 Helsingborg, Rootsi). Mängis 1925-1952, võitis 16 riigis kokku 123 turniiri. Cilly Aussemi ja Steffi Grafi kõrval üks kolmest kõige edukamast Saksa naistennisistist. Prantsusmaa meistrivõistluste finaalis alistas 1935-1937 prantslanna Simone Matthieu. Kolm korda järjest on Pariisis võidutsenud veel vaid Helen Wills-Moody (1928-1930), Monica Seles (1990-1992) ja Justine Henin (2005-2007). Wimbledonis mängis finaalis 1931 (kaotas kaasmaalasele Cilly Aussemile) ja 1936 (jäi alla Helen Hull-Jacobsile USA-st), kuid võitis 1933 segapaarismängu koos Gottfried von Crammiga. Austraalias ja USA-s kaasa ei teinud. Kuulus 1930-1939 maailma kümne parema naistennisisti sekka. Pärast abiellumist Sven Sperlingiga 1934 sai temast Taani kodanik.
»»» 1937 Albert Brülls, Saksamaa jalgpallur (Anrath - surn. 28.03.2004 Neuss). Mängis Saksamaa koondises 25 korda, osales MM-võistluste finaalturniiril 1962 ja 1966 (hõbemedal). Oli aastatel 1955-1962 Mönchengladbachi Borussia kapten, võitis Saksamaa karika 1960. Siirdus ühena esimestest sakslastest mängima välisklubisse, kui FC Modena maksis tema eest 100 000 marka. Suri kaks päeva pärast oma 67. sünnipäeva.
»»» 1945 Mihhail Voronin, N Liidu riistvõimleja (Moskva – surn. 22.05.2004 Novo-Nikolskoje, Moskva). Olümpiakuld 1968 Mexico Citys toenghüppes ja kangil, -hõbe meeskonnavõistluses, ind. mitmevõistluses, rõngastel ja rööbaspuudel ning 1972 Münchenis rõngastel ja meeskonnavõistluses, -pronks 1968 toenghooglemises. Sai Mexico olümpial kuus medalit seitsmest võimalikust (autasuta jäi vaid vabaharjutuses). Maailmameister 1966 ind. mitmevõistluses ja rõngastel, EM-il 1967-1971 kokku 8 kuldmedalit. Esindas Moskva Dinamot.
»»» 1946 Ljudmila Titova, N Liidu kiiruisutaja (Tšitaa). Olümpiavõitja 1968 Grenoble'is 500 m, -hõbe 1000 m ning -pronks 1972 Sapporos 500 meetris. MM-il mitmevõistluses pronks 1971 ja sprindi mitmevõistluses 1972. Maailmarekordid 1000 meetris 1.29,5 (1970), 1.29,0 ja 1.27,7 (1971). 1968 Moskva Burevestnik, 1972 ja 1976 Zeniit.
»»» 1951 Maria Grazia "Lella" Lombardi, Itaalia autovõidusõitja (Frugarolo, Alessandria – surn. 03.03.1992 Milano). Ainus naisvõidusõitja, kes lõpetanud F1 autode MM-sarja etapil punktikohal. Sai kuuenda koha eest 0,5 punkti 1975 Hispaania GP-l Barcelonas Montjuici rajal, kui võistlust pärast rasket avariid lühendati. Osales 1974-1976 kokku 17 etapil (pääses GP-sõidu starti 12 korda). Meeskonnad: Brabham (1974), March (1975), Williams (1975) ja RAM (1976). 1970. aastate alguses võistles F3 ja F5000 klassis, pärast F1-te osales sportautode võidusõitudel. Suri 51-aastaselt vähki.
»»» 1952 Didier Joseph-Lovis Pironi, Prantsusmaa autovõidusõitja (Villescresnes, Val-de-Marne - surn. 23.08.1987 Isle of Wight). Osales F1 autode MM-sarjas 1978-1982 kokku 70 stardis, võitis 3 GP-d, lõpetas 13 korda esikolmikus, sai 4 parimat stardikohta ja sõitis 5 kiireimat ringi. MM-võistluste hõbe 1982 ja viies 1980. Meeskonnad: Tyrrell (1978-1979), Ligier (1980) ja Ferrari (1981-1982). Le Mans'i 24 tunni sõidu võitja 1978. Hukkus 23. augustil 1987 Wighti saare lähistel võimsa mootorpaadiga kihutades, surma said ka kaassõitjad Bernard Giroux (ajakirjanik) ja Jean-Claude Guenard.
»»» 1958 Elio de Angelis, Itaalia autovõidusõitja (Rooma – surn. 15.05.1986 Marseille). Osales F1 autode MM-sarjas 1979-1986 kokku 108 stardis, võitis 2 GP-d, lõpetas 9 korda esikolmikus ja sai 3 parimat stardikohta. MM-võistluste pronks 1984, viies koht 1985. Meeskonnad: Shadow (1979), Lotus (1980-1985) ja Brabham (1986). Jõudis 1980 Brasiilia GP-l esikolmikusse 21 aasta ja 307 päeva vanusena (nooruserekordi lõi temalt üle alles Michael Schumacher 1997). Sai surmavaid vigastusi testisõidul Paul Ricard'i ringrajal Prantsusmaal, kui autol murdus tagumine tiib, masin kaotas juhitavuse ja süttis põlema. Sõitja küll päästeti, kuid hilinemisega ning 29 tundi pärast õnnetust ta suri Marseille' haiglas.
»»» 1962 John Houston Stockton, USA korvpallur (Spokane, Washington). Olümpiavõitja 1992 Barcelonas ja 1996 Atlantas. Mängis kogu karjääri (1984-2003) Utah Jazzis. NBA drafti 16. valik 1984. NBA Tähtede mängul 10 korda (1989-2000), 2 korda NBA esimeses, 6 korda teises ja 3 korda kolmandas viisikus. NBA kaitsemeeskonnas 5 korda. Karjääri näitajad: 19 711 punkti, 15 806 söötu, 3265 vaheltlõiget. NBA ajaloo üks edukamaid ründavaid kaitsjaid.
»»» 1963 Rebecca Twigg, USA jalgrattur (Seattle, Washington). Olümpiahõbe 1984 Los Angeleses maantee grupisõidus ja -pronks 1992 Barcelonas 3000 m ind. jälitussõidus. Maailmameister jälitussõidus 1982, 1984, 1985, 1987, 1993 ja 1995 ning hõbe 1986. Oli naiskonnas ka Atlanta olümpial 1996, kuid lahkus koondisest lahkhelide tõttu võistkonna treeneri Chris Carmichaeli ja USA jalgrattaliiduga. Hiljem on selgunud, et Los Angelese olümpial kasutas ta veredopingut (tõsi, tollal polnud see veel keelatud).
»»» 1964 Ulf Samuelsson, Rootsi jäähokimängija, kaitsja (Fagersta, Västmanlands). Mängis elukutselisena 1981-2000, valiti NHL-i draftis 1982 üldjärjestuses 67-ndana. Mängis Whalersis 1984-1991 (vahepeal oli ühe aasta AHL-i klubis Binghamton Whalers), edasi Pittsburgh Penguinsis (1990-1995), New York Rangersis (1995-1999), Detroit Red Wingsis (1998-1999) ja Philadelphia Flyersis (1999-2000). Stanley karikavõitja 1001 ja 1992. Osales kokku 1080 mängus, viskas 57 väravat, andis 275 söötu, kogus 332 punkti ja 2453 trahviminutit. ESPN-i küsitlusel 2002 valiti Samuelsson NHL-i ajaloo kõige räpasemaks mängijaks. Alates 2006. aastast Phoenix Coyotesi abitreener. Rootsi ja USA kodakondsus.
»»» 1964 Staffan Olsson, Rootsi käsipallur (Uppsala). Olümpiahõbe 1992, 1996 ja 2000, maailmameister 1990 ja 1999, Euroopa meister 1994, 1998, 2000 ja 2002. MM-il 1997 ja 1999 Tähtede meeskonna liige. Saksamaa meister 1998, 1999, 2000 ja 2002. Mängis Rootsi koondises 1986-2004 kokku 358 kohtumist ja viskas 855 väravat. Klubid: Shameta, Cliff, Uppsala, Hüttenberg, TV Niederwürzbach (1992-1996), THW Kiel (1996-2003), Hammarby IF (2003-2004). Treenerina viinud Hammarby IF-i 2006 ja 2007 Rootsi meistriks. Alates 2008. aastast koos Ola Lindgreni Rootsi koondise treener. Pikkus 199 cm ja 97 kg.
»»» 1965 Violeta Szekely-Beclea, Rumeenia kergejõustiklane (Dolheştii Mari). Olümpiahõbe 2000 Sydneys ja MM-võistluste hõbe 2001 Edmontonis 1500 m jooksus. Sise-MM-ilt 4 hõbemedalit (üks 800 ja kolm 1500 meetris). Isiklikud rekordid: 800 m – 1.58,57 (1998), 1000 m – 2.36,74 (1989), 1500 m – 3.58,29 (2000), miil 4.21,69 (1993), 2000 m – 5.48,8 (1998) ja 3000 m – 8.47,3 (1998). Loobus 2002.
»»» 1968 Laurent Brochard, Prantsusmaa jalgrattur (Le Mans). Maailmameister grupisõidus 1997 San Sebastianis. Tour de France'il 1 etapivõit 1997, Vuelta a Españal 1 etapivõit 1999, Pariis-Camembert'i võitja 2001, 2003 ja 2005, Critérium Internationali võitja (2003), Poola velotuuri parim 2002, Regio-Touri võitja 2002 ja l'Étoile de Bessèges'i võitja 2004. Meeskonnad Castorama (1992-1994), Festina (1995-1999), Jean Delatour (2000-2002), Ag2r-Prévoyance (2003-2004) ja Bouygues Télécom (2005-). Oli osaline Festina dopinguskandaalis 1998. aasta Tour de France'il (EPO) ja oli ka võistluskeelu all.
»»» 1970 Paul Bosvelt, Hollandi jalgpallur, poolkaitsja (Doetinchem). Hollandi koondises 2000-2004 kokku 24 mängu, osales EM-võistluste finaalturniiril 2000 ja 2004. Klubid: Go Ahead Eagles (1989-1994), Twente (1994-1997), Feyenoord (1997-2003), Manchester City (2003-2005) ja Heerenveen (2005-2007). Hollandi meister 1999 ja 2002, UEFA karikavõitja 2002 (oli Feyenoordi kapten). Lõpetas 13. mail 2007.
»»» 1971 Rennae Stubbs, Austraalia tennisist (Sydney). Mängib elukutselisena alates 1994. aastast, võitnud 59 WTA turniiri paarismängus (rohkem kui ükski teine Austraalia mängija). Paarismängus maailma edetabelis esikoht 21. augustil 2000. Võitis 2001 koos Lisa Raymondiga WTA aastalõputurniiri. Suure slämmi turniiridel viis esikohta, naispaarismängus Australian Openil 2000 (koos Lisa Raymondiga), Wimbledonis 2001 (Raymond) ja 2004 (Cara Black) ning USA Openil 2001 (Raymond), segapaarismängus 2000 Austraalias (Jared Pamer) ja 2002 US Openil (Todd Woodbridge). Tunnistanud avalikult oma lesbilisust.
»»» 1974 Michael Anthony Peca, Kanada jäähokimängija, ründaja (Toronto, Ontario). Olümpiavõitja 2002 Salt Lake Citys. Alustas karjääri NHL-is 1993, Vancouver Canucks valis ta 1992. aasta draftis 40-ndana. 1995 siirdus Buffalo Sabresisse, 2001 New York Islandersisse, 2005/2006 mängis Edmonton Oilersis, 2006/2007 Toronto Maple Leafsis ja alates 2007. aastast Columbus Blue Jacketsis, kus on asekapten. Üks viiest praegu aktiivsest mängijast, kes olnud NHL-is kahe erineva meeskonna (Sabres 1997-2000 ja Islanders 2001-2004) kapteniks (ülejäänud Chris Drury, Jason Smith, Chris Pronger ja Chris Chelios). Frank J. Selke Trophy 1997 ja 2002.
»»» 1974 Taribo West, Nigeeria jalgpallur, kaitsja (Ajegunle, Lagos). Nigeeria koondises 1994-2005 kokku 41 mängu. Osales MM-il 1998 ja 2002, olümpiakuld 1996. Klubid: Sharks (1991-1992), Julius Berger (1992-1993, 2006-2007), AJ Auxerre (1993-1997), Milano Inter (1997-1999), AC Milan (1999-2000), Derby County (2000-2001), 1.FC Kaiserslautern (2001-2002), Belgradi Partizan (2002-2004), Al-Arabi (2004), Plymouth Argyle (2005) ja Paykan (Iraan, 2007). UEFA karikasarja võitja 1998, Prantsusmaa meister 1997 ning karikavõitja 1995 ja 1997, Serbia meister 2003.
»»» 1979 Pierre Nlend Wome, Kameruni jalgpallur, kaitsja (Douala). Kameruni koondises 1998-2007 kokku 69 mängu. Teatas 19. märtsil 2007, et koondises enam ei mängi. Ei suutnud oktoobris 2005 realiseerida penaltit Egiptuse vastu ning Kamerun ei pääsenud MM-võistluste finaalturniirile. Osales MMil 1998 ja 2002. Olümpiavõitja 2000. Klubid: Fogape (1993-1994), Canon Yaoundé (1994-1996), Vicenza (1996-1997), Lucchese (1997-1998), AS Roma (1998-1999), Bologna (1999-2002), Fulham (2002-2003), RCD Espanyol (2003-2004), Brescia (2005), Milano Inter (2005-2006), Bremeni Werder (2006-) ja 1.FC Köln (2008-).
»»» 1983 Toni Elías, Hispaania mootorisportlane (Manresa). Ringrajasõidu MM-sarjas alates 1999. aastast 145 starti, 10 etapivõitu, 34 korda esikolmikus, 9 parimat stardikohta ja 10 kiireimat ringi. MM-i pronks 125 cm3 klassis 2001 ja 250 cm3 klassis 2003. Alates 2005. aastast MotoGP klassis, lõpetas 2006. aastal kokkuvõttes 9-ndana. Meeskonnad Honda, Aprilia, Yamaha.
SURMAPÄEV
««« 1940 Spyridon "Spyros" Louis, Kreeka kergejõustiklane (Maroussi – sünd. 12.01.1873 Maroussi). Olümpiavõitja 1896 Ateenas maratonijooksus. Vanemad Athanasios ja Kalomira olid vaesed talupojad, poiss jäi koolis mitu korda istuma ja oskas lõpetades vaevalt lugeda ja kirjutada. 1893 astus Ateena I jalaväerügementi ning sai komandör Papadiamantopoulose tentsikuks. Anekdoodid räägivad, et ta ilmutas sellel ametikohal silmapaistvaid jooksjavõimeid, kuid Louis ise eitas seda. Olümpiamängude ametlikel katsevõistlustel 22. märtsil Louis ei osalenud, 5. aprillil peetud lisakatsevõistlusel oli viies. Olümpiamaratonil tõusis liidriks 33. kilomeetril ning edestas finišis teise koha saanud Charilaos Vasilakost 7.13-ga. See on siiani olümpiaajaloos maratonivõitja suurim vahe järgnevatega. Prantsuse Instituudi liige Michel Bréal pani võitjale välja hõbekarika, ka Kreeka kuningas andis talle karika ja Ioannis Lambros antiikse liua. Üks pankur kinkis 20 000 drahmi, mille eest Louis ostis maatüki. Vene suursaadik kinkis konjakiserviisi, sest "kreeklased korraldasid jooksu türklastevastases vaimus". Üks daam annetas kuldkella, mida ta oli südame kohal kandnud. Üks habemeajaja lubas tal aasta aega tasuta habet ajada. Ühes kõrtsis tohtis võitja aasta aega tasuta süüa ja juua (sisuliselt küll mitmel pool mujalgi). Atika Raudtee kinkis talle eluaegse rongipileti. Kõige väärtuslikum auhind oli naine. Louis armastas Heleni Kontoid, kelle vanemad olid Amarusionis talupidajad. Enne jooksu olid nad abielu vastu, kuid pärast jäid nõusse. Kaasavara oli 4400 drahmi. Noored abiellusid 18. aprillil 1897. Louisil oli kolm poega: Panagyotis, Giorgios ja Nikos. Heleni jäi haiglaseks (põdes suhkruhaigust) ja suri 1935. Majanduslikult oli pere viletsal järjel. Louis oli sunnitud müüma oma maad ja tegema juhutöid kivimurdjana ja väljavahina. 1915 rääkis isegi ajakirjandus tema vaesusest. Mais 1925 Louis vahistati süüdistatuna dokumentide võltsimises ja oli vangis kuni jaanuarini 1926, kuid mõisteti süütõendite puudumisel õigeks. 1936 osales Louis aukülalisena Berliini olümpial, kus teda saatis suur publikumenu. Teda pildistati nii eestlaste kui ka Adolf Hitleri kõrval, kuid rahalises mõttes see tulu ei toonud. Oma elu lõpuaastatel sai ta küll tagasihoidlikku toetust riigilt, kuid suri ikkagi vaesuses. Tema matused 27. märtsil 1940 kujunesid riikliku tähtsusega sündmuseks.
««« 1966 Hildegard "Hilde" Schrader-Lux, Saksamaa ujuja (Magdeburg – sünd. 04.01.1910 Stassfurt). Olümpiavõitja 1928 Amsterdamis 200 m rinnuliujumises, aasta varem tuli samal distantsil Euroopa meistriks. 1929 oli Schrader esimene naine, kes sai 200 m rinnuliujumises aja alla kolme minuti. 1994 arvati ujumise Kuulsuse halli.
««« 1974 Werner Kohlmeyer, Saksamaa jalgpallur (Mainz-Mombach – sünd. 19.04.1924 Kaiserslautern). Maailmameister 1954, mängis Saksamaa koondises kokku 22 mängu. 1.FC Kaiserslauternis 1941-1960. Pärast jalgpallist loobumist sattus alkoholi küüsi ja suri 49-aastaselt südamehaiguse tagajärjel.
««« 1976 Ernst Albrecht, Saksamaa jalgpallur (sünd. 12.11.1907). MM-võistluste pronks 1934 (ei mänginud ainsatki minutit), mängis Saksamaa koondises 1928-1934 kokku 17 mängu ning lõi 4 väravat. Klubijalgpalli mängis Düsseldorfi Fortunas ja tuli 1933 Saksamaa meistriks.
««« 1997 Hartmut Losch, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Neufahrland - sünd. 11.09.1943 Angermünde). Euroopa meister 1969 kettaheites 61.82-ga ja hõbe 1966 57.34-ga. Osales kolmel olümpial (1964-1972), Mexico Citys 1968 sai neljanda koha (62.12). Klubi ASK Potsdam, pikkus 192 cm, kaal 120 kg.
««« 2006 Paul Dana, USA autovõidusõitja (Homestead-Miami – sünd. 15.04.1975 St.Louis, Missouri). Osales alates 2005. aastast Indy Racing League'is, tegi avarii 2006. aasta esimese etapi treeningsõidul, kui tema auto purunes Ed Carpenteri auto rusudest üle sõites. Toimetati rajalt küll haiglasse, kuid suri seal. Sõitis Rahal Letterman Racingus.
SÜNDMUSED
¤ 1839 peeti Thamesil esimene Henley kuninglik regatt sõudmises.
¤ 1916 teatatakse ametlikult, et VI olümpiamängud Berliinis jäävad maailmasõja tõttu pidamata.
¤ 1917 krooniti Seattle Metropolitans esimese USA klubina Stanley Cupi võitjaks. Finaalseerias alistati mängudega 3:1 Montreal Canadiens.
¤ 1922 osales kaks päeva kestnud Eesti meistrivõistlustel raskejõustikus 82 sportlast. Uute nimedena tulid meistriteks maadleja Voldemar Väli ja tõstja Harald Tammer.
¤ 1931 demonstreeris võimlemispedagoog Ernst Idla oma rühmade esinemist Estonia teatris. See vallandas spordiringkondades suure poleemika, sest sellega olid sportlased rikkunud asjaarmastajate määrusi.
¤ 1932 jooksis ameeriklane Ben Estman Palo Altos esimesena 400 meetrit alla 47 sekundi, saades maailmarekordiks 46,4.
¤ 1956 algas Amsterdamis kümne malesuurimeistri osalusel kaheringiline pretendentide turniir. 11,5 punktiga võitis ja sai õiguse tiitlimatšiks Mihhail Botvinnikuga Vassili Smõslov. Paul Keres oli 10 punktiga teine.
¤ 1967 saavutas Austraalia esimestel võrkpallimeistrivõistlustel esikoha South Australia osariigi meeskond, mis koosnes Adelaide'i eestlastest.
¤ 1972 krooniti suusalennu esimeseks maailmameistriks šveitslane Walter Steiner, kes Planica mammutmäel hüppas 155 ja 158 meetrit.
¤ 1972 algasid Ülemiste järel N Liidu meistrivõistlused jääpurjetamises. Tšempionitiitli said Endel Vooremaa DN-klassis ja Ants Raud - Erich Lamp Monotüüp XV klassis.
¤ 1972 püstitas Los Angeles Lakers NBA rekordi, võites põhihooaja 82 mängust 69.
¤ 1973 võitis UCLA seitsmendat korda järjest NCAA meistritiitli, alistades finaalis Memphise 81:76.
¤ 1974 sai George Foreman Caracases peetud profipoksi raskekaalu tiitlimatši teises raundis Ken Nortoni üle võidu tehnilise nokaudiga.
¤ 1988 püstitas Janet Evans (USA) 1500 m vabaujumises maailmarekordi 15.52,10.
¤ 1989 peeti viimane etapp kahevõistluse MK-sarjas. Karika võitis norralane Trond Arne Bredesen, Allar Levandi oli seitsmes.
¤ 1991 sai Allar Levandi kahevõistluse MK-sarjas kokkuvõttes viienda koha. Karika võitis maailmameister Fred Børre Lundberg Norrast.
¤ 1992 sai New York Rangers pärast 50-aastast vaheaega NHL-i põhihooajal esikoha.
¤ 1992 mõisteti Mike Tyson kümneks aastaks vanglasse Desiree Washingtoni vägistamise eest.
¤ 1994 võitis Tokyos peetud iluuisutamise MM-il naisüksiksõidu jaapanlanna Yuka Sato.
¤ 1997 teatas NHL, et Anaheim Might Ducks ja Vancouver Canucks avavad uue omavaheliste hooaja mängudega Jaapanis.
¤ 2000 pälvis Kaido Kaaberma epeevehklemise MK-etapil Montrealis esikoha.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS,
Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
