Kes tennise US Openi võitjatest pääses õnnekombel eluga Titanicu katastroofist? Kelle eest maksis Manchester Unitedi peatreener Matt Busby 29 999 naela. Kes oli esimene Jaapani motomees, kes võitis MM-sarjas etapi? Kes tõi Ferrarile viimase F1 klassi MM-tiitli enne Michael Schumacherit? Kes on üks kuulsamaid omasooiharast olümpiavõitjaid? Kus on sündinud legendaarne hokiväravavaht Dominik Hašek? Mitu maailmarekordit püstitas oma karjääri jooksul Arnold Luhaäär?
SÜNNIPÄEV
»»» 1891 Richard "Dick" Norris Williams II, USA tennisist (Genf, Šveits – surn. 02.06.1968 Bryn Mawr, Pennsylvania). Olümpiakuld 1924 Pariisis meespaarismängus koos Chuck Garlandiga. USA meistrivõistluste võitja üksikmängus 1914 ja 1916 ning finalist 1913, paarismängus võitja 1925 ja 1926 ning finalist 1921, 1923 ja 1927, segapaarismängus võitja 1912. Davis Cupi võitja USA meeskonnas 1925 ja 1926. Pääses aprillis 1912 Titanicult eluga, kui reisis koos isaga Ameerikasse. Isa hukkus.
»»» 1892 Clifford Gray (sünd. Percival Davis), USA bobisõitja (Birmingham, Inglismaa – surn. 09.11.1941 Ipswich, Suffolk). Olümpiavõitja 1928 Sankt Moritzis viie- ja 1932 Los Angeleses neljabobil. MM-võistluste pronks 1937 Sankt Moritzis neljabobil. Võistles USA eest, kuid säilitas Suurbritannia kodakondsuse. Tuntud ka kui filminäitleja (1914-1922 kokku 24 linateost), filmimuusika loojana (1929-1941 kokku 18 filmi) ja stsenaristina (1925-1941 kokku 35). Liitus 1925 Ameerika heliloojate, autorite ja kirjastajate ühinguga, töötanud koos Oscar Levanti, Jerome Kerni ja Al Goodmaniga. Kirjutas elu jooksul üle 3000 laulu, suurim hitt "If You Were the Only Girl in the World".
»»» 1905 Gaston Rebry, Belgia jalgrattur (Rollegem-Kapelle – surn. 03.07.1953 Wevelgem). Oli 1934. aastal kolmas rattur, kes suutis samal aastal võita kaks kuulsat klassikut, Ronde van Vlaandereni ja Pariisi -Roubaix'. Lisaks veel Pariisi - Nice'i velotuuri. Võitis Pariis-Roubaix' kokku kolm korda, Tour de France'il neli etapivõitu. Poeg Gaston Rebry (1933-2007) oli samuti jalgrattur, kuid 1950. aastatel asus elama Kanadasse ja temast sai tunnustatud maastikumaalija.
»»» 1906 Franciscus "Frans" Fidelio Joseph Hin, Hollandi purjetaja (Haarlem – surn. 06.03.1968 Haarlem). Olümpiavõitja 1920 Antverpenis klassis 12-jalane dingi. Beatrijs III meeskonda kuulusid veel tema isa Cornelis Hin ja vanem vend Johan Hin. Oli 14 aastat ja 163 päeva vanusena Antverpeni mängude noorim kullavõitja.
»»» 1932 Thomas "Tommy" Taylor, Inglismaa jalgpallur, ründaja (Barnsley – surn. 06.02.1958 München). Inglismaa koondises 1953-1957 kokku 19 mängu ja 16 väravat. Mängis Barnsleys (1949-1953) ja Manchester Unitedis (1953-1958). ManU peatreener Matt Busby ostis ta Barnesleylt 29 999 naela eest, 1957 pakkus Milano Inter hea peamängijana tuntud Taylori eest 65 000 naela (olnuks tollane maailmarekord), kuid Busby keeldus tehingust. Üks kaheksast Manchester Unitedi mängijast, kes hukkus 6. veebruaril 1958 Münchenis lennukatastroofis.
»»» 1940 Kunimitsu Takahashi, Jaapani mootorisportlane (Tokyo). Osales 1960-1964 mootorrataste ringrajasõidus MM-sarjas Honda tsikliga 125 cm3 ja 250 cm3 klassis kokku 36 etapil, võitis neist 4 ja lõpetas 14 korda esikolmikus. Esimene jaapanlane, kes võitis MM-sarjas etapi (1961 Saksamaa GP-l 250-lisel). Sai 1962 Mani saare TT-l raskelt vigastada ning 1965 siirdus autosporti. 23. oktoobril 1977 startis ühe korra ka F1 autode MM-sarja etapil Jaapanis. Vana Tyrrelli mudeliga lõpetas üheksandana. Praegu Super GT sarja korraldava GT-assotsiatsiooni president.
»»» 1950 Jody David Scheckter, LAV-i autovõidusõitja (East London). F1 autode maailmameister 1979, esimene aafriklasest MM-kuld. Startis F1-s 1972-1980 kokku 111 korda, võitis 10 GP-d, lõpetas 33 pjedestaalil, alustas 3 korda parimalt stardikohalt ja sõitis võistlustel 5 kiireimat ringi. Meeskonnad McLaren (1972-1973), Tyrrell (1974-1976), Wolf (1977-1978) ja Ferrari (1979-1980). Debüteeris MM-sarjas 1972 USA-s Watkins Glenis ning sõitis mõnda aega kolmandal kohal, siis tegi pirueti ja lõpetas üheksandana. 1973 oli oma kolmandas F1-stardis võitmas Prantsuse GP-d, kuid põrkas kokku valitseva maailmameistri Emerson Fittipaldiga. Järgmisel etapil Silverstone'is oli üks tosina auto suuravarii põhjustajaid. USA ja Kanada GP-l kandis tema McLaren numbrit 0 (hiljem on selle numbri all F1-s sõitnud veel vaid Damon Hill). 1974 kolis Tyrrelli meeskonda, kus sai kaasa teha kogu hooaja. Võitis oma esimese GP Rootsis Anderstorpi rajal ning sai hooaja kokkuvõttes kolmanda koha. Kordas saavutust 1976, kui sõitis revolutsioonilise kuuerattalise Tyrrelli autoga. 1977 oli Walter Wolfi tiimis MM-sarja teine Niki Lauda (Ferrari) järel. 1979 liitus Ferrariga, kus temast sai Gilles Villeneuve'i partner. Võitis kolm GP-d (Belgia, Monaco, Itaalia), lõpetas kolm korda teisena ning tuli maailmameistriks. See oli Ferrarile viimane MM-tiitel enne Michael Schumacheri võitu 21 aastat hiljem. 1980 kogu vaid 2 punkti ja loobus võidusõidust. Pärast seda asutas kompanii FATS Incs, mis hakkas ehitama laskesimulaatoreid. Tema kuuest lapsest on Tomas ja Toby samuti võidusõitjad. Tomas sai 2003 Indianapolise 500 miili sõidus parima stardikoha ja oli Jordani F1 tiimi testisõitja. Jody vend Ian Scheckter osales mõned hooajad F1-sarjas. Praegu tegeleb Jody mahepõllumajandusega.
»»» 1954 Alejandro Casañas Ramírez, Kuuba kergejõustiklane (Havanna). Olümpiahõbe 1976 Montrealis ja 1980 Moskvas 110 m tõkkejooksus. Püstitas 1977 suveuniversiaadil Sofias 13,21 sekundiga maailmarekordi, mis püsis ligi kaks aastat. Kuuba kõigi aegade edetabelis on ta Anier García, Dayron Roblesi ja Emilio Valle järel neljandal kohal.
»»» 1955 John "Johnny" Tate, USA poksija (Marion, Arkansas – surn. 09.04.1998 Knoxville, Tennessee). Olümpiapronks 1976 Montrealis raskekaalus (kaotas poolfinaalis hilisemale võitjale Teofilo Stevensonile). Profipoksis World Boxing Associationi raskekaalu maailmameister 1979-1980. Võitis 20. oktoobril 1979 tiitlimatšis lõuna-aafriklase Gerry Coetzee ja sai endale Muhammad Alist vabaks jäänud tiitli. Kaotas tiitli viis kuud hiljem kui jäi alla Mike Weaverile. 1980 kaotas ka Trevor Berbickule. 1980. aastatel patustas kokaiiniga, sattus vanglasse. Suri narkouimas juhtunud autoõnnetuses saadud vigastustesse. Võitis profikarjääri 37 matšist 34, neist 23 nokaudiga.
»»» 1957 Manuela Gross, Saksa DV iluuisutaja (Berliin). Olümpiapronks 1972 Sapporos ja 1976 Innsbruckis paarissõidus koos Uwe Kagelmanniga. MM-võistluste pronks 1973 ja 1975, EM-võistluste pronks 1972 ja 1975. Kolmekordne Saksa DV meister. Klubi Berliini SC Dynamo, treener Heinz Lindner. Toonud paarissõitu mitu uut elementi. Pärast karjääri lõppu tegutsenud hobiuisutajate juhendajana.
»»» 1960 Gregory "Greg" Efthimios Louganis, USA vettehüppaja (El Cajon, California). Olümpiavõitja 1984 Los Angeleses ja 1988 Soulis nii hoolaua- kui tornihüpetes ning -hõbe 1976 Montrealis tornihüpetes. Maailmameister 1978 Lääne-Berliinis, 1982 Guayaquilis 1982 ja 1986 Madridis tornihüpetes ning 1982 ja 1986 hoolauahüpetes. Samoa ja rootsi päritolu poiss kasvas üles kreeka-ameerika kasuperes. Osales esimest korda olümpial 16-aastasena Montrealis ning sai itaallase Klaus Dibiasi järel tornihüpetes hõbemedali. 1978 asus õppima teatrikunsti Miami ülikoolis, 1981 siirdus California ülikooli, mille lõpetas kunstide alal. 1988 Soulis sai hoolauahüpete finaalis peavigastuse, kuid võistles lõpuni ja sai kulla. Loobus pärast olümpiat. 1994 tunnistas, et on omasooihar ning osales ülemaailmsetel geimängudel. Aasta hiljem teatas autobiograafias "Breaking the Surface", et on HIV-positiivne. Paljud sponsorid põlgasid ta seejärel ära, ainsana jäi teda toetama Speedo. 1999 ilmus tema teine raamat "For the Life of Your Dog". Osalenud teleshow'des. James E. Sullivani auhind 1984 parimale USA amatöörsportlasele.
»»» 1965 Peter Lundgren, Rootsi tennisist ja treener (Gudmundrå). Võitis kolm ATP Touri turniiri (Köln 1985, New York ja San Francisco 1986). Hiljem tegelenud edukalt treenerina, andnud nõu Roger Federerile (kuni 2003. aastani), Marcelo Riosele ja Marat Safinile (augustini 2006). Jõudis maailma edetabelis 25 parema sekka.
»»» 1965 Dominik Hašek, Tšehhi jäähokimängija, väravavaht (Pardubice). Olümpiavõitja 1998 Naganos ja -pronks 2006 Torinos. MM-võistlustelt 1983-1990 üks hõbe- ja kolm pronksmedalit, juunioride MM-ilt 1982-1985 kolm hõbemedalit. NHL-i viimase pooleteise kümnendi paremaid väravavahte, saanud 1993-2001 kuus korda parimale väravavahile mõeldud Vezina Trophy, 1997 ja 1998 võitis esimese väravavahina kaks korda järjest ka Harti auhinna. Buffalos mängides teenis hüüdnime The Dominator. 2002 sai temast esimene Euroopast pärit väravavaht, kes võitnud Stanley karika. Oli hooajal 2007/2008 NHL-i vanim (42) väravavaht ja vanuselt teine mängija Chris Cheliose järel. Chicago Blackhawks valis ta 1983 NHL-i draftis üldjärjestuses 199-ndana. NHL-is alustas 1990 Blackhawksis, edasi Buffalo Sabres (1992-2001), Detroit Red Wings (2001-2002, 2003-2004, 2006-2008) ja Ottawa Senators (2005-2006). Abielus Alenaga, poeg Michal (s. 1989) ja Dominika (s. 1994). Noorena mängis edukalt jalgpalli ja oli Ida-Boheemia noortemeister tennises. Vend Martin mängib jalgpalli Praha Spartas. Omandas Hradec Kralove ülikoolis kõrghariduse ajaloo ja tšehhi keele alal.
»»» 1966 Romário de Souza Faria, Brasiilia jalgpallur, ründaja (Rio de Janeiro). Brasiilia koondises 1985-2005 kokku 85 mängu ja 71 väravat. Maailmameister 1994, edukaim väravakütt ja parim mängija. FIFA aasta mängija 1994. Olümpiahõbe 1988 Soulis, Confederations Cupi võitja ja edukaim väravakütt (1997), Copa America võitja ja edukaim väravakütt (1989, 1997), FIFA rannajalgpalli MM-i pronks (2005), Rio de Janeiro osariigi meister (1987, 1988, 1996, 1999) ja 7 korda edukaim väravakütt, Hollandi meister 1989, 1991 ja 1992, Hispaania meister ja liiga edukaim väravakütt (1994), Brasiilia meister (2000) ja edukaim väravakütt (2001, 2005), Hollandi karikavõitja (1989, 1990) ja Mercosur Cupi võitja (1999, 2000). Alustas profikarjääri 1981 Vasco da Gamas ning on samas klubis mängiv treener siiani. Klubid PSV Eindhoven (1988-1993), FC Barcelona (1993-1995), Flamengo (1995-1996, 1996-1997, 1998-1999), Valencia (1996, 1997), Vasco da Gama (1999-2002, 2005-2006, 2007-), Fluminense (2002-2003, 2003-2004), Al Sadd SC (2003), Miami FC (2006), Adelaide United (2006). Löönud enda arvestuse järgi üle 1000 värava. Andis 28. oktoobril 2007 positiivse dopinguproovi (finasteriid), kuid väitis, et tarvitas vaid kiilaspäisuse vastast ravimit (Propecia). Pikkus 169 cm.
»»» 1967 Khalid Skah, Maroko kergejõustiklane (Midelt). Olümpiavõitja 1992 Barcelonas 10 000 m jooksus. MM-võistluste hõbe 1995 Göteborgis ja pronks 1991 Tokyos 10 000 m jooksus. Krossijooksu maailmameister 1990 ja 1991. Barcelona olümpiafinaalis tegid võidu pärast heidelnud Skah ja Keenia staier Richard Chelimo viimasel ringil ringi sisse teisele marokolasele Hammou Boutayebile ning too takistas Chelimo lõpuspurti. Skah võitis küll sekundiga Chelimo ees, kuid diskvalifitseeriti kohtunike poolt. Hiljem tema võit siiski ennistati. 1993 jooksis marokolane oma ainsa maailmarekordi, saades 2 miili jooksus ajaks 8.12,17. Skah viimane suurvõistlus oli Atlanta olümpia, kus ta sai oma varasemal kullaalal 10 000 meetris seitsmenda koha. Skah taotles Norra kodakondsust (et oli seal aastaid elanud ja treeninud siis sai selle 18. septembril 1995), kuid selle eest määras Maroko alaliit talle rahvusvahelistel võistlustel osalemise keelu. See tühistati alles 2001 ja samal aastal sai Skah poolmaratoni MM-il kümnenda koha. Praegu elab koos norralannast abikaasaga Norras, tema õde on abielus Soome maratoonari Janne Holméniga (elavad Uppsalas). Isiklikud rekordid: 1500 m - 3.38,10 (1992), 2000 m - 5.03,9 (1990), 3000 m - 7.36,76 (1994), 5000 m - 13.00,54 (1994), 10 000 m - 27.14,53 (1995), poolmaraton - 1:00.24 (1998), maraton - 2:16.34 (2003).
»»» 1967 Cyril Suk III, Tšehhi tennisist (Praha). Paarismängu spetsialist, võitnud kokku 32 turniir. US Openi võitja 1998 meespaarismängus koos austraallase Sandon Stollega, French Openi võitja 1991 segapaarismängus koos oma õe Helena Sukovága, Wimbledonis 1992 koos Larissa Neilandiga (Läti) ning 1996 ja 1997 õe Helenaga. Koos kaasmaalase Petr Kordaga võitis 1985 Wimbledoni noorteturniiri paarismängus. Kõrgeim koht ATP paarismängu edetabelis seitsmes (1994), üksikmängus 180. (1988). 2003 oli Tšehhi Davise karikasarja meeskonna kapten. Ema Vera Suková jõudis 1962 Wimbledonis finaali, isa Cyril Suk II oli Tšehhoslovakkia tenniseliidu president. Abielus alates 1991. aastast Lenkaga, poeg Cyril IV (s. 1992) ja tütar Natalie Mia (s. 1996).
»»» 1968 Susi Erdmann, Saksamaa (SDV) kelgutaja ja bobisõitja (Blankenburg, Harz). Võistles 1977-1998 kelgutamises, alates 1998. aastast bobisõitjana. Kelgutamises olümpiahõbe 1994 Lillehammeris ja -pronks 1992 Albertville'is. Bobisõidus olümpiapronks 2002 Salt Lake Citys. MM-võistlustelt 7 kulda (sh 3 ühekelgul ja 4 võistkondlikult) ja 3 hõbedat. EM-võistlustelt 5 kulda (2 ühekelgul) ja 1 pronks. Bobisõidu maailmameister 2003 Winterbergis ja 2004 Köngissees ning pronks 2001 Calgarys. Võistelnud viitel olümpiamängudel. Erdmann ja Gerda Weissensteiner (Itaalia) on ainsad, kes võitnud olümpiamängudelt medali nii kelgutamises kui bobisõidus. Treener Wolfgang Hoppe. Tegelenud ka modellindusega, 2004 ilmusid Playboy Saksa väljaandes mõned alastipildid, mis tõid kaasa mõnede sponsorite loobumise tema toetamisest. Teatas karjääri lõpetamisest 5. novembril 2007.
»»» 1969 Saša Obradović, Serbia korvpallur (Belgrad). Olümpiahõbe 1996 Jugoslaavia meeskonnas, MM-võistluste kuld 1998 Kreekas. Euroopa meister 1995, 1997 ja 2001. Korači karikavõitja 1995, Jugoslaavia meister 1993, 1994 ja 2001, Saksamaa meister 1996. Klubid Belgradi Crvena Zvezda (1988-1994, 1999-2000), Berliini ALBA (1994-1997), Rooma Pallacanestro Virtus (1997-1999), Podgorica KK Budućnost (2000-2001) ja Kölni RheinEnergie (2001-2005). Alates 2005.aastast RheinEnergie peatreener, juhtis 2006. aasta MM-võistlustel ka Serbia & Montenegro koondist, viimati BC Kiievi peatreener.
»»» 1970 Heike Meissner, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Dresden). Universiaadivõitja 400 m tõkkejooksus 1993 Buffalos ja 1995 Fukuokas. EM-võistluste hõbe 2002 Münchenis ja pronks 1990 Splitis. Isiklikud rekordid: 400 m tõkkejooks - 54,03 (1996), 400 m - 53,19 (2002), 800 m - 1.59,50 (1998).
»»» 1970 Jörg Hoffmann, Saksamaa (SDV) ujuja (Oderi-äärne Schwedt). Olümpiapronks 1992 Barcelonas 1500 m vabaujumises. MM-võistluste kuld 1991 Perthis 400 m ja 1500 m vabaujumises. EM-võistlustelt 1989-1995 kokku 4 kulda (kõik 1500 m vabaujumises), 1 hõbe ja 1 pronks. Lühiraja MM-võistlustelt 1995-1997 kokku 3 hõbedat ja 1 pronks. Osales kolmel olümpial, Soulis 1988 veel Saksa DV koondises. Klubi OSC Potsdam, praegu samas treener. Saksamaa rekord 1500 m vabaujumises 14.50,36 püsib tema nimel 1991. aasta MM-ist.
»»» 1978 Martin Schmitt, Saksamaa suusahüppaja (Villingen-Schwenningen). Üks Saksamaa kõigi aegade edukamaid suusahüppajaid. Olümpiakuld 2002 Salt Lake Citys ja -hõbe 1998 Naganos meeskonnavõistluses. MM-võistlustelt 1997-2005 kokku 9 medalit (4+3+1), individuaalselt kuld 1999 Ramsaus ja 2001 Lahtis suurel mäel ning hõbe 2001 normaalmäel. MK-sarja üldvõitja 1999 ja 2000. Võitis aastatel 1999-2001 MK-sarjas kokku 28 etappi, rohkem on neid vaid neljal suusahüppajal. Hooajal 2004/2005 vigastas selga ning ei suutnud nädalaid MK-sarjas osaleda. Seni viimane medal pärineb 2005. aasta MM-ilt Oberstdorfis, kui ta oli normaalmäe meeskonnavõistluses teine. Furtwangeni suusakooli kasvandik. Saksamaa aasta sportlane 1999.
»»» 1980 Ivan Klasnić, Horvaatia jalgpallur, ründaja (Hamburg). Horvaatia koondises alates 2004. aastast 34 mängu ja 10 väravat. Oli Horvaatia meeskonnas Euro 2004 finaalturniiril, kuid platsile ei pääsenud. Kuulus meeskonda ka 2008. aasta EM-il. MM-võistluste finaalturniiril 2006. Sündinud Bosnia ja Hertsegoviinast pärit võõrtööliste perekonnas. Alustas jalgpallurina 1998 Hamburgi St. Paulis, alates 2001. aastast mängib Bremeni Werderis. Saksamaa meister ja karikavõitja 2004. Rudi Völler kutsus teda Saksamaa koondisse ja Blaž Slišković Bosnia koondisse, kuid Klasnić ütles ära. 2007 tehti talle neerusiirdamine, kuid organism tõukas doonorneeru (ema oma) ära. Märtsis tehti uus operatsioon, seekord siirdati isa neer. Treenima sai hakata alles septembris, nüüdseks on tervenenud.
»»» 1985 Marc Gasol Sáez, Hispaania/Kataloonia korvpallur (Barcelona). Olümpiahõbe 2008 Pekingis, maailmameister 2006 ja EM-võistluste hõbe 2007 Hispaania koondises. Mängis Memphises Lausanne Collegiate Schoolis (Tennessee), profilepingu sõlmis 2004 FC Barcelonaga, 2006-2008 mängis Girona Akasvauys. NBA drafti 48. valik 2007 (Los Angeles Lakers), kaubeldi kohe Memphise Grizzliesisse, millega sõlmis 23. juunil 2008 lepingu. Los Angeles Lakersis mängiva Pau Gasoli noorem vend. Pikkus 216 cm.
»»» 1987 Matthew Wilson, Inglismaa autovõidusõitja (Cockermouthis, Cumbria). Fordi rallitiimi vedava M-Spordi omaniku ja endise rallisõitja Malcolm Wilsoni poeg. Sõitis esimese ralli 2003. aastal oma isa kaardilugejana. Esimese MM-ralli sõitis 2004. aastal, kui oli Suurbritannia rallil 13. Tegi aprillis 2005 Walesi ralli testipäeval avarii ja murdis randmeluu. Alates 2006. aastast võistelnud MM-sarjas täishooajaga. 2006 jäi parimaks kaheksas koht Argentinas (võitis samal rallil ka karjääri esimese kiiruskatse), 2007 sai Jaapani rallile neljanda koha ja 2008 oli Jordaania rallil viies ning sai hooaja kokkuvõttes 10. koha. Kaardilugeja Michael Orr. Osalenud kokku 49 MM-rallil.
SURMAPÄEV
««« 1940 Nedo Nadi , Itaalia vehkleja (Rooma – sünd. 09.07.1894 Livorno). Olümpiavõitja 1912 Stockholmis floretis (ind.), 1920 Antverpenis floretis (ind. ja meesk.), espadronis (ind. ja meesk.) ning epees (meesk.). Ainus vehkleja olümpiaajaloos, kes võitnud ühtedel mängudel vähemalt ühe medali kõigis kolmes relvaliigis ja viis vehklemismedalit ühtedel mängudel. Kuni Mark Spitzi seitsme kullani Münchenis oli see ka mängude absoluutne rekord. Sündis Livornos Itaalia tuntud vehklemismeistri Giuseppe Nadi vanema pojana (noorem poeg Aldo jõudis samuti olümpiavõitjaks). Isa õpetas poistele floreti ja espadroniga vehklemist (epeed pidas ta vähetähtsaks). Stockholmis floretti võites oli Nadi alles 18 aasta ja 29 päeva vanune. I maailmasõja ajal sõdis rindel ja teenis vapruse eest autasu. Pärast triumfi Antverpenis siirdus elukutseliseks ja juhendas huvilisi Buenos Airese Jockey Clubis. Mõned aastad hiljem pöördus kodumaale tagasi ja laskis oma amatööristaatuse taastada. 1935. aastast kuni surmani oli Itaalia vehklemisliidu president.
««« 1945 Gustav Felix Flatow, Saksamaa riistvõimleja (Terezin, Tšehhi – sünd. 07.01.1875 Berent, Lääne-Preisimaa). Olümpiavõitja 1896 Ateenas võistkondlikult rööbaspuudel ja kangil. Viiel individuaalalal (toenghüpe, toenghooglemine, rõngad, kang ja rööbaspuud) ta esikolmikusse ei jõudnud. Klubi Berliner Turn-Verein. Elukutselt vabrikant (asutas 1899 tekstiilivabriku). Ateenas pani ta end kirja ka kergejõustikus (kõrgus- ja teivashüpe), kuid ei osalenud. Võimlemises osales Flatow ka 1900. aasta suveolümpiamängudel, samuti tegeles jalgrattaspordi ja kergejõustikuga. Juudina emigreerus ta 1933 Rotterdami. Aastavahetusel 1943/1944 ta vahistati ja saadeti Terezini (sks. k. Theresienstadti) koonduslaagrisse, kus ta suri. Saksa DV-s võisteldi Flatowi karikale. Pärast pikka vastuseisu ja survet oli Saksa Võimlemisliit märtsis 1986 nõus Flatowi-nimelise medali loomisega (ka tema nõo Alfred Flatowi mälestuseks). Esimene medal anti Gustav Flatowi pojale Stefanile. Berliinis on olümpiastaadioni lähistel Flatowallee ja üks pealinna spordihall nimetati Flatow-Sporthalleks.
««« 1965 Arnold Luhaäär, Eesti tõstja ja sporditegelane (Tallinn – sünd. 20.11.1905 Mõisaküla). Olümpiahõbe 1928 Amsterdamis (100 + 110 + 150 = 360 kilo) ja -pronks 1936 Berliinis (115 + 120 + 165 = 400) raskekaalus. MM-võistluste pronks 1938 ja EM-võistluste hõbe 1933. Aastatel 1926-1938 kokku 8-kordne Eesti meister, 1925 ja 1927 hõbe. Eesti meister 1931 kreeka-rooma maadluses. Püstitas kaks MR-i (1927 vasaku käega rebimises 90,0 ja 1937 tõukamises 167,5 kilo), 7 olümpiarekordit (2 rebimises ja 5 tõukamises) ning 50 Eesti rekordit. Parimad tulemused: surumine 127,5, rebimine 122,5, tõukamine 167,5 ja kogusumma 412,5. Oli 1935-1940 maadluse-, poksi- ja tõsteliidu juhatuse liige ja sekretär, 1945-1950 tõstesektsiooni presiidiumi liige ja 1949-1952 kohtunikekogu esimees. Õppis Pärnu gümnaasiumis, sportimist alustas 1919 Mõisakülas, jätkas Pärnu tervises ja Vapruses, aastast 1926 Tallinna Spordis ja aastast 1928 Eesti Töölisspordi Liidus.
««« 1989 Halina Konopacka, Poola kergejõustiklane (Daytona Beach, Florida – sünd. 11.11.1900 Rawa Mazowiecka). Olümpiavõitja 1928 Amsterdamis kettaheites MR-iga 39.62. Poola esimene olümpiavõitja ja olümpiaajaloo esimene võitja naiste kergejõustikus. Enne Amsterdami oli püstitanud veel kaks MR-i kettaheites, 31.22 (1921) ja 39.18 (1927). Erinevatel kergejõustikualadel (lisaks kettaheitele veel kuul, oda, kõrgus, mitmevõistlus ja teatejooksud) 27-kordne Poola meister ja 23-kordne rekordiomanik. Esimestel naiste maailmamängudel 1926 võitis kettaheite ja sai kuulitõukes kolmanda koha, 1930 kordas võitu kettaheites. Klubi AZS Warszawa. Pärast loobumist tegeles tennisega, II maailmasõja puhkedes aitas Poola Panga kulda Prantsusmaale toimetada, 1940 pärast Prantsusmaa okupeerimist sakslaste poolt emigreerus USA-sse. Tuntud ka kirjaniku ja kunstnikuna.
««« 1994 Ulrike Maier, Austria mäesuusataja (Murnau – sünd. 22.10.1967 Rauris). Supersuurslaalomi maailmameister 1989 ja 1991 ning pronks 1991 slaalomis. Võitis karjääri jooksul MK-sarjas kokku 5 etappi, 2 supersuurslaalomis ja 3 slaalomis. Kukkus MK-sarja kiirlaskumise etapil Garmisch-Partenkirchenis 120 km/h kiiruse juures ning lendas peaga vastu rajaäärset posti. Toimetati rajalt küll Murnau haiglasse, kuid suri saadud vigastustesse samal päeval. Maier oli plaaninud 1994. aasta kevadel tippspordis lõpetada. Tütre ema sängitati mulda oma kodukülas Austrias Raurises.
SÜNDMUSED
¤ 1898 asutati Berliinis Saksamaa kergejõustikuliit.
¤ 1922 tuli Eesti meistriks kiiruisutamises esimest korda Aleksander Mitt, sest Christfried Burmeister võitis samal ajal Riias rahvusvahelise karika.
¤ 1928 lõppesid Eesti meistrivõistlused kiiruisutamises. Christfied Burmeister võitis 500 m uue rahvusrekordi 45,9-ga ning tuli meistriks ka 1500 m ja mitmevõistluses. Aleksander Mitt oli kiireim 5000 m ja 10 000 m distantsil.
¤ 1936 valiti esimesed mängijad pesapalli Kuulsuse halli: Fame-Ty Cobb, Babe Ruth, Honus Wagner, Christy Mathewson ja Walter Johnson.
¤ 1943 alustas Anton Raadik oma profipoksija karjääri Kopenhaagenis, alistades taanlase Otto Wintheri kuueraundlises matšis kindla ülekaaluga.
¤ 1961 tulid USA meistriks iluuisutamise üksiksõitudes naistest Laurence Owen ja meestest Bradley Lord.
¤ 1964 avas Austria riigipea Adolf Schärf Innsbruckis IX taliolümpiamängud. Olümpiavande andis kelgutamise maailmameister Paul Aste.
¤ 1964 peeti kõige ühepoolsem mäng keskkoolide korvpallivõistlustel - Lousianas võitis üks meeskond teist 211:29.
¤ 1966 tulid USA meistriks iluuisutamise üksiksõitudes Peggy Fleming ja Scott Allen.
¤ 1967 lõppesid Lahtis 30-kraadises külmas 60. EM-võistlused kiiruisutamises. Pakase tõttu tuli 10 000 m distants asendada 3000 meetriga. Mitmevõistluse võitis hollandlane Kees Verkerk, Ants Antson oli neljas. Väikesed EM-i medalid saavutas Antson aga 1500 meetris (hõbe) ja 3000 meetris (pronks).
¤ 1974 mängisid NHL-i staarid 27. korda hokit. Chicagos võitis Lääs Idat 6:4.
¤ 1984 peeti Denveris NBA 34. Tähtede mäng. Ida võitis Lääne koondist lisaajal 154:145.
¤ 1988 vaatas Boston Celticsi ja Detroit Pistonsi mängu pealt NBA rekordarv inimesi 61 938.
¤ 1989 võitis Ivan Lendl 77. Australian Openi meesüksikmängu finaalis Miloslav Mečíři 6:2, 6:2, 6:2.
¤ 1991 moodustati Moldova rahvuslik olümpiakomitee.
¤ 1994 hukkus Garmisch-Partenkirchenis peetud mäesuusavõistlusel austerlanna Ulrike
Maier.
¤ 1995 peeti 29. Super Bowl. San Francisco 49ers alistas San Diego Chargersi 49:26 ning sai esimeseks NFL-i klubiks, kes võitnud viis Super Bowli tiitlit.
¤ 1997 kaotas Eesti korvpallikoondis EM-valikmängus Tallinnas Saksamaale 80:86 ning minetas lootused pääseda finaalturniirile.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002),
Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
