SÜNNIPÄEV
»»» 1861 Richard Dudley "Dick" Sears, USA tennisist (Boston - surn. 08.04.1943). Jäi USA meistrivõistlustel kaotuseta, võites alates esimesest turniirist 1881 seitse üksikmängu tiitlit järjest (kõigi aegade rekord). Pärast viimast esikohta ja 18. võitu loobus tennisest. Järjest võidetud matšide rekordi ületas alles 1921 Bill Tilden. Oli esimest korda võites 19-aastane ehk vaid veidi vanem kui Oliver Campbell 1890 ning veidi noorem kui Openi-aegade noorim võitja Pete Sampras 1990. Lisaks oli võidukas ka paarismängus kuus aastat (1982-1987) järjest. USTA president 1887 ja 1888. Tennise Kuulsuse hallis 1955.
««« 1883 Paul Pilgrim, USA kergejõustiklane (New York City, New York - surn. 08.01.1958 White Plains, New York). Olümpiavõitja 1904 St. Louisis 4 miili jooksu meeskondlikus arvestuses New York Athletic Clubi (NYAC) liikmena. 1906 Ateena vahemängude parim 400 m ja 800 m jooksus. Londoni olümpial 1908 võistles 400 m jooksus, kuid ei pääsenud poolfinaali. Oli 1914-1953 NYAC-i kergejõustikujuht. Isiklikud rekordid: 400 m – 53,0 (1906), 800 m – 2.01,5 (1906).
»»» 1902 Jack Sharkey ehk Joseph Paul Zukauskas, Leedu juurtega USA poksija (Binghamton, New York – surn. 17.08.1994 Beverly, Massachusetts). Tõusis USA meistriks profipoksi raskekaalus 1929, mil nokautis Yankee Stadiumil endise poolraskekaalu tšempioni Tommy Loughran. 12. juunil 1930 poksis sakslase Max Schmelingiga raskekaalu vakantse MM-tiitli peale ning diskvalifitseeriti keelatud löögi eest neljandas raundis. See on ainus kord, mil raskekaalu MM-tiitel on võidetud vastase diskvalifitseerimise tulemusena. Pärast itaallase Primo Carnera alistamist oktoobris 1931 sai teise võimaluse MM-matšiks. 21. juunil 1932 alistas ta Madison Square Garden Bowlis Long Island Citys Schmelingi. Jäi tiitlist ilma 29. juunil 1933, mil kaotas revanšmatši Carnerale. Pidas 55 matši, võitis neist 37 (13 naokaudiga), kaotas 13 ja viigistas 3. Poksi Kuulsuse hallis 1994. Võttis endale nime endise iiri poksija ja Kuulsuse halli liikme "Sailor Tom" Sharkey (1873-1953) järgi.
»»» 1906 Primo Carnera, Itaalia poksija (Sequals, Udine - surn. 29.06.1967 Los Angeles, California). Tõusis profipoksi raskekaalu maailmameistriks 29. juunil 1933, kuid nokautis endaga samal päeval, kuid neli aastat varem sündinud Jack Sharkey kuuendas raundis. Sama aasta 10. veebruaril nokautis 13. raundis Ernie Schaafi, kes kaks päeva hiljem haiglas suri. Kaitses tiitlit kaks korda, kuid kolmandal korral jäi 14. juunil 1934 alla Max Baerile. Juunis 1935 kaotas kuuendas raundis nokaudiga Joe Louisile. 1938 haigestus diabeeti, üks tema neer eemaldati ning 1944 lõpetas karjääri. Hiljem tegutses mõnda aega elukutselise maadlejana.
»»» 1926 Bernhard "Berni" Klodt, Saksamaa jalgpallur (Gelsenkirchen-Bismarck - surn. 23.05.1996 Garmisch-Partenkirchen). Mängis Saksamaa koondises 1950-1959 kokku 19 korda ja lõi 3 väravat. Maailmameister 1954, osales ka finaalturniiril 1958. Klubijalgpalli mängis Schalke 04-s.
»»» 1944 Martin Jellinghaus, Saksamaa kergejõustiklane (Lauf, Nürnberg). Olümpiapronks 1968 Mexico Citys 4 x 400 m teatejooksus koos Helmar Mülleri, Gerhard Hennige ja Manfred Kinderiga Euroopa rekordi 3.00,5-ga. 400 m jooksus sai viienda koha 45,3 sekundiga (poolfinaalis kordas 44,9-ga Euroopa rekordit). EM-võistluste kuld 1971 ja pronks 1969 4 x 400 m teatejooksus. Oli kõigis medalijooksudes sakslaste ankrumees. Klubid TSV München 1860 ja SV Bayer Leverkusen.
»»» 1947 Dominique Baratelli, Prantsusmaa jalgpallur, väravavaht (Nice). Prantsusmaa koondises 1969-1982 kokku 21 mängu. MM-võistluste finaalturniiril 1978 ja 1982 (neljas koht). Klubid: AS Monaco (1967-1971), OGC Nice (1971-1978) ja Pariisi Saint-Germain (1978-1985). Tegi Prantsuse meistriliigas kaasa 593 kohtumist ja lõi ka 2 väravat. Prantsusmaa karikavõitja 1982, 1983. Praegu tegutseb Lõuna-Prantsusmaal noortetreenerina.
»»» 1949 Zoran Moka Slavnić, Jugoslaavia korvpallur (Belgrad). Olümpiavõitja 1980 Moskvas, maailmameister 1978, Euroopa meister 1973, 1975, 1977. Pidas koondises kokku 179 mängu. Mängis 1965-1975 Belgradi Crvena Zvezdas, hiljem veel Joventutis, Šibenkas, Casertas ja Partizanis. Pärast mängijakarjääri lõppu tegutses treenerina (Partizan, Crvenu Zvezda, Šibenka, Joventut, Bamberg). 2006. aastast Serbia korvpalliliidu täitevkomitee liige, maist septembrini 2007 oli Serbia koondise peatreener.
»»» 1966 Olga Bitšerova, N Liidu riistvõimleja (Moskva). MM-võistluste kuld 1981 nii individuaalses kui naiskondlikus mitmevõistluses. Võitis mitmevõistluse ka 1982. aasta MK-võistlustel ja 1983. aasta EM-il. Olümpial jäi tal idabloki riikide boikoti tõttu osalemata. Alustas treeninguid 7-aastaselt Moskva CSKA spordikoolis. Käevigastuse tõttu loobus tippspordist 1988 ja töötas mõnda aega treenerina. Abielus teise võimleja Valentin Mogilnõiga.
»»» 1968 Robert Jarni, Horvaatia jalgpallur, kaitsja (Čakovec). Jugoslaavia koondises 1990-1991 kokku 7 mängu ja 1 värav, Horvaatia koondises 1990-2002 kokku 81 mängu ja 1 värav. MM-võistluste pronks 1998, finaalturniiril ka 2002. EM-i finaalturniiril 1996. Klubid: Spliti Hajduk (1986-1991), Bari (1991-1993), Torino (1993-1994), Torino Juventus (1994-1995), Sevilla Real Betis (1995-1998), Coventry City (1998), Madridi Real (1998-1999), Las Palmas (1999-2001) ja Ateena Panathinaikos (2001-2002). Itaalia meister ja karikavõitja 1995.
»»» 1970 Takanobu Okabe, Jaapani suusahüppaja (Shimokawa). Olümpiavõitja 1998 Naganos ja -hõbe 1994 Lillehammeris suure mäe meeskonnavõistluses. MM-võistluste kuld 1995 Thunder Bays normaalmäel, hõbe 1997 Trondheimis ning pronks Thunder Bays ja 2007 Sapporos suure mäe meeskonnavõistluses. MK-sarjas osalenud 1992-2008, võitnud 4 etappi, üldjärjestuses 4. koht 1997 ja 5. koht 1995.
»»» 1974 Renske Vellinga, Hollandi kiiruisutaja (It Hearrenfean - surn. 19.02.1994). Võitis üksikdistantside Hollandi meistrivõistlustel 1993 hõbeda ja pronksi. Oma maa olümpiakoondisse siiski ei pääsenud. Hukkus kodumaal autoavariis Lillehammeri olümpiamängude ajal. Tema sõbratar Marianne Timmer võitis olümpiamängudel 1998 ja 2006 (just Vellinga surmapäeval) kuldmedali. Vellinga oli Ids Postma tüdruksõber.
»»» 1976 Miikka Sakari Kiprusoff, Soome jäähokimängija, väravavaht (Turu). Mänginud elukutselisena 1994. aastast, NHL-i drafti 116. valik 1995 (San Jose Sharks). Liitus Sharksiga alles 2000, alates 2003. aastast Calgary Flamesis. Vezina Trophy ja Jennings Trophy 2006. Jari Kurri Trophy ja Urpo Ylönen Trophy 1999. World Cupi hõbe 2004. NHL-i esimene Tähtede meeskond 2006.
»»» 1980 Cristian Eugen Chivu, Rumeenia jalgpallur, kaitsja (Reşiţa). Rumeenia koondises alates 1999. aastast kokku 63 mängu ja 3 väravat. EM-võistluste finaalturniiril 2000 ja 2008. Klubid: CSM Reşiţa (1996–1998), Craiova Universitatea (1998–1999), Amsterdami Ajax (1999–2003), AS Roma (2003–2007) ja Milano Internazionale (2007–). Itaalia meister 2008 ja karikavõitja 2007, Hollandi meister, karikavõitja ja superkarika võitja 2002. Rumeenia parim jalgpallur 2000 ja 2002, Hollandi liiga parim mängija 2002.
»»» 1982 Ullrich Robeiri, Prantsusmaa vehkleja (Cayenne). Olümpiavõitja 2008 Pekingis espadroni meeskonnavõistluses, sama ala MM-kuld 2005, 2006 ja 2007. Individuaalselt saanud MM-il 2003. aastal kolmanda koha.
»»» 1983 Dmitri Sõtšov, Venemaa jalgpallur, ründaja (Omsk). Venemaa koondises alates 2002. aastast kokku 45 mängu ja 15 väravat (neist 2 Eesti vastu). MM-võistluste finaalturniiril 2002, EM-võistluste finaalturniiril 2004 ja 2008 (poolfinalist). Klubid: Tambovi Spartak (2000–2002), Moskva Spartak (2002), Olympique de Marseille (2002–2004) ja Moskva Lokomotiiv (2004–). Venemaa meister 2004 ja kahekordne karikavõitja. Venemaa parim jalgpallur 2004. Kutsutud vutipressis ka "Venemaa Michael Oweniks".
»»» 1984 Alexandra Pauline "Sasha" Cohen, USA iluuisutaj (Westwood, California). Olümpiahõbe 2006 Torinos naisüksiksõidus, 2002 Salt Lake Citys neljas koht. MM-võistluste hõbe 2004, 2005, pronks 2006. ISU GP-sarja finaali võitja 2003. USA meister 2006, hõbe 2000, 2002, 2004, 2005 ja pronks 2003.
Treener John Nicks (varem Robin Wagner ja Tatjana Tarassova). Isiklik punktirekord 197,60 (2003 Skate Canada). Ema Galina Feldman on juudi immgrant Ukrainast (endine balletitantsija), isa Roger Cohen samuti juudi rahvusest ärikonsultant. 2005 avaldas autobiograafia "Fire on Ice".
»»» 1984 Jéfferson Agustín Farfán Guadalupe, Peruu jalgpallur, ründaja (Lima). Peruu koondises 2003. aastast kokku 36 mängu ja 12 väravat. Copa Américal 2004 ja 2007. Klubid: Lima Alianza (2001–2004), PSV Eindhoven (2004–2008) ja Schalke 04 (2008–). Peruu meister 2003, Hollandi meister 2005-2008, karikavõitja 2005.
»»» 1984 Adriano Correia Claro ehk Adriano, Brasiilia jalgpallur, kaitsja (Curitiba, Paraná). Brasiilia koondises alates 2003. aastast 7 mängu. Copa América võitja 2004, COCACAF Gold Cupi teine 2003. Klubid: Coritiba FC (2002–2004) ja Sevilla FC (2004–). UEFA Cupi võitja 2006, 2007 (lõi finaalis esimese värava). Hispaania karikavõitja ja superkarika võitja 2007.
»»» 1985 Andrea Bargnani, Itaalia korvpallur (Rooma). Mänginud elukutselisena alates 2002. aastast. NBA drafti esimene valik 2006 (Toronto Raptors). Klubid: Rooma Stella Azzura (2002-2003), Treviso Benetton (2003-2006) ja Raptors (2006-). Euroliiga tõusva tähe auhind 2006, NBA uustulnukate meeskonnas 2007. Pikkus 213 cm, kaal 113,4 kg. Hüüdnimi Il Mago (Võlur).
SURMAPÄEV
««« 1901 Alfred Ernest Tysoe, Suurbritannia kergejõustiklane (Blackpool - sünd. 21.03.1874 Padiham, Burnley). Olümpiavõitja 1900 Pariisis 800 m jooksus ja 5000 m meeskonnavõistluses. Püstitas kaks nädalat enne olümpiat maailmarekordi 800 jardi jooksus 1.57,8-ga ja oli Pariisis favoriit. Tysoe võitiski kergelt, edestades ameeriklast John Creganit kuue jardiga. Haigestus 1901. aasta alguses pleuriiti ja suri sama aasta oktoobris oma kodus Blackpoolis.
««« 1981 Johannes Vilberg, Eesti laskur (Kuuda, Rapla rajoon - sünd. 25.12.1903 Aleksandri vald, Harjumaa). Osales Eesti meeskonnas neljal MM-il. Sai 1931 ind. põlveltasendist sõjapüssi laskmises 5. ja vabapüssi laskmises 6. koha ning medalilaskmises kulla; 1935 võitis väikepüssi lamadesharjutuses meesk. kulla ja ind. hõbeda, medalilaskmises 1937 kulla ja 2 hõbedat ning 1939 2 kulda 1 hõbeda ja 1 pronksi. Eesti meistrivõistlustel sai 1936-1950 ind. 20 (7+9+4) medalit. Võistles 1931-1939 ja 1947-1950 Eesti koondises. Oli 1935 Eesti meeskonnas MR-i püstitajaid lamades laskmises. Parandas 1931-1938 Eesti rekordeid ind. 8 korral. Aastas 1925 elukutseline sõjaväelane, treeninguid alustas 1927 allohvitseride koolis Johannes Siiri juhendamisel.
««« 1986 Jackson Volney Scholz, USA kergejõustiklane (Delray Beach, Florida - sünd. 15.03.1897 Buchanan, Michigan). Olümpiavõitja 1920 Antverpenis 4 x 100 m teatejooksus ja 1924 Pariisis 200 m jooksus, -hõbe 1924 Harold Abrahamsi järel 100 m jooksus. Esimene sprinter, kes jõudis sprindis finaali kolmel olümpial järjest. 1928 Amsterdamis sai ta 200 m jooksus neljanda koha. Isiklikud rekordid: 100 m - 10,5 (1924), 200 m - 21,2 (1926).
««« 1987 Aldo Boffi, Itaalia jalgpallur, ründaja (Giussano – sünd. 26.02.1915 Giussano). Itaalia koondises 1938 ja 1939 kokku 2 mängu. Mängis 1936-1950 kolmes klubis: AC Milan (1936-1943), Bergamo Atalanta (1945-1946) ja Seregno (1946-50). Lõi Serie A-s 163 mängus kokku 136 väravat ning oli kolmel hooajal (1939, 1940 ja 1942) meistriliiga edukaim väravakütt.
««« 2007 Nicolae Dobrin, Rumeenia jalgpallur, poolkaitsja (Piteşti - sünd. 26.08.1947 Piteşti). Rumeenia koondises 1966-1980 kokku 48 mängu ja 6 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1970. Klubid: Piteşti FC Argeş (1959-1981, 1982-1983) ja CS Târgovişte (1981-1982). Rumeenia meister 1979. Suri kopsuvähi tekitatud tüsistuste tagajärjel. Piteştis asub Nicolae Dobrini nime kandev staadion.
SÜNDMUSED
¤ 1863 asutati Inglismaal maailma vanim jalgpalliliit, Football Association (FA). Pandi paika jalgpalli põhireeglid, ragbist sai eraldi spordiala.
¤ 1941 võitis itaallane Adolfo Consolini Euroopale pärast kuueaastast vaheaega tagasi maailmarekordi kettaheites, saavutades Milanos tulemuseks 53.34.
¤ 1959 tutvustas snuukeri eksmaailmameister Joe Davis snuuker piljardivarianti (Snooker Plus), kuid see ei leidnud head vastuvõttu.
¤ 1996 püstitas prantslanna Jeannie Longo Mexico City trekil MR-i naiste tunnisõidus 48 159 km-ga.
¤ 1997 krooniti Jacques Villeneuve (Williams-Renault) esimese kanadalasena F1 autode MM-sarjas võitjaks.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
