Kes valiti esimest korda Eesti korvpallimeeskonna treeneriks 1929 ning juhendas meie pallureid ka olümpial ning kahel EM-il? Mille eest pälvis saksa kaugushüppaja Lutz Long (postuumselt) Pierre de Coubertini medali? Kus sündis Eesti legendaarne kergejõustikutreener Aleksander Tšikin? Kes püstitas 9. augustil 1952 Odessas naiste kettaheites maailmarekordi 53.61? Soomlane Ari Vatanen tegi kaasa kokku 101 autoralli MM-sarja etappi. Mitu neist ta võitis? Milline oli Riho Suuna kõrgeim koht grupisõidu MM-võistlustelt? Kellena töötas enne jalgpalluriks hakkamist uruguailane Walter Pandiani? Kes tunnistati korvpalli EM-il 1947 Prahas turniiri parimaks mängijaks?
SÜNNIPÄEV
»»» 1878 John Thomas "Jack" Rimmer, Suurbritannia kergejõustiklane (Ormskirk, Lancashire – surn. 06.06.1962 Liverpool). Olümpiavõitja 1900 Pariisis 4000 m takistusjooksus ja 5000 m meeskondlikus arvestuses. Võitis 1900 Briti meistritiitli 4 miili jooksus. Liitus 1901 Liverpooli politseiga ning läks 30 aasta pärast erru seersandina. Oli kuulsa Sefton Harriersi president kuni oma surmani.
»»» 1897 Adolfo Baloncieri, Itaalia jalgpallur ja treener. (Alessandria – surn. 23.07.1986 Alessandria). Olümpiapronks 1928 Amsterdamis, oli meeskonna kapten, osales ka 1924. aasta olümpial. Mängis Itaalia koondises 1920-1930 kokku 47 mängu ja lõi 25 väravat. Klubid: Alessandria, Torino ja Comense. Serie A meister 1928.
»»» 1878 Frank Alvin Gotch, USA elukutseline maadleja (Humboldt, Iowa – surn. 16.12.1917 Humboldt, Iowa). Troonis raskekaalu maadluse maailmameistrina 1908-1915, sajandi alguse populaarsemaid sportlasi Ühendriikides. Pidas karjääri jooksul 160 matši ja võitis neist 154. Kohtus 1904 ka Georg Hackenschmidti ja 1913 Georg Lurichiga. Pikkus 183 cm, kaal 91 kg.
»»» 1905 Herbert Niiler, Eesti korvpallur ja treener (Tallinn – surn. 13.04.1982 Zelienople, Pennsylvania). Valiti Eesti korvpallimeeskonna treeneriks esimest korda 1929. Juhendas Eesti koondist 1936 Berliini olümpial ning 1937 ja 1939 EM-võistlustel (mõlemal viies koht), oli 1934, 1936 ja 1937 Eesti meistriks tulnud Tartu NMKÜ, 1944 Tartu Kalevi ja 1941 N Liidu 8 linna turniiri võitnud Tartu meeskonna treener. Korv- ja võrkpallis Tallinna koolinoorte meistreid, jäähokis Tartumaa meistreid, pesapalis Ameerika Mängude Eesti Klubi meeskonnas Eesti meistreid, kuulus Tallinna ja Eesti korvpallikoondisse. Õpingute ajal mängis Genfi NMKÜ meeskonnas Šveitsis, Itaalias ja Prantsusmaal. 1944 lahkus Eestist, aastast 1949 elas USA-s Pittsburgh'is.
»»» 1913 Carl Ludwig "Lu(t)z" Long, Saksamaa kergejõustiklane (Leipzig – surn. 13.07.1943 San Pietro Clarenza). Olümpiahõbe 1936 Berliinis kaugushüppes Jesse Owensi järel. Andis Owensile finaalis nõu, kuidas hüpe klappima saada ning pälvis spordimeheliku käitumise eest postuumselt Pierre de Coubertin medali. Osales Berliinis ka kolmikhüppes ja sai 10. koha. EM-võistluste pronks 1934 ja 1938 kaugushüppes. Leipzigi ja Müncheni spordirajatiste lähistel on tema nime kandev tänav. II maailmasõja ajal sai liitlaste invasioonis Sitsiiliale haavata ning suri Briti sõjaväehospidalis Catania lähistel.
»»» 1915 Aleksander Tšikin, Eesti kergejõustiklane ja treener (Narva – surn. 30.10.2006 Tallinn). Sai N Liidu meistrivõistlustel Eesti teatejooksumeeskonna liikmena 1945 hõbeda ja 1946 pronksi, tuli 1947-1949 kokku kolmel korral Eesti meistriks 400 m ja 800 m jooksus. Olnud 6 korral Eesti meistreid teatejooksudes ja 6 korral ka rekordipüstitajaid. Võistles 14 korda Eesti koondises. Töötas treenerina üle poole sajandi, kuni oma surmani. Õpilasi: Vladimir Kuts, Mart Vilt, Tõnu lepik, Tõnu Kaukis, Pavel Rambak, Vello Lumi, Raivo Mägi, Mati Uusmaa, Endel Pärn, Marko Metsala, Ants Savest, Salme Tornius, Ellen Külvand. Sportima hakkas koolipõlves, süstemaatilist treeningut alustas N Liidu tagalas eesti laskurkorpuses Fred Kudu juhendamisel.
»»» 1929 Nina Romaškova-Ponomarjova, N Liidu kergejõustiklane (Sverdlovsk). Olümpiavõitja 1952 Helsingis ja 1960 Roomas ning -pronks 1956 Melbourne'is kettaheites. Tõi N Liidule olümpiaajaloo esimese kuldmedali. Euroopa meister 1954 Bernis. Tuli 1951-1958 kokku 7 korda N Liidu meistriks (erand oli vaid 1957). Püstitas 9. augustil 1952 Odessas maailmarekordi 53.61.
»»» 1944 Heikki Markku Julius Westerinen, Soome maletaja (Helsingi). Sai rahvusliku meistri tiitli juba 16-aastaselt 1960, FIDE meistri tiitli 1967 ja suurmeistri tiitli 1975. Soome meister 1965, 1966, 1968 ja 1970, osalenud 1962-2006 maleolümpial kokku 19 korda. Sai 1971 Berliini turniiril kolmanda koha, jagas 1973 Oslos teist kohta ning võitis 1973 Sant Feliu de Guixolsis ja 1975 Dortmundis.
»»» 1945 Martin Harcourt Chivers, Inglise jalgpallur, ründaja (Southampton). Mängis Inglismaa koondises 1971-1973 kokku 24 mängu ja lõi 13 väravat. Klubid: Southampton (1962-1968), Tottenham Hotspur (1968-1976), Genfi Servette (1976-1978), Norwich City (1978-1979), Brighton & Hove Albion (1979-1980) ja Barnet (1982). Inglise liiga karikavõistluste võitja 1971 ja 1973, UEFA karikasarja võitja 1973, kõik Tottenhami koosseisus. Töötanud hiljem BBC kommentaatorina.
»»» 1946 Gerhard "Gerd" Wiltfang, Saksamaa ratsutaja (Stuhr, Niedersachsen - surn. 01.07.1997 Thedinghausen, Niedersachsen). Olümpiavõitja 1972 Münchenis takistussõidus võistkonnavõistluses, individuaalselt oli 15. Individuaalne maailmameister 1978. Suri südameinfarkti tagajärjel.
»»» 1948 Josef Hickersberger, Austria jalgpallur (kaitsja) ja treener (Amstetten). Mängis Austria koondises 1968-1978 kokku 39 mängu ja lõi 5 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1978. Klubid: Viini Austria (1969-1972), Offenbachi Kickers (1972-1976), Düsseldorfi Fortuna (1976-1978), Innsbrucki Wacker (1978-1980), Viini Rapid (1980-1982), Badener AC (1983-1984), UFC Pama (1984-1986), SV Forchtenstein (1986) ja WSV Traisen (1986). Treeninud Fortunat (1990-1992) ja Viini Austriat (1993-1994), tegutsenud ka Araabiamaades (korra ka Bahreini koondise peatreenerina). 2002 kodumaale naastes viis Viini Austria 2005 Austria meistriks ning ja Meistrite liiga alagrupiturniirile. Juhendas Austria koondist 1990. aasta MM-il, kuid astus pärast turniiri tagasi. Uuesti oli koondise peatreener 2006-2008 (sh. EM-i finaalturniiril). 10. detsemberil 2008 sõlmis töölepingu Al-Wahda FC-ga (Abu Dhabi). Poeg Thomas mängis 2002. aastal koondises 1 mängu.
»»» 1952 Ari Pieti Uolevi Vatanen, Soome autovõidusõitja ja poliitik (Tuupovaara). Osales autoralli MM-sarjas 1974-1998 ja 2003 kokku 101 rallil, võitis neist 10 ja lõpetas 27 korda esikolmikus. Kiiruskatsete võite 527. Maailmameister 1981. Meeskonnad: Ford, Opel, Peugeot, Subaru, BMW, Mitsubishi. Kuni 1981. aastani oli kaardilugejaks nüüdne Prodrive'i boss Dave Richards, hiljem Terru Harryman. Neljakordne Pariisi - Dakari ralli võitja, 1987, 1989 ja 1990 Peugeot' ja 1991 Citroëni meeskonnas. Valiti 1999 ja 2004 Soomest Europarlamenti.
»»» 1956 Anatoli Dalidovitš, Eesti allveesportlane (Tallinn). Võitis 1975-1987 MM-võistlustelt 5, EM-võistlustelt 16 ja N Liidu meistrivõistlustelt 50 medalit. Tuli 1985 kaardiharjutuses ning 1987 kaardi- ja meeskonnaharjutuses maailmameistriks, 1978 poi- ning 1978, 1979 ja 1980 täheujumises, 1984 ja 1986 kaardiharjutuses ning 1978-1980 ja 1984 meeskonnaharjutuses. N Liidu absoluutne meister 1975, 1977, 1982, 1984 ja 1985, Eesti absoluutne meister 1975, 1977, 1982, 1984 ja 1985. Eesti parim tehnikasportlane 1978, 1980, 1984 ja 1985. Alustas allveespordi harrastamist 1971 Laevastiku Tallinna Spordiklubis Vjatšeslav Šturmi õpilasena, hiljem juhendasid teda Peeter Vaik ja Aleksander Tulk. Aastast 1975 harjutas iseseisvalt.
»»» 1960 Riho Suun, Eesti jalgrattur (Tartu). Souli olümpial 1988 grupisõidus 60. koht. Võistelnud neljal MM-il: 1991 7., 1982 66. ning 1983 ja 1985 55. koht. Osales N Liidu meeskonnas neljal Rahutuuril, oli 1985 etapivõitjaid. 1978-1985 sai N Liidu meistrivõistlustel grupi- ja kriteeriumisõidus kokku 9 medalit (2+5+2). 1977 oli kriteeriumis N Liidu juunioride meistreid. 1978-1983 tuli 4 korda Eesti meistriks maantee- ja trekisõidus. Eesti parim meessportlane 1985 ning 1984 ja 1985 parima võistkonna liige. Alustas rattatreeninguid Tööjõureservides Mati Taba õpilasena, hiljem treenis Dünamos Rein Kirsipuu juhendamisel.
»»» 1961 Karl Alpiger, Šveitsi mäesuusataja (Wildhaus). MM-võistluste pronks 1987 Crans-Montanas ja 1989 Vailis kiirlaskumises. Võitis MK-sarjas 1985-1989 kokku viis etappi, kõik kiirlaskumises.
»»» 1972 Silvia Farina-Elia, Itaalia tennisist (Milano). Mängis elukutselisena 1988-2005, võitis 3 turniiri üksik- ja 8 paarismängus. Kõrgeim koht maailma edetabelis 11. (20. mai 2002). Wimbledoni veerandfinalist 2003, ülejäänud kolmel suurturniiril jäi laeks neljas ring. Sai kõik WTA turniiri võidud Strasbourg'is (2001-2003). Mänginud kolmel olümpial, treeneriks oli abikaasa Francesco Elia. Teenis auhinnaraha 3,688 miljonit dollarit.
»»» 1975 Kazuyoshi Funaki, Jaapani suusahüppaja (Yoichi, Hokkaido). Olümpiavõitja 1998 Naganos suurel mäel ja meeskonnavõistluses ning -hõbe normaalmäel. MM-võistlustelt kuld normaalmäel 1999 Ramsaus ning hõbedad 1997 Tronheimis, 1999 Ramsaus ja 2003 Val di Fiemmes suure mäe meeskonnavõistluses. Suusalennu maailmameister 1998 Oberstdorfis. Võitis MK-sarjas 14 etappi, Kesk-Euroopa nelja hüppemäe turnee võitja 1998. Holmenkolleni medal 1999. Yoichist on pärit ka jaapanlaste esimene olümpiakangelane suusahüpetes Yukio Kasaya. Elab Sloveenias ja treenib iseseisvalt.
»»» 1976 Walter Gerardo Pandiani Urquiza, Uruguay jalgpallur, ründaja (Montevideo). Uruguay koondises alates 2001. aastast vaid 4 mängu. Klubid: Progreso (1996–1997), Basañez (1997–1998), Peñarol (1998–2000), Deportivo La Coruña (2000–2005), Mallorca (2002–2003, laen), Birmingham City (2005–2006), Espanyol (2006–2007) ja Pamplona Osasuna (2007–). Uruguay meister 1999, Hispaania karikavõitja 2002, 2003, 2006 ja superkarika võitja 2002. Enne jalgpalluriks hakkamist oli tänavapühkija. Hüüdnimi The Rifle.
»»» 1976 Olaf Karl Tufte, Norra sõudja (Tønsberg). Olümpiavõitja 2004 Ateenas ja 2008 Pekingis ühepaadil ja -hõbe 2000 Sydneys paarisaerulisel kahepaadil koos Fredrik Bekkeniga. Maailmameister ühepaadil 2001 Luzernis ja 2003 Milanos, hõbe 2005 Gifus ning pronks 2002 Sevillas ja 2007 Münchenis, lisaks hõbe 1999 St. Catharinesis paaris kahesel. Sõudmisest vabal ajal peab Nykirkes farmi ning on ka priitahtlik pritsimees. 2001 tunnistati Norra parimaks sportlaseks. Klubi Horten Roklubb.
»»» 1978 Jakub Janda, Tšehhi suusahüppaja (Čeladná). MM-võistluste hõbe 2005 Oberstdorfis normaal- ja pronks samas suurel mäel. Kesk-Euroopa nelja hüppemäe turnee võitja 2006 kahasse soomlase Janne Ahoneniga. MK-sarja üldvõitja 2006. Tippu viis ta sloveen Vasja Bajc.
»»» 1980 Sybille Bammer, Austria tennisist (Linz). Alustas profikarjääri 1997, seisuga aprill 2008 üks kolmest WTA Touri turniiril osalevast emast (ülejäänud ameeriklanna Lindsay Davenport ja Paraguay mängija Rossana de los Rios), sünnitas tütre 2001. Võitnud üksikmängus 1 WTA ja 9 ITF-i turniiri. Kõrgeim koht maailma edetabelis 19. (17. detsember 2007). Jõudis 2008 US Openil veerandfinaali ja 2007 French Openil neljandasse ringi, 2006 Australian Openil ja Wimbledonis kolmandasse ringi.
»»» 1986 Dinara Safina, Venemaa tennisist (Moskva). Mänginud elukutselisena alates 2001. aastast, võitnud üksikmängus 9 ja paarismängus 8 WTA turniiri. Kõrgeim koht maailma edetabelis esimene (20. aprilil 2009). Olümpiahõbe üksikmängus 2008 Pekingis, paarismängus jõudis veerandfinaali. Australian Openil finalist 2009, French Openil 2008 ja 2009, US Openil 2008 poolfinaalis, Wimbledonis 2005, 2006 ja 2008 kolmandas ringis. Võitis 2007 US Openil naispaarismängus koos prantslanna Nathalie Dechyga. Marat Safini noorem õde. Rahvuselt tatarlanna, isa on Moskva Spartaki tenniseklubi direktor. Teeninud auhinnaraha 7,32 miljonit dollarit.
SURMAPÄEV
««« 1942 Aksel Kuuse, Eesti kergejõustiklane (Tšebarkul, Tšeljabinski oblast - sünd. 18.09.1913 Sipa mõis, Läänemaa). Ületas 1933 kõrgushüppes latti riivates 1.95 (parandas aastaga oma isiklikku marki 12 cm!) ning jagas Euroopa edetabelis 2.- 3. kohta. Eesti meister 1933 ja 1935-1937, Eesti mängude hõbe 1934 ja 1939. Võitis 1933 Torinos rahvusvahelistel üliõpilasmängudel hõbeda, 1934 Varssavi ja 1935 Stockholmis eliidimängudel esikoha. 1936 Berliinis jagas olümpial 1.90-ga 10.- 11. kohta. Parandas Eesti rekordit kokku 5 korda. Harjutas omapäi. Mobiliseeriti sõja puhkedes Punaarmeesse ja suri Eesti 249. diviisi õppelaagris.
««« 1954 Thorvald Kristian Ellegaard, Taani jalgrattur (Charlottenlund – sünd. 07.03.1877 Fangel). Trekisprindi maailmameister 1901-1903, 1906, 1908 ja 1911. Võistles amatöörina 1895-1898, edasi kuni 1926. aastani elukutselisena. Lõpetas 49-aastasena. Saavutas karjääri jooksul 875 võitu 153 erineval velotrekil üle maailma, ka Austraalias. Elu teise poole elas Pariisis. Tunnustatud pianisti France Ellegaardi (1912-1999) isa.
««« 1973 Carlos Alberto Menditeguy, Argentina autovõidusõitja ja polomängija (Buenos Aires - sünd. 10.08.1914 Buenos Aires). Osales 1953-1958 ja 1960 F1 autode MM-sarjas 10 GP-stardis ja lõpetas ühe korra esikolmikus (1957 Argentinas). Polos jõudis kõrgeima võimaliku handicapini.
SÜNDMUSED
¤ 1908 avati Londonis IV nüüdisaegsed suveolümpiamängud. Mängudel osalesid 22 riigi sportlased, kokku 2008 (1971 meest ja 37 naist). Kavas oli 22 spordiala (debüteerisid vettehüpped ja maahoki) ja 110 medaliala. Esialgu pidid mängud toimuma Roomas (kandideerisid ka Milano ja Berliin), kuid valitsuse toetuseta jäänud itaallased loobusid. Esimest korda ilmus osa delegatsioone avaparaadile ühtlases riietuses. Mängude haripunktiks kujunes ajavahemik 13.- 25. juulini, mil võisteldi kergejõustikus, ujumisaladel, jalgrattasõidus, maadluses, võimlemises ja vehklemises.
¤ 1924 lõppesid kaks päeva kestnud Eesti meistrivõistlused tõstmises. Suurepärases vormis oli poolraskekaallane Saul Hallap, kes püstitas kolm maailmarekordit – surus kahega 95, rebis ühega 77,5 ja tõukas ühega 96,25 kilo. Kergekaalus tegi kaks rekordit Alfred Neuland: ühega rebimises 75 ja kahega rebimises 95 kilo.
¤ 1933 lahkus Eesti Spordi Keskliidu juhatuse kohalt vanuse tõttu Johan Laidoner, uueks esimeheks valiti Ado Anderkopp.
¤ 1938 lõppesid Tallinnas neli päeva kestnud EM-võistlused kreeka-rooma maadluses. Ehkki Kristjan Palusalu eelmise aasta tiitlit enam kaitsta ei saanud (raske vigastus), krooniti raskekaalus taas võitjaks eestlane - oma esimese tiitli sai Johannes Kotkas. Poolraskekaalus võitis teine debütant Nikolai Karklin hõbemedali, keskkaalus oli Voldemar Roolaan kolmas. Lisaks tulid Voldemar Väli ja Edgar Puusepp neljandaks ning Evald Sikk ja Harald Kaaremäe kuuendaks. Riikide arvestuses kuulus Eestile Rootsi, Soome ja Saksamaa järel neljas koht.
¤ 1939 sai Paul Keres kindla esikoha Margate rahvusvahelisel maleturniiril Jose Raul Capablanca ja Salo Flohri ees. Reservturniiril oli Ilmar Raud neljas.
¤ 1947 algasid Prahas V EM-võistlused korvpallis, mille finaalis alistas N Liit Tšehhoslovakkia 56:37. Euroopa meistriteks tulid ka Joann Lõssov ja Ilmar Kullam. Esimene neist tunnistati turniiri parimaks tehnikamängijaks ja talle anti Praha ajalehe Prace eriauhind.
¤ 1956 teatas võimatuna püsinud itaalia päritolu ameerika poksija Rocco Francis Marchegiano (Rocky Marciano) karjääri lõpetamisest. 49 korda ringist võitmatuna lahkunud Marciano oli tiitli võitnud 1952. aastal.
¤ 1961 NFL tunnustas ametikult Kuuluste halli asukohana Cantonit (Ohio).
¤ 1962 parandas argentiinlane Luis Nicolao Rio de Janeiros kolme päeva jooksul juba teist korda 100 m liblikujumise maailmarekordit. Kui 24. aprillil oli tea aeg 58,7 siis nüüd 57,0.
¤ 1986 võitis 20. Amstel Gold Race'i rattaklassiku hollandlane Gerrie Knetemann.
¤ 1991 võitis 26. Amstel Gold Race'i rattaklassiku hollandlane Frans Maassen.
¤ 1993 hukkusid Liberville'is (Gabon) toimunud lennuõnnestuses kõik Sambia jalgpallikoondise liikmed. Meeskond oli teel Dakari, et kohtuda 1994. aasta MM-võistluste valikturniiril Senegaliga.
¤ 1994 peeti NHL-i ajaloo pikkuselt seitsmes mäng - New Jersey Devils ja Buffalo Sabres ajasid litrit taga 125 minutit ja 43 sekundit.
¤ 1996 võitis 31. Amstel Gold Race'i rattaklassiku itaallane Stefano Zanini.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
