SÜNNIPÄEV
»»» 1894 Paul Vincent Costello, USA sõudja (Philadelphia, Pennsylvania – surn. 17.04.1986 Philadelphia, Pennsylvania). Olümpiavõitja 1920 Antverpenis, 1924 Pariisis ja 1928 Amsterdamis paariaerulisel kahepaadil. Esimene sõudja, kes uutis ühel ja samal alal võitja olümpiakulla kolmedel mängudel järjest. Kahel esimesel korral oli tema paariliseks nõbu John B. Kelly, Sr. (tuntud ka kui Jack Kelly, näitlejatari Grace Kelly isa) ja viimati Charles McIlvaine. Lisaks võitis Costello 1920. aastatel kodumaal ja Kanadas rohkesti meistritiitleid nii ühe- kui kahepaadil.
»»» 1896 Maurice de Waele, Belgia jalgrattur (Lovendegem – surn. 14.02.1952 Maldegem). Tour de France'i võitja 1929, teine koht 1927, kolmas 1928 ja viies 1931. Võidutses 1928 ja 1929 Vuelta al País Vascol. De Waele sponsor oli Prantsuse rattatootja Alcyon, mis pani aluse ka parimate sõitjate koondamisele rahvusvahelistesse meeskondadesse.
»»» 1900 Hans Stuck, Saksamaa autovõidusõitja (Varssavi, Poola - surn. 09.02.1978 Grainau). Võistles edukalt 1930. aastate alguses Auto Unioni ringrajameeskonnas, kuid eriti tuntud oli mäkkesõiduvõistluste spetsialistina (hüüdnimi Bergkönig). Võitis ringrajal 1934 Saksamaa, Šveitsi ja Tšehhoslovakkia GP ning oli Itaalia ja Eifeli GP-l teine, kuid esimesed EM-võistlused peeti alles aasta hiljem. 1935 võidutses Itaalia GP-l ja oli Saksamaa suursõidul teine. 1936 sai Tripoli ja Saksamaa GP-l teise koha ning lõpetas EM-i kokkuvõttes teisena. Et pärast II maailmasõda oli sakslastel kuni 1950. aastani võidusõit keelatud, võttis Stuck endale Austria kodakondsuse ja jätkas võistlemist. 1951-1953 pääses kolm korda starti ka F1 autode MM-sarjas, kuid jõudis lõpuni vaid ühe korra (Itaalias 1953 14. koht). Poeg Hans-Joachim Stuck (samuti võidusõitja) sündis 1951 kolmandast abielust. Kohtus 1925 ühel jahilkäigul juhuslikult Adolf Hitleriga ning oli hiljem füüreri isiklik tuttav.
»»» 1915 Gyula Zsengellér, Ungari jalgpallur, ründaja (Cegléd - surn. 29.03.1999 Nicosia). Ungari koondises 1936-1947 kokku 39 mängu ja 33 väravat. MM-võistluste hõbe 1938, oli turniiri paremuselt teine väravakütt brasiillase Leonidase järel. Klubid: Salgótarjáni TC (1935-1936), Újpest FC (1936-1947), AS Roma (1947-1949), AC Ancona (1949-1950) ja Deportivo Samarios (1951-1953). Mängis Ungari liigas 325 mängu ja lõi aastatel 1935-1947 kokku 387 väravat (kõigi aegade kolmas tulemus), oli liiga parim väravakütt 1938, 1939, 1943, 1944 ja 1945. aasta kevadhooajal. Euroopa edukaim väravalööja 1939 ja 1945. Pärast mängijakarjääri lõppu jätkas treenerina peamiselt Itaalias ja Küprosel. 1958-1959 oli ka Küprose koondise peatreener.
»»» 1925 Heinz Ulzheimer, Saksamaa kergejõustiklane (Höchst am Main). Olümpiapronks 1952 Helsingis 800 m ja 4 x 400 m teatejooksus. EM-võistlustel 1954 Bernis sai pikas teatejooksus hõbemedali. Klubi Frankfurdi Eintracht.
»»» 1931 Oleg Sapožnin, Eesti sporditegelane (Tallinn). Oli 1975-1980 Moskva olümpia purjeregati korralduskomitee Tallinna osakonna, hiljem valitsuse juhataja. tegutses 1953-1992 Jalgrattaspordiföderatsiooni presiidiumis, 1965-1983 esimehena. EOK liige 1992, aastast 1993 täitevkomitee liige. Kuulus 1967-1987 N Liidu Jalgrattaspordiföderatsiooni presiidiumi ja oli 1977-1978 UCI tehnilise komisjoni liige. Tegutsenud paljudel suurvõistlustel kohtunikuna (10 MM-i, neist 2 peakohtunikuna, olümpial 1972 ja 1996 vanemkohtunik). Eesti Jalgratturite Liidu aupresident aastast 2001.
»»» 1931 William John Charles, Walesi jalgpallur, ründaja (Swansea – surn. 21.02.2004 Wakefield). Walesi kõigi aegade edukamaid jalgpallureid. Mängis koondises 1950-1965 kokku 38 mängu ja lõi 15 väravat. Klubid: Leeds United (1948-1957, 1962), Torino Juventus (1957-1962), AS Roma (1962-1963), Cardiff City (1963-1966), Hereford United (1966-1971) ja Merthyr Tydfil (1972-1974). Itaalia meister 1958, 1960 ja 1961 ning karikavõitja 1959 ja 1960. Walesi karikavõitja 1964 ja 1965. Itaalia aasta mängija 1958. Leedsi spordikeskus kannab tema nime. Mängis Leedsi eest 308 liigamängu ja lõi 153 väravat. Kogu karjääri jooksul ei teeninud ainsatki hoiatust, tema mängijafilosoofia ei lubanud vastasmängijat rünnata. 188 cm pikkuse kasvu tõttu sai Itaalias hüüdnime Il Gigante Buono (Gentle Giant). Suri Alzheimeri tõppe.
»»» 1933 Mihály Mayer, Ungari veepallur (Újpest, Budapest – surn. 04.09.2000 Budapest). Olümpiajaloo edukamaid veepallureid nelja medaliga: kuld 1956 Melbourne'is ja 1964 Tokyos, -pronks 1960 Roomas ja 1968 Mexico Citys. Viskas nelja turniiri peale 2 väravat.
»»» 1934 Larissa Latõnina, N Liidu/Ukraine riistvõimleja (Herson). Olümpiaajaloo edukaim sportlane, kogus kolmelt olümpialt 1956-1964 kokku 18 (9+5+4) medalit, neist 14 individuaalselt. Kullad naisk. mitmevõistluses ja vabaharjutuses 1956, 1960, 1964, ind. mitmevõistluses 1956, 1960 ja toenghüppes 1956, hõbedad rööbaspuudel 1956, 1960, poomil 1960 ning ind. mitmevõistluses ja toenghüppes 1964, -pronksid rühmvõimlemises 1956, toenghüppes 1960 ning poomil ja rööbaspuudel 1964. Melbourne'is jäi ta medalist ilma vaid poomil (neljas koht). MM-võistlustel sai Latõnina 1958 ja 1962 lisaks 6 individuaalkulda, EM-il 1957 võitis kõik viis ind. kulda. Pärast lõpetamist 1966 tegutses N Liidu koondise treenerina kuni 1977. aastani. Venemaa kodanik, elab Moskva oblastis Semjonovskojes. Hõbedane olümpiaorden 1989, võimlemise Kuulsuse hallis 1998.
»»» 1936 Eve-Mai Maurer-Uusmees, Eesti ujuja (Tallinn). EM-võistlustel 1958 4 x 100 m komb. teateujumises hõbe ja 200 m rinnuli 5. koht. Olümpial 1960 Roomas 200 m rinnuli 22. koht, 1957 noorsoo- ja üliõpilasmängudel samal distantsil hõbe. N Liidu meistrivõistlustelt rinnuli- ja teateujumistes kokku 10 (5+1+4) medalit, 1953-1963 Eesti meister 11 korda. Püstitas 1957 100 m rinnuliujumises N Liidu rekordi 1.21,6 (vaid 0,6 sekundit MR-ist), olnud neljal korral rekordi püstitajaid komb. teateujumises. Ületanud lühikeses ja pikas ujulas kokku 16 korda Eesti rekordit. Kuulus 1953-1964 Eesti ja 1956-1962 N Liidu koondisse. Hakkas harrastama võimlemist ja ujumist 1952 õpetaja Tamarta Kuksi õhutusel. Tallinna Kehakultuuritehnikumi lõpetas riistvõimlemise erialal. Jätkas ujumistreeninguid Tallinna Kalevis Friedel Raudsepa ja üleliidulistes laagrites Peet Soosaare juhendamisel.
»»» 1938 Rolf Wolfshohl, Saksamaa jalgrattur (Köln). Võistles profina 1960-1975. Rattakrossi maailmameister 1960, 1961, 1963, kokku 15 aasta jooksul 12 (3+5+4) medalit. Samal alal Saksamaa meister 1958-1963, 1965-1971 ja 1973. Maanteesõidus jäi tema parimaks saavutuseks esikoht 1965. aasta Vuelta a Españal. Sai Mercieri tiimi liidri, tiitlikaitsja Raymond Poulidori käest liidrisärgi enda selga pärast kaheksandat etappi ning hoidis seda lõpuni. Võitis kaks etappi ka Tour de France'il (kandis 1968 kaks päeva ka liidrisärki), Saksamaa meistritiitli grupisõidus 1963 ja 1968 ning Pariisi - Nice'i velotuuri 1968.
»»» 1942 Claus Schiprowski, Saksamaa kergejõustiklane (Gelsenkirchen-Buer). Olümpiahõbe 1968 Mexico Citys teivashüppes uue olümpia- ja Euroopa rekordiga 5.40. Parandas võistluse käigus oma isiklikku rekordit viis korda. Sama tulemuse said kirja ka kullavõitja Bob Seagren ning pronksi teeninud Wolfgang Nordwig (SDV). Klubi Leverkuseni Bayer 04.
»»» 1949 Klaus Fischer, Saksamaa jalgpallur, ründaja (Kreuzstrassl, Lindberg). Saksamaa koondises 1977-1982 kokku 45 mängu ja 32 väravat. MM-võistluste hõbe 1982, finaalturniiril ka 1978. Klubid: TSV 1860 München (1968-1970), FC Schalke 04 (1970-1981), 1.FC Köln (1981-1984) ja VfL Bochum (1984-1988). Saksamaa karikavõitja 1972, 1983, 1988. Bundeliga hõbe 1972, 1977, 1982. Bundesliga edukaim väravakütt 1976 (lõi 29 väravat). Löönud Bundesligas kokku 268 väravat ja on kõigi aegade edetabelis Gerd Mülleri järel teisel kohal.
»»» 1950 Roberto Bettega, Itaalia jalgpallur, ründaja (Torino). Itaalia koondises 1975-1983 kokku 42 mängu ja 19 väravat. MM-võistluste neljas koht 1978, pääsenuks kindlasti ka 1982 maailmameistriks tulnud meeskonda, kuid pidi eelmisel aastal saadud põlvevigastuse tõttu turniirist loobuma. Klubid: Juventus (1968-1983), Varese (1969-1970, laen) ja Toronto Blizzard (1983-1984). Mängis Serie A-s Juventusega 326 mängu ja lõi 129 väravat. 7-kordne Itaalia meister 1972-1982 ja 2-kordne karikavõitja (1979, 1983). UEFA Cupi võitja 1977. Serie A edukaim väravalööja 16 väravaga 1980. Hüüdnimi Penna Bianca. Olnud Juventuse asepresident.
»»» 1954 Novella Calligaris, Itaalia ujuja (Padua). Olümpiahõbe 1972 Münchenis 400 m vabaujumises ning pronks 800 m vaba- ja 400 m kompleksujumises. Esimene Itaalia naisujuja, kes võitnud olümpiamedali. Maailmameister 1973 Belgradis 800 m ja pronks 400 m vabaujumises. 1952 Helsingi mängudel osalenud Romana Calligarise tütar. Püstitas juba 14-aastaselt esimese ER-i, 9. septembril 1973 sai 800 m vabaujumises MR-i 8.52,97 ja tuli ka maailmameistriks. EM-il 1974 sai ühe hõbe- ja ühe pronksmedali. Itaalia meistritiitleid võitis ta 76, Euroopa rekordeid parandas 21 kord. Itaalia naised võitsid järgmise olümpiamedali alles 2004 Ateenas (Federica Pellegrini).
»»» 1956 Doina-Ofelia Melinte, Rumeenia kergejõustiklane (Bacău). Olümpiavõitja 1984 Los Angeleses 800 m ja -hõbe 1500 m jooksus. MM-võistluste pronks 1987 Roomas 1500 m jooksus. EM-võistluste pronks 1986 Stuttgardis 1500 meetris. Sise-MM-i kuld 1987 ajaga 4.05,68 ja 1989 ajaga 4.04,79. Sise-EM-i kuld 1500 meetris 1985, 1988, 1990, viimati ER-i 4.00,27-ga. Siserekord ka miilijooksus 4.17,14.
»»» 1969 Jean-Christophe Boullion, Prantsusmaa autovõidusõitja (Saint-Brieuc, Côtes d'Armor). Asendas 1995 F1 klassi MM-sarja 11 etapil Sauberi meeskonnas Karl Wendlingerit ning jõudis kaks korda punktikohale. Samal aastal oli Williamsi testisõitja, hiljem pidas sama ametit Tyrrelli meeskonnas. Prantsusmaa F3 meister 1990. FIA F3000 sarja võitja 1994. Pärast vormelikarjääri osalenud sportautode sarjades, Le Mans'i 24 tunni sõidus kolmas koht 2007 koos Emmanuel Collard'i ja Romain Dumas'ga (Pescarolo Sport).
»»» 1970 Vadim Bogijev, N Liidu vabamaadleja (Moskva). Olümpiavõitja 1996 Atlantas kergekaalus (kuni 68 kg). MM-võistluste hõbe 1993, Euroopa meister 1995 ja 1996. Moskva CSKA.
»»» 1971 Duncan Ferguson, Šotimaa jalgpallur, ründaja (Stirling). Šotimaa koondises 1992-1997 kokku 7 mängu, lahkus koondisest vastuolude tõttu Šoti FA-ga. EM-võistluste finaalturniiril 1992. Klubid: Dundee United (1990–1993), Glasgow Rangers (1993–1994), Everton (1994–1998, 2000–2006) ja Newcastle United (1998–2000). FA Cupi võitja 1995. FA Premier League'is kõige rohkem väravaid (67) löönud šotlane.
»»» 1971 Sabine Spitz, Saksamaa jalgrattur (Herrischried/Bad Säckingen). Olümpiavõitja 2008 Pekingis ja -pronks 2004 Ateenas mägirataste maastikukrossis, Sydneys 2000 üheksas koht. MM-võistlustelt samal alal kuld 2003, hõbe 2007 ja 2008 ning pronks 2001 ja 2002. Euroopa meister maastikukrossis 2007, 2008 ja maratonis 2007, hõbe 2001 ning pronks 2003, 2004 maastikukrossis. Saksamaa meister 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, 2008. Võistles esimest korda mägirattasõidus 1994. aastal.
»»» 1974 Jay Pandolfo, USA jäähokimängija, ründaja (Winchester, Massachusetts). Mänginud profina alates 1996. aastast, NHL-i drafti 32. valik 1993 (New Jersey Devils). Jäänud siiani truuks Devilsile. Stanley Cupi võotja 2000 ja 2003. Mänginud Devilsi eest 307 mängu järjest.
»»» 1975 Aigars Fadejevs, Läti kergejõustiklane (Valka). Olümpiahõbe 2000 Sydneys 50 km käimises. 1996 Atlantas sai 20 km distantsil kuuenda koha. EM-võistluste hõbe 1998 Budapestis 20 km-s. Isiklikud rekordid: 20 km - 1:19.36, 50 km - 3:43.18. Talle kuulub 15 km mitteametlik MR ajaga 58.23.
»»» 1977 Florence Ekpo-Umoh, Nigeeria/Saksamaa kergejõustiklane (Lagos, Nigeeria). Juunioride MM-il 1994 võistles veel oma sünnimaa Nigeeria eest, aasta hiljem põgenes treeninglaagrist Saksamaale, abiellus 1998 oma treeneriga ja sai 2000 Saksamaa kodakondsuse. MM-il 2001 Edmontonis ja sise-MM-il Lissabonis sai 4 x 400 m teatejooksus hõbemedali, 2002 EM-il samal alal kulla. Andis jaanuaris 2003 LAV-is treeninglaagris viibides stanozolooli sisaldanud dopinguproovi ja oli märtsini 2005 võistluskeelu all. Isiklik rekord 400 m jooksus 51,13 (2001). Klubi USC Mainz.
»»» 1978 Antje Buschschulte, Saksamaa ujuja (Berliin). Võitnud kolmelt olümpialt 5 pronksmedalit - 4 x 200 m vabalt teateujumises 2000 ja 2004, 4 x 100 m vabalt teateujumises 1996, 4 x 100 m komb. teateujumises 2004 ja 200 m seliliujumises 2004. MM-võistlustelt 2001-2005 kokku 9 (2+4+3) medalit, EM-võistlustelt 1997-2006 kokku 12 (6+2+4) medalit ja lühiraja MM-ilt 5 (2+2+1) medalit. Põhialad selili- ja vabaujumine. 24-kordne Saksamaa meister. Klubi SC Magdeburg.
»»» 1984 Gilles Simon, Prantsusmaa tennisist (Nice). Mänginud profina alates 2002. aastast, võitnud 5 turniiri üksikmängus. Kõrgeim koht maailma edetabelis üksikmängus seitsmes (17. november 2008) ja paarismängus 117. (28. jaanuaril 2008). Suure slämmi turniiridel on seni laeks jäänud kolmas ring (2006 ja 2008 Austraalias, 2008 Wimbledonis ja US Openil). Masters Cupi poolfinalist 2008. Detsembris alistas Prantsuse paremate tennisistide turniiri (Masters France) finaalis Michael Llodra. Tõusis 2008 Prantsusmaa teiseks reketiks Jo-Wilfried Tsonga järel. Teeninud auhinnaraha 2 556 385 dollarit.
SURMAPÄEV
««« 1966 Guillermo Stábile, Argentina jalgpallur (Buenos Aires – sünd. 17.01.1905 Parque Patricio, Buenos Aires). MM-võistluste esimesi väravakuningaid, 1930 Uruguays peetud finaalturniiri edukaim väravakütt 8 tabamusega. Pidas Argentina koondises vaid 4 mängu (kõik 1930). Enne MM-i polnud ta kordagi koondise särki kandnud ning ka argentiinlaste avamängu Prantsusmaaga jättis ta vahele. Mängus Mehhiko vastu asendas ta Roberto Cherrot ning lõi 6:3 võidumängus kolm väravat (MM-võistluste teine hat-trick, esimesega sai kaks päeva varem hakkama ameeriklane Bert Patenaude). Viimases alagrupimängus Tšiili vastu (3:1) lõi Stábile kaks väravat. Poolfinaalis alistas Argentina USA 6:1 ning Stábile arvele kanti taas kaks väravat. Finaalis lõi ta ühe värava, kuid Argentina kaotas 2:4. See oli ka Stábile viimane mäng oma maa koondises. Klubijalgpalli mängis neljas meeskonnas: Huracán (1920-30), Genua (1930-1935), SSC Napoli (1935-1936) ja Pariisi Red Star (1936-1939). Huracaniga kaheksa turniirivõitu (Argentina meistrivõistlused algasid alles 1931). Itaalia vanimas klubis Genuas mängis 41 mängu ja lõi 13 väravat. Napolis lõi ta 20 mängus 3 väravat, karjääri lõpetas Jules Rimet' asutatud Red Star Parisis. Treenerina sai esimesed kogemused juba Genuas, jätkas teisel aastal Red Staris. 1939 kinnitati ta Argentina koondise etteotsa ja püsis seal 1960. aastani. Viis kodumaa koondisel kuuel korral (1941, 1945, 1946, 1947, 1955, 1957) Copa América võidule. 123 ametlikust mängust võitsid tema hoolealused 83. Juhendas ka Huracáni (1940-1949) ja Racing Clubi (1949-1960), viimasega kolm Argentina meistritiitlit (1949-1951). Lõpetas töö 1960 ja suri kuus aastat hiljem.
««« 1985 Jean Rondeau, Prantsuse autovõidusõitja ja -konstruktor (Champagné – sünd. 13.05.1946 Le Mans). Võitis 1980. aastal Le Mans'i 24 tunni sõidu omakonstrueeritud autol sõites, mida pole ei varem ega hiljem keegi suutnud. Rondeau ja Jean-Pierre Jassaud pidasid põneva duelli Porsche paariga Jacky Ickx - Reinhold Joest, kuid lõpuks jäi Fordi mootoriga varustatud auto peale. 1981 saatis ta võistlema neli autot, milledest kaks jõudsid esikolmikusse (2. ja 3.). Kokku ehitas ta oma tehases 19 autot, milledest 17 on säilinud. Hukkus 1985. aasta lõpus, kui sõitis Champagné'is autoga rongile ette.
SÜNDMUSED
¤ 1897 alistas Montreal Victorias Stanley Cupi finaalis Ottawa Capitalsi 15:2.
¤ 1914 algasid Peterburis Venemaa meistrivõistlused tõstmises, kus esmakordselt astus üles Alfred Neuland. Kuni 67,5 kg kaalus saavutas eestlane teise koha.
¤ 1918 sai Kalevlaste Malev Vabadussõjas tuleristsed dessantoperatsiooniga Loksale.
¤ 1925 avati Oberstdorfis suusahüppemägi Schattenberg-schanze.
¤ 1937 ei andnud Saksa immigratsiooniametnikud 1932. aastal Los Angeleses maratonijooksus olümpiavõitjaks tulnud argentiinlasele Juan Carlos Zabalale luba külastada Saksamaad. Keeldumise põhjust Zabalale ei teatatud.
¤ 1951 alistas Austraalia tennisemeeskond 40. Davis Cupi finaalis Sydneys USA 3:2.
¤ 1956 alistas Austraalia tennisemeeskond 45. Davis Cupi finaalis Adelaide'is USA 5:0.
¤ 1956 lõppes Bill Sharman (Boston Celtics) tabavate vabavisete seeria 55 mänguga.
¤ 1980 alustas Calvin Murphy (Rockets) NBA ajaloo pikimat tabavate vabavisete seeriat, mis kestis 78 mängu.
¤ 1981 jõudis Wayne Gretzky (Edmonton Oilers) kiiremini kui keegi eales varem NHL-is 100 punktini - kanadalasel kulus selleks vaid 38 mängu.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
