SÜNNIPÄEV

»»» 1887 Avery Brundage
, USA sportlane ja spordijuht (Detroit, Michigan - surn. 08.05.1975 Garmisch-Partenkirchen, Saksamaa). Rahvusvahelise Olümpiakomitee president 1952-1972, amatörismireeglite innukas järgija. Osales 1912 Stockholmis viie- ja kümnevõistluses, saades vastavalt 6. ja 16. koha. Mitmevõistluse USA meister 1914, 1916 ja 1918. Valiti 1928 AAU presidendiks, aasta hiljem USA olümpiakomitee presidendiks ning 1930 ROK-i liikmeks. Pärast ROK-i juhi Henri de Baillet-Latouri surma sai Brundage'ist olümpiakomitee asepresident ning 1952 Helsingis valiti ta rootslase Sigfrid Edströmi järglasena komitee etteotsa. Oli rikas mees, sest asutas pärast Illinoisi ülikooli lõpetamist 1909 ehituskompanii Avery Brundage Company, mis tegutses Chicagos 1947. aastani.

»»» 1894 Thorleif Haug, Norra murdmaasuusataja, kahevõistleja ja suusahüppaja (Lier, Buskerud - surn. 12.12.1934 Lier, Buskerud). Olümpiavõitja 1924 Chamonix's suusakahevõistluses ning 18 km ja 50 km murdmaasuusatamises, normaalmäe hüpetes neljas koht. Esialgu sai ka hüpetes medali (pronksi), kuid 50 aastat hiljem avastati USA-d esindanud Anders Haugeni punktisummas viga ning parandus lükkas ta neljandale kohale. Haugi tütar andis medali üle selle õigele omanikule. MM-võistluste hõbe 1926 Lahtis kahevõistluses. 14-kordne Holmenkolleni suusamängude võitja aastatel 1918-1924, sh. võitis 50 km rekordilised 6 korda (1918-1921, 1923, 1924) ja kahevõistluse 3 korda (1919-21). Holmenkolleni medal 1919 koos teise norralase Otto Aaseniga. Kodulinnas Drammenis on talle püstitatud mälestussammas, alates 1966. aastast korraldab tema koduklubi Drafn tema mälestusvõistlust ((Thorleif Haugs Minneløp). Trass kulgeb Geithusist Drammenisse ning möödub ka Haugi kodumajast Årkvislas. Suri kopsupõletiku tagajärjel.

»»» 1905 Maximillian Adolph Otto Siegfried Schmeling
, Saksamaa poksija (Klein Luckow  – surn. 02.02.2005 Wenzendorf, Hamburg). Profipoksi raskekaalu maailmameister 1930-1932. Sai MM-tiitli matšis Jack Sharkey vastu. Neljandas raundis tabas vastane sakslast löögiga allapoole vööd nii tugevasti, et too ei suutnud jätkata. Sharkey diskvalifitseeriti ning Schmelingust sai maailmameister (tänase päevani esimene ja viimane, kes pole pidanud meistriks tulekuks vastast alistama). 1932 kohtus Sharkeyga revanšmatšis ning 15-raundilise heitluse järel tunnistasid kohtunikud võitjaks ameeriklase. 1936 alistas New Yorgis seni võitmatuna püsinud Joe Louisi, kuid kaotas kordusmatši 1938. II maailmasõja ajal teenis Luftwaffes. Pärast sõda sai temast tänu tutvustele Ameerikas Coca-Cola esindaja Saksamaal ning temast sai jõukas mees, aga ka filantroop Poksijakarjääri lõpetas 1948. Louisiga sidus neid sõprus kuni ameeriklase surmani 1981. Võitis kokku 56 matši (sh. 40 nokaudiga), kaotas 10 ja viigistas 4. Haigestus jõulude ajal 2004 ja ei tervenenud enam. 31. jaanuaril langes koomasse ja kaks päev hiljem suri. Maetud oma abikaasa, austria-ungari päritolu filminäitlejanna Anny Ondra kõrvale. Olid abielus 54 aastat, kuid ilma lasteta. Las Vegase, Los Angelese ja Klein-Luckowi aukodanik. Berliini ALBA korvpallimeeskonna kodusaal kannab nime Max-Schmeling Hall.

»»» 1905 söör William Herbert "Bill" Northam, Austraalia purjetaja (London - surn. 06.09.1988). Olümpiavõitja 1964 Tokyos 5,5 m klassis. Jõudis ärimehena jõukale järjele juba enne olümpiavõitu, olles kordamööda kahe suurkompanii - USA farmaatsiafirma Johnson & Johnson ja Briti spordikaupade tootja Slazengeri - Austraalia osakonna juhataja. Hakkas purjetamist tõsiselt harrastama alles 46-aastaselt. Laskis endale USA-s ehitada jahi (nimi Barrenjoey) ning koos endast 30 aastat nooremate Peter 'Pod' O'Donnelli ja James Sargeantiga tuli 59-aastaselt olümpiavõitjaks. See oli Austraalia esimene kuld purjetamises ning Northam on siiani vanim austraallane, kes saanud olümpiakulla. Löödi rüütliks 1976.

»»» 1907 Heikki Savolainen, Soome riistvõimleja (Joensuu - surn. 29.11.1997 Kajaani). Osales viiel olümpial (1928-1952) ning võitis kokku 9 (2+1+6) medalit. Kullad sai 1948 Londonis ind. mitmevõistluses ja toenghooglemises, hõbeda 1932 Los Angeleses kangil ning pronksid 1928 Amsterdamis ind. ja meesk. mitmevõistluses ning toenghooglemises, 1932 rööbaspuudel, 1936 Berliinis ja 1952 Helsingis 44-aastaselt meesk. mitmevõistluses. Helsingi mängude avamisel andis sportlaste olümpiavande. Lisaks temale on olümpiamängudelt 6 pronksi veel Harri Kirvesniemil, Aleksei Nemovil ja Franziska van Almsickil. 1931 sai õpetajakutse, 1939 lõpetas ülikoolis arstiteaduskonna ja asus kodulinna tööle tohtrina. Talvesõja ajal oli kolonelleitnandi auastmes sõjaväehospidali peaarst. Võimlemise Kuulsuse hallis 2004.

»»» 1911 Henry Ellsworth Vines Jr., USA tennisist (Los Angeles, California - surn. 17.03.1994 La Quinta, California). USA paremaid tennisiste 1930. aastatel, maailma esireket või üks esikoha jagajatest 1932, 1935, 1936 ja 1937. USA meistrivõistluste üksikmängu võitja 1931 ja 1932, Wimbledoni võitja 1932 ja finalist 1933. Tüdinenud tennisest, siirdus ta golfiradadele ning saavutas edu ka seal. 1946 võitis Massachusetts Openi ja 1955 Utah Openi, PGA meistrivõistlustel 1951 jõudis finaali. Tennise Kuulsuse hallis 1962.

»»» 1918 Ángel Amadeo Labruna
, Argentina jalgpallur (ründaja) ja treener (Buenos Aires - surn. 20.09.1983 Buenos Aires). Argentina koondises 1942-1958 kokku 37 mängu ja 17 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1958, Copa América võitja 1955. Klubid: River Plate (1939-1959), Rampla Juniors (1960-1961), Platense (1961) ja Rangers de Talca (1961). Argentina meister 1941, 1942, 1945, 1947, 1952, 1953, 1955-1957, liiga edukaim väravakütt 1943 (23 väravat) ja 1945 (25). Mängis River Plate eest liigas 515 mängu ja lõi 293 väravat. Klubid treenerina: River Plate, Defensores de Belgrano, Platense, Rosario Central (Argentina meister 1971), Talleres de Córdoba, Racing Club, Lanús, Chacarita Juniors ja Argentinos Juniors.

»»» 1925 Endel Nelis, Eesti vehklemistreener (Karuse vald, Läänemaa - surn. 12.04.1993 Haapsalu). Tuli espadronis 1955 Eesti meistriks ja 1957 võitis pronksi. Kuulus 1950-1966 Eesti koondisse. Töötas 1945-1946 Lihula keskkoolis õpetajana ja 1950-1966 Haapsalu 1. keskkoolis kehalise kasvatuse õpetajana, ühtlasi vehklemistreenerina. Oli Haapsalu vehklemiskoolkonna ja spetsialiseeritud spordikooli rajaja, 1968-1969 selle kooli direktor ja 1969-1993 vanemtreener. Õpilasi: Ivi Puupus, Aime Piirsalu, Rein Kamarik, Boris Joffe, Valeri Rossar, Kaido Kuur, Peeter Nelis, Andres Lipstok, Ants Veetõusme.

»»» 1937 Robert Keyser "Bob" Schul
, USA kergejõustiklane (West Milton, Ohio). Olümpiavõitja 1964 Tokyos 5000 m jooksus ajaga 13.48,8. Pan Ameerika mängude pronks 1963. Harjutas treenerite Mihaly Igloi ja Arthur Lydiardi meetodeid rakendades, jõudis tipptasemele 1959. aastal USA õhujõududega liitudes. Püstitanud USA rekordi 5000 meetris ja MR-i 2 miili jooksus.

»»» 1943 Waltraud "Traudl" Hecher-Görgl, Austria mäesuusataja (Schwarz, Tirool). Olümpiapronks 1960 Squaw Valleys ja 1964 Innsbruckis kiirlaskumises. Abielus Anton Görgl, lapsed Elisabeth ja Stephan Görgl on samuti tuntud mäesuusatajad.

»»» 1945 Marielle Goitschel, Prantsusmaa mäesuusataja (Sainte-Maxime). Olümpiavõitja 1964 Innsbruckis suurslaalomis ja 1968 Grenoble'is slaalomis, -hõbe 1964 slaalomis. MM-võistlustelt 1962-1968 kokku 11 (6+5+0) medalit, kullad lisaks olümpiastartidele 1962 Chamonix's, 1964 Innsbruckis ja 1966 Portillos alpi kahevõistluses ja 1966 suurslaalomis. Oli MK-sarjas parim kiirlaskuja 1967 ning slalomist 1967 ja 1968. Võitis 7 etappi (5 slaalomit ja 2 kiirlaskumist). Christine Goitscheli noorem õde ja sööstlaskuja Philippe Goitscheli tädi.

»»» 1955 Károly Varga, Ungari laskur (Budapest). Olümpiavõitja 1980 Moskvas väikepüssi lamades laskmises. Alustas laskespordiga 1972 armeeteenistuses viibides. Suurt edu ei saavutanud, kuid treener Laszlo Hammerl soovitas ta siiski Moskva olümpiamängudeks koondisse arvata. Varga tõi Ungarile Moskvas esimese kulla. Tegeles võistlusspordiga 1986. aastani. Lõpetanud politseikooli, tegutsenud õppejõuna. Auastmelt kolonelleitnant.

»»» 1958 Angella Taylor-Issajenko
, Kanada kergejõustiklane (Jamaica). Olümpiahõbe 1984 Los Angeleses 4 x 100 m teatejooksus. Sise-MM-i hõbe 1987 60 m jooksus. Rahvaste Ühenduse mängude võitja 1982 100 m ja 4 x 400 m teatejooksus ja 1986 200 m jooksus. Isiklikud rekordid: 100 m - 10,97 (1987) ja 200 m - 22,25 (1982).

»»» 1961 Jordanka Donkova, Bulgaaria kergejõustiklane (Gorni Bogrov, Sofia). Olümpiavõitja 1988 Soulis 100 m tõkkejooksus 12,38 ja -pronks 1992 Barcelonas 12,70 sekundiga. Euroopa meister 1986 Stuttgardis 100 m tj (12,38), hõbe samal aastal 4×100 m ning 1982 Ateenas 100 m tj (12,54), pronks 1994 100 m tj (12,93). Parandas 1986-1988 MR-i kokku viis korda (12,36 - 12,21), neist neli 1986. aastal vähem kui kuu aja sees.

»»» 1962 Fred Merkel
, USA mootorisportlane (Stockton, California). Superbike'ide MM-kuld 1988 ja 1989, AMA meister samas masinaklassis 1984-1986. Võitis 1984 koos Mike Baldwiniga Suzuka 8 tunni sõidu. Lõpetas võidusõitjana 1995. aastal vigastuse tõttu. Elab koos perega Uus-Meremaal rantšos, mille ta ostis.

»»» 1962 Grant S. Fuhr, Kanada jäähokimängija, väravavaht (Spruce Grove, Alberta). Mängis profina 1981-2000, NHL-i drafti kaheksas valik 1981 (Edmonton Oilers). Klubid lisaks Oilersile Toronto Maple Leafs, Buffalo Sabres, Los Angeles Kings, St. Louis Blues ja Calgary Flames. Juulist 2004 Phoenix Coyotesi väravavahtide treener. NHL-i hooaja esimeses meeskonnas 1988 ja teises 1982, Vezina Trophy 1988, William M. Jennings Trophyi 1994 (koos Dominik Hašekiga). NHL-i Tähtede mängul 1982, 1984, 1985, 1986 (MVP), 1988 ja 1989.

»»» 1964 Claudio Daniel Borghi, Argentina jalgpallur (poolkaitsja) ja treener (Castelar, Buenos Airese provints). Argentina koondises 1985-1986 kokku 9 mängu ja 1 värav. Maailmameister 1986. Mängis klubijalgpalli 1981-1999 Argentinas, Itaalias, Šveitsis, Brasiilias, Tšiilis ja Mehhikos. Argentina meister 1984 ja 1985 (Argentinos Juniors), Copa Libertadorese ja Copa Interamericana võitja 1985 (AJ) ja 1992 (Colo Colo), Brasiilia karikavõitja 1990 (Flamengo). Treenerina viinud Colo Colo neli korda Tšiili meistriks (Apertura 2006, Clausura 2006, Apertura 2007, Clausura 2007). Hüüdnimi Bichi.

»»» 1968 Mika Pauli Häkkinen, Soome autovõidusõitja (Helsingi). Osales F1 autode MM-sarjas 1991-2001 kokku 161 GP-stardis, võitis 20 etappi, lõpetas 51 korda esikümnes, alustas 26 parimalt stardikohalt ja sõitis 25 kiireimat ringi. Maailmameister 1998 ja 1999, hõbe 2000, neljas koht 1994, viies 1996 ja 2001 ning kuues 1997. Meeskonnad: Lotus (1991-1992) ja McLaren (1993-2001). Aastatel 2005-2007 osales DTM-i sarjas. Teatas võidusõidust loobumisest novembris 2007. Soome parim sportlane 1998. Briti F3 meister 1990.

»»» 1970 Kimiko Date-Krumm, Jaapani tennisist (Kyoto). Mängis elukutselisena 1989-1996, tegi 2008. aastal 37-aastaselt comebacki. Võitnud 7 WTA turniiri üksik- ja 1 paarismängus. Kõrgeim koht maailma edetabelis üksikmängus neljas (13. mail 1995) ja paarismängus 33. (24. augustil 1992). Australian Openil 1994, French Openil 1995 ja Wimbledonis 1996 poolfinalist, US Openil 1993 ja 1994 veerandfinalist. Paarismängus 1992 Australian Openil veerandfinaalis. Abielus saksa mootorisportlase Michael Krummiga. Pikkus 163 cm, kaal 53 kg.

»»» 1973 Brian Rafalski, USA jäähokimängija, kaitsja (Dearborn, Michigan). Mänginud NHL-is alates 1999. aastast (liitus vabaagendina alles 26-aastaselt) New Jersey Devilsis (1999-2007) ja Detroit Red Wingsis (2007-). Olümpiahõbe 2002 Salt Lake Citys. Stanley Cupi võitja 2000, 2001, 2003 ja 2008, finaalis 2009. NHL-i Tähtede mängul 2004, 2007. Mängis 1995-1999 Rootsis (Brynäs IF) ja Soomes (HPK ja HIFK).

»»» 1974 Joonas Einari Kolkka, Soome jalgpallur, poolkaitsja (Lahti). Soome koondises alates 1994. aastast kokku 95 mängu ja 11 väravat. Debüteeris koondises 26. oktoobril 1994 mängus Eesti vastu. Klubid: MyPa-47 (1994-1995), Willem II (1995-1998), PSV Eindhoven (1998-2001), Ateena Panathinaikos (2001-2003), Mönchengladbachi Borussia (2003-2004), Crystal Palace (2004-2005), ADO Den Haag (2005-2006), Feyenoord (2006-2007) ja NAC Breda (2007-). Soome karikavõitja 1995, Hollandi meister 2000 ja 2001.

»»» 1975 Lenny Krayzelburg, USA ujuja (Odessa, Ukraina). Olümpiavõitja 2000 Sydneys 100 m ja 200 m seliliujumises, 2000 ja 2004 Ateenas 4 x 100 m kombineeritud teateujumises. Maailmameister 1998 Perthis mõlemas seliliujumises ja hõbe kombineeritud teateujumises. Lühiraja MM-i kuld 2000 Ateenas 4 x 100 m komb. teateujumises ja hõbe 50 m seliliujumises. Pärit juudi perekonnast, mis lahkus N Liidust 1989. aastal.

»»» 1977 Julien Pillet, Prantsusmaa vehkleja (Dijon, Côte-d'Or). Olümpiavõitja 2004 Ateenas ja 2008 Pekingis ning -hõbe 2000 Sydneys espadroni meeskonnavõistluses. MM-i meesk. kuld 1999, 2006, hõbe 2007 ja pronks 2005, ind. hõbe 2001, 2002. EM-i ind. hõbe 2001, 2009, pronks 1997, 1999 ja 2006, meesk. kuld 1999, hõbe 2001, 2008 ja pronks 2007. Prantsusmaa meister 2002.

»»» 1981 José Manuel Calderón Borrallo, Hispaania korvpallur (Villanueva de la Serena, Badajoz). Mänginud elukutselisena alates 1998. aastast. Maailmameister 2006, olümpiahõbe 2008 Pekingis, EM-i hõbe 2003 ja 2007. U-18 vanuseklassi EM-kuld 1998, U-20 pronks 2000. Klubid: Diputación Foral Alava (1998–1999), CB Lucentum Alicante (1999–2001), Baloncesto Fuenlabrada (2001–2002), TAU Cerámica (2002–2005) ja Toronto Raptors (2005-). Pikkus 191 cm, kaal 95 kg.

»»» 1982 Emeka Okafor
(Chukwuemeka Ndubuisi Okafor), USA korvpallur (Houston, Texas). Mänginud elukutselisena 2004. aastast, NBA drafti teine valik 2004 (Charlotte Bobcats). Mängis Bobcatsis 2004-2009, juulis 2009 kaubeldi New Orlens Hornetsisse, ehkki oli 29. juulil 2008 sõlminud Bobcatsiga lepingupikenduse 6 aasta peale 72 miljoni dollari eest. Olümpiapronks 2004 Ateenas. NBA parim uustulnuk 2005. Mõlemad vanemad on pärit Nigeeriast.

»»» 1982 Aivar Rehemaa, Eesti murdmaasuusataja (Tartu). Juunioride maailmameister 2002 Schonachis 30 km ühisstardist sõidus (klassikatehnika). Torino olümpial 2006 sai 50 km-s 35. koha, MM-ilt parim tulemus 2009 Liberecis 10. koht. 2003 Val Di Fiemmes oli 30 km (k, ühisstart) 19. MK-sarjas on kõrgeim koht kaheksas (veebruaris 2009 Valdidentros 15 km klassikasõidus). Tour de Skil proloogi (3,75 km, v) neljas koht detsembris 2008.

SURMAPÄEV

««« 1941 Pauli Einar Pitkänen
, Soome suusataja (Siilinjärvi - sünd. 02.12.1911 Nilsiä). Maailmameister 1938 Lahtis 18 km ja 4 x 10 km teatesõidus ning 1939 Zakopanes teatesõidus. Vennad Lauri ja Aaro Pitkänen olid Soome tasemel suusatajad. Hukkus lahingutes Punaarmee vastu.

««« 1959 Rudolf Caracciola, Saksamaa autovõidusõitja (Kassel - sünd. 30.01.1901 Remagen). Alustas karjääri 1922 Mercedese teenistuses. Osales 1926 esimesel Saksamaa GP-l Berliini AVUS-e rajal ja 500 000 pealtvaataja suureks üllatuseks ka võitis (kordas võitu 1928, 1931, 1932, 1937, 1939). Võitis sportautode mäkketõusu EM-i 1930, aasta hiljem sai temast esimene mitteitaallane, kes võitis kurikuulsa Mille Miglia võidusõidu (järgmine oli alles 1955 inglane Stirling Moss). 1932 võidutses Caracciola Monzas ja Saksa GP-l uuel Alfa Romeo P3-ga. 1933 tegi Monacos raske avarii, mille tulemusena jäi pärast puusaoperatsiooni elu lõpuni lonkama. Ei lõpetanud siiski võidusõidukarjääri, uuesti formeeritud Mercedese meeskonnas võitis 1935, 1937 ja 1938 sõitjate Euroopa meistritiitli, konkureerides kaasmaalase Bernd Rosemeyeriga. II maailmasõja ajal elas Šveitsis, pärast sõda jätkas võidusõitudel osalemist. 1950. aastal alustanud F1 MM-sarja ta enam kõrge ea ja vigastuste tõttu ei jõudnud. 1952 sai sakslane Mille Miglial neljanda koha, kuid Šveitsis Bremgartenis murtud jalaluu lõpetas lõplikult tema karjääri. Püstitas 28. jaanuaril 1938 kiirtee kilomeetrisel lõigul Mercedes-Benz W125-ga maailmarekordi 432,7 km/h ning see oli veel 2006. aasta seisuga suurim avalikul maanteel saavutatud kiirus. Suri 1959 luuhaigusse, oma auhinnad annetas enne seda Indy 500 muuseumile. Hüüdnimi Regenmeister (Vihmameister).

««« 1959 Vincent "Vinnie" Richards, USA tennisist (New York City – sünd. 20.03.1903 Yonkers, New York City). Olümpiavõitja 1924 Pariisis meesüksikmängus ja -paarismängus ning hõbe segapaarismängus. Bill Tildeni protežee, koos võideti 1918 USA meistrivõistlustel paarismäng (Richards oli vaid 15-aastane ja on siiani noorim suure slämmi turniiri võitnud tennisist). 27 aastat hiljem (1945) võitsid Tilden ja Richards koos ka proffide paarismängu. Tennise Kuulsuse hallis 1959.

««« 1968 söör Norman Everard Brookes, Austraalia tennisist (Melbourne, Victoria - sünd. 14.11.1877 Melbourne, Victoria). Võitis üksikmängu Austraalia meistrivõistlustel 1911 ja Wimbledonis 1907, 1914 (lisaks finaalis 1905, 1919), meespaarismängu Austraalias 1924, Wimbledonis 1907, 1914 ning USA lahtistel meistrivõistlustel 1919. Sai 1926 Austraalia tenniseliidu esimeseks presidendiks ning püsis selles ametis 28 aastat. Tennise Kuulsuse hallis 1977, Australian Openi meesüksikmängu võitjakarikas on tema auks nimetatud Norman Brookes Challenge Cup.

««« 1995 Albert Louis Johanneson, LAV-i jalgpallur, poolkaitsja (Leeds, West Yorkshire – sünd. 12.03.1940 Johannesburg). Üks esimesi mustanahalisi tippklassi jalgpallureid Inglise liigas. 170 cm pikkune vasakäär mängis 1961-1970 Leeds Unitedis ja 1970-1972 York Citys. 1965 tegi esimese mustanahalise mängijana kaasa FA Cupi finaalis.

««« 2002 Hartland Molson, Kanada ärimees, poliitik ja jäähokitegelane (sünd. 29.05.1907 Montreal, Quebec). Tuntud perefirma Molson Breweries (õlu) president 1953-1966 ja esimees kuni 1988. aastani. Ostis 1957 koos venna Tom Molsoniga Montreal Canadiensi hokimeeskonna. Oli NHL-i klubiomanike nõukogu liige. Hoki Kuulsuse hallis 1973. Oli 1955-1993 Kanada Senati liige.

««« 2003 Althea Gibson, USA tennisist (East Orange, New Jersey - sünd. 25.08.1927 Silver, Lõuna-Carolina). Esimene Aafrika ameeriklanna, kes võitis 1956. aastal suure slämmi turniiri (Prantsusmaa meistrivõistlused). Võidutses 1957 ja 1958 nii Wimbledonis kui USA meistrivõistlustel. Paarismängus võitis Austraalias 1957, Prantsusmaal 1956, Wimbledonis 1956-1958 ja USA-s 1957. Suri hingamisraskuste tagajärjel.

««« 2004 Christl Franziska Antonia "Christl" Cranz-Borchers, Saksamaa mäesuusataja (Oberstaufen-Steibis - sünd. 01.07.1914 Brüssel). Olümpiavõitja 1936 Garmisch-Partenkirchenis alpi kahevõistluses. Oli pärast kiirlaskumist liidrist maas 19 sekundit, kuid suutis kahe slaalomilaskumisega vahe tasa teha. MM-võistlustelt 1934-1939 võitis 12 kuld- ja 3 hõbemedalit. Pärast II maailmasõda vahistati süüdistanuna koostöös natsidega ning pidi 11 kuud kohustuslikus korras maatööd tegema. Hiljem asutas koos abikaasaga suusakooli, mida vedas 1987. aastani. Vend Rudi Cranz oli samuti mäesuusataja, kes sai Ga-Pa mängudel kahevõistluses kuuenda koha.

SÜNDMUSED

¤ 1872
asutasid Walesi linna Wrexhami kriketiklubi liikmed jalgpalliklubi Wrexham AFC.
¤ 1884 peeti esimene jalgpallimäng Liverpooli jalgpalliklubi praegusel kodustaadionil Anfield Roadil. Avamängu õigus oli sel staadionil aga hoopis teisel sama linna klubil Evertonil, kes pidas sõpruskohtumise Earlestowniga. Evertoni enda kodustaadion Goodison Park sai valmis alles kaheksa aasta pärast.
¤ 1891 asutati Uruguays jalgpalliklubi Penarol.
¤ 1893 asutati Portugalis jalgpalliklubi FC Porto.
¤ 1901 algas America Cupi purjetamisvõistlus, mis 4. oktoobril lõppes USA jahi Columbia võiduga. 1851. aastast korraldatud võistlusel oli karikas alati jäänud jänkide valdusse.
¤ 1921 võitis golfi 4. PGA meistrivõistlused Inwoodi klubi radadel New Yorgi osariigis Rockaways Walter Hagen.
¤ 1926 tuli esimest korda Eesti jalgpallimeistriks TJK meeskond (endine Kalevi koosseis). Finaalis alistati mõnevõrra ootamatult tiitlikaitsja Sport 4:1.
¤ 1937 kuulus Paul Keresele Semmeringi turniiril kindel esikoht Rueben Fine'i ja Jose Raul Capablanca ees. Selle võidu järel hakati Kerest nimetama malemaailma uueks hiilgetäheks.
¤ 1947 kogus Heino Lipp Tallinnas peetud Eesti meistrivõistlustel kümnevõistluses 7097 punkti, mis jäi üleliidulisele rekordile alla vaid 62 punktiga.
¤ 1955 edastati USA-s pesapalli World Seriesi kohtumisest Yankeesi ja Dodgersi vahel esimest korda värvilist telepilti. Telepioneeriks oli kompanii NBC-TV.
¤ 1964 alistas Austraalia tennisemeeskond 53. Davis Cupi finaalis Clevelandis USA  esinduse 3:2.
¤ 1970 sai purjetamise 22. America's Cupil trofee enda valdusse USA jaht Intrepid, edestades finaalis austraallaste Gretel II.
¤ 1972 võitis Kanada jäähokimeeskond Summit Seriesi viimases kohtumises Moskvas N Liidu koondise 6:5 ning kindlustas endale sellega turnee üldvõidu. Kaheksast mängust võitsid kanadalased 4 ja kaotasid 3, viigiga lõppes 1 mäng. Summit Series 1972: 1. mäng (2.09, Montreal): 3:7, 2. mäng (4.09, Toronto) 4:1, 3. mäng (6.09, Winnipeg): 4:4, 4. mäng (08.09 Vancouver): 3:5, 5. mäng (22.09, Moskva): 4:5, 6. mäng (24.09, Moskva): 3:2, 7. mäng (26.09, Moskva): 4:3, 8. mäng (28.09, Moskva): 6:5.
¤ 1976 sai Muhammad Ali profipoksi raskekaalu tiitlimatšis New Yorgi Yankee Stadiumil punktivõidu Ken Nortoni üle.
¤ 1979 alistas Larry Holmes profipoksi raskekaalu tiitlimatšis Las Vegase Caesars Palace'is tehnilise nokaudiga Earnie Shaversi.
¤ 2000 tuli Erki Nool Sydneys olümpiavõitjaks kümnevõistluses, ehkki oli kettaheites nullile lähedal.
¤ 2003 kattis Paul Tergat (Keenia) Berliini maratoni raja ajaga 2:04.55.
¤ 2004 lõppesid Ateenas XII paraolümpiamängud. Edukaim riik oli Hiina 141 medaliga.
¤ 2008 parandas Haile Gebrselassie Berliini maratonil maailmarekordit, kattes 42 195 meetrit ajaga 2:03.59. Aasta varem samas joostud senist rekordit parandas etiooplane 27 sekundiga.
¤ 2008 peeti Singapuri tänavarajal F1 ajaloo esimene etapp tulede valgel. Sündmusterohke sõidu võitis hispaanlane Fernando Alonso (Renault), järgnesid Nico Rosberg (Williams) ja MM-sarja liider Lewis Hamilton (McLaren-Mercedes).

Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet