SÜNNIPÄEV
»»» 1908 Thomas Edward "Eddie" Tolan, USA kergejõustiklane (Denver, Colorado - surn. 31.01.1967 Detroit, Michigan). Olümpiavõitja 1932 Los Angeleses 100 m ja 200 m jooksus. Noorena mängis hästi ameerika jalgpalli, tulles Michigani osariigi koolinoorte meistriks. Michigani ülikoolis õppides püstitas 100 jardi jooksus 9,5 sekundiga MR-i ja oli paugupealt kuulus mees. 1932 kaotas olümpiakatsevõistlustel Ralph Metcalfe'ile, kuid Los Angeleses oli pilt vastupidine – Tolan võitis mõlemad sprindid olümpiarekordiga. Paraku ei arvatud teda ega ka Metacalfe'i 4 x 100 m teatejooksu meeskonda. Hiljem tegutses mõnda aega vodevillide etendajana ja õpetajana. Suri südameataki tagajärjel 58-aastasena.
»»» 1910 Aldo Donati, Itaalia jalgpallur, poolkaitsja (Bologna - surn. ?). Maailmameister 1938 (ei mänginud ainsatki kohtumist). Mängis 1930. ja 1940. aastatel Bologna (8 hooaega) ja AS Roma (7) eest Serie A-s 201 mängu ja lõi 4 väravat. Itaalia meister Bologna koosseisus 1936 ja 1937 ning AS Romaga 1942.
»»» 1913 Silvio Piola, Itaalia jalgpallur, ründaja (Robbio Lomellina - surn. 04.10.1996 Gattinara). Itaalia koondises 1935-1952 kokku 34 mängu ja 30 väravat. Maailmameister 1938 (lõi finaalis kaks väravat). Itaalia koondises on temast rohkem väravaid löönud vaid kaks jalgpallurit, Itaalia Serie A-s on tema 274 väravat aga siiani liiga rekord. 537 mängu annavad talle kõige rohkem osalenud pallurite seas neljanda koha. Koos Carlo Parolaga peetakse teda käärlöögi leiutajaks. Klubid: Pro Vercelli (1929-1934), Lazio (1934-1943), Torino (1943-1944), Juventus (1945-1947) ja Novara (1947-1954). Serie A edukaim väravakütt 1936/1937 ja 1942/1943.
»»» 1919 Masao Takemoto, Jaapani riistvõimleja (Hamada, Shimane - surn. 02.02.2007 Kanagawa). Olümpiamängudelt 1952-1960 kokku 7 (1+3+3) medalit, neist kuld 1960 Roomas meeskonnavõistluses. MM-võistlustelt 1954-1958 samuti 7 (2+3+2) medalit, neist kullad 1954 ja 1958 vabaharjutuses. Võimlemise Kuulsuse hallis 1997.
»»» 1927 Adhemar Ferreira da Silva, Brasiilia kergejõustiklane (São Paulo - surn. 12.01.2001 São Paulo). Olümpiavõitja 1952 Helsingis ja 1956 Melbourne'is kolmikhüppes. Pan Ameerika mängude võitja 1951, 1955 ja 1959. Püstitas kolmikhüppes neli MR-i, neist viimase (16.56) Pan Ameerika mängudel 1955 Mexico Citys. Sündis São Paulos vaeses peres, hakkas kolmikhüpet harjutama 1947. aastal, saksa treeneri Dietrich Gerneri juhendamisel püstitas juba aasta hiljem Brasiilia rekordi ja pääses Londoni olümpiale (14. koht). 1959 mängis Prantsuse režissööri Marcel Camus' filmis "Orfeu Negro", mis võitis Cannes'i festivalil Kuldse Palmioksa ja parima võõrkeelse filmi Oscari. Klubi São Paulo Futebol Clube, mille vapil on tema auks kaks kuldset tähte.
»»» 1939 James Curran Baxter, Šotimaa jalgpallur, poolkaitsja (Hill of Beath, Fife - surn. 14.04.2001). Šotimaa koondises 1960-1967 kokku 34 mängu ja 3 väravat. Klubid: Raith Rovers (1957-1960), Rangers (1960-1965, 1969-1970), Sunderland (1965-1967) ja Nottingham Forest (1967-1969). Oli koondise juhtfiguure 1967. aasta maavõistlusel Inglismaaga (3:2). Lõpetas karjääri vaid 30-aastaselt.
»»» 1942 Felice Gimondi, Itaalia jalgrattur (Sedrina). Võistles profina alates 1965. aastast, sai teisena pärast prantslast Jacques Anquetili esikoha kõigil kolmel suurtuuril - Tour de France'il 1965 (esimene aasta profina!), Giro d'Italial 1967, 1969 ja 1976 ning Vuelta a Españal 1968. Maailmameister grupisõidus 1973 Barcelonas, hõbe 1971 Mendrisios ja pronks 1970 Leicesteris. Hüüdnimi The Phoenix. Veel võite: Milano - San Remo 1974, Pariis - Roubaix 1966, Giro di Lombardia 1966, 1973, Pariis - Brüssel 1966, 1976, Tour de Romandie 1969, Volta a Catalunya 1972, Itaalia meister 1968, 1972 ning Grand Prix des Nations 1967, 1968. Bergamo ümbruses peetakse igal aastal tema auks võidusõitu (Gran Fondo Felice Gimondi).
»»» 1943 Wolfgang Overath, Saksamaa jalgpallur, poolkaitsja (Siegburg). Saksamaa koondises 1963-1974 kokku 81 mängu ja 17 väravat. Maailmameister 1974, hõbe 1966 ja pronks 1970. Euroopa meister 1972. Koondise kapten 1970-1972. Klubid: SSV Siegburg, 1.FC Köln (1962-1977, 765 mängu ja 287 väravat). Saksamaa meister 1964, karikavõitja 1968. Tuntud mängujuhina. Valiti 2004. aastal 1.FC Kölni presidendiks.
»»» 1945 Nadežda Tšižova, N Liidu kergejõustiklane (Ussolje-Sibirskoje). Olümpiavõitja 1972 Münchenis, -hõbe 1976 Montrealis ja -pronks 1968 Mexico Citys kuulitõukes. Euroopa meister 1966, 1969, 1971 ja 1974. Sise-EM-il kuld 1967, 1968, 1970, 1971, 1972, hõbe 1974 ja pronks 1966. Universiaadi võitja 1970 ja 1973, hõbe 1965. Parandas 1968-1973 kokku 7 korda MR-i (18.67 - 21.20). Ületas esimese naisena nii 20 kui 21 meetri piiri.
»»» 1948 Viktor Krovopuskov, N Liidu vehkleja (Moskva). Olümpiavõitja 1976 Montrealis ja 1980 Moskvas nii espadroni meeskonnavõistluses kui individuaalselt. MM-võistlustelt 1973-1985 kokku 9 (7+2+0) medalit, sh ind. kullad 1978 ja 1982, ülejäänud meeskondlikult.
»»» 1949 Anton "Toni" Mang, Saksamaa mootorisportlane (Inning, Starnberg). Võistles ringrajasõidu MM-sarjas 1975-1988 kokku 153 GP-stardis, võitis 42 etappi, lõpetas 84 korda esikolmikus, alustas 34 korda parimalt kohalt ja sõitis 26 kiireimat ringi. Maailmameister 250 cm3 klassis 1980, 1981, 1987 ja 350 cm3 klassis 1981, 1982. Meeskonnad: Kawasaki ja Honda. Saksamaa parim sportlane 1981. Pidi karjääri lõpetama pärast rasket kukkumist 1988. aastal Rijeka rajal.
»»» 1951 Maureen Caird, Austraalia kergejõustiklane (Cumberland, New South Wales). Olümpiavõitja 1968 Mexico Citys 80 m tõkkejooksus MR-i 10,39 sekundiga. Tollal kõigi aegade noorim kergejõustiku olümpiavõitja - 17-aastane! Rahvaste Ühenduse mängude hõbe 1970. Tema treener oli Betty Cuthberti neljakordseks olümpiavõitjaks viinud June Ferguson. Müncheni olümpial 1972 ei jõudnud eeljooksust kaugemale. Loobus pidevate kõhuvalude tõttu, hiljem selgus, et tegemist oli vähkkasvajaga. Elab Uus-Meremaal.
»»» 1952 Monika Zehrt, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Riesa). Olümpiavõitja 1972 Münchenis 400 m ja 4 x 400 m teatejooksus. Euroopa meister 1971 Helsingis 4 x 400 m teatejooksus, juunioride EM-kuld 400 meetris 1970. Püstitas 1972 MR-i 400 m jooksus (51,0) ning osales neli korda teatejooksus MR-i püstitanud naiskonnas.
»»» 1952 Juri Lobanov, N Liidu aerutaja (Dušanbe). Olümpiavõitja 1972 Münchenis ja -pronks 1980 Moskvas kahekanuu 1000 meetris. Münchenis oli tema paariliseks leedulane Vladislavas “Vladas” Česiūnas, Moskvas Vassili Jurtšenko. Tuli 1972-1977 korduvalt N Liidu ja 1973-1979 ka maailmameistriks.
»»» 1956 Sebastian Newbold Coe, Inglismaa kergejõustiklane ja poliitik (Chiswick, London). Olümpiavõitja 1980 Moskvas ja 1984 Los Angeleses 1500 m jooksus, -hõbe samadel mängudel 800 meetris. Euroopa meister 1986 Stuttgardis 800 m, hõbe samas 1500 meetris ja 1982 Ateenas 800 meetris ning pronks 1978 Prahas 800 meetris. Püstitas 800 meetris kaks MR-i (1.42,33 1979. ja 1.41,73 1981. aastal), miilijooksus kolm (3.48,95 1979. ning 3.48,53 ja 3.47,33 1981. aastal), 1500 meetris ühe (3.32,03 1979. aastal) ja 1000 meetris kaks (2.13,40 1980. ja 2.12,18 1981. aastal). 1992-1997 töötas konservatiivide partei liikmena parlamendis. Juhtis Londoni kampaaniat 2012. aasta olümpiamängude valimisel ja võidu järel jätkas korralduskomitee esimehena. 22. augustil 2007 valiti 2000. aastal lordi tiitli saanud Coe IAAF-i asepresidendiks.
»»» 1957 Harald Schmid, Saksamaa kergejõustiklane (Hanau). Olümpiapronks 1976 Montrealis ja 1984 Los Angeleses 400 m tõkkejooksus. MM-võistlustelt hõbe 1983 Helsingis tõkke- ja 4 x 400 m teatejooksus ning pronks 1987 Roomas tõkkejooksus. Euroopa meistriks tuli tõkkejooksus kolm ja teatejooksus kaks korda. Isiklik rekord 400 m tõkkejooksus 47,48 (1982 ja 1987). Sporditeaduste doktor, 1999 valiti IAAF-i sportlaskomisjoni. Osalenud aktiivselt dopinguvastastes kampaaniates. Saksamaa parim meessportlane 1979 ja 1982.
»»» 1960 John MacBeth Paxson, USA korvpallur (Dayton, Ohio). Mängis profina 1983-1994, NBA drafti 19. valik 1983. Klubid: San Antonio Spurs (1983-1985) ja Chicago Bulls (1985-1994). NBA meister 1991-1993. Isa Jim Paxson seenior mängis 1950. aastatel kaks hooaega Minneapolis Lakersis ja Cincinnati Royalsis, vend Jim Paxson 11 aastat Portland Trail Blazersis ja Boston Celtcsis. Paxson on praegu Chicago Bullsi peamänedžer.
»»» 1963 David John "Dave" Andreychuk, Kanada jäähokimängija, ründaja (Hamilton, Ontario). Mängis elukutselisena 1982-2006, drafti 16. valik 1982 (Buffalo Sabres). Klubid: Sabres, Toronto Maple Leafs, New Jersey Devils, Boston Bruins, Colorado Avalanche ja Tampa Bay Lightning. Stanley Cupi võitja 2004. NHL-i ajaloo üks edukamaid vasakääri. Mängude arvult (1639) kõigi aegade viies, väravate hulgalt (640) 11. Rekordimees arvulises enamuses visatud väravate (270) arvult. Vanim mängija (40 aastat ja 7 kuud), kes Stanley Cupi finaalseerias debüteerinud. Tähtede mängul 1990 ja 1994.
»»» 1965 Grigori Kirijenko, Venemaa vehkleja (Moskva). Olümpiavõitja 1992 Barcelonas ja 1996 Atlantas espadroni meeskonnavõistluses. Individuaalselt vastavalt 10. ja 9. koht. Individuaalne maailmameister 1989, 1991, 1993, 1995, meeskondlik 1989, 1990, 1994.
»»» 1965 Andrea Zorzi, Itaalia võrkpallur, ründaja (Noale, Veneetsia). Olümpiahõbe 1996 Atlantas, viies koht 1992 Barcelonas ja üheksas 1988 Soulis. Maailmameister 1990 ja 1994, Euroopa meister 1989. Mängis alates 1986. aastast kokku 325 korda koondises. Klubid: Padua (1982-1985), Parma Maxicono (1985-1990), Milan (1990-1994), Treviso Sisley (1994-1996) ja Macerata (1996-1998). Itaalia meister 1990, 1996, Euroopa Meistrite liiga võitja 1995. FIVB valis ta 1991 maailma parimaks võrkpalluriks. Hüüdnimi Zorro.
»»» 1966 Hersey R. Hawkins, USA korvpallur (Chicago, Illinois). Mängis elukutselisena 1988-2001, drafti 6. valik 1988 (Los Angeles Clippers). Klubid: Philadelphia 76ers (1988–1993), Charlotte Hornets (1993–1995), Seattle SuperSonics (1995–1999) ja Chicago Bulls (1999–2001). Olümpiapronks 1988 Soulis. NBA Sportmanship Award 1999.
»»» 1969 Ivica Vastić, Horvaatia päritolu Austria jalgpallur, ründaja (Split). Austria koondises 1996-2008 kokku 50 mängu ja 14 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1998, EM-il 2008. Klubid: RNK Split (1989–1991), First Vienna (1991–1992), VSE St. Pölten (1992–1993), Admira Wacker Mödling (1993), MSV Duisburg (1994), Grazi Sturm (1994–2002), Nagoya Grampus Eight (2002–2003), Viini Austria (2003–2005) ja LASK Linz (2005–2009). Austria meister 1998, 1999, karikavõitja 1996, 1997, 1999, 2005. Austria Bundesliga edukaim väravakütt 1996, 2000. Austria parim jalgpallur 1995, 1998, 1999, 2007. Sai Austria kodakondsuse 1996. Alates 2009. aastast FC Waidhofen/Ybbsi (Regionalliga Ost) peatreener.
»»» 1973 Toomas Proovel, Eesti kreeka-rooma maadleja (Tartu). Sydney olümpial 2000 üheksas koht poolraskekaalus. Kaotas alagrupi avakohtumises Muhran Vahtangadzele (Gruusia) ja võitis teises Raatbek Sanatbajevi (Usbekistan). MM-võistlustel 1999 kuues koht (kuni 85 kg), EM-il 2001 neljas ja 1999 üheksas koht. Üliõpilaste maailmameister 2000. Jaanuaris 2009 valiti Eesti maadluskoondise peatreeneriks.
»»» 1975 Albert Celades López, Hispaania jalgpallur, poolkaitsja (Andorra la Vella, Andorra). Hispaania koondises 4 mängu, noortekoondistes 1992-1998 kokku 11 mängu ja 1 värav. MM-võistluste finaalturniiril 1998. Klubid: FC Barcelona B (1993-1995), FC Barcelona (1995–1999), Celta Vigo (1999–2000), Real Madrid (2000–2005), Bordeaux' Girondins (2003–2004, laen), Real Zaragoza (2005–2008) ja New York Red Bulls (2009-). Hispaania meister 1998, 1999, 2001, 2003, karikavõitja 1997, 1998, superkarika võitja 1996, 2001, 2003. UEFA Meistrite liiga võitja 2002, karikavõitjate karikaturniiri parim 1997, UEFA superkarika võitja 1997, 2002, Intercontinental Cup 2002.
»»» 1976 Andrei Ševtšenko, Ukraina jalgpallur, ründaja (Dvirkivštšina, Kiievi oblast). Ukraina koondises alates 1995. aastast 90 mängu ja 40 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 2006. Klubid: Kiievi Dinamo (1994–1999, 2009-), AC Milan (1999–2006, 2008–2009, laen), Londoni Chelsea (2006–2009). Ukraina meister 1995-1999, karikavõitja 1996, 1998, 1999. Itaalia meister 2004, karikavõitja 2003, superkarikas 2004. FA Cupi ja Inglise liiga karikasarja võitja 2007. UEFA Meistrite liiga võitja ja superkarika võitja 2003. Euroopa parim jalgpallur 2004, Ukraina parim 1997, 1999-2001, 2004, 2005. Serie A edukaim väravakütt 2000 ja 2004, Meistrite liiga edukaim 1999, 2001 ja 2006.
»»» 1981 Leonid Gulov, Eesti sõudja (Narva). MM-võistluste pronks 2005 Gifus paarisaerulisel neljapaadil. Olümpial 2004 Ateenas koos Tõnu Endreksoniga paarisaerulisel kahepaadil neljas koht, 2000 Sydneys koos Andrei Šiliniga üheksas koht. Juunioride maailmameister 1998 ja 1999 ühepaadil. U-23 klassi MM-kuld 2000 paarisaerulisel kahepaadil koos Šilini ja 2001 koos Endreksoniga. MK-sarjas 2005 kaks etapivõitu neljapaadil (Eton ja Luzern). Loobus tippspordist 2008. aastal.
»»» 1984 Per Mertesacker, Saksamaa jalgpallur, kaitsja (Hannover). Saksamaa koondises alates 2004. aastast 56 mängu ja 1 värav. MM-i pronks 2006, EM-i hõbe 2008. Klubid: Hannover 96 (2003–2006) ja Bremeni Werder (2006–). Saksamaa karikavõitja ja superkarika võitja 2009. Pikendas juunis 2008 lepingut Werderiga 2012. aasta suveni.
»»» 1985 Daniel "Dani" Pedrosa Ramal, Hispaania mootorisportlane (Sabadell). Võistelnud alates 2001. aastast ringrajasõidu MM-sarjas kokku 143 GP-l, võitnud neist 30 ja lõpetanud 75 korda esikolmikus. 30 parimat stardikohta ja 30 kiireimat ringi. Maailmameister 125 cm3 klassis 2003 ning 250 cm3 klassis 2004 ja 2005. Alates 2006. aastast võistelnud MotoGP klassis, hõbe 2007 Casey Stoneri järel ning pronks 2008. Sõitnud kogu karjääri Honda tehasetiimis. Nii 125-liste kui 250-liste klassi kõigi aegade noorim maailmameister. Pikkus 158 cm, kaal 51 kg.
SURMAPÄEV
««« 1914 Alexandre Jean Bouin, Prantsusmaa kergejõustiklane (Bouconville sur Madt, Meuse - sünd. 20.12.1888 Marseille, Bouches-du-Rhône). Olümpiahõbe 1912 Stockholmis 5000 m jooksus. 1908 Londonis jõudis 1500 meetris poolfinaali. MR 3000 m jooksus 8.49,6 (1911), 10 000 m 30.50,8 (1911) ja tunnijooksus 19 021 m (1913). Hukkus I maailmasõja lahingus Saint-Mihieli lähistel. Pariisi 16. kvartalis asub tema nime kandev staadion, mis on Stade Francais ragbiklubi kodu. Prantsuse sideamet on andnud välja Bouini pildiga margi.
««« 1937 Raymond Clarence Ewry, USA kergejõustiklane (New York City, New York - sünd. 14.10.1873 Lafayette, Indiana). Olümpiavõitja 1900 Pariisis ja 1904 St. Louisis hoota kõrgus-, kaugus- ja kolmikhüppes, 2908 Londonis hoota kõrgus- ja kaugushüppes. Lisaks oli Ateena vahemängudel 1906 parim hoota kõrgus- ja kaugushüppes. Põdes noorena põdes lastehalvatust, kuid regulaarselt harjutades tõusis oma aja maailma parimaks hoota hüpetes. Õppis 1890-1897 Purdue ülikoolis mehaanikainseneriks, kus lisaks kergejõustikule mängis ka ameerika jalgpalli. Võitis kokku 15 AAU meistritiitlit, neist esimese 1898 ja viimase 1910. Üritas pääseda ka 1912. aasta Stockholmi mängudele, kuid 40-aastasena see enam ei õnnestunud.
««« 1952 John Rhodes Cobb, Suurbritannia autovõidusõitja (Loch Ness - sünd. 02.12.1899 Esher, Surrey). Saavutas 1935 Brooklandi ringrajal 24-liitrise mootoriga Napier Railtoniga 230,84 km/h. 23. augustil 1939 sai Bonneville'is Railton Speciali roolis maailma kiirusrekordiks 592,09 km/h ja parandas seda 1947 samas 634,39 km/h (rekord püsis 1963. aastani). II maailmasõjas oli RAF-i piloot ja 1943-1945 teenis transpordilennuväes. Hukkus, kui üritas Šotimaal Loch Nessi järvel püstitada mootorpaatide kiirusrekordit. Glenurquhartis on talle mälestusmärk.
««« 1959 Julius Beresford, Suurbritannia sõudja (sünd. 29.06.1868 Park, Greater London). Olümpiahõbe 1912 Stockholmis roolijaga neljapaadil. Võitis Henley kuninglikul regatil Stewards Challenge Cupi 1909 ja 1911 ning Silver Goblets & Nickalls' Challenge Cupi 1911. Viiel olümpial järjest medali teeninud Jack Beresfordi isa, tuntud ka kui Berry või The Old Berry. Tema isa omakorda oli pärit Danzigist, Julius vahetas oma perekonnanime Wiszniewski Beresfordiks 1900. aastate alguses. Lisaks sõudmisele oli ta osanik mööblifirmas Beresford & Hicks.
««« 1964 Frederic Delmond "Fred" Tootell, USA kergejõustiklane (Kingston, Rhode Island - sünd. 09.09.1903 Lawrence, Massachusetts). Olümpiavõitja 1924 Pariisis vasaraheites. Alustas vasaraheite harrastamist 1919 Bowdoin College'i tudengina ning tuli juba 1923 ja 1924 USA meistriks. Esimene USA-s sündinud olümpiavõitja vasaraheites. Berliini olümpial 1936 oli ta juba treenerina. 1953-1962 juhtis Rhode Islandi ülikooli kergejõustikku.
««« 1968 Paolo Francesco "Paul" "Raddy" Radmilovic, Suurbritannia veepallur ja ujuja (Weston-super-Mare, North Somerset - sünd. 05.03.1886 Cardiff). Võitis 22 aastat kestnud olümpiakarjääri jooksul neli kuldmedalit - 1908 Londonis, 1912 Stockholmis ja 1920 Antverpenis veepallis ning 1908 4 x 200 m vabalt teateujumises. Esimesed mängud olid talle Ateena vahemängud 1906, viimast korda tegi kaasa 1928 Amsterdamis veepallis. Mängis heal tasemel ka jalgpalli ja golfi. Tema neli kuldmedalit suutis brittidest ületada alles sõudja Steve Redgrave. Isa oli Dubrovnikust pärit horvaat, kes 1860. aastatel asus elama Cardiffi.
««« 1981 Williams "Bill" Shankly, Šoti jalgpallur (kaitsja) ja treener (Liverpool - sünd. 02.09.1913 Glenbuck, East Ayrshire). Mängis 1938-1944 Šotimaa koondises 7 mängu. Klubid: Carlisle United (1932–1933) ja Preston North End (1933–1949). FA Cupi võitja 1938. Treenerina alustas 1949 Carlisle Unitedis, jätkas Grimsby Townis (1951–1954), Workingtonis (1954–1955), Huddersfield Townis (1956–1959) ja Liverpoolis (1959–1974). Töötas Liverpooli tippklubiks. Teise divisjoni meister 1962, esimese divisjoni meister 1964, 1966, 1973, FA Cupi võitja 1965, 1974, UEFA Cupi võitja 1973.
««« 2004 Richard Sainct, Prantsusmaa mootorisportlane (Egiptus - sünd. 14.04.1970 Saint-Affrique dans l'Aveyron). Pariisi - Dakari ralli võitja mootorratturite arvestuses 1999, 2000 ja 2003. Tuneesia ralli võitja 1998 ja 1999, Maroko ralli võitja 1997, 1998, 2001 ja 2002, Egiptuse ralli parim 2002. FIA MK-võitja 2002. Hukkus 2004 Vaaraode ralli neljandal etapil Egiptuses.
««« 2007 Gyula Zsivótzky, Ungari kergejõustiklane (Budapest - sünd. 25.02.1937 Budapest). Olümpiavõitja 1968 Mexico Citys ning -hõbe 1960 Roomas ja 1964 Tokyos vasaraheites. 1972 Münchenis viies koht. Euroopa meister 1962 Belgradis, hõbe 1966 Budapestis ja pronks 1958 Stockholmis. Kaks MR-i: 73.74 (1965) ja 73.76 (1968). Ungari parim sportlane 1965. Poeg Attila Zsivóczky oli tunnustatud kümnevõistleja.
SÜNDMUSED
¤ 1793 mainiti Inglise spordiajakirjas esimest korda tennist.
¤ 1887 asutati Hamburgis SC Germania, jalgpalliklubi Hamburger SV eelkäija. HSV peab seda oma sünnidaatumiks. Klubi on 1. Bundesligas mänginud selle asutamisest peale 1963. aastal ning pole kunagi välja kukkunud.
¤ 1908 kaitses sakslane Emanuel Lasker male MM-tiitlit, alistades kaasmaalase Siegbert Tarraschi 10,5:5,5.
¤ 1923 võitis golfi 6. PGA meistrivõistlused Pelhami (New York) radadel Gene Sarazen.
¤ 1935 lõppesid Roomas laskmise MM-võistlused. Eestlasi saatis edu, sest lisaks kolmele meeskondlikule võidule tulid individuaalselt maailmameistriks Gustav Lokotar ja Jaak Kärner.
¤ 1940 peeti Pirita ringrajal esimene Eesti NSV suursõit, mis kokku oli kaheksas TT. Üldklassis võitis Erich Tomson.
¤ 1941 alistas Joe Louis profipoksi raskekaalu tiitlimatši 6. raundis tehnilise nokaudiga Lou Nova.
¤ 1977 saavutas Muhammad Ali New Yorgi Madison Square Gardenis peetud profipoksi raskekaalu tiitlimatšis punktivõidu Earnie Shaversi üle.
¤ 1981 valis ROK 1988. aasta suveolümpiamängude korraldajaks Lõuna-Korea pealinna Souli. Suvemängud oleksid teist korda nii või teisiti läinud Aasiasse, sest teine kandidaat oli Jaapani linn Nagoya.
¤ 1986 teatas Los Angelese olümpia üks kangelannasid riistvõimleja Mary Lou Retton, et loobub tippspordist.
¤ 1992 teatas Magic Johnson, et tuleb profikorvpalli tagasi. Come-back siiski teoks ei saanud.
¤ 1996 alistas USA tennisenaiskond 34. Fed Cupi finaalis Atlantic Citys Hispaania 5:0.
¤ 2001 võitis prantslane Arnaud Tournant trekisõidu MM-võistlustel kokku kolm kuldmedali.
¤ 2002 lõppes 57. Vuelta a España kohaliku ratturi Aitor Gonzaleze üldvõiduga.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
