Kes tippsportlastest oli omal ajal nii kõva laulumees, et sai Radio Luxembourg'i auhinna? Kes viskas jäähoki esimeses superseerias N Liidu ja Kanada vahel 1972 kanadalaste kasuks kõige rohkem väravaid? Milliste klubide eest on jalgpalli mänginud maailmameister Gianluigi Buffon? Kes ujujatest on alates 2003. aastast võitnud tiitlivõistlustelt 26 medalit? Mis aastal võitis Andre Agassi oma kolmest Australian Openist esimese?
SÜNNIPÄEV
»»» 1932 William Patrick "Parry" O'Brien, USA kergejõustiklane (Santa Monica, California – surn. 21.04.2007 Santa Clarita). Olümpiavõitja 1952 Helsingis ja 1956 Melbourne'is ning -hõbe 1960 Roomas kuulitõukes. Osales ka Tokyo olümpial 1964, kuid jäi neljandaks. Uue kuulitõukestiili (seljaga tõukesuunas) leiutajaid, parandas seda kasutades aastatel 1953-1959 MR-i 17 korda. Võitis 116 võistlust järjest, tuli 18 korda AAU meistriks (sh. ühe korra ka kettaheites). Võitis USA sisemeistrivõistlustel 9 meistritiitlit järjest ja väljas kaheksa tiitlit, neist viis järjest. Isiklikud rekordid: kuul - 19.69 (1966), ketas - 59.99 (1965). Olümpial 1964 Tokyos kandis avaparaadil USA delegatsiooni lippu. Hiljem töötas panganduse ja kindlustuse vallas. Suri Santa Clarita veeklubis veteranide ujumisvõistlusel osaledes.
»»» 1938 Leonid Žabotinski, N Liidu/Ukraina tõstja (Uspenka küla, Sumõ oblast, Ukraina). Olümpiavõitja 1964 Tokyos ja 1968 Mexico Citys raskekaalus. Maailmameister 1964-1966 ja 1968, Euroopa meister 1966 ja 1968. N Liidu meister 1964, 1965, 1967-1969. Püstitas aastatel 1963-1970 kokku 17 MR-i, parimad surumise 210,5, rebimise 176, tõukamise 220 ja kolmevõistluse 590 kilo. Lapsepõlve veetis Harkovis, pärast seitsme klassi lõpetamist läks tööle kohalikku traktoritehasesse. Hakkas tõstmist harrastama kohalikus armeeklubis. Debüteeris Ukraina meistrivõistlustel 1957 ja sai pronksmedali. Aasta hiljem astus Harkov pedagoogilisse instituuti ja õppis seal 1964. aastani. N Liidu meistrivõistlustel 1961 Dnipropetrovskis sai hõbemedali 500 kiloga, kaks aastat hiljem püstitas oma esimese MR-i. Mexico City olümpia avaparaadil oli N Liidu delegatsiooni lipukandja, tekitas elevust sellega, et hoidis lipuvarrast ühe käega. Teeneline meistersportlane 1964. NLKP liige 1965-1991.
»»» 1942 Hans-Jürgen Bäumler, Saksamaa iluuisutaja (Dachau). Olümpiahõbe 1960 Squaw Valleys ja 1964 Innsbruckis paarissõidus koos Marika Kiliusega. MM-võistluste kuld 1963 ja 1964, hõbe 1959 ja pronks 1960, EM-võistluste kuld 1959-1964. Enne paarissõiduga tegelema hakkamist oli üksiksõitja, Saksamaa meistrivõistlustelt üks hõbe ja kolm pronksi. Jäid esialgu Innsbruckis võidetud medalist ilma, kuna olid juba enne olümpiat sõlminud profilepingu jäärevüütrupiga Holiday On Ice. ROK tagastas Bäumlerile ja Kiliusele medali alles 1987. aastal. Juba 1960. aastate keskel leidis tunnustust (šlaagri)laulmisega (koos Kiliusega), hitid "Wenn die Cowboys träumen" ja "Honeymoon in St. Tropez" (mõlemad 1964). 1965 sai Radio Luxembourg'i Pronkslõvi auhinna. Osalenud ka paljudes filmides (populaarseimaks sai “Eisoperette”), tuntuks sai teleseriaalis Salto Mortale. Teinud kaasa paljudes teleshow'des. Abiellus 1974 õpetajaametit pidanud Marinaga. Paaril on kaks poega, Christoph ja Bastian. Elab Lõuna-Prantsusmaal Nice'is.
»»» 1943 Paul Henderson, Kanada hokimängija, ründaja (Kincardine, Ontario). Mängis profina 1960.1981, sellest 13 hooaega NHL-is. Viskas Kanada ja N Liidu vahel peetud esimese superseeria viimases, kaheksandas mängus 34 sekundit enne lõppu kanadalaste võiduvärava. Kokku viskas seerias 7 väravat ja andis 3 söötu. WHA koondise mänguseerias nõukogulaste vastu (1974) kokku 2 väravat ja 1 sööt. NHL-is mängis Detroit Red Wingsi (1963-1968), Toronto Maple Leafsi (1967-1974), Atlanta Flamesi (1979/1980) eest, WHA-s Toronto Toroses ja meeskonna kolimise järel Birminghami sealses Bullsis. Lõpetas 1981.
»»» 1948 Heinz Flohe, Saksamaa jalgpallur, poolkaitsja (Euskirchen). Saksamaa koondises 39 mängu ja 8 väravat. Maailmameister 1974, osales finaalturniiril ka 1978, EM-võistluste finaalturniiril 1976. Klubid: 1.FC Köln (1966-1979) ja TSV 1860 München (1979-1980). Saksamaa meister 1978, karikavõitja 1966, 1977 ja 1978. Bundesligas 343 mängu ja 81 väravat, eurosarjades 56 mängu ja 15 väravat.
»»» 1949 Gregg Popovich, USA korvpallitreener (East Chicago, Indiana). Alates 1996. aastast San Antonio Spursi peatreener, viinud meeskonna NBA meistriks 1999, 2003, 2005 ja 2007. Alustas Spursis Larry Browni abilisena 1988-1992. Kui pärast uue omaniku tulekut vallandati kogu treenerite kaader, siirdus üheks aastaks Golden State Warriorsi Don Nelsoni assistendiks. 1994 pöördus San Antoniosse tagasi ja temast sai peamänedžer. 1996. aasta lõpus vallandas tollase peatreeneri Bob Hilli ja asus ise tema asemele. 12. jaanuaril 2007 võitis Spurs tema käe all 600. mängu. Töötanud USA koondise juures 2002. aasta MM-il (George Karli abilisena) ja Ateena olümpial 2004.
»»» 1951 Karl Honz, Saksamaa kergejõustiklane (Bankholzen). Euroopa meister 1974 Roomas 400 m jooksus ja hõbe 4 x 400 m teatejooksus. Euroopa sisemeister 4 x 400 m teatejooksus 1975 Katowices ja hõbe 1973 Rotterdamis. Saksamaa meister 400 m jooksus 1972 ja 1973. Isiklik rekord 44,70 oli 1972 hooaja teine tulemus maailmas ning Saksamaa kõigi aegade edetabelis praegu neljas tulemus. Olümpial 1972 Münchenis ebaõnnestus – individuaalselt oli seitsmes ja teatejooksus neljas.
»»» 1957 Nicholas Raymond Leige Price, Zimbabwe golfar (Durban, LAV). Elukutseline alates 1977. aastast, kokku 43 profiturniiri võitu (sh. PGA Touril 18 ja European Touril 5). Majoritel kolm esikohta: British Openi võitja 1994, PGA meistrivõistluste võitja 1992 ja 1994. The Mastersil viies koht (1986), US Openil neljas koht 1992 ja sama koha jagajaid 1998. Tõusis 1990. aastate keskel mõneks ajaks ka maailma edetabelis esimeseks. Kõige rohkem auhinnaraha PGA Touril 1993 ja 1994, Vardon Trophy 1993 ja 1997, Byron Nelsoni auhind 1997, golfi Kuulsuse hallis 2003. Presidents Cupi võitjaid 1998. Vanemad olid inglased, kes elasid tollases Rodeesias. Price ise elab praegu Hobe Soundis (Florida).
»»» 1957 Harald Hudak, Saksamaa jooksja (Vaihingen an der Enz). Oli 1977. aastal koos Thomas Wessinghage, Michael Ledereri ja Karl Flescheniga 4 x 1500 m teatejooksu maailmarekordi 14.38,8 püstitajaid (jooksis teise vahetuse 3.40,2-ga). 1980 tõusis ta 1500 meetris maailma kõigi aegade edetabelis kolmandaks, kui lõpetas Koblenzis peetud jooksus MR-i (3.31,36) püstitanud Steve Ovetti ja Saksamaa rekordi (3.31,58) jooksnud Thomas Wessinghage järel 3.31,96-ga kolmandana. See aeg jäi ka tema karjääri parimaks. Klubi Leverkuseni Bayer 04.
»»» 1969 Giorgio Lamberti, Itaalia ujuja (Brescia). MM-võistluste kuld 1991 Perthis 200 m ning pronks 100 m vabaujumises ja 4 x 200 m vabalt teateujumises. Samadel aladel Euroopa meister 1989 Bonnis, 1991 Ateenas ja 1987 Strasbourg'is sai vabaujumises individuaalselt veel kaks hõbe- ja kaks pronksmedalit. EM-il Bonnis püstitas 200 m vabaujumises MR-i 1.46,69, mis püsis ületamatuna kümme aastat (alles 1999 ujus austraallane Grant Hackett Brisbane'is kiiremini). Osales ka Barcelona olümpial 1992, kuid edutult. Loobus 1993 ja on pärast seda tegelenud võistluste korraldamisega ning olnud konsultandina tegev mitmesugustes spordiorganisatsioonides. Euroopa aasta ujuja 1989.
»»» 1977 Takuma Sato, Jaapani autovõidusõitja (Tokyo). F1 autode MM-sarjas 2002-2008 kokku 90 starti. Üks kord esikolmikus (USA GP 2004), punkte 44. Meeskonnad Jordan (2002), BAR (2003-2005), Super Aguri (2006-2008). Alustas ratturina, võites juunioride klassis ka Jaapani meistritiitleid. Kardisõidust huvitus 1996 Suzuka ringraja võidusõidukoolis. 1998 osales Jaapani F3 sarjas ühel etapil, 1999 sai Briti F3 sarjas rahvuslikus klassis neljanda koha, aasta hiljem oli põhiklassis kolmas. 2001 võitis Briti F3 meistrivõistlused ja Macau GP ning 2002. aastaks sai Honda toel koha Jordani F1 meeskonnas.
»»» 1978 Gianluigi Buffon, Itaalia jalgpallur, väravavaht (Carrara). Itaalia koondises alates 1997. aastast 89 mängu. Maailmameister 2006 ja Lev Jašini auhinna võitja. Jagab koos taanlase Peter Schmeicheliga esikohta IFFHS-i poolt 15. jaanuaril 2008 üllitatud viimase 20 aasta maailma edukamate väravavahtide pingereas. Debüteeris koondises 19-aastasena Gianluca Pagliuca vigastuse tõttu MM-võistluste valikmängus Venemaa vastu. Oli koondises ka 1998. aasta MM-il, kuid Pagliuca järel teise numbrina. Mänginud ka olümpial 1996, MM-il 2002 ning EM-i finaalturniiril 2004 ja 2008. U-21 koondises Euroopa meister 1996. France Footballi küsitlusel 2006 teine koht. Alustas Parma AC noortemeeskonnas 1991, Serie A-s debüteeris 17-aastasena mängus AC Milani vastu. Pidas Parma eest 168 liigamängu ning lahkus 2001 Torino Juventuse ridadesse. Itaalia meister 2002 ja 2003, karikavõitja 1999 ning superkarika võitja 1999, 2002 ja 2003. UEFA karikavõitja 1999 Parmaga. UEFA Meistrite liiga finalist 2003. Sündis sportlikus perekonnas, isa Adriano oli tõstja, ema Maria Stella kettaheitja, õed Veronica ja Guendalina mängisid võrkpalli ja onu Angelo Masocco korvpalli. Oma aja kuulus väravavaht Lorenzo Buffon oli Gianluigi vanaisa nõbu. Kihlatud tšehhi modelli Alena Seredovaga, poeg Louis Thomas sündis 28. detsembril 2007. Pikkus 191 cm.
»»» 1978 James "Jamie" Lee Duncan Carragher, Inglismaa jalgpallur, kaitsja (Bootle, Merseyside). Inglismaa A-koondises alates 1999. aastast 34 mängu. 1996-2000 mängis U-21 koondises 27 mängu ja lõi 1 värava. Inglismaa B-koondises 3 mängu. Mänginud kogu karjääri Liverpoolis (15. jaanuaril 2008 pidas oma 500. mängu Liverpooli eest), 1994-1996 noortemeeskonnas ja alates 1996. aastast põhimeeskonnas. FA noorte karika võitja 1996, FA Cupi võitja 2001, 2006, liiga karika võitja 2001, 2003, FA Community Shieldi võitja 2001, 2006. UEFA Meistrite liiga võitja 2005, UEFA karikasarja võitja 2001 ja Euroopa superkarika võitja 2001, 2005. Abiellus juulis 2005 oma lapsepõlvearmastuse Nicola Hartiga, lapsed James ja Mia.
»»» 1978 Papa Bouba Diop, Senegali jalgpallur, poolkaitsja (Dakar). Senegali koondises alates 1999. aastast 58 mängu ja 9 väravat. Lõi 2002. aasta MM-il ühes suurimas üllatusmängus Prantsusmaa vastu Senegali koondise värava. Osales ka MM-il 2006. Mängis 1995-2001 Šveitsi klubides (Vevey, Neuchâtel Xamax, Grasshoppers), 2002-2004 Prantsusmaal RC Lensis, 2004-2007 Inglismaal Fulhamis ja alates 31. augustist 2007 Portsmouthis. Fulhami fännid andsid talle hüüdnime The Wardrobe.
»»» 1981 Marko Babić, Horvaatia jalgpallur, poolkaitsja (Osijek). Horvaatia koondises alates 2002. aastast 49 mängu ja 3 väravat. EM-i finaalturniiril 2004 ei pääsenud kordagi platsile, 2006. aasta MM-il tegi kaasa kõigis kolmes horvaatide mängus. Alustas NK Osijekis, 2000-2007 mängis Leverkuseni Bayer 04-s (Bundesligas 144 mängu ja 13 väravat) ning alates juulist 2007. aastast Sevilla Real Betises.
»»» 1985 Lisbeth "Libby" Constance Trickett-Lenton, Austraalia ujuja (Townsville, Queensland). Olümpiavõitja 2004 Ateenas 4 x 100 m vabalt teateujumises MR-iga 3.35,94 ning 2008 Pekingis 100 m liblikujumises ja 4 x 100 m komb. teateujumises, -hõbe Pekingis 100 m vabaujumises ning -pronks Ateenas 50 m vabaujumises ja Pekingis 4 x 100 m vabalt teateujumises. MM-võistlustelt 2003-2007 vaba- ja liblikujumises kokku 12 (8+2+2) medalit, neist neli ind. kulda. Lühiraja MM-ilt 2004-2006 kokku 12 (7+3+2) medalit. Tema nimel on 5 MR-i, neist 2 pikas basseinis. Treener Stephen Widmer. Ragbimeeskonna Brisbane Broncose fänn, lemmiktegevused magamine, sõpradega hängimine ja šokolaad. Abiellus 7. aprillil 2007 Taronga loomaaias avalikuse eest salaja teise ujuja Luke Trickettiga.
»»» 1986 Jessica Ennis, Suurbritannia kergejõustiklane (Sheffield). Rahvaste Ühenduse mängudel 2006 Melbourne'is pronksmedal seitsmevõistluses, universiaadi pronks 2005. MM-võistlustel 2007 Osakas neljas koht isikliku rekordi 6469 punktiga. Isiklikest rekorditest on kõrgushüppe 1.95 ühtlasi Suurbritannia rekord. Osakas püstitas isikliku rekordi 100 m tõkkejooksus (12,97), 200 m jooksus (23,16) ja odaviskes (38.07). Isiklike rekordite summa annaks seitsmevõistluses 6778 punkti. Pekingi olümpial 2008 ei saanud osaleda jalavigastuse tõttu.
SURMAPÄEV
««« 1938 Bernd Rosemeyer, Saksamaa autovõidusõitja (Frankfurt-Darmstadti maantee – sünd. 14.10.1909 Lingen, Ems). Legendaarne sõjaeelne võidusõitja, alustas mootorrattavõistlustel ja siirdus siis autosporti. Aastatel 1935-1937 võistles Auto Unioni meeskonnas ja võitis GP-autode EM-tiitli 1936. Rosemeyer osales 31 GP-sõidul ja võitis neist 10. Hukkus maanteel korraldatud kiirusvõistlusel. Ajakirja Autosport poolt 2004. aastal koostatud maailma kõigi aegade paremate autosportlaste pingereas sai sakslane Gilles Villeneuve'i järel ja Jim Clarki ees teise koha. Ayrton Senna oli selles edetabelis kuues, Mika Häkkinen kaheksas ja Michael Schumacher üheksas.
««« 1949 Jean-Pierre Wimille, Prantsusmaa autovõidusõitja (Buenos Aires- sünd. 26.02.1908 Pariis). Le Mans'i 24 tunni sõidu võitja 1937 koos Robert Benoisti ja 1939 Pierre Veyroniga. Võitis 1930. aastatel 10 GP-võidusõitu sh. Prantsuse GP 1936. Sõidukiks oli Bugatti auto. II maailmasõja ajal osales aktiivselt vastupanuliikumises, pärast sõda jätkas võidu sõitmist, peamiselt Alfa Romeoga (Belgia GP 1947, Prantsuse ja Itaalia GP 1948). Hukkus Buenos Airese GP treeningsõidul Simca-Gordini roolis.
««« 1963 Gustave Garrigou, Prantsusmaa jalgrattur (Esbly – sünd. 24.09.1884 Vabres). Tour de France'i võitja 1911. Lõpetas Prantsusmaa velotuuri kolme parema seas kokku kuus korda, võitis kokku 8 etappi. Võitis Giro di Lombardia (1907), Pariisi-Brüsseli (1907) ja Milano-San Remo (1911).
««« 2003 Miloš Milutinović, Serbia jalgpallur ja treener (Belgrad – sünd. 05.02.1933 Bajina Bašta, Serbia). Jugoslaavia koondises 1953-1958 kokku 33 mängu ja 16 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1954 ja 1958, Euroopa noortemeister 1951. Klubijalgpalli mängis kodumaal Belgradi Partizanis (1952-1958) ja OFK Beogradis (1958-1960), välismaal Müncheni Bayernis (1960-1961) ning Pariisi klubides RCF (1961-1963) ja Stade Français's (1963-1965). Lõpetas OFK-s (1965-1966). 1955 lõi Euroopa meistrite karikaturniiri esimeses mängus Partizani ja Lissaboni Sportingu vahel (3:3) kaks väravat. Pärast karjääri lõppu oli klubitreener (Istanbuli Beşiktaş JK ja Partizan) ja ka Jugoslaavia koondise juht (1984-1985). Tuntud treeneri Bora Milutinovići ja 1958. aasta MM-il osalenud Milorad Milutinovići vend.
««« 2003 Emília Rotter-Szmolnár, Ungari iluuisutaja (Budapest - sünd. 08.09.1906 Budapest). Olümpiapronks 1932 Lake Placidis ja 1936 Garmisch-Partenkirchenis paarissõidus koos Laszlo Szollasega. 1931-1935 kokku 4 MM-kulda ja 1 hõbe (1932). Euroopa meister 1934 Prahas, hõbe 1930 Viinis ja 1931 St. Moritzis. Juudi spordikuulsuse hallis 1995.
««« 2007 Carlo Clerici, Šveitsi jalgrattur (Zürich - sünd. 03.09.1929 Zürich). Võistles profina 1951-1958. Karjääri suurima võidu sai 1954, mil võitis Giro d'Italia. GP Suisse'i võitja 1952, Züri-Metzgete parim 1956.
««« 2007 Jelena Romanova, Venemaa kergejõustiklane (Volgograd – sünd. 20.03.1963 Neženskoje Voronež). Olümpiavõitja 1992 Barcelonas ja MM-võistluste hõbe 1991 Tokyos 3000 m jooksus. Euroopa meister 1990 Splitis 10 000 m ja hõbe 3000 m jooksus, krossijooksu MM-võistluste pronks 1990 pikal rajal. Maailma hooaja edetabeli juht 5000 m jooksus 1990 ja 1994 ning 3000 meetris 1992. Leiti surnuna oma korterist, surma põhjust pole avaldatud.
««« 2008 Glenn "Jeep" Ashby Davis, USA kergejõustiklane (Barberton, Ohio - sünd. 12.09.1934 Wellsburg, Lääne-Virginia). Olümpiavõitja 1956 Melbourne'is ja 1960 Roomas 400 m tõkkejooksus ning Roomas lisaks 4 x 400 m teatejooksus. 1958 James E. Sullivani auhind USA parimale amatöörsportlasele. Pärast karjääri kergejõustikus mängis NFL-is kaks hooaega ameerika jalgpalli (Detroit Lions 1960 ja 1961). Jooksis tõketega staadioniringi esimest korda aprillis 1956 ja sai ajaks 54,4. Kaks kuud hiljem jooksis ta esimese mehena sama distantsi alla 50 sekundi, püstitades USA katsevõistlustel MR-iks 49,5. Parandas rekordit veel kaks korda. Neljakordne AAU meister 400m/440 jardi tõkkejooksus, püstitas 440 jardi jooksis kaks MR-i (parim 45,7). 200 m tõkkejooksu MR-i 22,5 (1960). Isiklikud rekordid: 100 m – 10,3 (1958), 200 m – 21,0 (1958), 400 m – 45,4 (1958), 110 m tj – 14,3 (1957), 400 m tj – 49,2 (1958), kaugus – 7.33 (1957).
SÜNDMUSED
¤ 1900 asutasid 85 klubide ja kohalike liitude esindajat Leipzigis Saksa Jalgpalliliidu (DFB). Esimeseks presidendiks valiti Ferdinand Hueppe (1852-1938).
¤ 1922 nimetati American Pro Football Association ümber National Football League'iks (NFL).
¤ 1938 sündis maailma kiirusrekord avalikul maanteel, kui sakslane Rudolf Caracciola kihutas oma Mercedes-Benz W195-ga ühel kodumaa autobahnil 435 km/h.
¤ 1943 püstitas ründaja Doug Bentley NHL-i rekordi, kogudes ühes mängus 5 punkti.
¤ 1945 algasid Võrumaal Kasaritsas esimesed sõjajärgsed Eesti meistrivõistlused suusaaladel. Meeste 20 km murdmaarajal võidutses taas Vello Kaaristo.
¤ 1949 sõlmis NY Giants esimesed lepingud mustanahaliste mängijatega, palgates Monte Irvini ja Ford Smithi.
¤ 1959 võitis N Liidu koondis korvpallis USA esindust 62:37. Ameeriklastele oli see koondiste tasemel kõigi aegade esimene kaotus.
¤ 1963 kuulus N Liidu - Norra meeskiiruisutajate maavõistlusel Liidu koondisse ka Ants Antson. Norralased võitsid 121:109.
¤ 1974 alistas Muhammad Ali New Yorgis profipoksi raskekaalu matši 12. raundis Joe Frazieri ja sai võimaluse jätkata pürgimist MM-tiitlile.
¤ 1976 algas Atlanta Hawksi kaotuste seeria võõrsil peetud mängudes – 28 kohtumist järjest.
¤ 1989 kaitses Steffi Graf Australian Openil eelmise aasta tiitlivõitu, alistades 63. naisüksikmängu finaalis Helena Sukova 6:4, 6:4.
¤ 1990 lõppes 78. Australian Openi meesüksikmängu finaal enneaegselt. Ivan Lendl kaotas Stefan Edbergi vastu esimese seti 4:6, võitis teise 7:6 ning kolmandas loobus rootslane 2:5 kaotusseisus vigastuse tõttu.
¤ 1995 tuli 83. Australian Openi võitjaks meesüksikmängus Andre Agassi, kes alistas finaalis oma kaasmaalase Pete Samprase 4:6, 6:1, 7:6, 6:4. Hiljem võitis Agassi Melbourne'is veel kaks korda (2000, 2001).
¤ 1995 alistas Mary Pierce Australian Openi 69. naisüksikmängu finaalis Arantxa Sanchez Vicario 6:3, 6:2. Aasta varem oli hispaanlanna finaali alla jäänud Steffi Grafile.
¤ 1996 võitis Boris Becker 84. Australian Openi meesüksikmängu finaalis Michael Changi 6:2, 6:4, 2:6, 6:2 ning sai Melbourne'is oma teise võidu (esimene 1991).
¤ 1996 sai Indrek Pertelson Moskvas peetud judo MK-etapil teise koha.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002),
Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
