SÜNNIPÄEV
»»» 1864 Hermann Weingärtner, Saksamaa võimleja (Oderi-äärne Frankfurt - surn. 22.12.1919 Oderi-äärne Frankfurt). Olümpiavõitja 1896 Ateenas ind. kangil ning meesk. kangil ja rööbaspuudel, -hõbe ind. toenghooglemises ja rõngastel ning -pronks toenghüppes. Oli esimeste nüüdisaegsete olümpiamängude üks edukamaid sportlasi. Alustas võimlejakarjääri kodulinna klubis Frankfurter Turnverein 1860, hiljem Berliinis elades kuulus Deutsche Turnerschafti liikmeskonda. Oli üks paljudest saksa võimlejatest, kes olümpialt kodumaale tagasi pöördumise järel said võistluskeelu, sest riigi võimlemist juhtinud Deutsche Turnerschaft boikoteeris olümpiamänge. Seepeale pöördus Weingärtner tagasi Oderi-äärsesse Frankfurti ja tegeles isa poolt Ziegenwerderi saarele rajatud väliujula juhtimisega. Alates 1996. aastast kannab üks saare peatänavaid nime Hermann-Weingärtner-Weg.
»»» 1909 Sylvère Maes, Belgia jalgrattur (Zevekote – surn. 05.12.1966 Oostende). Tour de France´i võitja 1936 ja 1939, viimasel korral ka mägedekuningas. Võitis Touril kokku 9 etappi. Pariis-Roubaix´ klassiku parim 1933.
»»» 1909 Leo Joseph Sexton, USA kergejõustiklane (Danvers, Massachusetts – surn. 06.09.1968 Perry, Oklahoma). Olümpiavõitja 1932 Los Angeleses kuulitõukes. Oli samal aastal ligi kuu aega MR-i valdaja 16.16-ga.
»»» 1914 Eulace Peacock, USA kergejõustiklane (Dothan, Alabama – surn. 13.12.1996). 1936. aastal takistas vaid jalavigastus teda Jesse Owensile Berliini olümpial konkurentsi pakkumast. Nii 1934 kui 1935 oli Peacock katnud 100 m MR-i tähendanud 10,3 sekundiga. 1935 püstitas ta USA sisemeistrivõistlustel kaugushüppes 7.71-ga MR-i, kuid Owens ületas selle tulemuse samal võistlusel kaks korda. Owensi kuulsal kuue MR-i võistlusel sai Peacock 100 jardi jooksus ja kaugushüppes teise koha. Sama aasta USA meistrivõistlustel sai temast teine 8 meetrit kaugust hüpanud mees maailmas. Alabamalane oli ka suurepärane mitmevõistleja, võites USA meistrivõistlustel kuus korda viievõistluse.
»»» 1920 Jelizaveta Bagrjantseva, N Liidu kergejõustiklane (Ussolje-Sibirsk - surn. 24.01.1996). Olümpiahõbe 1952 Helsingis kettaheites, aitas N Liidu sportlastele kindlustada kolmikvõitu (esimene oli Nina Ponomarjova ja kolmas Nina Dumbadze). Spordiklubi Moskva Iskra. Isiklik rekord 49.20 (1953).
»»» 1921 Henri Guérin, Prantsusmaa jalgpallur (kaitsja) ja treener (Montmirail – surn. 02.04.1995 Saint-Coulomb). Mängis 1948-1949 Prantsusmaa koondises kaitsjana kolm mängu. Aastatel 1962-1966 oli Prantsusmaa rahvusmeeskonna peatreener, juhendas meeskonda ka 1966. aasta MM-il. Enne rahvuskoondise etteotsa asumist töötas treenerina Stade Rennais´s (1955-1961) ja AS Saint-Etienne´is (1961-1962).
»»» 1925 Nathaniel "Nat" Lofthouse, Inglismaa jalgpallur (ründaja) ja treener (Bolton, Lancashire). Inglismaa koondises 1950-1958 kokku 33 mängu ja 30 väravat. Kuulus 1954 MM-il Inglismaa koondisse. Mängis kogu karjääri (1946-1960) Bolton Wanderersi eest, liigas 452 mängu ja 285 väravat. Töötanud Boltonis treenerina, 1986 valiti ta klubi presidendiks.
»»» 1927 Liselott Linsenhoff, Saksamaa ratsutaja (Maini-äärne Frankfurt – surn. 04.08.1999 Juan-les-Bins). Viie olümpiamedali omanik koolisõidus. Kuldasid sai ta oma pika karjääri jooksul kaks – võistkondliku 1968 Mexico Citys ja individuaalse 1972 Münchenis. Esimesed olümpiamedalid võitis 1956 Stockholmis (ind. pronks ja võistk. hõbe), hõbeda sai ta SLV võistkonna liikmena ka Münchenis. Mõlemad kullad võitis sakslanna Rootsist pärit täkul Piaff. Frankfurdi Ülikooli lõpetanud Liselott Linsenhoff tegutses edukalt ka dirigendina. Tema tütar Ann-Kathrin kuulus 1988 Soulis Saksamaa olümpiavõistkonda samuti ratsutamises.
»»» 1928 Othmar Schneider, Austria mäesuusataja ja laskur (Lech am Arlberg). Olümpiavõitja 1952 Oslos slaalomis ja -hõbe kiirlaskumises. Austria parim sportlane 1952. Pärast karjääri lõppu töötas suusaõpetajana Tšiilis ja USA-s. 1970. aastate alguses innustus laskespordist ning MM-il Šveitsis Thunis sai vabapüstoliharjutuses pronksi. Praegu peab abikaasa ja tütrega Heimatort Lechis hotelli.
»»» 1929 Ljubov Kozõreva-Baranova, N Liidu murdmaasuusataja (Bugrõ, Leningrad). Olümpiavõitja 1956 Cortina d’Ampezzos 10 km distantsil ja -hõbe teatesõidus, 1960 Squaw Valleys hõbe 10 km distantsil ja teatesõidus. MM-võistlustelt 1954-62 võitis kokku viis kuldmedalit. Esimene N Liidu naissuusataja, kes suutis võita suurvõistlustel kuldmedali.
»»» 1930 Gholam Reza Takhti, Iraani vabamaadleja (Teheran – surn. 07.01.1968 Teheran). Olümpiavõitja 1956 Melbourne'is poolraskekaalus ning -hõbe 1952 Helsingis keskkaalus ja 1960 Roomas poolraskekaalus. Kahekordne maailmameister (1959 ja 1961), Aasia meister 1958. Väidetavalt sooritas enesetapu, kui tema surnukeha leiti ühest hotellitoast. Kahtlustatakse, et maadleja tapeti poliitilistel põhjustel.
»»» 1931 Sven "Tumba" Johansson, Rootsi hokimängija (Tumba). Olümpiahõbe 1964 Innsbruckis ja –pronks 1952 Oslos. Rootsi kõigi aegade populaarsemaid hokimängijaid. Rahvas hakkas teda hüüdma Tumbaks, Stockholmi eeslinna järgi, kus mees sündis. Maailmameistriks tuli Tumba kolm korda (1953, 57 ja 62). Mänginud viis mängu ka Rootsi jalgpallikoondises. 1970. aastatel innustus Tumba golfist ning jõudis selgi alal tippu.
»»» 1937 Jay Silvester, USA kettaheitja (Tremonton, Utah). Olümpiahõbe 1972 Münchenis kettaheites. Isikliku rekordi 70.38 heitis 16. mail 1971 California osariigis Lancasteris, Antelope Valley jalgpallistaadionil. Ametlikuks MR-iks esimest üle 70 meetri kandunud kettakaart siiski ei vormistatud, sest võistlus polnud USA alaliidu sanktsioneeritud ning ketas maandus jooksurajal. Silvester oli ka esimene, kes lennutas ketta üle 60 meetri ja 11. augustil 1961 Frankfurdis sündinud tulemus 60.56 tunnistati ametlikuks MR-iks nagu ka 60.72 (20. augustil 1961 Brüsselis), 66.54 (25. mail 1968 Modestos) ja 68.40 (18. septembril 1968 Renos).
»»» 1939 Nikola "Niki" Pilić, Horvaatia tennisist ja treener (Split). Mängis profina 1978. aastani, võitis üksikmängus 3 ja paarismängus 6 turniiri. French Openi finalist 1973 (kaotas finaalis kaasmaalasele Ilie Nastasele), US Openi võitja paarismängus 1970 (partner Pierre Barthès). Treenerina viis Saksamaa tennisekoondise 1988, 1989 ja 1993 ning Horvaatia meeskonna 2005 Davise karikasarja võitjaks. Praegu veab Münchenis tenniseakadeemiat. 1973. aasta Wimbledoni boikoti üks keskseid kujusid.
»»» 1942 Dieter Hoffmann, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Danzig). Euroopa meister 1969 kuulitõukes 20.12-ga, 1966 EM-il 8. ja 1971 7. koht. Olümpial 1964 Tokyos sai 12. ja 1968 Mexico Citys 4. koha. Esindas ASK Potsdami.
»»» 1942 William "Bill" David Ivy, Suurbritannia mootorisportlane (Maidstone, Kent - surn. 12.07.1969 Sachsenring). Osales ringrajasõidu MM-sarjas 1965-1969 kokku 46 GP-sõidul, võitis neist 21 ja lõpetas 42 korda esikolmikus. 125 cm³ klassi maailmameister 1967 Yamahal. Kuulsal Mani saare TT-l kattis ta 125-lisel esimese mehena ringi enam kui 100-miilise tunnikiirusega (160,9 km/h). Teatas 1968. aasta hooaja lõppedes loobumisest, kuid tuli ka järgmisel aastal rajale. Hukkus SDV GP treeningul Sachsenringil. Ivy oli teel boksi ning kiivri peast võtnud. Ootamatult seiskus aga tsikli mootor ning sõitja lendas asfaldile. Peavigastused olid nii rängad, et britt suri haiglas.
»»» 1943 Wolfgang Nordwig, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Chemnitz). Olümpiavõitja 1972 Münchenis ja -pronks 1968 Mexico Citys teivashüppes. Olümpiavõit oli tema pika ja eduka karjääri krooniks – Euroopa meistriks tuli sakslane kolm korda järjest (1966, 1969 ja 1971), Vana Maailma sisemeistriks neli korda (1968, 1969, 1971 ja 1972). Saksa DV rekordit uuendas oma maa meistrivõistlustel kaheksa aastat (1965-72) järjest vaid võite tunnistanud Nordwig üheksa korda, neist kaks tulemust (5.45 ja 5.46 aastal 1970) tähistasid ühtlasi maailmarekordit.
»»» 1954 Derek Warwick, Suurbritannia autovõidusõitja (Alresford, Hampshire). Osales F1 autode MM-sarjas 1981-1990 ja 1993 kokku 162 GP-etapil, jõudis 4 korda esikolmikusse ja sõitis 2 korda kiireima ringi. Meeskonnad: Toleman, Renault, Brabham, Arrows, Lotus, Footwork. Briti F3 klassi meister 1978. Sportautode MM-võistluste võitja ja Le Mans´i 24 tunni sõidu võitja 1992.
»»» 1954 Dettlef Günther, Saksamaa (SDV) kelgutaja (Erlabrunn). Olümpiavõitja 1976 Innsbruckis, maailmameister 1979 Königssees ja Euroopa meister 1975 Olangis ühekelgul.
»»» 1956 Alois Lipburger, Austria suusahüppaja ja treener (Andelsbuch – surn. 04.02.2001 Füssen). Võistles Austria koondises 1975-1981, MM-võistluste hõbe 1978 Lahtis suurel mäel. Kaks individuaalvõitu sai 1981 USA-s lennumäel. Hiljem tegutses treenerina. Hukkus autoõnnetuses tagasiteel MK-sarja etapilt Willingenis.
»»» 1956 Jean-François Larios, Prantsusmaa jalgpallur (Sidi-Bel-Abbès, Alžeeria). Prantsusmaa koondises 1978-1982 17 mängu ja 5 väravat. MM-võistluste neljas koht 1982. Pidi Hispaanias peetud MM-ilt lahkuma enne selle lõppu, sest avalikuks tuli tema armuafäär Michel Platini abikaasaga. Mängis 1973-1982 AS Saint-Etienne'is, edasi veel Hispaanias, Kanadas, Šveitsis, lõpetas 1988 Montpellier´s.
»»» 1957 Bernhard Langer, Saksamaa golfar (Anhausen). Alates 1972. aastast profina tegutsev Langer on võitnud kaks suurturniiri – The Mastersi 1985 ja 1993. British Openil sai 1981 ja 1984 teise koha. Võitnud kokku 72 turniiri (sh. European Touril 40). Oli 1986 ellu kutsutud golfi maailma edetabeli esimene juhtija. Mänginud 1981-2002 kokku 10 korda Euroopa Ryder Cupi meeskonnas, 2004 oli võitnud meeskonna mittemängiv kapten. Golfi Kuulsuse hallis 2002.
»»» 1959 Gerhard Berger, Austria autovõidusõitja (Wörgl). Aastatel 1984-1997 osales ta F1 MM-sarjas 210 GP-sõidul ja võitis neist 10. Parimaid stardipaiku kogunes talle 12 ja kiireimaid ringe 21. MM-il sai Berger kolmel hooajal kolmanda koha – 1988, 1990 ja 1994. Meeskonnad: ATS (1984), Arrows (1985), Benetton (1986, 1996-1997), Ferrari (1987-1989, 1993-1995), McLaren (1990-1992). Veebruaris 2006 omandas 50 protsenti F1 meeskonna Scuderia Toro Rosso aktsiatest.
»»» 1959 Zdzislaw Hoffmann, Poola kergejõustiklane (Świebodzin). Maailmameister 1983 Helsingis kolmikhüppes 17.42-ga. Isiklik rekord 17.53 (1985). Poola parim sportlane 1983.
»»» 1962 Adam Oates, Kanada jäähokimängija, ründaja (Weston, Ontario). Mängis profina 1985-2004. Klubid: Edmonton Oilers, Anaheim Mighty Ducks, Philadelphia Flyers, Washington Capitals, Boston Bruins, St. Louis Blues ja Detroit Red Wings. Osales NHL-i Tähtede mängul 1991-1994 ja 1997. Oli 1997-2001 Washington Capitalsi kapten.
»»» 1962 Manfred Linzmaier, Austria jalgpallur (poolkaitsja) ja treener (Kufstein). Austria koondises 1985-1991 kokku 25 mängu ja lõi 2 väravat. MM-i finaalturniiril 1990. Klubid: Innsbrucki FC Wacker (1981-1986, 1992-1993), FC Swarovski Tirol (1986-1992), LASK Linz (1993-1995), Vorwärts Steyr (1995), FC Linz (19969 ja FC Kufstein (1996-1997). Asutria meister 1989, 1990 ja karikavõitja 1989, 1993.
»»» 1963 Chidi Imoh, Nigeeria kergejõustiklane. Olümpiahõbe 1992 Barcelonas 4 x 100 m teatejooksus. Sise-MM-i hõbe 60 m jooksus 1991. Aafrika meister 100 m jooksus 1984 ja 1985, Aafria mängude võitja 1987. Õppis Columbias Missouri ülikoolis. Isiklik rekord 100 meetris 10,00 ja 200 meetris 19,9.
»»» 1964 Jelena Batalova, Venemaa vigursuusataja. Maailmameister 1995 suusaballetis, MK-sarja võitja 1996, 1997, 1998 ja 1999. Võitis 1993-2000 kokku 44 MK-sarja etappi
»»» 1964 Matjaž Debelak, Sloveenia suusahüppaja (Braslovče). Olümpiahõbe 1988 Calgarys meeskonnavõistluses ja -pronks suure mäe hüpetes. MM-il jäi kõrgeimaks kohaks 1989 Lahtis saadud kuues normaalmäel. Sloveenia parim sportlane 1988.
»»» 1967 Igor Dobrovolski, N Liidu jalgpallur, ründaja (Markovo, Odessa oblast). N Liidu koondises 1986-1991 25 mängu (7 väravat), SRÜ koondises 1992 4 (1) ja Venemaa koondises 1992-1998 18 (2) mängu. Olümpiavõitja 1988 Soulis, N Liidu parim jalgpallur 1990. MM-võistluste finaalturniiril 1990, EM-il 1992 ja 1996. Klubid: Chisinau Nistru (1984—1985), Moskva Dinamo (1986—1990, 1993—1994), Castellon (1991), Genfi Servette (1991—1992), Genua (1992), Marseille´ Olympique (1992—1993), Madridi Atletico (1994—1995), Düsseldorfi Fortuna (1996—1999) ja Tiraspoli Tiligul-Tiras (2004—2005).
»»» 1969 Eric Bergoust, USA vigursuusataja (Missoula, Montana). Olümpiavõitja 1998 Naganos ja maailmameister 1999 vigurhüpetes. MK-sarja võitja oma alal 2001-2003 ja üldvõitja 2003.
»»» 1972 Denise Lewis, Suurbritannia kergejõustiklane (West Bromwich, West Midlands). Olümpiavõitja 2000 Sydneys ja -pronks 1996 Atlantas seitsmevõistluses. 2004 Ateenas katkestas vigastuse tõttu pärast kaugushüpet. MM-il 1999 Sevillas (6724) ja 1997 Ateenas (6654) hõbemedal. Isiklik rekord 6831 punkti (2000). Üksikalade rekordeid: 100 m tj - 13,13, 200 m - 24,10, 800 m - 2.12,20, kõrgus - 1.87, kaugus - 6.69, kuul - 16.12, oda - 51.13. Lõpetas 2005. Abielus popgrupi All Saints endise mänedžeri ja komöödianäitleja Tom O'Connori poja Steve Finaniga, lapsed Lauryn, Ryan ja Kane. Esimene abikaasa oli Belgia sprinter Patrick Stevens. Wolverhamptonis on tema nime kandev spordisaal.
»»» 1973 Dietmar "Didi" Hamann, Saksamaa jalgpallur, poolkaitsja (Waldsassen, Bavaria). Saksamaa koondises 1997-2005 kokku 59 mängu ja 5 väravat. MM-võistluste hõbe 2002, veerandfinalist 1998, EM-võistluste finaalturniiril 2000 ja 2004. Klubid: Müncheni Bayern (1993–1998), Newcastle United (1998–1999), Liverpool (1999–2006) ja Manchester City (2006–2009). Saksamaa meister 1994, 1997, karikavõitja 1998, FA Cupi võitja 2001, 2006, UEFA Meistrite liiga võitja 2005, UEFA karikasarja võitja 1996, 2001, UEFA superkarika võitja 2001, 2006.
»»» 1975 Jonathan William Mosley, USA vigursuusataja (San Juan, Puerto Rico). Olümpiavõitja 1998 Naganos küngaslaskumises ja neljas 2002 Salt Lake Citys. Esimene puertoriikolane, kes pääsenud USA suusakoondisse.
»»» 1976 Carlos Moyá Llompart, Hispaania tennisist (Palma). Mänginud elukutselisena 1995. aastast, võitnud üksikmängus 20 turniiri. Kõrgeim koht maailma edetabelis esimene (15. märts 1999). French Openi võitja 1998, Australian Openi finalist 1997, US Openi poolfinalist 1998 ning Wimbledonis neljas ring 2004. Davis Cupi võitja Hispaania meeskonnas 2004. Teeninud auhinnaraha 13,3 miljonit dollarit.
»»» 1976 Mark Alan Webber, Austraalia autovõidusõitja (Queanbeyan, New South Wales). Osalenud F1 autode MM-sarjas alates 2002. aastast kokku 132 GP-sõidul, võitnud 1 etapi (2009 Saksamaa GP) ja lõpetanud 8 korda esikolmikus. Meeskonnad: Minardi (2002), Jaguar (2003-2004), Williams (2005-2006) ja Red Bull (2007-). Esimene austraallane F1-s pärast David Brabhamit (1994). F1 pilootide ühenduse (Grand Prix Drivers' Association) juht.
»»» 1977 Anderson Luis de Souza ehk Deco, Brasiilia päritolu Portugali jalgpallur, ründaja (São Bernardo do Campo). Portugali koondises alates 2003. aastast 56 mängu ja 43 väravat. MM-võistluste neljas 2002, EM-i hõbe 2002 ja veerandfinalist 2006. Klubid: Corinthians (1996–1997), FC Alverca (1997–1998), Salgueiros (1998–1999), FC Porto (1999–2004), FC Barcelona (2004–20089 ja Chelsea (2008–). Portugali meister 1999, 2003, 2004, karikavõitja 2000, 2001, 2003, Hispaania meister 2005, 2006. FA Cupi ja Community Shieldi võitja 2009. UEFA Meistrite liiga võitja 2004, 2006, UEFA karikasarja võitja 2003. Olnud kaks korda abielus, kuid kaks korda lahutanud. Nelja lapse isa.
»»» 1979 Ole Bischof, Saksamaa judomaadleja (Reutlingen). Olümpiavõitja 2008 Pekingis kuni 81 kg kaalus. Euroopa meister 2005 ja hõbe 2004. Bischofi treener on 1984. aasta olümpiavõitja Frank Wieneke. TSV Abensbergi klubiga Euroopa klubide karikavõitja 2006 ning Saksamaa parim klubi 2002-2008.
»»» 1984 Sulley Ali Muntari, Ghana jalgpallur, poolkaitsja (Konongo). Ghana koondises alates 2002. aastast 42 mängu ja 12 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 2006. Aafrika meistrivõistluste pronks 2008, noorte MM-i hõbe 2001. Klubid: Udinese (2002–2007), Portsmouth (2007–2008) ja Milano Internazionale (2008–). Itaalia meister 2009 ja superkarika võitja 2008. FA Cupi võitja 2008.
SURMAPÄEV
««« 1981 Valeri Harlamov, N Liidu hokimängija, ründaja (Moskva – sünd. 14.01.1948 Moskva). Olümpiavõitja 1972 Sapporos ja 1976 Innsbruckis, -hõbe 1980 Lake Placidis. Tuli kaheksa korda maailmameistriks ja 11 korda Moskva CSKA koosseisus N Liidu meistriks. Liidu meistrivõistluste kõige kasulikum mängija 1972, 1973, edukaim punktikoguja 1972 ja väravakütt 1971. MM-il 1976 tunnistati parimaks ründajaks, MM-i tähtede meeskonda kuulus 1972, 1973, 1975, 1976. Kutsuti Liidu koondisse juba 20-aastaselt. Ülemaailmse kuulsuse teenis 1972. aastal peetud N Liidu koondise ja Kanada elukutseliste mängudeseerias. Juba esimeses mängus Montrealis viskas Harlamov kaks väravat ning nimetati kohtumise MVP-ks. Hukkus Moskva lähistel autoõnnestuses, maetud Novokuntsevo kalmistule. Oli liiklusavariis tõsiselt vigastada saanud ka juba 1976 kevadel. 2008 Venemaal asutatud kontinentaalses hokiliigas kannab üks alagruppe Harlamovi nime.
««« 1998 Jaanus Kuum, Eesti jalgrattur (Oslo - sünd. 02.10.1964 Tallinn). Tuli 1983-1984 kokku 4 korda Eesti meistriks treki- ja maanteesõidus ning oli 1984 N Liidu koolinoorte spartakiaadi võitjaid punktisõidus. Jäi võistlusreisil 1984 Norrasse ning võitles 1986-1994 elukutselisena Prantsusmaa, Belgia, Hispaania, Hollandi, USA ja Itaalia klubides. Saavutas 1988 elukutseliste MM-il grupisõidus 9. koha ja Tour de France'il 24. koha. Alustas rattatreeninguid 1978 Mererajooni LNSK-s Helvi ja Rein Roosi juhendamisel. Klubid: Schwinn-Icy Hot (1986), Toshiba (1987), AD Renting-I.O.C. (1988), AD Renting-Coors Light (1989), Teka (1990), TVM-Sanyo (1991), Subaru-Montgomery (1992), Trident (1993), Carrera Jeans-Tassoni (1994).
««« 2005 Seán Purcell, Iirimaa gaeli jalgpallur (sünd. 1928 Tuam, Galway krahvkond). Arvatud spordiala aastatuhande koondisse, teda peetakse gaeli jalgpalli kõigi aegade parimaks mängijaks. Hüüdnimi The Master. Mängis 1947-1962 Tuam Starsi meeskonnas ja tuli 10 korda Galway meistriks.
SÜNDMUSED
¤ 1895 võitis tennise 15. USA meistrivõistlused Fred Hovey, alistades finaalis Robert Wrenni 6:3, 6:2, 6:4.
¤ 1900 peeti Peterburis Venemaa jalgpalliajaloo esimene rahvusvaheline kohtumine, kui kohalik meeskond võõrustas saksa klubi.
¤ 1903 võitis tennise 23. USA meistrivõistlused Hugh Doherty, alistades William Larnedi 6:0, 6:3, 10:8.
¤ 1906 peeti Prantsusmaal Le Mans'i 104 km pikkusel rajal esimene autovõidusõit GP. 1250 km läbis kõige kiiremini ungarlane Ferenc Szisz, autoks oli Renault.
¤ 1908 asutati Belgia kuulsaim jalgpalliklubi Brüsseli RSC Anderlecht.
¤ 1928 võitis tennise naiste 42. USA meistrivõistlused Helen Moody. Finaalis sai ta jagu Helen Hull-Jacobsist 6:2, 6:1.
¤ 1929 peeti Helsingis kurioosne jalgpallimaavõistlus Soomega, kus Eesti meeskond alustas mängu kümnekesi ja mängijana tuli väljakule ka varuväravavaht Viktor Kürbis. 15. minutil, kui lennukiga olid järele saabunud ka kaks puuduvat meest, lahkus Kürbis mängust. Kuid juba kuus minutit hiljem, kui väravavaht Evald Tipneril oli puruks löödud lõualuu, tuli Kürbis teistkordselt platsile. Ainulaadne juhtum meie jalgpalliloos. Soome võitis 2:1.
¤ 1936 alistas USA tõkkejooksja Forrest Towns Oslos esimese mehena 110 m tõkkejooksus 14 sekundi piiri, saades ajaks 13,7. See oli esimene rekord alla 14 sekundi ja pidas vastu 14 aastat. Kahe kuu ja kaheksa päeva jooksul oli see Townsile juba kolmas rekordjooks. Juunis Chicagos ja augusti alguses Berliini OM-il oli ameeriklase tulemus olnud 14,1.
¤ 1952 võitis tšehh Emil Zatopek Helsingi olümpial maratonijooksu ajaga 2:23.03,2.
¤ 1960 ujus inglanna Anita Lonsbrough Rooma olümpial maailmarekordi 200 m rinnuliujumises 2.49,5-ga ning võitis olümpiakulla.
¤ 1975 peeti US Openil esimene kohtumine tulede valgel. Onny Parun alistas Stan Smithi.
¤ 1985 sai Mary Joe Fernandezest US Openi noorim naisüksikmängu kohtumise võitja. Avaringis Sara Gomeri alistanud Fernandez oli mängupäeval 14 aastat ja 8 päeva vana.
¤ 1995 võitis Tiger Woods 95. USA amatööride meistrivõistlused golfis.
¤ 1998 asutati Saksamaal jalgpalliklubi 1. FFC Frankfurt.
¤ 2003 tuli Mozambiigi poolmailer Maria Mutola Pariisis maailmameistriks 800 m jooksus ajaga 1.59,89. Järgnesid Kelly Holmes (Suurbritannia) ja Natalja Hruštšeljova (Venemaa).
¤ 2006 sai brasiillane Felipe Massa (Ferrari) oma F1-karjääri esimese GP-võidu, edestades Türgi GP-l Istanbul Parki rajal maailmameistreid Fernando Alonsot (Renault) ja Michael Schumacherit (Ferrari).
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
