SÜNNIPÄEV

»»» 1920 Abe Lenstra
, Hollandi jalgpallur, ründaja (Heerenveen –  surn. 02.09.1985). Mängis Hollandi koondises 47 mängu ja lõi 33 väravat. Klubid: SC Enschede, Enschedese Boys, PH: DOS '19, WSV, DOS Kampen, FC Assen ja kõige pikemat aega VV Heerenveenis. 1977 avastati tal ajukasvaja ning viimased eluaastad oli ta ratastoolis. SC Heerenveeni staadion on tema auks nimetatud Abe Lenstra Stadioniks.

»»» 1926 Lucienne Schmitt-Couttet
, Prantsusmaa mäesuusataja (Chamonix, Haute-Savoie – surn. 13.11.1997 Chamonix, Haute-Savoie). Maailmameister 1954 Åres suurslaalomis, pronks 1950 Aspenis suurslaalomis ning Åres kiirlaskumises ja alpi kahevõistluses. Sankt-Moritzi olümpial 1948 sai nii kiirlaskumises kui kahevõistluses 10. koha. Prantsusmaa meister slaalomis 1946 ja 1948. Klubi Chamonix' SC Mont-Blanc. Kaks olümpiamedalit võitnud James Couttet' abikaasa.

»»» 1927 Carlos José Castilho, Brasiilia jalgpallur, väravavaht (Rio de Janeiro – surn. 02.02.1987). Legendaarne väravavaht, osales neljal MM-il (1950, 1954, 1958, 1962) ja kuulus 1954 algkoosseisu. Kahekordne maailmameister (1958, 1962) ja üks hõbe (1950). Esindas aastatel 1947-1964 Fluminenset, mängis rekordilised 696 mängu. Tema selja taha löödi 777 palli, kuid 255 kohtumises hoidis oma värava puhtana. Pärast tippspordist loobumist tegutses paljudes klubides treenerina. Lõpetas elu enesetapuga.

»»» 1935 Juri Titov
, N Liidu riistvõimleja (Omsk). Olümpiamängudel 1956-1964 kokku 9 (1+5+3) medalit. Kulla sai 1956 Melbourne'is meesk. mitmevõistluses, hõbedad Melbourne'is kangil, 1960 Roomas meesk. mitmevõistluses ja vabaharjutuses ning 1964 Tokyos meesk. mitmevõistluses ja kangil ning pronksid Melbourne'is ind. mitmevõistluses ja toenghüppes ning Roomas ind. mitmevõistluses. MM-ilt ind. mitmevõistluse ja rõngaste kuld 1962 ning toenghüppe kuld 1958. Euroopa meistrivõistlustelt sai 1959-1961 kokku 8 kuldmedalit. N Liidu absoluutne meister 1958, lisaks veel 5 kulda üksikaladel. Lõpetas 1966, pärast seda töötas N Liidu spordikomitees võimlemisosakonna juhina. 1976-1996 oli rahvusvahelise võimlemisliidu (FIG) president, hiljem aupresident. 2004-2006 oli Venemaa võimlemisliidu president, jaanuarist 2006 asepresident. 1995—1997 oli ROK-i liige.

»»» 1939 István Kozma
, Ungari kreeka-rooma maadleja (Budapest – surn. 09.04.1970 Budapest). Olümpiavõitja 1964 Tokyos ja 1968 Mexico Citys raskekaalus, 1960 Roomas sai neljanda koha. Maailmameister 1962, 1966, 1967, pronks 1961. Euroopa meister 1967 ja hõbe 1966, 1968. Klubi Budapesti Vasas. Ungari parim sportlane 1967.

»»» 1941 Aimé Jacquet
, Prantsusmaa jalgpallur (poolkaitsja) ja treener (Sail-sous-Couzan, Loire). Prantsusmaa koondises mängijana 1968 kokku 2 mängu. Klubid mängijana: AS Saint-Étienne (1960-1973) ja Lyoni Olympique (1973-1976). Prantsusmaa meister 1964, 1967-1970, karikavõitja 1962, 1968, 1970. Treenerina alustas Lyonis 1976-1980, jätkas FC Girondins de Bordeaux's (1980-1989), Montpellier HSC-s (1989-1990) ja AS Nancys (1990-1991). Prantsusmaa meister 1984, 1985, 1987 ja karikavõitja 1986, 1987. Kutsuti 1993 Prantsusmaa koondise peatreeneriks. Viis koondise 1998 maailmameistriks ja pani seejärel ameti maha. Oli 2006. aastani Prantsusmaa jalgpalliliidu tehniline direktor.

»»» 1941 Eduard Sibirjakov, N Liidu võrkpallur (Tšeljabinsk – surn. 14.01.2004 Moskva). Olümpiavõitja 1964 Tokyos ja 1968 Mexico Citys. Maailmameister 1962 ja Euroopa meister 1967. Mängis Odessa Burevestnikus ja Moskva CSKA-s. N Liidu meister 1966, 1979.

»»» 1942 Henry Carr, USA kergejõustiklane (Detroit, Michigan). Olümpiavõitja 1964 Tokyos 200 m jooksus ja 4 x 400 m teatejooksus. Arizona ülikooli tudengina tuli kolm korda USA meistriks ning püstitas MR-i 200 m (20,4), 220 jardi (20,3 ja 20,2) ja 4 x 400 m teatejooksus (3.00,7). Juhtis maailma hooaja edetabelit 200 m jooksus nii 1963 kui 1964. Pärast kolledžit mängis kolm aastat ameerika jalgpalli NFL-i klubis New York Giants.

»»» 1944 Erich Hamann
, Saksamaa (SDV) jalgpallur (poolkaitsja) ja treener (Pasewalk). Mängis SDV koondises kokku 3 mängu. MM-võistluste finaalturniiril 1974, andis mälestusväärses mängus Saksamaa LV vastu (1:0) ainsa värava löönud Jürgen Sparwasserile väravasöödu. Viimane on tunnistanud, et 50 protsenti väravast kuulub just Hamannile. Mängis Oder-äärse Frankfurdi klubis FC Vorwärts, samuti SC Neubrandenburgis ja Eisenhüttenstadti Stahlis. Aastatel 1982-1989 oli FC Vorwärtsi treener, praegu juhendab Vietnami U-21 koondist.

»»» 1951 Dražen Dalipagić, Serbia korvpallur (Mostar, Bosnia & Hertsegoviina). Olümpiavõitja 1980 Moskvas, -hõbe 1976 Montrealis ja -pronks 1984 Los Angeleses. Maailmameister 1978 (turniiri MVP), hõbe 1974 ning pronks 1982, 1986. Euroopa meister 1973, 1975, 1977, hõbe 1981 ja pronks 1979. Hakkas korvpalli mängima alles 19-aastaselt ning juba kaks aastat hiljem (1973) mängis oma esimese mängu 243-st Jugoslaavia koondises ja krooniti kohe ka Euroopa meistriks. Mängis valdava osa oma karjäärist Belgradi Partizanis (1971-1978, 1979-1980, 1981-1982), viis klubi 1976 Jugoslaavia meistriks ja 1978 Korači karikaturniiri võitjaks. Euroopa parim korvpallur 1977, 1978 ja 1980, Jugoslaavia parim sportlane 1978. Korvpalli Kuulsuse hallis 2004 ja FIBA Kuulsuse hallis 2007. Elab Belgradis, praegu Novi Beogradi (Atlas) korvpalliklubi president.

»»» 1960 Eike Immel, Saksamaa jalgpallur (väravavaht) ja treener (Stadtallendorf). Saksamaa koondises 1980-1988 kokku 19 mängu. MM-võistluste hõbe 1982 ja 1986, Euroopa meister 1980 ja poolfinalist 1988. Tõusis koondise esiväravavahiks pärast Harald Schumacheri sunnitud lahkumist 1987. aastal. Klubid: Dortmundi Borussia (1978–1986), VfB Stuttgart (1986–1995) ja Manchester City (1995–1997). Saksamaa meister 1992, UEFA Cupi finalist 1989. Siirdus 1986 Borussiast Stuttgarti 2 miljoni DEM-i eest (tollane Saksamaa rekordhind väravavahi eest). Hiljem töötanud väravavahtide treenerina, sh. ka Christoph Daumi abilisena Istanbuli Fenerbahçes 2005.

»»» 1964 Roberto Mancini
, Itaalia jalgpallur (poolkaitsja) ja treener (Jesi, Ancona). Itaalia koondises 1984-1994 kokku 36 mängu ja 4 väravat, lisaks 26 mängu ja 9 väravat noortekoondises. MM-võistluste pronks 1990, EM-võistluste poolfinalist 1988. Klubid mängijana: Bologna (1981–1982), Genua Sampdoria (1982–1997), Rooma Lazio (1997–2000) ja Leicester City (2001). Itaalia meister 1991, 2000, karikavõitja 1985, 1988, 1989, 1994, 1998, 2000 ning UEFA karikavõitjate karikasarja võitja 1990, 1999. Itaalia parim jalgpallur 1997. Alustas treenerikarjääri 2000. aastal Lazio abitreenerina, töötas 2001-2002 Fiorentinas, 2002–2004 Lazios ja 2004–2008 Milano Internazionales. Itaalia meister 2006-2008, karikavõitja 2001, 2004, 2005, 2006 ning superkarikas 2005, 2006. Vallandati Interist 29. mail 2008.

»»» 1964 David Giles
, Austraalia purjetaja (Sydney, New South Wales). Olümpiapronks 1996 Atlantas klassis Star koos roolimehe Colin Beasheliga. 1992 Barcelonas ja 2000 Sydneys sai samas klassis seitsmenda koha, 2004 Ateenas oli 15. Maailmameister Staril 1998, Etchell 22 klassi maailmameister 1993 ja 1995. Purjetamise kõrvalt tegutseb arvutikonsultandina.

»»» 1965 Kathleen Joan Heddle, Kanada sõudja (Trail, British Columbia). Olümpiavõitja 1992 Barcelonas roolijata kahepaadil ja kaheksapaadil ning 1996 Atlantas paarisaerulisel kahepaadil, -pronks Atlantas paarisaerulisel neljapaadil. Tema ja Marnie McBean on esimesed Kanada sõudjad, kes saanud kolm olümpiakulda. Kanada spordi Kuulsuse hallis 1997, saanud ka Thomas Kelleri medali. Esindas Burnaby Lake'i sõudeklubi.

»»» 1971 Troy Gordon Corser, Austraalia mootorisportlane (Wollongong, New South Wales). Superbike'ide MM-kuld 1996 ja 2005. Austraalia meister samas klassis 1993 ja AMA meistrivõistluste parim 1994. Osalenud superbike'ide MM-sarjas kokku 283 etapil, võitnud neist 33 ja lõpetanud 118 korda esikolmikus. Parimaid stardikohti 41 ja kiireimaid ringe 42. Lõpetanud Misano rajal esikolmikus 13, Laguna Seca ja Philip Islandi rajal 11 ning Donington Parkis 10 korda.

»»» 1971 Albert Demtšenko
, Venemaa kelgutaja (Tšussovoi). Olümpiahõbe 2006 Torinos ühekelgul, 1992 Albertville'is oli kahekelgul 8., 1994 Lillehammeris kahesel 7. ja ühesel 9., 1998 Naganos kahesel 10., 2002 ühesel 5. koht. EM-võistluste kuld 2006 ja hõbedad 1996 ja 2008 ühekelgul ning pronks 1996 kahekelgul. MK-saja üldvõitja 2005.

»»» 1971 Nickey "Nick" Maxwell Van Exel, USA korvpallur (Kenosha, Wisconsin). Mängis profina 1993-2006, NBA drafti 37. valik (Los Angeles Lakers). Klubid: Lakers (1993–1998), Denver Nuggets (1998–2001), Dallas Mavericks (2001–2003), Golden State Warriors (2003–2004), Portland Trail Blazers (2004–2005) ja San Antonio Spurs (2005–2006). NBA Tähtede mängul 1998, uustulnukate teine viisik 1994. Tabatud kolmepunktivisete arvult (1473) NBA ajaloo edetabeli seitsmes. Pikkus 185 cm.

»»» 1971 Dmitri Svatkovski
, Venemaa viievõistleja (Moskva). Olümpiavõitja 2000 Sydneys ind. ja -hõbe 1992 meesk. 1996 Atlantas id. 14. ja 1992 Barcelonas 18. koht. Juunioride maailmameister 1991 nii ind. kui meesk., täiskasvanute maailmameister 1994, 1995, Euroopa meister 1997. Neljakordne MK-sarja võitja (1994, 1995, 1997, 1998). Lõpetas pärast Sydney olümpiat, Euroopa moodsa viievõistluse föderatsiooni president.

»»» 1978 John Capel Jr., USA kergejõustiklane ja ameerika jalgpallur (Brooksville, Florida). Maailmameister 2003 Pariisis 200 m ja 4 x 100 m teatejooksus ning pronks 2005 Helsingis 200 m jooksus. Universiaadi hõbe 1999 Palma de Mallorcas 100 m jooksus. Mängis 2001-2002 NFL-is Chicago Bearsi (2001) ja Kansas City Chiefsi (2002) eest. Andis 2006 positiivse dopinguproovi ning oli kaks aastat võistluskeelu all. Üritas pääseda Pekingi olümpiale, kuid jõudis USA katsevõistlustel vaid poolfinaali.

»»» 1978 Radek Štěpánek, Tšehhi tennisist (Karviná). Mänginud profina alates 1996. aastast, võitnud ATP Touril 2 turniiri üksik- ja 12 paarismängus. Kõrgeim koht maailma edetabelis üksikmängus kaheksas (10. juulil 2006) ja paarismängus 13. (16. septembril 2002). Wimbledoni veerandfinalist 2006, French Openi neljas ring 2008. Oli kihlatud Martina Hingisega, kuid paar läks lahku augustis 2007. Treener Petr Korda. Teeninud auhinnaraha 5 003 126 dollarit.

»»» 1979 Ricky Carmichael, USA mootorisportlane (Clearwater, Florida). Ameerika krossiajaloo üks edukamaid sõitjaid. USA meister motokrossis 125 cm3 klassis 1997, 1998, 1999 ning 250 cm3 klassis 2000-2006. Võitis nii 2002 kui ka 2004 kõik sarja 24 sõitu. AMA superkrossi meister 250 cm3 klassis 2001-2003, 2005, 2006. Superkrossi US Openi võitja 2000, 2001, 2005. Rahvuste krossi võitjaid 2000, 2005, 2007. FIM-i SX1 superkrossi maailmameister 2005. Tsiklid: Kawasaki (1997-2001), Honda (2002-2004) ja Suzuki (2005-). Alates 2007. aastast teinud kaasa ka stock-autode võidusõitudes.

»»» 1979 Teemu Tainio, Soome jalgpallur, poolkaitsja (Tornio). Soome koondises alates 1998. aastast 45 mängu ja 6 väravat. Klubid: Valkeakoski FC Haka (1996–1997), AJ Auxerre (1997–2005), Tottenham Hotspur (2005–2008) ja Sunderland (2008–). Soome karikas 1997, Prantsusmaa karikas 2003, 2005, Inglise liiga karikas 2008.

»»» 1980 Evi Sachenbacher-Stehle
, Saksamaa murdmaasuusataja (Traunstein). Olümpiavõitja 2002 Salt Lake Citys teatesõidus, -hõbe samas ind. sprindis ja 2006 Torinos teatesõidus. Maailmameister 2003 Val di Fiemmes teatesõidus, hõbe Val di Fiemmes suusavahetusega sõidus ja Sapporos 2007 sprinditeates koos Claudia Nystadiga. MK-sarjas üks ind. etapivõit (2006 Falunis suusavahetusega sõidus). Alates 1998. aastast võitnud ind. 14  võistlust. Juulis 2005 abiellus mäesuusataja Johannes Stehlega.

»»» 1982 Aleksandr Keržakov, Venemaa jalgpallur, ründaja (Kingisepp, Leningradi obl.). Venemaa koondises 2002-2007 kokku 44 mängu ja 13 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 2002 ja EM-võistluste finaalturniiril 2004. Klubid: Svetogorets (2000), Peterburi Zeniit (2001—2006), FC Sevilla (2007—2008) ja Moskva Dinamo (2008—). Hispaania karikas ja superkarikas 2007, UEFA karikavõitja 2007. Venemaa meistrisarja edukaim väravakütt 2004, Zeniidi kõigi aegade edukaim väravakütt (liigas 64 väravat).

SURMAPÄEV

««« 1993 Guido Masetti
, Itaalia jalgpallur, väravavaht (Rooma - sünd. 22.11.1907 Verona). Maailmameister 1934 ja 1938, ehkki ei mänginud ainsatki kohtumist (Giampiero Combi ja Aldo Olivieri kõrval koondise kolmas väravavaht). Mängis kogu karjääri (1929—1943) AS Romas, tegi kaasa 339 mängus ning krooniti Itaalia meistiks 1942. Juhendas 1950. aastatel kokku 10 mängus AS Romat.

««« 2004 Gunder Hägg
, Rootsi kergejõustiklane (Löderup - sünd. 31.12.1918 Albacken, Jämtland). Maailma paremaid keskmaajooksjaid 1940. aastatel, II maailmasõja tõttu jäi tal olümpiamängudel osalemata. Püstitas üle tosina MR-i distantsidel 1500 - 5000 meetrini, sh. kolm nii 1500 meetris kui miilijooksus, ühe 3000 m ja 5000 meetris. Miilijooksus sai kaasmaalase Arne Anderssoniga konkureerides ajaks 4.06,2 (1942), 4.04,6 (1942) ja 4.01,4 (1945). Viimase rekordi alistas 1954. aastal inglane Roger Bannister, kes sai esimesena aja alla nelja minuti. Suvel 1942 püstitas ta 12 nädala jooksul 10 MR-i. 1946 tunnistati Hägg professionaaliks ja ta ei saanud enam võistlustel osaleda. Svenska Dagbladeti kuldmedal 1942, Associated Pressi maailma aasta sportlane 1943.

SÜNDMUSED

¤ 1907
püstitas ungarlane Andreas Barony Viinis maailmarekordi 100 m rinnuliujumises 1.24,0-ga. 
¤ 1913 pidas Aleksander Aberg oma esimese kohtumise Ameerika-turneel Bostonis tšehhi Karl Lemlega prantsuse maadluses ja võitis.
¤ 1932 alustas Ahto Valter koos oma ameeriklasest kaaslase Tom Olseniga jahil Ahto viiendat üle Atlandi purjetamist. Seekord võeti reisile kaasa ka kirjanik Ruolf Sirge ja ajakirjanik Evald Tammlaan (Jänkimees). Viimane sõitis kaasa Vigo (Hispaania) sadamani, Sirge purjetas kuni Lääne-Aafrikani. Tammlaan kirjutas  sellest mereretkest jutustuse "Jänkimehe kroonika". Ahto Valter asus pärast teist maailmasõda elama Neitsisaartele, kus asutas St. Thomase jahtklubi.
¤ 1938 lõppes Hollandis kaheksa suurmeistri osavõtul AVRO maleturniir, mille võitjana sai Paul Keres õiguse MM-matšiks, mida peagi puhkenud maailmasõja tõttu kunagi ei peetudki.
¤ 1941 nimetati Joe DiMaggio American League'i (AL) MVP-ks.
¤ 1947 nimetati Joe DiMaggio kolmandat korda AL-i MVP-ks, kuid Ted Williamsit edestas ta vaid 1 häälega.
¤ 1949 selgitas Sõpruse karikavõitja saatuse viimase alana kavas olnud korvpall. Eesti võitis Leningradi 38:36 ja sellega ka 1949. aasta karika üldskooriga 3:2.
¤ 1956 kordas Elzbieta Krzesinska (Poola) Melbourne'i olümpiafinaalis naiste kaugushüppe MR-i 6.35. Täpselt sama kaugele oli poolatar hüpanud ka sama aasta 20. augustil Budapestis.
¤ 1960 sai Gordie Howe'st esimene mängija NHL-i ajaloos, kes sai kokku 1000 punkti.
¤ 1982 püstitas Carol Cady (USA) Stanfordis naiste vasaraheites mitteametliku MR-i 48.13-ga. Ka eelmine rekord 41.99 oli kuulunud tema nimele.
¤ 2001 sai Müncheni Bayernist teist korda Intercontinental Cupi võitja, kui Tokyos alistati lisaajal Buenos Airese Boca Juniors 1:0.
¤ 2006 võitis ajakirja France Football korraldatud küsitluses Euroopa parima jalgpalluri selgitamiseks maailmameistriks tulnud Itaalia koondise kapten, tollal veel Torino Juventuses mänginud kaitsja Fabio Cannavaro. Järgnesid tema klubikaaslane väravavaht Gianluigi Buffon ja Londoni Arsenali ründaja prantslane Thierry Henry.

Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet

Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet