Kelle hokimängijatest on mänginud Stanley karika võitnud klubis kõige rohkem, 11 korda? Mis aastal tuli Linda Ojastu-Kepp teatejooksus Euroopa meistriks? Kellega koos sai 1979. aastal Holmenkolleni medali Raissa Smetanina? Kes NHL-is mänginud hokimeestest on tulnud kahekordseks Soome meistriks jalgpallis? Kes väravavahtidest võitis viimati (2006) Stanley karika uustulnukana?

SÜNNIPÄEV

»»» 1924 Pierre Sinibaldi
, Prantsusmaa jalgpallur ja treener (Montemaggiore, Korsika). Stade de Reimsi mängijana (1944-1953) tuli kaks korda Prantsusmaa meistriks (1949, 1953) ja ühe korra karikavõitjaks (1950). Oli 1947 meistriliiga edukaim väravakütt 33 väravaga. Sinibaldi, kelle vennad Paul ja Noël mängisid samuti Reimsi klubi eest, mängis kaks mängu ka Prantsusmaa koondises, neist esimeses alistasid prantslased 1946. aastal Inglismaa 2:1. Treenerina viis Brüsseli RSC Anderlechti aastatel 1962-1966 neli korda Belgia meistriks. Tuntumatest klubidest juhendanud veel AS Monacot ja Gijoni Sportingit.

»»» 1932 Masten Gregory, USA autovõidusõitja (Kansas City, Missouri - surn. 08.11.1985 Porto Ercole, Itaalia). Osales F1 autode MM-sarjas 1957-1963 ja 1965 kokku 38 stardis ning lõpetas kolm korda esikolmikus. Meeskonnad: Maserati, Cooper, Behra-Porsche, Lotus, Lola ja BRM. Esikoht Le Mans'i 24 tunni sõidus 1965 koos austerlase Jochen Rindtiga. Hüüdnimi Kansas City Flash. Suri une pealt südameinfarkti tagajärjel oma talvekodus Itaalias.

»»» 1936 Joseph Henri Richard, Kanada jäähokimängija, ründaja (Montreal, Quebec). Mängis NHL-is 1955-1975 Montreal Canadiensis. Maurice "The Rocket" Richard'i vend, oma lühikese kasvu (170 cm) tõttu sai hüüdnimeks The Pocket-Rocket. Võitis kokku 11 Stanley karikat, mis on siiani liiga rekord (tema omaaegselt meeskonnakaaslasel Jean Béliveau'l on küll 17 karikavõitu, kuid neist vaid 10 mängijana). Põhja-Ameerika profiliigades on vaid ühel sportlasel sama arv meistritiitleid - NBA tähel Bill Russellil (Boston Celtics). Richard osales profikarjääri jooksul 1256 mängus, viskas 358 väravat ja andis 688 söötu. Canadiensi kapten 1971-1975. Lõpetas 10. detsembril 1975 ja Canadiensi igavikustas tema numbri 16.

»»» 1936 Alwin Schockemöhle, Saksamaa ratsutaja (Meppen). Olümpiavõitja 1960 Roomas takistussõidus võistkonnavõistluses ja 1976 Montrealis individuaalselt, -hõbe 1976 ja -pronks 1968 Mexico Citys võistkondlikult. EM-võistlustelt kuld mõlemas arvestuses 1975 Münchenis, lisaks veel alates 1963. aastast kolm hõbedat ja kaks pronksi. Saksamaa meister 1961, 1963, 1967 ja 1975. Noorem vend Paul oli samuti edukas ratsutaja.

»»» 1936 Linda Ojastu-Kepp, Eesti kergejõustiklane (Tartu - surn. 26.09.2006 Tartu). EM-kuld 1958 4 x 400 m teatejooksus N Liidu naiskonnas. Sama aasta N Liidu meistrivõistlustel 200 m jooksus pronks ja 100 m jooksus neljas koht. Oli 1957 N Liidu üliõpilasmeister, 1954-1956 Eesti meister 200 m jooksus ja 80 m tõkkejooksus ning kolmel korral teatejooksudes. Püstitas 1957 Eesti rekordi 200 meetris 24,6 ja aasta hiljem 80 m tõkkejooksus 11,2-ga. Oli 7 korral Eesti rekordi parandajaid teatejooksudes. Kuulus 3 korda N Liidu ja 20 korda Eesti koondisse (ka viievõistlejana). Alustas sportimist 1950 Vilma Jürisma juhendamisel, 1954 jätkas Fred Kudu suunamisel. Hiljem töötanud treeneri ja õpetajana. Eino Ojastu abikaasa, Aivar, Annely ja Anu Ojastu ema.

»»» 1952 Raissa Smetanina
, N Liidu murdmaasuusataja (Moktša, Komimaa). Viitelt olümpiamängudelt 1976-1992 kokku 10 (4+5+1) medalit. Kuld 1976 Innsbruckis 10 km ja 4 x 5 km, 1980 Lake Placidis 5 km ja 1992 Albertville'is 4 x 5 km, -hõbe 1976 5 km, 1980 4 x 5 km, 1984 Sarajevos 10 ja 20 km ning 1988 10 km, -pronks 1988 20 km. MM-võistlustelt 1974-1991 kokku 12 (4+4+4) medalit. Ainsa individuaalkulla sai 1982 Holmenkollenis 20 km distantsil, ülejäänud kolm kulda tulid teatesõitudes (1974, 1985, 1991). Esimene naissportlane, kes võitis talimängudelt 10 medalit (seda kordas Stefania Belmondo). Holmenkolleni suusamängudel võitis 1975 10 km ning 1975 ja 1979 5 km. Holmenkolleni medal 1979 koos Erik Håkeri ja Ingemar Stenmarkiga.

»»» 1956 Kari Eloranta, Soome jalgpallur ja jäähokimängija (Lahti). Olümpiahõbe 1988 Calgarys, Soome koondises 139 kohtumist. Mängis NHL-is aastatel 1981-1985 kokku 267 mängu, klubid Calgary Flames ja St. Louis Blues. Lisaks üle poole tuhande mängu Soome, Šveitsi ja Rootsi meistriliigas. Tulnud Lahti Kuusysi meeskonnas Soome meistriks jalgpallis 1982 ja 1986. Lõpetas tippspordis 1996. aasta kevadel. Tegutses edasi Pelicansi treenerina, 2002-2005 töötas Šveitsi klubis Rapperswil. Kevadel 2005 palgati Tampere Ilvese peatreeneriks, jaanuaris 2008 juhtis Mora IK-d. Praegu Mestis-sarja klubi HeKi peatreener.

»»» 1964 Henrik Sundström
, Rootsi tennisist (Lund). Mängis elukutselisena 1981-1989, pidi loobuma seljavalude tõttu. Võitis üksikmängus 5 turniiri (1983 Nice, 1984 Bari, Monte Carlo ja Båstad ning 1986 Ateena), kõrgeim koht ATP edetabelis kuues (8. oktoobril 1984). Suure slämmi turniiridest jõudis French Openil 1984 veerandfinaali ja US Openil neljandasse ringi. Teenis auhinnaraha 819 393 dollarit. Hüüdnimi Henke.

»»» 1964 Per Ola Markus Lindgren
, Rootsi käsipallur ja treener (Halmstad). Olümpiahõbe 1992, 1996 ja 2000. Maailmameister 1990 ja 1999, Euroopa meister 1994, 1998, 2000 ja 2002. Rootsi koondises alates 1986. aastast, pidas 376 mängu ja viskas 482 väravat. Klubid: HK Drott (1981-1990, 1992-1995), TSV Dutenhofen (1990-1992), HSV Düsseldorf (1995-1998) ja HSG Nordhorn (1998-2003). Alates 2007. aastast Rootsi koondise abitreener, 2003. aastast Bundesliga meeskonna HSG Nordhorni treener.

»»» 1968 Clarence "Chucky" Brown, USA korvpallur (New York City). Mängis NBA-s 1989-2002 kokku 12 klubis (Cleveland Cavaliers, Los Angeles Lakers, New Jersey Nets, Dallas Mavericks, Houston Rockets, Phoenix Suns, Milwaukee Bucks, Atlanta Hawks, Charlotte Hornets, San Antonio Spurs, Golden State Warriors ja Sacramento Kings). Viskas karjääri jooksul 4125 punkti.

»»» 1980 Simon Gagné, Kanada jäähokimängija, ründaja (Sainte-Foy, Quebec). Mänginud profina alates 1999. aastast. Olümpiakuld 2002 Salt Lake Citys, kuulus koondisse ka 2006 Torinos. NHL-i drafti 22. valik 1998 (Philadelphia Flyers). Mängib Flyersis ka praegu, asekapten. Osales NHL-i Tähtede mängus 2001. Bobby Clarke Trophy (Flyersi hooaja MVP) 2006, 2007. Osalenud juunioride MM-il 1999, MK-turniiril 2004 ja MM-turniiril 2005.

»»» 1984 Cameron Kenneth Ward, Kanada jäähokimängija, väravavaht (Saskatoon, Saskatchewan). Mänginud profina alates 2004. aastast, NHL-i drafti 25. valik 2002 (Carolina Hurricanes). Võitis 2006 Stanley Cupi uustulnukana (viimati suutis seda väravavahtidest Patrick Roy 1986). Conn Smythe Trophy 2006. Play-offides 23 mängu, keskmiselt 2,13 sisselastud väravat (põhihooajal sama näit 3,16). MM-võistluste kuld 2007 ja hõbe 2008. Kannab oma kiivril rokkgrupi Nickelback's pilti.

SURMAPÄEV

««« 2004 Danny Josué Ortiz Maldonado
, Guatemala jalgpallur, väravavaht (sünd. 26.07.1976). Guatemala koondise ja CSD Municipali mängija. Debüteeris rahvuskoondises veebruaris 2001 mängus Panamaga ja jõudis pidada 11 kohtumist. Guatemala liiga kohtumises CSD Comunicacionesega põrkas kokku vastasmeeskonna ründaja Mario Rodríguezega ja sai nii raskelt vigastada, et suri hiljem haiglas.

SÜNDMUSED

¤ 1952
tulid Pariisis peetud iluuisutamise MM-il üksiksõidus võitjaks naistest Jacqueline du Bief (Prantsusmaa) ja meestest Richard Button (USA).
¤ 1964 püstitas Dawn Fraser Sydneys 100 m vabaujumise maailmarekordiks 58,9.
¤ 1972 allkirjastas Hank Aaron esimese pesapallurina lepingu, mis kindlustas talle aastasissetulekuks 200 000 dollarit.

Koostanud
TOIVO KIVIMETS,
Sportnet

Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet