SÜNNIPÄEV
»»» 1860 Jigorō Kanō, Jaapani pedagoog, judo rajaja (Mikage - surn. 04.05.1938). Lõpetas Tokyo Keiserlikuks Ülikooli pedagoogikateaduskonda 1881, aasta hiljem kaitses filosoofias doktoriväitekirja. 16-aastasena alustas tegelemist ju-jitsuga (esimene õpetaja sensei Teinosuke Yagi). Hiljem õppis Tenji-Shinyo ryu koolis selliste ju-jitsu meistrite käe all nagu sensei Hachinosuke Fukuda ja Masatomo Iso. 1881. aastal siirdus Kano õppima Kito ryu kooli Tsunetoshi Iikobo juurde. 1882. aastal, pärast nimetamist instruktoriks ja inspektoriks priviligeeritud Gakusjuini Lütseumis, alustas ta õpitud ju-jitsu tehnika ümbertöötlemist, analüüsides vanu käsikirju ja süstematiseerides arvukate koolkondade tehnikaid. Eesmärgiks oli ühendada parimad tehnikad erinevatest koolkondadest ühtseks süsteemiks ning luua kehalise kasvatuse programm, mis haarab vaimseid ja kehalisi oskusi. 1887 tegi esimesed märkmed judo tehnika alal, kuid alles 62-aastaselt pidas ta võimalikuks üldistada talletatud kogemused ja kirjutada raamat judost. 1932 valiti Jaapani kehakultuuriministriks, sai 1935 Kano Asahi preemia silmapaistva töö ja organiseerimise eest Jaapani spordis. Oli esimene Aasiast pärit ROK-i liige. Suri tagasiteel ROK-i kongressilt Kairost.
»»» 1868 James Brendan Bennet Connolly, USA kergejõustiklane (South Boston, Massachusetts - 20.01.1957 New York City). Nüüdisaegsete olümpiamängude esimene võitja. Olümpiavõitja 1896 Ateenas kolmikhüppes, -hõbe kõrgushüppes ja -pronks kaugushüppe ning -hõbe 1900 Pariisis kolmikhüppes. Oli kohal ka St. Louisi mängudel 1904, kuid siis juba ajakirjanikuna. Ateena mängude avapäeval 6. aprillil pidi esimene võitja selguma kolmikhüppes. Connolly hüppas oma stiili kasutades (kaks esimest hüppesammu parema jala pealt; praegu pole see enam lubatud) 13.71 ning edestas lähimat konkurenti enam kui meetriga. Kõrgushüppes andis 1.65 teise koha ja kaugushüppes 5.84 kolmanda. Kodulinn Boston kinkis talle olümpiavõidu puhul kuldkella. Sündis Lõuna-Bostonis ameerika iirlaste John Connolly ja Ann O'Donnelli tosinalapselises peres. Lõpetas põhikooli, kuid ülikooli ei astunud, töötas kindlustuskompaniis arveametnikuna ja hiljem armee insenerikorpuses Savannah's (Georgia). Spordiga hakkas tõsisemalt tegelema just Savannah's. 1895 astus Harvardi ülikooli, kuid kui ülikooli juhtkond keeldus teda olümpiareisiks vabastamast, jättis õpingud pooleli. Aastaid hiljem pakkus Harvard talle lepituseks audoktori kraadi, kuid Connolly keeldus. Pärast karjääri lõppu oli tuntud ka kirjanikuna, avaldanud enam kui 200 lühijuttu ja 25 novelli.
»»» 1881 Bruno Söderström, Rootsi kergejõustiklane (Stockholm - surn. 01.01.1969 Stockholm). Võistles peamiselt odaviskes ja teivashüppes, esimesel alal sai Ateena vaheolümpiamängudel 1906 pronks- ja teisel hõbemedali. Londoni olümpial 1908 kuulus talle teivashüppes pronks.
»»» 1904 Giulio Gaudini, Itaalia vehkleja (Rooma - surn. 06.01.1948 Rooma). Võitis olümpiamängudelt 1924-1936 floreti- ja espadronivehklemises kokku 9 (3+4+2) medalit. Kullad 1928 ja 1936 meesk. ja 1936 ka ind. floretis, hõbedad 1932 ja 1936 meesk. espadronis, 1932 meesk. floretis ja ind. espadronis, pronksid 1928 ja 1932 ind. floretis. 1924 oli meesk. floretis neljas. Euroopa meister floretis 1930 ja 1934.
»»» 1907 Thomas Hampson, Suurbritannia kergejõustiklane (Clapham, London - surn. 04.09.1965 Stevenage, Hertfordshire). Olümpiavõitja 1932 Los Angeleses 800 m jooksus MR-iga 1.49,7 ja -hõbe samas 4 x 400 m teatejooksus. Hakkas jooksmisega tõsisemalt tegelema alles Oxford ülikooli viimasel kursusel õppides. Lõpetas kooli 1930 ja sai St. Albansi koolis õpetaja koha. Samal aastal võitis Suurbritannia meistritiitli 880 jardi jooksus ning kordas võitu ka 1931 ja 1932. Esimeste Rahvaste Ühenduse mängude võitja. Lõpetas jooksjakarjääri pärast olümpiavõitu.
»»» 1910 Marie Dollinger-Hendrix, Saksa kergejõustiklane (Langenzenn - surn. 10.08.1995 Nürnberg). Osales esimese Saksa naissportlasena kolmel olümpial (1928-1936), kuid jäi medalita. Oli nii 1932 Los Angeleses kui 1936 Berliinis 100 m jooksus neljas, 1928 Amsterdamis 800 m kaheksas. Berliinis püstitas Saksamaa 4 x 100 m teatejooksu naiskond eeljooksus MR-i, kuid finaalis pillas just Dollinger teatepulga. Püstitas 1931 MR-i 800 m jooksus 2.16,8-ga. Naiste maailmamängudel 1930 800 m teine ja 1934 4 x 100 m esimene. Abikaasa Friedrich Hendrix sai 1932 lühikeses teatejooksus hõbeda, tütar Brunhilde Hendrix 1960 samal alal hõbeda.
»»» 1922 Willem Hendrik "Butch" van Breda Kolff, USA korvpallur ja treener (Glen Ridge, New Jersey - surn. 22.08.2007 Spokane, Washington). Mängis NBA-s 1946-1950 New York Knicksis. 1967 sai Los Angeles Lakersi peatreeneriks ning viis klubi 1968 ja 1969 NBA finaali (mõlemal korral kaotati Boston Celticsile). Juhendanud ka Detroit Pistonsit, Phoenix Sunsi ja New Orleans Jazzi. Üks neljast treenerist, kes juhendanud nii NCAA Final Fouri (Princeton, 1965) kui ka NBA finaali jõudnud meeskonda (LA Lakers, 1968, 1969). Lisaks talle on sellega hakkama saanud Larry Brown, Jack Ramsay ja Fred Schaus. NBA-s 266 võitu ja 253 kaotust, karjääri jooksul kokku 769:588.
»»» 1930 Bernard Charles "Bernie" Ecclestone, Suurbritannia autospordiimpressaario (St. Peter South Elmham, Bungay, Suffolk). Formula One Managementi ja Formula One Administrationi direktor, Formula One Groupi tütarfirma Alpha Prema osanik. Queens Park Rangersi jalgpalliklubi kaasosanik koos Flavia Briatore ja Lakshmi Mittaliga. Stuart Lewis-Evansi ja Jochen Rindti mänedžer 1960. aastatel, 1972 ostis Brabhami meeskonna, mida juhtis 15 aastat. Tiimiomanikuna sai temast F1 konstruktorite assotsiatsiooni liikmeks. Seadis F1 1970. aastate lõpus uutele rahalistele alustele. Üritas 1958 võidusõitjana jõuda kahele GP-sõidule, kuid ebaõnnestunult. 2003. aasta seisuga rikkuselt kolmas inimene Suurbritannias, 2008. aasta seisuga oli langenud 24. kohale 2,4 miljardit naela.
»»» 1933 Manuel Francisco dos Santos ehk Garrincha, Brasiilia jalgpallur, ründaja (Pau Grande, Magé, Rio de Janeiro osariik - surn. 20.01.1983 Rio de Janerio). Maailmameister 1958 ja 1962. Tunnistati 1962 MM-võistluste finaalturniiri parimaks mängijaks (oli ka edukamaid väravakütte), ajakiri World Soccer valis ta aasta parimaks mängijaks maailmas. FIFA on teda arvanud parimaks brasiillasest jalgpalluriks pärast Pelet, IFFHS asetas ta XX sajandi parimate mängijate edetabelis kaheksandale kohale. Jalgpalliajaloolased peavad Garrinchat maailma kõigi aegade triblingumeistriks. Mängis Brasiilia eest 1955-1966 kokku 50 kohtumist ja lõi 12 väravat. Klubijalgpallis esindas suurema osa karjäärist Botafogot (1953-1965), kuni karjääri lõpuni 1972 tegi kaasa veel Corinthiansis, Atlético Junioris, Flamengos ja Olarias. Hüüdnimi Garrincha tähendab Kääbikut (mees oli vaid 169 cm pikk), veel kutsuti teda Mané (Manueli lühend), mis tähendab aga ka lolli või poolearulist. Garrincha jäi elu lõpuni teatud mõttes lapsemeelseks ning erinevalt paljudest teistest meeskonnakaaslastest ei osanud kuulsusega hakkama saada. Suri alkoholikooma tagajärjel.
»»» 1934 James "Jim" Tully Beatty, USA kergejõustiklane (New York City, New York). Esimene jooksja, kes sai miilijooksus sisetingimustes aja alla nelja minuti - 10. veebruaril 1962 Los Angeleses 3.58,9. USA meister 2 miili jooksus 1955 ja 1957 ning 5000 meetris 1956. Alates 1960. aastast treenis Mihály Iglói juhendamisel. Püstitas 1962. aastal 11 USA ja 3 maailmarekordit. Esimene ameeriklane, kelle nimel olid üheaegselt 1500 m, 3000 m, 5000 m, 1 miili ja 3 miili jooksu rekordid. James E. Sullivani auhind 1962.
»»» 1934 Julio Jiménez Muñoz, Hispaania jalgrattur (Ávila). Tuntud eelkõige väga hea mägedes sõitjana, võitnud suurtuuride mägedekuninga arvestuses kokku 6 korda (Tour de France'il 1965, 1966, 1967 ning Vuelta a Españal 1963, 1964 ja 1965). Võitnud Touril 5, Giro d'Italial 4 ja Vueltal 3 etappi. Tour de France'il üldarvestuse teine 1967.
»»» 1935 Eino Ojastu, Eesti kergejõustiklane (Tartu). N Liidu võistkondlikel meistrivõistlustel 1958 pronks 400 m jooksus ja kuld N Liidu ametiühingute meistrivõistlustel. Võitis Eesti meistrivõistlustel 1955-1971 individuaalselt kokku 21 kulda: 400 m tõkkejooksus 11, 400 m 4, 100 m ja 200 m 1 ning sisevõistlustel 600 m 4 korda. 1967 meister ka 4 x 400 m teatejooksus. Püstitas ind. 11 Eesti rekordit - 400 m tõkkejooksus 7 ja 400 m 4, lisaks 13 korral rekordipüstitajaid ka teatejooksudes. Kuulunud 55 korda Eesti koondisse. Linda Ojastu abikkasa, Annely ja AIvar Ojastu isa. Sportimist alustas 1948, esimene juhendaja Heldur Tüüts, hiljem Elmot Heido.
»»» 1937 Leonard Randolph "Lenny" Wilkens, USA korvpallur ja treener (Brooklyn, New York). Mängijana NBA-s 1960-1975 (drafti kuues valik 1960), klubid St. Louis Hawks (1960−1968), Seattle SuperSonics (1968−1972), Cleveland Cavaliers (1972−1974) ja Portland Trail Blazers (1974−1975). NBA Tähtede mängul 9 korda, mängu MVP 1971. Klubid treenerina: SuperSonics (1969-1972, 1977-1985), Trail Blazers (1974-1976), Cavaliers (1986-1993), Atlanta Hawks (1993-2000), Toronto Raptors (2000-2003) ja New York Knicks (2004-2005). Mängijana Kuulsuse hallis 1989 mängijana ja 1998 treenerina. NBA ajaloos nii võidukaim (1332) kui ka kõige rohkem kaotusi (1155) kogunud treener. Viis 1996 Atlantas USA koondise olümpiavõitjaks, oli Dream Teami abitreener 1992 Barcelonas.
»»» 1939 Miroslav Cerar, Jugoslaavia/Sloveenia riistvõimleja (Ljubljana). Olümpiavõitja 1964 Tokyos ja 1968 Mexico Citys toenghooglemises ning -pronks 1964 kangil. Maailmameister 1962 Prahas toenghooglemises ja kangil ning 1966 Dortmundis hooglemises, pronks 1958 Moskvas hooglemises ja 1966 kangil. EM-võistlustelt 1961-1965 kokku 15 (9+3+3) medalit. Sloveenia parim sportlane 1968 ja 1970. Võimlemise Kuulsuse hallis 1999.
»»» 1942 Gennadi Kinko (kuni 1971. aastani Kiritšenko), Eesti sõudja (Tšuvaši ANSV - surn. 06.12.2007). Müncheni olümpial 1972 roolijata kahepaadil 7. koht. N Liidu meistrivõistlustel kuld 1972 ja 1976 roolijata kahepaadil, hõbe 1975 ja 1977 roolijata kahepaadil ning 1973, 1975 ja 1978 roolijata neljapaadil ning pronks 1970 ja 1979 roolijata kahe- ja 1967 roolijaga neljapaadil. 36-kordne Eesti meister roolijata ja roolijaga kahe-, roolijata ja roolijaga nelja- ning kaheksapaadil 1961-1979. Kuulus 1972, 1973, 1976 ja 1979 Eesti parimaks võistkonnaks valitud paatkonda. Alustas 1956 Tartu Kalevi spordikoolis korvpalliga, 1960 sõudetreeninguid Jüri Kuruli juhendamisel.
»»» 1942 Cornelis Arie Verkerk, Hollandi kiiruisutaja (Puttershoek, Zuid-Holland). Olümpiavõitja 1968 Grenoble'is 1500 m, -hõbe 1964 Innsbruckis 1500 m, Grenoble'is 5000 m ja 1972 Sapporos 10 000 m. Mitmevõistluse MM-kuld 1966, 1967, -pronks 1969, 1970, 1971. EM-ilt mitmevõistluses kuld 1967, hõbe 1966, 1969 ja pronks 1971. Püstitas kokku 8 MR-i. Oscar Mathiseni auhind 1966, 1967 (esimesena kaks korda), Hollandi parim sportlane 1966 (koos Ard Schenkiga). Olnud Rootsi koondise peatreener, kohtus 1972 oma tulevase abikaasaga (norralanna) ning elanud pärast karjääri lõppu Norras.
»»» 1946 Wilhelmus Marinus Anthonius Jansen, Hollandi jalgpallur (poolkaitsja) ja treener (Rotterdam). Hollandi koondises 1967-1980 kokku 65 mängu ja 1 värav. MM-võistluste hõbe 1974 ja 1978, EM-i pronks 1976. Klubid: Rotterdami Feijenoord/Feyenoord (1965-1980), Washington Diplomats (1980, 1982-1983) ja Amsterdami Ajax (1980-1982). 4-kordne Hollandi meister, 1 karikavõit, UEFA meistrite karikasarja ja UEFA Cupi võit. Treenerina töötanud Feyenoordi, SC Lokereni, SVV, Hiroshima Sanfrecce, Glasgow Celticu ja Urawa Red Diamondsiga, olnud Saudi Araabia koondise abitreener.
»»» 1947 Henri Michel, Prantsusmaa jalgpallur (poolkaitsja) ja treener (Aix-en-Provence, Bouches-du-Rhône). Prantsusmaa 1969-1980 kokku 58 mängu ja 4 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1978. Klubid mängijana: AS Aix (1964-1966) ja FC Nantes (1966-1982). Prantsusmaa meister 1973, 1977, 1980, karikavõitja 1979. Treenerina alustas 1982-1984 Prantsusmaa U-21 koondise juhina. A-koondise peatreener 1984-1988. Viis koondise 1986. aasta MM-il kolmandaks. Juhendanud veel Kameruni (1994), Maroko (1995-2000, 2007-2008), AÜE (2000-2001), Tuneesia (2001-2002) ja Côte d'Ivoire'i (2004-2006) koondist. Klubitreenerina PSG, Al-Ain, Saloniki Aris, Raja de Casablanca, Al-Arabi ja Zamalek.
»»» 1949 William Bruce Jenner, USA kergejõustiklane (Mount Kisco, New York). Olümpiavõitja 1976 Montrealis kümnevõistluses MR-i 8634 punktiga. James E. Sullivani auhind 1976. Sai Graceland College'is ameerika jalgpalluri stipendiumi, kuid vigastus katkestas karjääri. Sama ülikooli treener L.D. Weldon märkas tema potentsiaali mitmevõistlejana. Debüteeris kümnevõistluses 1970. aastal ning sai Drake Relaysil kuuenda koha. 19872 sai USA meistrivõistlustel kolmanda koha ja oli Müncheni olümpial kümnes. Pärast triumfi Montrealis lõpetas tippspordi, pärast olnud tegev äris ja showbisnesis.
»»» 1949 Vladimir Oništšenko, Ukraina jalgpallur (ründaja) ja treener (Stetšanka, Kiievi oblast). N Liidu koondises 1972-1977 kokku 44 mängu ja 11 väravat, olümpiakoondises 8 mängu ja 3 väravat. EM-i hõbe 1972, olümpiapronks 1972 ja 1976. Klubid: Kiievi Dinamo (1970—1971, 1974-1978) ja Vorošilovgradi (nüüd Lugansk) Zarja (1971—1973). N Liidu meister 1971, 1972, 1974, 1975, 1977, karikavõitja 1974, 1978. UEFA karikavõitjate karikasarja võitja ja superkarika võitja 1975. Alates 1990. aastast töötanud treenerina, 1999-2002 oli Ukraina noortekoondise juhendaja, 2008. aastast Kiievi Dinamos nõustaja.
»»» 1962 Erik Thorstvedt, Norra jalgpallur, väravavaht (Stavanger). Norra koondises 1982–1996 kokku 97 mängu (rohkem on norralastest vaid kahel mehel - Henning Berg 100 ja Thorbjørn Svenssen 104). MM-võistluste finaalturniiril 1994. Klubid: Stavangeri Viking (1980–1981, 1984–1985), Eik-Tønsberg (1982–1983), Mönchengladbachi Borussia (1986), IFK Göteborg (1987–1988) ja Tottenham Hotspur (1989–1996). FA Cupi võitja 1991 (esimese norralasena). Loobus seljavigastuse tõttu, pärast seda töötanud Norra koondise juures väravavahtide treenerina, samuti olnud lühikest aega Vikingi jalgpallijuht. Praegu Canal+ eksperdina.
»»» 1963 Christian Plaziat, Prantsusmaa kergejõustiklane (Lyon). Euroopa meister 1990 Splitis kümnevõistluses. Sise-MM-i kuld 1995 Barcelonas ja sise-EM-i kuld 1992 Genuas ja 1994 Pariisis. Isiklik rekord kümnevõistluses 8574 (1990) ja seitsmevõistluses 6418 (1992). Sai juunioride EM-il 1981 kõrgushüppes hõbemedali (isiklik rekord 1983. aastast 2.20). Götzise kümnevõistluse võitja 1989, Talence'is 1988-1991.
»»» 1964 Raymond Scott Russell, USA mootorisportlane (East Point, Georgia). Superbike'ide maailmameister Kawasakiga 1993, AMA Supersport klassi meister 1990-1992, superbike'ide meister 1992. Daytona 200 miili sõidu võitja rekordilised 5 korda, Suzuka 8 tunni sõidu võitja 1993. Osales 1995-1996 ringrajasõidu MM-sarjas Suzuki meeskonnas 500 cm3 klassis ja oli 1996 üldarvestuses kuues. Hüüdnimi Mr. Daytona.
»»» 1964 Paul Stanton Wylie, USA iluuisutaja (Dallas, Texas). Olümpiahõbe 1992 Albertville'is üksiksõidus. Juunioride maailmameister 1981. USA meistrivõistluste hõbe 1988, 1990, 1992. Võistelnud ka paarissõidus koos Dana Grahamiga, 1980 tuldi koos USA juunioride meistriks. Esimene treener oli Carlo Fassi, hiljem Evy Scotvold, Mary Scotvold ja John Nicks. Pärast olümpiamedalit võistles profina, 1993 tuli maailmameistriks.
»»» 1965 Franck Sauzée, Prantsusmaa jalgpallur, poolkaitsja (Aubenas). Prantsusmaa koondises 1988-1993 kokku 39 mängu ja 9 väravat. EM-võistluste finaalturniiril 1992. U-21 EM-kuld 1988. Klubid: FC Sochaux-Montbéliard (1983-1988), Olympique de Marseille (1988-1990, 1991-1993), AS Monaco (1990-1991), Bergamo Atalanta (1993-1994), RC Strasbourg (1994-1996), Montpellier (1996-1999) ja Hibernian (1999-2002). Prantsusmaa meister 1989, 1990, 1992 ja karikavõitja 1989, 1991. UEFA Meistrite liiga võitja 1993. Šoti esimese divisjoni võitja 1999, hüüdnimed Šotimaal Le God ja Dieu.
»»» 1968 Mihhail Nestrujev, Venemaa püstolilaskur (Moskva). Olümpiavõitja 2004 Ateenas vabapüstolist ja -hõbe õhupüstolist laskmises. Võitnud MM-võistlustelt kokku 14 medalit, sh. 5 kulda. Kuulus N Liidu koondisse 1989. ja Venemaa koondisse 1994. aastast. Tema vanaema töötas Tuula relvatehases tehnoloogina. Täiskarsklane (organism ei talu alkoholi).
»»» 1977 Christoph Bieler, Austria suusakahevõistleja (Hall, Tirool). Olümpiavõitja 2004 Torinos ja -pronks 2002 Salt Lake Citys ning MM-võistluste kuld 2003 Val di Fiemmes ja -pronks 2005 Oberstdorfis meeskonnavõistluses. Individuaalselt Torinos tavavõistluses 13. koht ja Vald di Fiemmes 6. koht. Võistelnud kahevõistluses 1996. aastast, MK-sarjas saanud 5 etapivõitu ja lõpetanud 14 korda esikolmikus.
»»» 1979 Isabella Bosibori Ochichi, Keenia kergejõustiklane (Kisii distrikt). Olümpiahõbe 2004 Ateenas 5000 m jooksus Meseret Defari (Etioopia) järel ajaga 14.48,19. Poolmaratoni MM-il 2001 kaheksas koht. Osales 2002-2006 krossijooksu MM-il, 2002 ja 2005 sai lühemal rajal pronksmedali ning 2006 naiskondliku hõbeda. Abikaasa David Maina on samuti jooksja.
»»» 1980 Alan Smith, Inglismaa jalgpallur, ründaja (Rothwell, Leeds, West Yorkshire). Inglismaa koondises 2001-2007 kokku 19 mängu ja 1 värav, U-21 koondises 10 mängu ja 3 väravat. Klubid: Leeds United (1998–2004), Manchester United (2004–2007) ja Newcastle United (2007–). Inglismaa meister 2007, Carling Cupi võitja 2006.
»»» 1981 Milan Baroš, Tšehhi jalgpallur, ründaja (Valašské Meziříčí). Tšehhi koondises alates 2001. aastast 67 mängu ja 32 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 2006, EM-il 2004 (poolfinaal) ja 2008. Euro 2004 edukaim väravakütt 5 väravaga. Klubid: Ostrava Baník (1998–2001), Liverpool (2002–2005), Aston Villa (2005–2007), Lyoni Olympique (2007–2008), Portsmouth (2008, laen) ja Istanbuli Galatasaray (2008–). Prantsusmaa meister 2007 ja liiga karikasarja võitja 2003. FA Cupi võitja 2008, UEFA Meistrite liiga võitja 2005. Hüüdnimi Ostrava Maradona.
»»» 1984 Obafemi Akinwunmi Martins, Nigeeria jalgpallur, ründaja (Lagos). Nigeeria koondises alates 2004. aastast 21 mängu ja 13 väravat. Aafrika meistrivõistluste pronks 2006. Klubid: Milano Internazionale (2002–2006) ja Newcastle United (2006–). Itaalia meister 2006, karikavõitja 2005, 2006 ja superkarika võitja 2005, 2006. Intertoto Cupi võitja 2007. CAF-i parim noormängija 2003, 2004.
SURMAPÄEV
««« 1966 Robert Charpentier, Prantsusmaa jalgrattur (Issy-les-Moulineaux – sünd. 04.04.1916 Maule, Yvelines). Olümpiavõitja 1936 Berliinis maanteel grupisõidus ja meeskonnasõidus ning trekil 4000 m individuaalses jälitussõidus. Amatööride MM-il 1935 grupisõidus hõbemedal. Klubi Vélo Club de Levallois. 14. juunil 2005 avas Prantsusmaa spordiminister Issy-les-Moulineaux's tema nime kandva spordikeskuse.
««« 1974 Everaldo Marques da Silva ehk Everaldo, Brasiilia jalgpallur, kaitsja (Santa Cruz do Sul - sünd. 11.09.1944 Porto Alegre). Brasiilia koondises 1967-1972 kokku 26 mängu. Maailmameister 1970. Tema kaaslöömisel kaotas Brasiilia vaid ühe mängu (oktoobris 1968). Klubid: Juventude (1965), Grêmio Porto Alegrense (1966-1974). Brasiilia Hõbepall 1970. Hukkus autoõnnetuses Santa Cruz do Suli lähistel.
««« 1975 Georges Carpentier, Prantsusmaa poksija (Seine-et-Marne - sünd. 12.01.1894 Liévin, Lens). Võistles aastatel 1908-1926 profina kokku neljas kehakaalus, kõige rohkem poolraske- ja raskekaalus. Pidas esimese matši juba 14-aastasena. Esimese EM-tiili saavutas 1911. aastal, 1. juunil 1913 võitis belglase Billy Wellsi ning krooniti raskekaalus Vana Maailma meistriks. Pärast I maailmasõda (seal oli Carpentier lendur) jätkas poksiga, 12. oktoobril 1920 alistas Jersey Citys Battling Levinsky neljandas raundis nokaudiga ning krooniti poolraskekaalus maailmameistriks. Jäi tiitlist ilma 24. juulil 1924, kui kaotas Senegalist pärit Battling Sikile. Pärast poksist loobumist 1927 teenis leiba vodevillides esinemisega, peamiselt Inglismaal ja USA-s, tegi kaasa filmides. Hüüdnimi Orchid Man.
««« 1989 Laurent di Lorto, Prantsusmaa jalgpallur, väravavaht (sünd. 01.01.1909). Prantsusmaa koondises 1936-1938 kokku 11 mängu. MM-võistluste finaalturniiril 1938. Klubid: Olympique de Marseille (1932-1936) ja FC Sochaux-Montbéliard (1936-1940).
««« 2006 Arnold Jacob "Red" Auerbach, USA korvpallitreener (Washington, D.C. - sünd. 20.09.1917 Brooklyn, New York). USA korvpalliajaloo edukamaid treenereid, tema meeskonnad võitsid 938 mängu ja Boston Celtics tuli tema käe all (1950-1966) kokku 9 korda NBA meistriks. Celticsi peamänedžeri (1967-1984) ning ase- ja pärispresidendina (1984-2006) on tema arvel veel 7 meistritiitlit, 29 aasta jooksul seega 16! Enne Celticsi perioodi juhendas veel Washington Capitolsi ja Tri-Cities Blackhawksi. Üks neljast ameeriklanna Marie Auerbachi ja vene juudi immigrandi Hyman Auerbachi lapsest. Suri südameataki tagajärjel.
««« 2006 Trevor Berbick, Jamaica poksija (Norwich, Jamaica - sünd. 01.08.1955 Norwich, Port Antonio). Võistles raskekaalus elukutselisena 1976-2000, lühikest aega WBC maailmameister 1986, kaotas tiitli Mike Tysonile. Pidas profiringis 62 kohtumist, võitis neist 50 (33 nokaudiga), kaotas 11 ja viigistas 1. Viimane poksija, kes kohtus Muhammad Aliga, kui võitis 10-raundilise matši 11. detsembril 1981 Nassaus (Bahama). Sattus mõrva ohvriks.
SÜNDMUSED
¤ 1900 jõudsid Prantsusmaa pealinnas Pariisis lõpule viis kuud kestnud II nüüdisaegsed suveolümpiamängud. Medalimaid oli kokku 21, neist vähemalt ühe kulla võitsid 14 riiki. Neli esikohta võitis USA kergejõustiklane Alvin Kraenzlein, kolm tema kaasmaalane Ray Ewry ja Šveitsi laskur Konrad Stähli.
¤ 1905 kohtus Georg Hackenschmidt Glasgow's jalgpallistaadionil 16 000 pealtvaataja ees Inglismaa meistri Alexander Munroega ja võitis.
¤ 1945 saavutas Tbilisis lõppenud N Liidu meistrivõistlustel korvpallis esikoha ZDKA meeskond, Tallinna Kalev oli kolmas.
¤ 1945 osalesid esimestel N Liidu meistrivõistlustel vabamaadluses üllatavalt edukalt eestlased. August Väät, Johannes Looaru ja Artur Lõhmus said Leningradis kõik pronksmedali.
¤ 1951 võitis argentiinlane Juan Manuel Fangio (Alfa Romeo) Hispaania GP Pedralbesi rajal Barcelona lähistel ning krooniti esimest korda F1 autode maailmameistriks.
¤ 1970 pidas Cleveland Cavaliers NBA-s oma esimese kodumängu, kaotades San Diegole 99:110.
¤ 1973 blokeeris Elmore Smith (Los Angeles Lakers) 17 vastaste pealeviset ja püstitas NBA rekordi.
¤ 1975 algas Calvin Murphy (Houston) tabavate vabavisete seeria. Murphy ei eksinud vabaviskejoonel 58 mängus järjest.
¤ 1997 sõlmis NBA lepingu Dee Kantneri ja Violet Palmeriga, kes olid Põhja-Ameerika peamiste profiliigade esimesed naiskohtunikud.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
