SÜNNIPÄEV
»»» 1899 Louis Alexandre Chiron, Monaco autovõidusõitja (Monte Carlo, Monaco – surn. 22.06.1979 Monte Carlo, Monaco). Osales F1 autode MM-sarjas 1950-1951, 1953, 1955-1956 ja 1958 kokku 19 GP-l ja lõpetas ühe korra esikolmikus (Monaco GP kolmas 1950). Meeskonnad: Maserati, Ecurie Rosier, Lancia ja Scuderia Centro Sud. Vanim piloot, kes F1 MM-il osalenud – Monaco GP-l 1958 oli 58-aastane. Osales võidukihutamistel 35 aastat, võitis esimese võidusõidu Prantsusmaal juba 1926, edaspidi sai Bugatti ja Alfa Romeo P3 roolis esikoha Rooma (1928), Marne'i (1928), Itaalia 1928, Hispaania (1928, 1929, 1933), Saksamaa 1929, Belgia (1930), Tšehhoslovakkia (1931-1933), Prantsuse (1931, 1934, 1937, 1947, 1949), Nice'i (1932), Marseille' (1933) ja Comminges'i Grand Prix'l (1947). Võitis 1933 koos Luigi Chinettiga Spa 24 tunni sõidu, Le Mans'is osales 9 korda, kuid ei lõpetanud kordagi. Teinud kaasa ka Indianapolise 500 miili sõidul (kõrgeim koht seitsmes).
»»» 1916 José Manuel Moreno, Argentina jalgpallur, ründaja (Buenos Aires – surn. 26.08.1978 Merlo). Argentina koondises 1936-1950 kokku 34 mängu ja 19 väravat. Copa América võitja 1941, 1942 ja 1947. Klubid: River Plate (1935-1944, 1946-1948), Club España (1944-1946), U. Católica (1949, 1951), Boca Juniors (1950), Defensor (1952), Ferrocarril Oeste (1953) ja Independiente Medellín (1954-1956, 1960-1961). Tulnud nelja erineva riigi meistriks: Argentina 1936, 1937, 1941, 1942, 1945, Mehhiko 1946, Tšiili 1949 ning Kolumbia 1955 ja 1957. Hüüdnimi El Charro.
»»» 1929 Zdzisław Ludwik Krzyszkowiak, Poola kergejõustiklane (Wielichowo, Poznań Voivodship – surn. 23.03.2003 Varssavi). Olümpiavõitja 1960 Roomas 3000 m takistusjooksus, neljas koht samal alal 1956 Melbourne'is. Maailmarekordid 8.31,4 (1960) ja 8.30,4 (1961). Euroopa meister 1958 nii 5000 m kui 10 000 m jooksus. Tuli pikamaajooksus 13 korda Poola meistriks.
»»» 1937 Andrés Gimeno Tolaguera, Hispaania tennisist (Barcelona). Mängis profina 1960-1974, võitis üksikmängus 5 ja paarismängus 3 turniiri. French Openi võitja 1972 (alistas finaalis prantslase Patrick Proisy), Australian Openi finalist 1969 (kaotas Rod Laverile), Wimbledonis 1970 poolfinaalis, US Openil 1969 ja 1972 neljandas ringis. Tennise Kuulsuse hallis 2009.
»»» 1942 Hugo Simon, Austria ratsutaja (Krumwasser/Křivá-Voda, Tšehhimaa). Olümpiahõbe 1992 Barcelonas takistussõidu võistkonnavõistluses. 1972 Münchenis ja 1996 Atlantas ind. neljas, 1976 Montrealis kuues koht. MM-võistluste pronks 1974. MK-võitja 1979, 1996 ja 1997, teine 1983.
»»» 1948 Pierre Lacroix, Kanada jäähokitegelane (Montreal, Quebec). NHL-i klubi Colorado Avalanche'i president, sama klubi peamänedžer 1994-2006. Viinud Avalanche'i kaks korda Stanley karikasarja võiduni. Tõi klubisse Patrick Roy, Rob Blake'i ja Ray Bourque'i.
»»» 1949 Valeri Vassiljev, N Liidu jäähokimängija, kaitsja (Gorki). Olümpiavõitja 1972 Sapporos ja 1976 Innsbruckis ning -hõbe 1980 Lake Placidis. Maailmameister 1970, 1973-1975 ja 1978-1982. Mängis Liidu koondises 1970-1982, Moskva Dinamos 1967-1984. Arvati 1998 IIHF-i Kuulsuse halli.
»»» 1950 Waldemar Cierpinski, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Neugattersleben). Olümpiavõitja 1976 Montrealis ja 1980 Moskvas maratonijooksus. Esimesel MM-il 1983 Helsingis pronksmedal, EM-i neljas koht 1978 Prahas. Alustas karjääri takistusjooksjana. Saksamaa olümpiakomitee liige.
»»» 1951 Marcel Elphege "Little Beaver" Dionne, Kanada jäähokimängija, ründaja Drummondville, Quebec). Mängis NHL-is 1971-1989 ehk 18 hooaega. Klubid Detroit Red Wings, Los Angeles Kings ja New York Rangers. Drafti teine valik 1971 (Red Wings). Art Ross Trophy 1980, Lady Byng Trophy 1975 ja 1977. Oli viimane mängumees põlvkonnast, kes 1972 kohtus N Liidu koondisega. Kuulsuse hallis 1992, ajakirja The Hockey News koostatud kõigi aegade 100 parema hokimängija nimistus ainus, kes pole võitnud Stanley karikat. Pidas NHL-is põhihooajal 1348 mängu, viskas 731 väravat ja andis 1040 söötu (play-offides vastavalt 49, 21 ja 24).
»»» 1952 Osvaldo César "Ossie" Ardiles, Argentina jalgpallur, poolkaitsja (Bell Ville, Córdoba provints). Argentina koondises 1973-1982 63 mängu ja 8 väravat. Maailmameister 1978, osales finaalturniiril ka 1982. Klubid: Instituto de Córdoba (1973), Belgrano (1974), Huracán (1975–1978), Tottenham Hotspur (1978–1988), Pariisi Saint Germain (1982–1983, laen), St. George Saints (1985, laen), Blackburn Rovers (1988), Queens Park Rangers (1988–1989) ja Swindon Town (1989–1991). Alates 1989. aastast tegutsenud ka treenerina, Inglismaal, Mehhikos, Jaapanis, Jugoslaavias, Argentinas, Iisraelis ja viimati Paraguays.
»»» 1952 Thomas Munkelt, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Zedtletz). Olümpiavõitja 1980 Moskvas 110 m tõkkejooksus, 1976 Montrealis viies koht. Edestas Moskvas kuubalast Alejandro Casañast 0,01 sekundiga. Euroopa meister 1978 Prahas ja 1982 Ateenas. Esimesel MM-il 1983 Helsingis oli viies. Esimene tõkkejooksja, kes sai hallis 60 m tj aja alla 7,50 sekundi (7,48 Budapestis 1983). 9-kordne SDV meister. Loobus pärast Los Angelese olümpiaboikotti. Isikliku rekordi 13,37 jooksis 1977 Helsingis.
»»» 1954 Juan Antonio Corbalán Alfocea, Hispaania korvpallur (Madrid). Mängis kolmel olümpiaturniiril (1972, 1980, 1984), hõbe 1984 Los Angeleses. EM-võistluste hõbe 1983 (turniiri MVP). MM-võistlustel 1982 neljas ja 1974 viies koht. Euroopa meistrite karikaturniiri võitja Madridi Reali koosseisus 1974, 1978 ja 1980.
»»» 1957 Bodo Rudwaleit, Saksamaa (SDV) jalgpallur, väravavaht (Woltersdorf). SDV koondises 1979-1988 kokku 33 mängu. Olümpiahõbe 1980 Moskvas. Mängis suurema osa karjäärist Berliini Dynamos ja tuli 1979-1988 kümme korda järjest SDV meistriks. Pikkus 202 cm.
»»» 1958 Bettine Jahn-Gärtz, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Magdeburg). Maailmameister 1983 Helsingis 100 m tõkkejooksus. Sünnitas 1985 tütre, üritas veel tagasitulekut, kuid edutult ning 1988 loobus. Saksamaa rekord 12,42 on 1983. aastast siiani tema nimel. Klubi SC Karl-Marx-Stadt, treener Claus Eidam.
»»» 1960 Kim Milton Nielsen, Taani jalgpallikohtunik (Kopenhaagen). FIFA kohtunik 1988-2006, osales kohtunikuna 154 koondiste mängus ja 53 UEFA Meistrite liiga mängus. Viimane number on rekord. EM-il 1996, 2000 ja 2004, MM-il 1998 ja 2002. Tähtsaid mänge: UEFA Cupi finaal 1994 (esimene mäng), Argentina - Inglismaa (1998, eemaldas David Beckhami), Brasiilia - Türgi (MM-i poolfinaal 2002), AS Monaco - FC Porto (UEFA Meistrite liiga finaal 2004). Pikkus 196 cm.
»»» 1972 Sandis Ozolinš, Läti jäähokimängija, kaitsja (Riia). Mängis NHL-is 1992-2008, NHL-i drafti 30. valik 1991 (San Jose Sharks). Klubid: Sharks (1992-1996, 2007-2008), Colorado Avalanche (1995-2000), Carolina Hurricanes (2000-2002), Florida Panthers (2002-2003), Anaheim Ducks (2003-2006) ja New York Rangers (2005-2007). Kõige enam teeninud Läti sportlane. Stanley karika võitja 1996 Avalanche'iga. Mänginud NHL-i Tähtede mängul 7 korda (1995, 1997, 1998, 2000-2003). Olümpial mänginud Läti eest 2002 ja 2006. Praegu KHL-is osaleva Riia Dinamo mängija.
»»» 1973 Nikolaos "Nikos" Dabizas, Kreeka jalgpallur, kaitsja (Ptolemaida). Kreeka koondises 1994-2004 kokku 70 mängu. Euroopa meister 2004. Klubid: Pireuse Olympiakos (1994–1998), Newcastle United (1998–2003), Leicester City (2003–2005) ja Larissa (2005–). Kreeka meister 1997, 1998, karikavõitja 2007.
»»» 1974 Andreas "Andi" Schifferer, Austria mäesuusataja (Radstadt). Olümpiapronks 2002 Salt Lake Citys supersuurslaalomis ja MM-i pronks 1997 Sestrieres suurslaalomis. MK-sarja parim kiirlaskuja 1998, üldarvestuses samal aastal teine koht. Võitnud MK-sarjas 8 etappi, neist 7 kiirlaskumises, lõpetanud 28 esikolmikus. Lõpetas tegevsportlasena detsembris 2006.
»»» 1977 Óscar Pereiro Sio, Hispaania jalgrattur (Mos, Galicia). Tour de France'i üldvõitja 2006 pärast Floyd Landise diskvalifitseerimist. 2004, 2005 ja 2007 kokkuvõttes 10. koht, 2008 katkestas kukkumise tõttu. Sõitnud profina alates 2000. aastast, klubid 2000–2001 Porta da Ravessa, 2002–2005 Phonak ja 2006. aastast Caisse d'Epargne.
»»» 1977 Rui Silva, Portugali kergejõustiklane (Vila Chã de Ourique, Médio Tejo). Olümpiapronks 2004 Ateenas ja MM-i pronks 2005 Helsingis 1500 m jooksus. Sise-MM-i kuld 2001 Lissabonis, sise-EM-i kuld 1998 Valencias ja 2002 Viinis, kõik 1500 m jooksus.
»»» 1978 Juan Carlos Higuero Mate, Hispaania kergejõustik (Aranda de Duero, Burgos). EM-il 2006 Göteborgis pronks 1500 m ja 5000 m jooksus. Sise-EM-i kuld 2007 ning hõbe 2002 ja 2005 1500 m jooksus. Sise-MM-il 2008 pronks 1500 meetris. Osalenud kolmel olümpial (2000-2008), oli Pekingis 1500 m jooksus viies ja Sydneys kaheksas. Isiklikud rekordid: 800 m - 1.45,87 (2007), 1500 m - 3.31,57 (2006), miil - 3.52,49 (2002), 5000 m - 13.33,65 (2006).
»»» 1984 Ryan Lochte, USA ujuja (Canandaigua, New York). Olümpiavõitja 2004 Ateenas 4 x 200 m vabalt teateujumises, 2008 Pekingis 200 m seliliujumises ja samas teateujumises, -hõbe Ateenas 200 m kompleksujumises ning pronks Pekingis 200 m ja 400 m kompleksujumises. MM-võistlustelt 2005-2009 kokku 10 (5+3+2) medalit, sh kullad 2005, 2007 ja 2009 4 x 200 m vabalt teateujumises, 2007 200 m selili- ja 2009 200 m kompleksujumises. Michael Phelpsi lähim rivaal kompleks- ja Aaron Peirsoli konkurent seliliujumises. Püstitanud 200 m seliliujumises pikal rajal kolm MR-i ja 200 m kompleksis lühikeses basseinis ühe MR-i. Elab Gainesville'is (Florida).
SURMAPÄEV
««« 1934 Carl Friedrich Freiherr von Langen-Parow, Saksamaa ratsutaja (Potsdam, Brandenburg - sünd. 25.07.1887 Klein Belitz, Mecklenburg-Vorpommern). Olümpiavõitja 1928 Amsterdamis koolisõidus nii individuaalselt kui võistkondlikult hobusel Draufgänger. Osales hobusel Falkner ka takistussõidus, kuid pidi leppima 28. kohaga.
««« 1958 Peter John Collins, Suurbritannia autovõidusõitja (Nürburg – sünd. 06.11.1931). Osales 1952-1958 F1 autode MM-sarjas kokku 35 etapil, võitis 3 GP-d ja lõpetas 9 korda esikolmikus. MM-sarja pronks 1956. Meeskonnad: HWM (1952-1953), Vanwall (1954), Maserati (1955), Ferrari (1956-1958). Hukkus 1958 Saksamaa GP-l Nürburgringil, kui sõitis 11. ringil rajalt välja.
««« 1960 Robert Allen "Bob" Gutowski, USA kergejõustiklane (Camp Pendleton, California – sünd. 25.04.1935 San Pedro, California). Olümpiahõbe 1956 Melbourne'is teivashüppes 4.53-ga meeskonnakaaslase Robert Richardsi järel (4.56). Poola päritolu teivashüppaja edukamad aastad oli 1950-ndate teises pooles. Püstitas 27. aprillil 1957 maailmarekordi 4.78, ületades 15 aastat püsinud Cornelius Warmerdami senise margi ühe sentimeetriga. Hüpanud 7.54 kaugust ja 14.31 kolmikut. Hukkus suvel 1960 autoõnnetuses.
««« 2000 Joann Lõssov, Eesti korvpallur (Tallinn – sünd. 10.09.1921 Tallinn). Olümpiahõbe 1952 Helsingis (mängis N Liidu koondise kõigis 8 kohtumises), Euroopa meister 1947 ja 1951. N Liidu meister 1949 Kalevi meeskonnas. Tuli Eesti meistriks nii korvpallis, käsipallis, jäähokis kui pesapallis, kokku 10 korda. Oli aastatel 1953-1958 N Liidu koondnaiskonna peatreener, kuulus 1951-1957 N Liidu olümpiakomitee liikmeskonda.
SÜNDMUSED
¤ 1910 asutati Ungari jalgpalliklubi Budapesti Honved.
¤ 1927 jooksis teist korda Eestis võistelnud Paavo Nurmi Tallinnas 2 miili ajaga 9.15,2.
¤ 1936 võitis Jesse Owens Berliinis olümpiakulla 100 m jooksus, edestades teist favoriiti Ralph Metcalfe'i.
¤ 1937 kaotas nõrgendatud koosseisus võistelnud Eesti kergejõustikukoondis Riias maavõistluse Lätile 78:82, ehkki pidanuks ala rahvusvahelisi reegleid järgides võitma 82:75. Lätlased rikkusid võistlusmäärusi 110 tõkkejooksus ja mõlemas teatejooksus.
¤ 1942 toimus Riias 13 000 pealtvaataja ees Eesti ja Läti jalgpallikohtumine. See oli naabrite esimene kohtumine pärast 1940. aasta suve. Lätlased võitsid 4:0, kusjuures viimase palli lõi oma väravasse eestlane Raikna.
¤ 1944 langes Karjala kannasel Lauri Koskela, Berliini olümpiavõitja ja kolmekordne Euroopa meister kreeka-rooma maadluses.
¤ 1949 asutati USA-s korvpalliliiga NBA (National Basketball Association), kui liitusid BAA (Basketball Associaton of America) ja NBL (National Basketball League).
¤ 1950 asutati Prantsusmaal jalgpalliklubi Olympique Lyonnais.
¤ 1952 lõppesid Helsingis suveolümpiamängud.
¤ 1955 püstitas belglane Roger Moens Oslos MR-i 800 m jooksus 1.46,7-ga.
¤ 1980 lõppesid Moskvas XXII suveolümpiamängud.
¤ 1983 püstitas Rick Carey Californias Clovises MR-i 200 m seliliujumises 1.58,93-ga.
¤ 1985 kattis venelane Andrei Perlov esimese käijana 50 km ajaga alla 3:40.
¤ 1986 püstitas ameeriklanna Jackie Joyner-Kersee seitsmevõistluses uue MR-i, kogudes esimesena üle 7000 punkti, täpsemalt 7161.
¤ 1990 püstitas prantslane Florence Arthaud rekordi üle Atlandi purjetamises, kulutades selleks 9 päeva, 21 tunni ja 42 minutiga.
¤ 1992 võitsid vennad Tõnisted oma teise olümpiamedali, pronksi. Barcelona olümpial olid neist paremad vaid hispaanlased ja ameeriklased.
¤ 1993 ujus ungarlane Károly Güttler EM-il Sheffieldis 100 m rinnuli MR-iga 1.00,95.
¤ 1996 krooniti Nigeeria esimese Aafrika jalgpallikoondisena olümpiavõitjaks.
¤ 2001 õhiti Bernis 1954. aasta MM-i finaali mängupaik Wankdorfstadion, et selle asemele ehitada nüüdisaegne staadion.
¤ 2005 teatas aasta varem oma koondisekarjäärile lõpu teinud Zinedine Zidane, et tuleb MM-võistluste valikturniiri otsustavateks mängudeks rahvusmeeskonnale appi.
¤ 2006 võitis Prantsuse ujuja Laure Manaudou EM-il Budapestis 33 minuti jooksul kaks kuldmedalit.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
